"Popid, Huhuud ja Isandad meie keskel” Raamatus oli kolm peategelast Popi, huhuu ja Isand. Popid, huhuud ja Isandad on igalpool meie ümber, kuid meie ei mõtle nendest kui Popist, Huhuust ja Isandast. See avaldub kõikidel inimestel teistmoodi ja kõik reageerivad sellele erinevalt, enamasti avaldub see juba ka koduseskeskonnas. Keskkonda mida selles raamatus kujutati oli räpane, vähe valgust kuna Popi, Huhhu ja Isanda korter asus keldrikorrusel ja selletõttu oli veel korter niiske ning külm. Esiteks räägin Isandast, Isand oli esiteks muutunud sellises keskkonnas tusaseks ja tal puudusid sõbrad ainukesed kellega ta suhtles oligi Popi ja Huhuu. Isand on inimene kes
Sündmuspaika ja tegevustikku kirjeldatakse sageli läbi Popi silmade. Lugeja saab aimu tema mõtetest, soovidest ja lootustest. Popi tunneb peamiselt igatsust oma Isanda järele. Ta kirjeldab Isandat, Huhuud ja kodu, kus nad elavad. Ta ei mäleta oma päritolu või seda, kuidas ta suureks kasvas. Minevikku mäletab ta teatud lõhnade või värvide järgi. Novelli lõpus on ta näljast nõrgaks jäänud ning minevik ja olevik on omavahel segunenud. Ühtlasi on mälestus vanast Isandast tema jaoks tuhmunud. Jutustamine jääb Popi teadmiste piiridesse. Seetõttu ei ole teada, mis tulevikus juhtub. Alguses ei mõjuta Popi elut miski, sest ta on üksinda, jäänud maha Isandast ning samuti puuris elava Huhuuga kokkupuude puudub. Olukord muutub siis, kui Huhuu saab puurist välja ning hakkab Popi igapäevaelu mõjutama. Huhuud võib pidada kõrvaltegelaseks, sest ta jääb peategelase varju ning lugeja ei tutvu tema sisemaailmaga. Tal on novellis oluline roll
feodaalläänimees, feoodisaaja gildkaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas hansaliitLäänemere ääres Saksa kaupmeeste vennaskond hunnidmongoliidne rahvas induldentridpatulunastus kirjad inkvisitsioonkatoliku kiriku uurimisorgan ketserpaavsti ja kirikut kritiseeriv kristlane kirikukümnisEuroopas korjatud kirikumaks koraanislami püha raamat linnaõigusreeglite kogum misjonärristiusu levitaja paganate ees paavsti kuuriapaavsti õukond pärisorjustalupoegade sõltuvus isandast raadlinnavalitsus rüütelsuursugune sõjamees, väikefeodaal tsunftkäsitööliste vennaskond vasallfeoodi saaja, kes andis selle isandale viikingTaani, Norra või Rootsi sõdalane.
Isand tuli viimasel ajal hilja koju, unustas süüa ja rääkis iseendaga. Öösiti ta ohkas raskelt, ning Popi läks teda lohutama, kuid isand ei tundnud tema lakkumist. Popi pidas isandat endale armsaks, ka isand kõnetas teda armastavalt. Popi oli kade, et isand läks ka Huhuu puuri juurde, kuid Huhuuga ei olnud isand nii armastav, kui Popiga. Popi muretses, miks isand neile liha ei too. Popi läks tagasi magama Mõtles sellele, mida isand teeb. Ta pidas isandast väga lugu. Popi ärkas aegajalt, kuid jäi uuesti magama. Popi ärkas alles õhtul, ning tundis vanasid, kuid õpetlikke lõhnu. Ta tundis palju kasutuid lõhnu, kuid isand ei olnud ikkagi kodus. Isanda seintel oli pilte, mis kujutasid võõraid isandaid, kuid tõelist isandat ei olnud kodus. Popi hakkas nuukusma, tõmbus kerra, ning muretses isanda pärast. -Isand ei olnud koju jõudnud ka järgmise päeva lõunaks. Huhhuu hakkas samuti närvilisemaks muutuma
Popi ja Huhuu Lühikokkuvõte. ,,Popi ja Huhuu" on lugu koerast ja ahvist, kes jäävad omapead elama inimtühja majja. Nende peremees, kirjanik nimetab teda Isandaks, lahkub ühel hommikul kodunt ega tule enam tagasi. Aegamööda tuhmuvad Popi koeraajus mälestused heast Isandast ja koer hakkab järjest rohkem sattuma Huhuu mõju alla, kuigi ta kardab ja vihkab ahvi. Lõpuks lepib Popi oma saatusega ja kuuletub täielikult ahvile. Peategelaste iseloomustus. Popi koeralikult truu, alistuvad hingega, vajab käskijat kellele kuuletuda, intelligentne, kuid tal puudub iseseisvus. Huhuu edev, tige, egoistlik, kuid ta suudab oma käitumises olla iseseisev. Puänt. Huhuu tõstis kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni
kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus." Lugu keerleb edasi ning lõppeb väga ootamatu püandiga, jättes lugeja endiselt toimunud sündmuste üle mõtisklema. Autor kirjutab küll, et Huhuu viskab maha puruks kasti, mille sees peitub ilmselt lõhkeaine ning nii tema kui Popi lendasid vastu seinu ning maja vajus mürinal pooleks. Kuid mis saab edasi? Kas nad ehk pääsevad rusude alt? Mis sai üldsegi Isandast ja kas ta tuleb veel kunagi tagasi? Need küsimused jäävad lugejat igatahes painama. Sündmused arenevad teoses aeglaselt. Isand lahkub hommikul väga vara kodust ning Popi vajub sügavasse unne ja jääb teda ootama. Autor kirjeldab väga pikalt Popi tundeid Isanda vastu. ,,See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema tarkusel pole piire". Järsku hüppab Huhuu oma puurist välja ning otsustab käituma hakata nagu Isand. Ta kannab tema riideid, sööb
Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga. Toogat pidi kandma õigesti. Keisririigi ajal hakati kandma rohkem ainult tuunikat. Naised kandsid stoolat, selle peal kanti pallat. Kodus kanti sandaale, tänaval aga kingi või saapaid. Lihtrahva ja klientide elu Nende põhitoiduks olid nisuleib, nisu- või hirsipuder, puu- ja juurviljad, oad ja herned ning sibul ja küüslauk. Palju söödi ka toitvat oaputru. Kliendid olid isandast sõltuvad poolvabad isikud, kes olid oma isandale ustavad ja kuulekad. Orjade elu
meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud.“ Taoline käitumine oli iseloomulik inimestele, Popi tõelise peremehe sarnastele. Huhuu sai Isandaks ka põhjusel, et Popi oli harjunud alluma, tal oli vaja kellelegi kuuletuda: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast.“ Kuna ahv oli isepäine ning Popi kuulekas, asuski Huhuu Isanda rolli täitma. Alguses oli Huhuu peremehena väga kiuslik ning pahatahtlik. Ta lõhkus asju, laamendas ning kiusas oma kaaslast. Novelli arenedes aga loomade suhe muutus. Ahv tõi koju süüa ning ka koer sai oma kõhutäie. Samuti lõpetas ta Popile haiget tegemise. Nad hakkasid üksteisest hoolima ning see avaldub teoses pärast seda, kui Huhuu oli saanud võõraste koerte käest pureda: „Siis tundis Popi, kui
Rüütel- (1) sursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliten olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakserüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. Sunnismaisus- talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada pärisorjus- talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama mõis- suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad koormised- talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent mõisategu- talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel loonusrent- talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist
o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks. Tekkisid sunnimaised talupojad ehk pärisorjad.
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Kõrgkeskaeg oli periood Euroopas XI - XII sajandil. Seda aega iseloomustas rüütlikultuur, mis kujunes välja XII - XIII sajandil. See sai alguse Kesk- Euroopast ning lõppes tulirelvade kasutusele võtu pärast XIV sajandil. Rüütlid olid elukutselised raskeratsaväelased, kes kuulusid sõjamehe seisusesse. Rüütel võis olla nii senjöör ehk isand, kui ka vasall ehk isandast sõltuv sõjamees. Senjöör andis rüütlile maatüki - lääni, selle eest pidi vasall teda teenima. Seda süsteemi nimetati läänikorraks. Rüütlilt nõuti korralikku kasvatust ja sõjalist treeningut. See algas juba 7- aastaselt, kui oldi paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati käitumist ja kombeid. Umbes 15-aastaselt sai temast kannupoiss, kes oli rüütli relvakandja ja saatja. Alles 20-aastasena löödi noormees rüütliks. Ta pidi järgima rüütlieetikat:
Sündmused on kirjeldatud Popi vaatenurgast ja me teame seda, mida teab, mõtleb või tunnebki just Popi. Tekstil oleks hoopis teine tähendus, kui vaatepunkt oleks näiteks Isanda poole kaldu, see kirjeldaks hoopis teist mõttemaailma. Teose tegelasteks on Isand, Popi ja Huhuu. Autor kirjeldab Isandat mõtliku tegelasena, kes suhtub armastavalt Popisse ja kerge põlgusega Huhuusse. Isanda tegelane avaldatakse Popi silmist vaadatuna, mis kujutab Isandat heana. Popi on kartlik, alandlik, Isandast sõltuv ja temas liiga kinni, kuid samas on ta väga ustav ja truu taksikoer. Ka Popi suhtub Isandasse armastavalt ja hoolivalt. Huhuu on liiderlik, isepäine, talle meeldib olla tähtis, ta võtab endale Isanda koha. Popi peab teda halvaks, kurjaks Isandaks, keda ta kardab. Huhuu lõhkus ja hävitas asju, mis ta teele jäid. Huhuu võis end tundide kaupa peegli ees ehtida, neil hetkil oli ta õnnelik ja rõõmus. „Ta oli õnnelik ja rõõmus nagu laps
Montaigne toob prantsuse kirjandusse essee. Hispaania kirjanduse kuldseks sajandiks on 16. sajand uusargse romaani eelkäijaks on kelmiromaan. Esimene anonüümne kelmiromaan oli ,,Tormise Öazarillo elukäik". Autorid olid oma kaasaja suhtes kriitilised, eitasid togmaatilist usukummardamist. Kuldse sajandi kuulsaima kirjaniku Cervantese peateos on ,,Teravmeelne Hidalgo Don Qujote La Manchast". Selles parodeeritakse rüütleid. Peategelane Don Qujotel on kannupoiss kes erineb oma isandast mõistuse poolest. Tema südamedaamiks on Dulcinea. Daami nimel sooritab ta mitmesuguseid kangelastegusid. Inglise renessansi põhiliigiks on näitekirjandus. Suurim autor enne Shakespeare'i oli Christopher Marlowe. Tema tuntuimad tragöödiad on ,,Tämerlan Suur", ,,Malta juut", ,,Eduard II" ,,Doktor Faustuse traagiline lugu". Shakespeare´i (1564 1616) esimesse loomingperioodi kuuluvad põhiliselt komöödiad ja ajalookroonikad.
Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Benefiits lään Karl Martelli ajal, polnud pärandatav. Läänistati hiljem vasalli pojale edasi. Feood 9.-10.saj, vabalt pärandatav, senjööri kinnitust polnud vaja. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel talle pärandimaksu. Domeenid kuninga maavaldused. Allood täielikus omanduses oleva maa, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Erinevus vasallisuhtest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast, samuti polnud isandal talupoegade suhtes konkreetseid kohustusi. 2 põhilist majandussüsteemi: Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret, ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks.Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. Raskete koormiste tõttu asusid talupojad sageli otsima teist elupaika
kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud · Sunnimaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada · Pärisorjus talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama · Mõis suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad · Koormised talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent · Mõisategu talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel
peremeest: ,,Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud." Taoline käitumine oli iseloomulik inimestele, Popi tõelise peremehe sarnastele. Huhuu sai Isandaks ka põhjusel, et Popi oli harjunud alluma, tal oli vaja kellelegi kuuletuda: ,,Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast." Kuna ahv oli isepäine ning Popi kuulekas, asuski Huhuu Isanda rolli täitma. Alguses oli Huhuu peremehena väga kiuslik ning pahatahtlik. Ta lõhkus asju, laamendas ning kiusas oma kaaslast. Novelli arenedes aga loomade suhe muutus. Ahv tõi koju süüa ning ka koer sai oma kõhutäie. Samuti lõpetas ta Popile haiget tegemise. Nad hakkasid üksteisest hoolima ning see avaldub teoses pärast seda, kui Huhuu oli saanud võõraste koerte käest
· Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast. · Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. · Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti. · Feodaali seisukohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, neid püüti kõigest väest maa
talupoegi kaitsma · Talupoeg: töötas maa eest, pidid kandma koormisi, teokohustus, naturaalandamid, maksud 9. Nt: kündmine, äästamine, vilja koristamine, väetamine jne. 10. · Vabad talupojad: Isiklik vabadus olemas, maa kuulus neile, sõltumatud maaisanda suhtes, koormistest vabastatud · Sõltuvad talupojad: isiklik vabadus olemas aga sõltusid maaisandast, rentisid maad maaomanikult, sõltusid isandast, täitsid koormisis, sunnismaisus · Pärisorised talupojad: vabadust ei olnud, maad ei omanud vaid töötasid mõisa heaks, maaisand võis neid müüa/vahetada, sunnismaisus 11. Talupoja elu kulges põllutööde rütmis. Tuli põldu künda ja vilja külvata, heina niita, vilja koristada, reht peksta, metsa langetada, loomi karjatada. Tegeleti ka käsitööga (punuti korve, valmistati ja parandati tööriistu). 12. Talupoegade elujärg oli keskajal küllaltki vilets
eesmärkidega inimestel ei teki probleeme enda elu juhtimisega. Kui sellest jääb veel väheks, leiavad osad võimekamad ennast juhtrollist, mis suunab neid ka teiste elusid juhtima. Inimesed, kes lasevad enda elu teistel mõjutada on tihti sõltumatud oma eeskujuks olevatest juhtidest. Nad peavad oma elu üles seadma vastavalt juhile ning sellega nende enda soovid ja tahtmised võivad tahaplaanile jääda. Siinkohal saab näiteks tuua novelli „Popi ja Huhuu“, kus Popi täielikult sõltus Isandast, kellega tal juhtus olema hea elu. Sellise elu puhul polnud tal vajadust tulla välja enda mugavustsoonist ning muret ei pidanud ta millegi pärast tundma. Ühel hetkel aga polnud enam Isandat ja Popi elu oli sellega justkui kokku varisenud. Suutmata enda elu ise juhtida tuli tal leppida sellega, et Huhuust sai uus Isand. Huhuu peale Isanda lahkumist suutis haarata ohjad enda kätesse ning Popil ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Varasemaga
30. Pildirüüsted-reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid ja avaldati toetust usupuhastusele 31. Mõis-suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad 32. Adramaa- maamõõduühik,adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 33. Vakuraamat-raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu. 34. Pärisorjus-talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas ja oli kohustatud täitma isanda heaks mitmesuguseid koormisi 35. Sunnismaisus-talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada, st talupojad olid kinnistatud maa külge, mida nad harisid 36. Adratalupoeg-talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi 37. Üksjalg-talupoeg, kes rajas külast väljapoole uue talu ning kelle koormised olid adratalupoegadest väiksemad 38
vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest: * sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev * talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes domeen kuninga maavaldus benefiits pärandamisõiguseta maavaldus feood pärandamisõigusega maavaldus mõisahärrus talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054
o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks. Tekkisid sunnimaised talupojad ehk pärisorjad. 2. Vaimulikud rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. saj
Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD 1)sõltusid oma isandast-feodaalides 2)olid sunnismaised 3) nad harisid põlde või maksid andamit 4)isandal oli talupoja üle kohtuõigus,õigus ihunuhtlusega karistada ja ka surma mõista5 )talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma 6)talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda 7)talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine 8)said ennast raha eest vabaks osta 9)jõukamad talupojad ostsid talu päriseks 10) pidid maksma loonusrenti- pool oma põllusaagist KESKAEGSED
Rüütlid kirjutasid veel poeeme, oma südamedaamidest, mis tegid neist äärmiselt romantilised inimesed. Siit järeldub, et rüütlid olid ärimiselt tähtsad ka kirjanduslikul ala, nende kirjutatud poeemid on tänapäevalgi säilinud ja on tähtsaks kirjanduslikuks allikaks keskaja ellu. Keskaja inimestest moodustasid kõige suurema osa talupojad. Talupoegade suhe sarnanes vasallisuhtega, ainuke erinevuse oli see, et talupoeg ei olnud vaba, vaid sõltus oma isandast. Talupegade õiguslik ja sotsiaalne seisund oli siiski väga mitmekesiseks. Kujunes kaks majandussüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. Rendihärrustähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Alguses maksti natuuras( loomades, põllusaadustes) Lõpuks mindi üle raharendile. Mõisahärruse puhul kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, mille eest toideti pere, suurem osa jäi mõisamaadeks
võitis Ivan III – käis sõjakäigul Novgorodi vastu, ühendas Vene riigi, lõpetas mongolite võimu Venemaal, (Moskva – III Rooma teooria) Jarlõkk – khaani poolt välja antud dokument, mis kinnitas vürsti valitsemisõigust Ike – orjuses olemine, mongolite valitsusajal, lõppes 1480 Ivan III Suure võiduga mongolite üle FEODAALKORD Senjöör – senjöör – isand ehk maavalduse omanik; Senjöör – Issand Vasall – isandast sõltuv vaba mees, kes vastutasuks maavalduse eest peab olema isandale ustav, andma talle sõjalist ja materjaalset abi ja nõuabi. Rüütel – raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Domeen – feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa Hertsog – aadlitiitel, mis on saadud sõjaliste teenete eest Krahv – aadlitiitel, mis pole saadud sõjaliste teenete eest Aadel – rüütliseisusest kujunenud pärilik seisus
päästavad taevased jõud professori hinge Saatanaga sõlmitud lepingust vabaks. See teos kannab endas keskaegset suhtumist, mille kohaselt ei suuda tavainimene ilma Isanda abita Kuradi ahvatlustele lõpuni vastu seista ega ennast kaitsta. Ka 20. sajandi esimesel poolel polnud Saatan kui iseseisev olend inimeste maailmapildist ja kirjandusloomingust kuhugi kadunud. Siiski vabanes ta mõningal määral klassikalistest stereotüüpidest ja muutus anonüümsest kurjuse isandast silmapaistvaks isiksuseks. Erinevalt Mefistofelesest on Wolandi ebamaine päritolu vähem äratuntav ja tema iseloomugi on värvikamalt kujutatud. Ta ei ole pelgalt ahvatleja ja hukutaja, kelle ainus eesmärk on lihtsurelikke Jumalast kaugemale viia. Bulgakovi Kurat on teravmeelne ja samas äkiline, nõudlik ja kaval, peaaegu inimlikki: tegutseb tihti emotsioonide ajel, varjab oma tõelist palet ja naudib teiste hirmutamist. Näiteks ennustab ta romaani "Meister ja Margarita" alguses
nimetati püha Laurentiuse tuleks. Kõige suurema surmalaine tõi aga Must Surm, mis pääses valla 1348. aastal. Võibolla just need haigused olid põhjuseks, miks talupoegadele (ja muidugi ka teistele) ilmusid kuradid, inglid ja pühakud keha oli kurnatud ja läbi hallutsinatsioonide ja kummaliste unenägude valmis taluma ebamaist. (Le Goff, 1984). Nii nagu talupoja elu sõltus aastaaegad vaheldumisest ja looduse rütmidest, sõltus ta ka tegelikult oma isandast (Gurejevits, 1984). Juba näljast arutledes, sai mainitud, et senjööril oli alati oma suva järgi õigus kehtestada ainujahiõigus, neil oli õigus karjamaadele määrata isanda eesõigus nende loomad enne. Feodaalid võisid oma vajaduste järgi ka makse määrata. Kuulutanud ju ka üks keskaja abt , et talupojad ei oma midagi muud peale oma kõhu (Le Goff, 1984). Selle hirmu vastu - isanda tõttu nälja jäämise, suuremate maksude määramise ja üleüldise
