50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pppilleee
Õppematerjali autor
............................................................................ 29 Kautatud materjalid.............................................................................................. 30 Sissejuhatus 2 Minu õpimapi teemaks on „Ökomärgistused ja mahesaadused“.Oma töö koostamisel sean endale eesmärgiks saada võimalikult palju teada mahetoodete ja märgistuste kohta. Mis on ökomärgis ja milleks seda vaja ? Millised on mahemärgistused Eestis ja Välismaal? Mida peab tegema, et mahemärgistust saada ? Miks on mahetoode parem ? Kus asuvad ökopoed ? Loodan, et töö koostamine on huvitav ja täidan püstitatud eesmärgi. 3 ÖKOMÄRGIS Mis on ökomärgis? Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis
....................................................................lk 19 Nõude märgistamine........................................................................................................lk 20-24 Kasutatud materjal..............................................................................................................lk 25 2 Toidukaupade märgistus Tunnustatud Maitse · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud märgi puhul oluline ei ole · Tunnustatud Maitse märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Eesti Maitse
Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon on seisukohal, et kondilihamassi ei tohiks kasutada toodetes, milles on viidatud tervislikkusele. Kindlasti peaks kondilihamass olema toote etiketil ühemõtteliselt ja selgelt tähistatud. ELA liikmesfirmad kondilihamassi oma toodetes ei kasuta ja sellest valmistatud tooteid iseäranis lastele ei soovita. Mahemärk Mahemärk, kasutusel aastast 1998, on Mahepõllumajanduse seaduse alusel antav märk, mida kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärgi kasutusloa väljaandmise õiguse andmise või andmata jätmise üle otsustab põllumajandusminister ja kasutusloa õiguse saamiseks tuleb pöörduda Põllumajandusministeeriumisse. Mahemärk ei asenda kaubamärki, see on pigem garantiimärk, mis kaubamärgile lisatuna osutab ja kinnitab, et toode on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt. Ainult neid märke väljaandvad
.................................................................................................17 3.2Ettevõtte tutvustus...............................................................................................18 3.3Vilma kaubamärk.................................................................................................19 3.4Tooted..................................................................................................................20 3.5Müügipakendis toidu märgistusele esitatavad nõuded........................................20 4KAHE KAUPLUSE VÄLJAPANEKUD...................................................................23 4.1Tartu Annelinna Prisma: Vilma tooted................................................................23 4.2Tartu Annelinna Prisma: Põnn tooted..................................................................25 4.3Tartu Eedeni Maksimarket: Vilma tooted...........................................................
2. Tootma vähem prügi, sest hoidub asjatust plastik- ja väikepakendist. 3. Hoidma kokku vett ja kutsuma ka külastajat kasutama vett säästlikult. 4. Hoidma kokku elektrit ja kutsuma ka külastajat kasutama elektrit säästlikult. 5. Kasutama keskkonnale võimalikult ohutuid puhastusvahendeid ja kemikaale. 6. Hindama hiiumaist ja eestimaist toodet. 7. Olema valmis jagama infot oma piirkonna loodus- ja vaatamisväärsuste kohta. Mahemärk Mahemärk, kasutusel aastast 1998, on Mahepõllumajanduse seaduse (RT T 1997,51,823) alusel antav märk, mida kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärgi kasutusloa väljaandmise õiguse andmise või andmata jätmise üle otsustab põllumajandusminister ja kasutusloa õiguse saamiseks tuleb pöörduda Põllumajandusministeeriumisse
tarvitamisjuhis, kui selle puudumisel ei ole tagatud toidukauba tarvitamine ettenähtud viisil; toidupartii tähistus; kvaliteediklass või sort, kui see on toidukaubale ette nähtud; töötlemine ioniseeriva kiirgusega või ioniseeriva kiirgusega töödeldud koostisosa kasutamine; toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toitumisalane väide. Pakendimärgistus kantakse pakendile pakendiseaduse järgi. Märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Nõutav teave tuleb tarbijale esitada kirjalikult ja eesti keeles, lubatud on kasutada juhendavaid või hoiatavaid jooniseid, piktogramme, märke ja sümboleid tingimusel, et nende kaudu edastatud teave on tarbijale arusaadav. Toidukauba nimetus, netokogus, minimaalne säilimisaeg, müümise või tarvitamise lõpptähtaeg peavad märgistusel olema samas vaateväljas, lubatud on viide nende asukohale nt ,,Põhjal", ,,Klambril".
Eesti Roheline Liikumine Ökomärgistus Eestis Alljärgnevas saab teada ökomärkide taustast, toon välja Eesti ja enamlevinud ökomärgid. Lisan näiteid kõikvõimalikest ökomärkidest, natuke statistikat inimeste tarbimisharjumuste seotuses keskkonnasõbralikkusega ja annan seletused eri märkide tähenduse kohta. Töö lõpus on mõned näited ohumärgistest ja kastutatud allikate loetulu. Ökomärkide taustast ja leidumisest. Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Ei saa ju otsustada selle järgi, kui tootjad reklaamivad oma tooteid näiteks nii: "Meie pesupulber ei sisalda kloori ega optilisi kirgastajaid", "Meie patareides on toksiliste ainete sisaldus minimaalne", jne.
kõigepealt meenuma arhailised traditsioonilised toidud, mida tegelikult enamik meist igapäevaselt ei söö. Aja jooksul on meie toitumisharjumused ja võimalused ning elutempo muutunud, seetõttu ei vasta kunagine talupojaköök enam kaasaja nõuetele. Samas aga on olemas igati tänapäevaseid tooteid-roogasid, mida Eesti inimene armastab, omaseks peab ning meelsasti ka oma külalistele pakub. Seega on Eestile tüüpilise toidu leidmisel olulised toidu sobivus tänapäeva tarbija toidulauale ja toiduaine kättesaadavus ning väliskülaliste vaatenurgast ka selle eripära. Tuntus ja maine loovad majanduslikku efekti igale riigile, kuna konkureeritakse turuosa pärast maailmamajanduses. Välismaiste tarbijate silmis Eestist ja kohalikust toidust positiivse mulje loomine aitavad arendada kodumaist toiduainetööstust ning suurendada ekspordivõimalusi. Euroopa Liidu laienemine on suurendanud huvi liituvate riikide, sealhulgas ka Eesti vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid