Tuglase novell, popi ja huhuu (8)

Tuglase novellid
„Popi ja Huhuu “
-Loomade isand tõusis vara. Isand pani põlema küünla, ning riidesse pannes ta läkastas. Popi silmad olid niisked , ka isanda nägu oli kurb. Isand tuli viimasel ajal hilja koju, unustas süüa ja rääkis iseendaga . Öösiti ta ohkas raskelt , ning Popi läks teda lohutama, kuid isand ei tundnud tema lakkumist. Popi pidas isandat endale armsaks, ka isand kõnetas teda armastavalt. Popi oli kade , et isand läks ka Huhuu puuri juurde, kuid Huhuuga ei olnud isand nii armastav, kui Popiga. Popi muretses, miks isand neile liha ei too. Popi läks tagasi magama Mõtles sellele, mida isand teeb. Ta pidas isandast väga lugu. Popi ärkas aegajalt, kuid jäi uuesti magama. Popi ärkas alles õhtul, ning tundis vanasid, kuid õpetlikke lõhnu. Ta tundis palju kasutuid lõhnu, kuid isand ei olnud ikkagi kodus. Isanda seintel oli pilte, mis kujutasid võõraid isandaid, kuid tõelist isandat ei olnud kodus. Popi hakkas nuukusma, tõmbus kerra, ning muretses isanda pärast.
-Isand ei olnud koju jõudnud ka järgmise päeva lõunaks. Huhhuu hakkas samuti närvilisemaks muutuma. Ta hakkas mõtisklema, Huhuu olemuse üle (kirjeldab ta välimust Popi silmade läbi). Kuna Huhuud ei võetud kunagi kaasa, arvas Popi, et ta ongi seda väärt. Ta arvas, et Huhuu halvemad elutingimused on talle paras . Ta pidas teda kindlasti halvaks. Popi tundis nälga, ning hakkas närima lihata konti . Popi hakkas taas nuutsuma. Kuna Huhuu hakkas puuris hüppama, hakkas Popi kartma . Huhuu sai oma puurist välja, kuid ta oli isegi selle pärast ehmunud. Popi varjus kirstu alla, kuna see oli madal ja kaitses teda hüppava ja elevuses Huhuu eest. Huhuu hakkas toitu otsima . Huhuu kartis pimedust, ning läks tagatuppa. Ka popi julges kirstu alt väla tulla ja läks vaatama. Huhuu pani selga isanda riideid , ning jäi magama. Popi otsustas kirstu alla tagasi pugeda. Popi peas käisid läbi mitmesugused küsimused, ning ta suutis magama jääda alles hommikupoolikul. Ta nägi und: Ta oli koos isandaga teel koju, nad olid juba kaua teel olnud ja popi ei teadnud , kust nad tulevad. Nad mõlemad olid väsinud. Popi jäi isandast maha, kuid isand ei pööranud talle tähelepanu. See oli hoopis Huhuu ja ta jõudis sellele järeldusele alles ärgates, kui ka Huhuu oli ärganud, ning seisis tagatoa lävel.
- Nende kahe elu oli viirastuslikum kui uni ja hirmasm kui tõde. Ta ei teadnud enam unenäo ja elu piire . Ta pidas Huhuud oma uueks isandaks, kuid lootis, et ka vana isand tuleb tagasi. Varsti hakkas Huhuu räuskama. Ta kasutas isanda asju ja oli rõõmus ja õnnelik, nagu laps. Ta sõi kõike, mis ta kätte sai. Päev kulus mängides. Ta lõhkus ära seinakella, ninga hävitas ka palju muid asju. Ta oleks võinud olla isandalesarnane, kui ta oleks olnud hea või tark, kuid ta ei olnud seda. Õhtulväsinuna hakaks ta Popit kiusama . Popi vingus hirmust ja valust. Tema vastupanu oli ajsatu. Ka kirstualune oli talle liigsalt väike, kuid kuna muud pääsu ei olnud, rikkus ta seal oma tervise (jalad olid kõverad, karv kulus ära, nahk sai viga). Viirastus oli tema heal elu, mis oli eelnenud sellele, mis praegu oli. Unes nägi ta oma endist , head isandat. Ta sulatas mõlema isanda (Huhuu ja vana isanda) olemused ühte. Popi ootas teda samuti, nagu vana isandat. Popi igatses ka teda. Ka uus isand hoolitses näiliselt Popi eest. Ta tõi liha. Popi lähenes talle samuti, nagu oli lähenenud oma vanale isandale(käe lakkumine, tema eest hoolitsemine). Ka Huhuu oli pidevalt ja kaua ära. Popil oli temast hale. Huhuu hakkas alkoholi leidmisest alates jooma. Joobununa oli ta lõbus, ka Popi jõi alkoholi. Kui alkohol oli otsa lõppenud, laks Huhuu uut saaki otsima. Ta leidis kasti, mille heitis vastu maad, ning seejärel kast plahvatas ja maja vajus mürinal pooleks.