Kr) Caesar- oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik, vallutas Gallia (100 e.Kr-44 e.Kr) 14. Kirjutas rooma eepose „Aeneis“ – Vergilius Makedoonia kuningas, vallutas Idamaad- Alexander Suur Rooma ajalookirjutaja „ Raamatud linna rajamisest alates“ autor –Titus Livius „Ajaloo isa“, kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest - Herodotos Kreeklaste allilma jumal - Hades 15. Polis-kreeka linnriik Konsul–sõja väejuht Roomas Klient–vaesem kodanik, sõltus isandast Aristokraatia-riiki juhtisid rikkad ja kõrgest soost Türannia-hirmuvalitsus Plebei-lihtrahvas Kodanik-meessoost põliselanik Senat-valitsev nõukogu Patriits-VanaRooma riigi kodanik Diktaator-piiramatu võimuga valitseja Rooma õigus-on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus Vana Testament-on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. 16. Riigiametnik Roomas, kaitses plebeide õigusi - rahva tribuun
Don juan Sganarelle ei olnud nõus sellega et suitsetamine kahjustab tervist, vaid arvas et see teeb tuju heaks ja inimesed targaks. Ta rääkis oma isandast Gusmanile kelle emandat Don elvirat oli too petnud .Ta ütles et see mees ainult vahetav oma naisi koguaeg võidab südame ja jätab khoe maha. Hiljem tuli don juan ja küsis et kas see ei olnud Gusman kellega teener äsja räääkinud oli teener ütles et oli nagu jah ja hakkas talle ette heitma seda et ta koguaeg naisi petab ja arvas et jumal paneb neile mõlemalt needuse kunagi peale. natukese aja pärast tuli ka elvira kes ol iväga
Kõrgkeskaeg 11-13 sajand. Euroopa areng oli kiire, arenes põllumajandus, hariti ülesse uusi maid, tekkisid linnad, enenes kaubandus ja käsitöö, Lääne-Euroopas kujunes täielikult välja feodaalkord, poliitiline killustatus asendus mitmel pool kuningavõimuga, Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks, võeti vastu ristiusk, hakkab arenema linnakultuur. Jutustusteema: keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus. Ristisõjad (1096-1270) Paavstivõimu tugevnemisega kasvas usuvaimustus ja sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas. Ajendiks oli Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi moslemitte vastu tulla. (1071 said Bütsantsi väed hävitavalt lüüa türklastelt seldzukkidelt ja kaotasid suure osa Väike-Aasiast. Taheti maad juurde saada. Taheti Väike-Aasia tagasi saada türklaste käest. Ristisõdade põhjused ja tulemused. Jutustamine: Ristisõjad Paastivõimu suurenemisega suurenes ka usuline vaimustus. Sooviti vab...
muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest: * sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev * talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes domeen kuninga maavaldus benefiits pärandamisõiguseta maavaldus feood pärandamisõigusega maavaldus mõisahärrus talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata
Kuidas muutus Huhuu pärast kohtumist koertega? Ta ilmselt ei oodanud sellist kohtlemist sest Popi oli küllaltki alandlik. Ta uhkus oli saanud riivata ja ta oli mornim, vaiksem, ehmunud ja kartlik. 6.Kuidas soojendasid üksteist Popi ja Huhuu külmadel talveõhtutel? Nad magasid kõrvuti, Huhuu sasis Popi pead ning Popi lakkus Huhuu käsi. 7.Kommenteeri järgmist tsitaati: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki isandast.“ (Tuglas 1971: 259) Ta leppis uue Isandaga, sest tal polnud harjumust üksi hakkama saada, ta oli harjunud kellegi peale lootma, kedagi austama. Ta oli liiga vana ja ei jaksanud Huhuule vastu hakata, lihtsam oli temaga leppida kui uue Isandaga 8. Kuidas novell lõpeb? Mis saab Popist ja Huhuust? Maja plahvatas, tõenäoliselt oli tegu gaasiplahvatusega. Huhuu arvas et gaasiballooni näol oli tegu alkoholianumaga ja kui ta seda lahti ei saanud viskas selle kärsitusest vastu maad
kõik andmed kaksikute kohta. 27. jaanuaril 1945 saabusid Nõukogude sõdurid laagrisse. Mengele 3000 kaksikust olid elus 180. Samal ajal oli Mengele juba teises koonduslaagris 300 km loode pool. Seal kuritarvitati Punaarmee vangilangenud võitlejaid. Nende peal katsetati bakterioloogiliste relvade toimet. Sealt ta aga lahkus peatselt. Ta liitus taganeva Wehrmacht'i sõduritega. SS-i musta mundri vahetas ta armeeohvitseri välihalli vastu. " Kunagist elu ja surma isandast oli saanud põgenik Hitleri löödud armeede segadikus." 3 Põgenemine Motoriseeritud välilaatsaretis kohtas ta 2. mail 1945 dr. Hans Otto Kahlerit, oma endist kolleegi. Hans Otto ei andnud Mengelet SS-lasena üles, vaid lasi tal välilaatsaretti tööle jääda. Seal kohtas Mengele medõde, kellega tekkis tal intiimsuhe. Ta usaldas teda sedavõrd, et andis oma Auschwitzi uurimismärkmed tema hoolde.
veel. Popi vantsis väsinult, ühelt kõveralt jalalt teisele vaarudes, neid lõputuid mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli. Isand läks ta ees, pea kummaras ja küür seljas. Ta astus väsinud sammul, Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata. Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Popi väsis ikka enam ja enam. Ta jäi Isandast ikka kaugemale. Ta nöör tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha. Isand ise aga sammus peatumata ja taha vaatamata. Popi vaatles õhtuhämaruses Isanda kätt. See oli väike ja karvane. Ta sõrmed olid süsimustad ning pikkade küüntega. Ja korraga tundus Popil nii õudne. Kust nad tulid? Kuhu nad läksid? Ja kes talutas teda nööri otsas? Oli see Isand? Nimetu hirm haaras äkki Popi südame keset halli hingetut tänavat. Ta vabises üleni ega jõudnud enam minna
Popi vantsis väsinult, ühelt kõveralt jalalt teisele vaarudes, neid lõputuid mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli.Isand läks ta ees, pea kummaras ja küür seljas. Ta astus väsinud sammul, Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata. Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Popi väsis ikka enam ja enam. Ta jäi Isandast ikka kaugemale. Ta nöör tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha. Isand ise aga sammus peatumata ja taha vaatamata. Popi vaatles õhtuhämaruses Isanda kätt. See oli väike ja karvane. Ta sõrmed olid süsimustad ning pikkade küüntega. Ja korraga tundus Popil nii õudne. Kust nad tulid? Kuhu nad läksid? Ja kes talutas teda nööri otsas? Oli see Isand? Nimetu hirm haaras äkki Popi südame keset halli hingetut tänavat. Ta vabises üleni ega jõudnud enam minna
Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud.“ Taoline käitumine oli iseloomulik inimestele, Popi tõelise peremehe sarnastele. Huhuu sai Isandaks ka põhjusel, et Popi oli harjunud alluma, tal oli vaja kellelegi kuuletuda: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast.“ Kuna ahv oli isepäine ning Popi kuulekas, asuski Huhuu Isanda rolli täitma. Alguses oli Huhuu peremehena väga kiuslik ning pahatahtlik. Ta lõhkus asju, laamendas ning kiusas oma kaaslast. Novelli arenedes aga loomade suhe muutus. Ahv tõi koju süüa ning ka koer sai oma kõhutäie. Samuti lõpetas ta Popile haiget tegemise. Nad hakkasid üksteisest hoolima ning see avaldub teoses pärast seda, kui Huhuu oli
grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest: * sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev * talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes
ajal loodud novelle. !!! Näiteks novellis "Popi ja Huhuu" väljendab koer Popi inimese orjameelsust, ahv Huhuu aga ebainimlikkust. See on lugu taksikoer Popist ja ahv Huhuust, sek on jäänud inimtühja majja. Nende peremees Isand lahkus ühel hommikul ja ei tulnud enam tagasi. Ahv ja koer jäävad kahekesi. Kirjanik avab kahe looma hingeelu ja käitumise erinevused. Popi ootab Isandat, kuid Isand ei tulnud tagasi. Aegamööda tuhmuvad koera mälus mälestused heast Isandast ja Popi hakkab üha enam ahvi mõju alla sattuma. Samal ajal ta kardab ja vihkab ahvi. Popi on Huhuust intelligentsem, kuid tal puudub iseseisvus. Kui Huhuu raputas puuri ja puuri uks avanes, siis pani ahv peremehe riided selga . Ta matkib peremeest ka käitumises. Peale selle ahv lõhub, raiskab, reostab. Huhuu on Popi vastandiks. Ta on edev, tige, egoistlik, kuid käitumises iseseisev. Väliselt ta matkib peremees, kuid tema käitumist juhivad madalad instinktid, ahnus ja naudinguiha
Varsti kuulis ta Huhuu räuskamist teisest toast, ja peatselt ilmus see isegi Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda lävele. ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Tal oli peaaegu iga päev ise ülikond. Ta avas käpid ja pööras kirstud pahupidi Popi väsis ikka enam ja enam. Ta jäi Isandast ikka kaugemale. Ta nöör ning ajas enesele selga, mis meeldis. tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha. Isand ise aga sammus Tundide kaupa ehtis ta end peegli ees nagu laps mängides. Ta asetas kolm peatumata ja taha vaatamata. peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant. Popi vaatles õhtuhämaruses Isanda kätt. See oli väike ja karvane
Varsti kuulis ta Huhuu räuskamist teisest toast, ja peatselt ilmus see isegi Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda lävele. ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Tal oli peaaegu iga päev ise ülikond. Ta avas käpid ja pööras kirstud pahupidi Popi väsis ikka enam ja enam. Ta jäi Isandast ikka kaugemale. Ta nöör ning ajas enesele selga, mis meeldis. tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha. Isand ise aga sammus Tundide kaupa ehtis ta end peegli ees nagu laps mängides. Ta asetas kolm peatumata ja taha vaatamata. peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant. Popi vaatles õhtuhämaruses Isanda kätt. See oli väike ja karvane
Tervikuna kuulub Louis XIII iseloomulikku baski tüüpi. Louis XIV aga sarnaneb rohkem itaallasega ( siin peetakse Louis XIV isaks J. Mazarini, kuid selles ei saa kindel olla ). Louis XIII ja Richelieu surm Kakskümmend aastat kestnud viljakast tööst ja väsitavatest intriigidest kurnatud Kardinal Richelieu heitis voodisse. 1642. aasta 4. detsembri keskpäeval andis see, kes proua de Motteville'i täpse ütluse kohaselt oli ,, teinud oma isandast orja, seejärel kuulsast orjast maailma kõige vägevama monarhi", oma hinge Issandale. Ta oli viiekümne kaheksa aastane. Tema surm kutsus rahva hulgas esile marulise rõõmupurske. Isegi Louis XIII, kes võlgnes Richelieule kõige eest tänu, ohkas kergendatult. Oma lõbuks lõi ta otsekohe muusika luuletaja Mironi värssidele kardinali surma puhul. Paraku on seda laulu raske kurva sündmuse kohaseks pidada. Selles meenutatakse kardinali nõrkusi
mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. * Läänisuhe oli hierarhiline. See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. * Läänisuhe oli isikuline. See tähendab, et kehtis põhimõte „minu vasalli vasall ei ole minu vasall“ ehk kuningale allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ega rüütlid, kes allusid nende suhtes üks aste kõrgematele. * Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist. Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selletõttu, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Religioon * Lääne -Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. * Esimese kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj pKr.
Manumissio censu- kodanikkude nimekirja koostamisel laskis isand kanda orja nimekirja vaba isikuna, mis toimus censori nõusolekul. Manumissio testamento- orjade vabastamine testamendi teel. Kui vabakslastud orja e libertiini isandaks oli Rooma kodanik, muutus ka ori vabakslastuina Rooma kodanikuks.Ta õigusvõime oli siiski piiratud:ei võinud olla valitsevas ametis, ei võinud abielluda vabaltsündinuga, säilis sõltuvus endisest isandast. Kui isandaks oli latiin või vabastamisel ei peetud kinni reeglitest, siis ori sai kalatiini seisundi:puudusid poliitilised õigused, ei tohtinud abielluda Rooma kodanikuga, puudus testamendi tegemise õigus. 33. Peregrini dediticii-Roomale alla andnud kogukondade liikmed. Kui oli orja omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid. 34. Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine 35
selle isiku ees, kellega oldu otseses truudussuhtes. 9.Lääniriigid Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk-Itaaliasse. Normannide vallutuse käigus levisid need 11.sajandil Inglismaale ning Lõuna-Itaaliasse, rekonkista jooksul Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted 13.saj algul ka Eesti aladele. 10. Talupoegade olukord ja suhted mõisaga Talupojad olid sõltuvad isandast Isandal polnud talupoegade suhtes kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes. Frangi riigis eristusid esialgu kaks ühiskonnarühma orjad ja vabad talupojad. Orjad kuulusid täielikult isanda omandusse, neil puudusid vähimadki õigused.Nad töötasid isanda mõisas või majapidamises. Kuid keskaja jooksul hakkas mittevabade ja vabade vaheline terav eraldusjoon ähmastuma ja kadus lõpuks. Ühelt poolt ei olnud suurmaapidamine orjade abil enam rentaabel
oli oma põhikiri ehk skraa . 15.-16. sajandil leidsid Euroopa ajaloos aset olulised muutused, mis puudutasid peaaegu kõiki eluvaldkondi. Üha suuremat osa hakkasid ühiskonnas etendama kaubandus ja käsitööd Asutati panku ja rajati suuri käsitööettevõtteid, mida nimetati kapitalistlikeks ettevõteteks Ka talupoegadelt nõuti nüüd Lääne-Euroopas mõisateo asemel raharenti See vähendas talupoegade sõltuvust nende isandast ning paljud suutsid end raha eest orjusest vabaks osta. Soov rikastuda kihutas eurooplasi pikkadele ja ohtlikele maadeavastusteni ja mereretketele Algasid eurooplaste meretagused avastusretked mis viisid paljud rahvad sajanditeks eurooplaste ülemvõimu alla. Üha vähem tunti huvi jumala ja üha rohkem inimese enese vastu. Senisest kriitilisemalt suhtuti ka katoliku kirikusse. Usupuhastus ehk reformatsioon viis Euroopa lõhenemisele kaheks vaenulikuks usuleeriks.
