Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus
Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
Popi ja Huhuu Isand Popi Huhuu Sel hommikul tõusis Isand väga vara, pani end riidesse ja veeretas paela küljes olevaid musti helmeid näppude vahel. Helmeste lõhn Popile ei meeldinud ning siis ta ka ärkas. Isand näis imelikuna ja oli olnud seda juba mõnda aega. Isand köhis pidevalt ja Popi kuulis läbi une teda raskelt ohkamas. Talle tunuds, et Isand näeb hirmsaid unenägusi nagu ta isegi. Isand silitas veel korra koera pead, pani karvamütsi pähe ja läks nurka, kus oli Huhuu suur puu. Popi tundis korraks kadedust, kui Isand oli Huhuu ligidale läinud. Peale seda Isand lahkus. Popi jäi Isandat koju ootama ja lootma, et too toob talle liha, kuigi Isand polnud seda juba mitu päeva toonud. Popi mõtles oma elu üle. Ta arvas, et ta on hea ning seetõttu on Isand ka temaga hea
Proosaanalüüs „Popi ja Huhuu“ – Friedebert Tuglas Tundus, et tegemist oli suletud narratiiviga: teoses oli olemas sissejuhatus – hommiku sündmustik, tegelaste tutvustus; sõlmitus – isanda lahkumine kodust, mis käivitas sündmustiku; teema arendus – Huhuu saab puurist välja, tema suhted Popiga; kulminatsioon – Huhuu käitumise mõju Popile, Popi ähmane piir tõelise ja une vahel; pööre – Huhuu toob Popile süüa, üksteisega leppimine; lõpp-pinge – leitud kast, mis oli igast servast kinni joodetud, milles oli arvatavasti lõhkeaine; lahendus – kasti plahvatus, maja pooleks vajumine. Teos ei olnud realistlik. Sündmuste areng on esialgu aeglane, ei toimu konkreetselt midagi veel. Sündmused hakkavad kiiremini arenema sellest hetkest, kui Huhuu puurist välja pääseb. Ausalt öeldes ei saanud arugi, kui pikk aeg lõpuks oli möödunud, see jäi veidi selgusetuks
Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Tegelased: Isand inimene, kes hoolitses Popi ja Huhuu eest. Popi (taksi)koer, kes oli Isandale truu ja hoolis temast. Huhuu ahv, keda hoidis Isand puuris. Tegevuskoht: Maja, kus elasid Isand, Popi ja Huhuu. Kokkuvõte: Ühel hommikul tõusis Isand väga vara. Ta pani riided selga ja ohkas. Isanda nägu oli igav ja kurb. Isand jäi vait ja vaatas liikumatult küünla leeki. Isand ohkas veel kord ja pani pähe karvamütsi, puhus küünla ja kükitas Popi ette ja patsutas teda. Siis läks Isand ukse poole, Popi jooksis korvi juurde, mõeldes, et Isand läheb turule, kuid Isand kõnidis otse uksest välja ja jättis Popi ukse taha ootama. Popi jäi Isandat ootama, kuid teda ei tulnud ja ei tulnud
Friedebert Tuglase novellid „Popi ja Huhuu“ Kirjalik individuaaltöö IX klassile 1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Iseloomusta neid novelli alguse põhjal Popi on taksikoer ja Huhuu ahv. Popi on ilmselgelt väga alandlik ja oma peremehele truu kaaslane. Rahulik ja malbe vajab peremehelt palju tähelepanu. Huhuu on Popi vastand, ta pole eriti vaimustunud oma peremehst ning ei näita absoluutselt üles alandlikkust, isepäine. 2. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Ta unistas peremehest ja ajast mil ta oli alles väike ning ta ei mõistnud veel end ümbritsevat nii kui praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri. 3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Alguses ta oli oma puuris rahulik, kuid hiljem muutus ta näljaseks ning üritas puurist välja saada.
Kõik kommentaarid