Sir Edward Coke mõõtuandev töö ,,Õiguste petitsiooni" sõnastamisel oli üks neid lauseid, kust võis välja kasvada ,,Bill of rights". Selle valimiskapitulatsiooniga tunnustas hoon parlamendi maksude lubamise õigust, inglaste vabadusi ja allutas end parlamendile kui suveräniteedi kandjale. Sellega oli ta toonud ohvriks oma nõudmise absoluutsele, ainult Jumalast tuletatud ja parlamendi ees vastutamatule võimule. Kuningas oli põhikorra isandast muutunud põhikorra organiks. Ta võlgnes oma ameti parlamendile, kelle kokkukutsumises ja tegutsemises ta ei osalenud. ,,Magna charta" vabadusõigused said inimõiguste iseloomu sajandi võrra varem kui Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaal kuulutati välja inim- ja kodanikuõigused (1775 ja 1789).10 Kokkuvõte Common law kui õigussüsteem on otseselt välja arenenud Inglismaal kujunenud õigustraditsioonist. Erialakirjanduses jagatakse selle traditsiooni kujunemislugu nelja perioodi
Quijote lollusi ja hullusi ehk "nõidusi". Näiteks ühes kõrtsis tegi ettekuulutaja (nukuteatri omanik) nukuteatrit tasuta, kuid Don Quijote läks hulluks ja hakkas asju lõhkuma.. mis tuli loomulikult kinni maksta. Ei läinud kaua aega, kui tuli järgmine asi kinni maksta. Sedakorda paat, mille Don Quijote Ebro jõe ääres ära lõhkus. Sancho oli juba meeleheitel, mõistes, et kui asjad niimoodi edasi lähevad, siis ei ole neil varsti enam raha. Tol hetkel mõtles ta isegi, et tahaks oma isandast lahku lüüa. Oma seikluste ja juhtumiste järgi võttis/sai Don Quijote endale mitmeid nimesid. Mõne võttis ta endale ise, mõne andis keegi teine.. ja ikka mõne sündmuse järgi. Tema nimeks oli näiteks Kurva Kuju Rüütel (mille Sancho talle andis) ja seda sellepärast, et tal ei tulnud peaaegu miski välja. Don Quijote ise võttis veel endale nimeks Lõvide Rüütel, sest ta oli enda arust võidelnud lõvidega ja võitnud
pühendatud tehnilise kirjanduse hulk. * Locator oli Ida- Euroopa koloniseerimises tähtis tegelane. Ta oli ettevõtja, kes tegutses vahemehema oma maade kultiveerimisest huvitatud senjööride ja uusasunike vahel. Locator vastutas uusasustamise oganiseerimise eest, ta värbas asunikke, jaotas välja maad, ning sai uusasustuspiirkonnas vastutasuks tulusa maavalduse ja pärandatavaid eesõiguseid. * Üheks näiteks aktiivsest ja uuendusmeelsest isandast, kes toetas 12. sajandil koloniseerimist, oli Magdeburgi peapiiskop Wichmann. Ta sulatas asustamise ja koloniseerimise varasemate kogemuste erinevad elemendid kokku uueks viljakaks tervikuks. Ta sai suurepäraselt aru talurahvakogukondade tähtsusest ning teadis, mida võivad tähendada õiguslikud privileegid: ta võttis kasutusele Mageburgi õiguse esimese üleskirjutatud versiooni, mis omandas hiljem Kesk- ja Ida-Euroopas väga suure mõju, ning sanktsioneeris
lepingust vabaks. See teos kannab endas keskaegset suhtumist, mille kohaselt ei suuda tavainimene ilma Isanda abita Kuradi ahvatlustele lõpuni vastu seista ega ennast kaitsta. Ka 20. sajandi esimesel poolel polnud Saatan kui iseseisev olend inimeste maailmapildist ja kirjandusloomingust kuhugi kadunud. Siiski vabanes ta mõningal määral klassikalistest stereotüüpidest ja muutus anonüümsest kurjuse isandast silmapaistvaks isiksuseks. Erinevalt Mefistofelesest on Wolandi ebamaine päritolu vähem äratuntav ja tema iseloomugi on värvikamalt kujutatud. Ta ei ole pelgalt ahvatleja ja hukutaja, kelle ainus eesmärk on lihtsurelikke Jumalast kaugemale viia. Bulgakovi Kurat on teravmeelne ja samas äkiline, nõudlik ja kaval, peaaegu inimlikki: tegutseb tihti emotsioonide ajel, varjab oma tõelist palet ja naudib teiste hirmutamist.
nõuandjana. Kuigi vabakslastu sai Rooma kodaniku õigused ,,pidi ta järgima tervet hulka ettekirjutusi, mis eristasid teda vabana sündinutest" (Vana-Rooma inimene, Andreau 2004; lk 196). Et unustada oma eelnevat staatust, töötasid paljud vabakslastud usinamalt, kui sünnipärased kodanikud. ,,Nii mõnestki vabakslastust sai väga rikas ja mõjukas inimene" (Kõiv jt 2004; lk 181). KLIENDID Algselt olid kliendid isandast sõltuvad poolvabad isikud, hiljem (kui orjade vabakslaskmine oli juba tavapärane) vabad vaesed kodanikud, kes sõltusid isanda armust. Peremehest sõltus, kas klient sai süüa või mitte, mistõttu olid kliendid pugejad, keda isandad kiiresti õppisid ära kasutama. Vaatamata sellele, et klientidel polnud kindlat töökohta, oli neil sagimist palju: juba varahommikul pidid nad isandat viimase hommikusöögi ajal tervitama. Klient oli patrooni
annaabi.ee 
