tulevik, laskus suur kohustus Eugene'il. Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene'i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, "Lööge pihta
Probleemküsimused 1) Oma romaanis '' Isa Goriot '' on Honore de Balzac armastust käistlenud mitmel moel. 19 sajandil väljendati oma tundeid teisiti, kui tänapäeval. Proua vikontess de Beauseant õpetas Rastignacile, et ärge oma tundeid nii avalikult välja näidake; mida külmema südamega te ette arvestate seda kõrgemale tõusete; kui teil peaks tekkima tõeline tunne kellegi vastu, siis varjake seda nagu kallist vara, ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete kadunud; inimestega tuleb käituda külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. Romaani lugedes saame aru, et armastati ilusamaid, jõukamaid, tuntumaid
hakkasid tütred temast hoolima ainult raha pärast Vautrin Ta oli abivalmis, vastutulelik Ta käitus inimestega ebaviisakalt II ( Rastignaci suhted Isa Goriotiga,- Vautriniga,- Delphine De Nuchingen,- Vikontess ?) Rastignac - Isa Goriot ( Rastignac sai Isa Goriotiga hästi läbi, kui Goriot sai teda et Rastignac käib tema tütrega Rastignac-Vautrin ( alguses saab Rastignac Vautriniga hästi läbi, kuid hiljem ei sallinud teda eriti Rastignac- Delphine De Nucingen ( Rastignaac armus temasse ja armastas teda kogu ülejäänud raamatu jooksul ) Rastignac-Vikontess ( Rastignaci sugulane, Vikontess avas talle tee Pariisi seltskondadesse, läbisaamine oli neil hea ) Muutused:
kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Sisu kokkuvõte: Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii jõukas. Isa Goriot´i külastavad noored neiud, kes tegelikult on ta tütred. Auahne üliõpilane Eugene soovib kohta Pariisi kõrgseltskondades.
Vautrinil tekkis plaan panna Victorine Rastignacile mehele suure kaasavaraga. Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac armastas, Vikontess de Bauséant - Rastignac'i kaugem sugulane, kes aitas noormehe peenemasse seltskonda, proua de Marcillac - Rastignac'i tädi, kes rääkis nende kaugema sugulase proua Bauséant'iga, et viimane Rastignac'i enda tiiva alla võtaks. V TEOSE ÜLESEHITUS. SÜZEE JA FAABULA Kirjeldatakse proua Vauquer' pansionaati, inimesi, kes seal elavad. Proua Vauqueril oli plaan abielluda isa Goriot'ga, kuna ta arvas, et mees on rikas. Proua
armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu: Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks.
13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3. isa Goriot' oli teose algul ''seitsmekümnendat käiv vanamees'' 4. Papa Goebseck oli liigkasu võtja, kelle palkas endale teose lõpus paruness de Nuncingen. 5. Rastignacile avas isa Goriot' saladuse vikontess Beausante ja tema sõbranna hertsoginna de Langeais 6. Vikontess õpetab Rastignac'i 7. JeanJoachim Goriot' 8. 2 õde 9. Vautrin' unistas, et saab piisavalt raha, et minna ameerikasse ja seal endale 200 orja osta ning tubaka istandus asutada. 10. !Vautrin' laskis tappa! Victorien'i venna, kuna siis oleks nende isa oma vara tütrele pärandanud. 11
,,Isa Goriot" ( Rühm II ) 1. Mis aastal algab teose tegevus ? 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 3. Kes oli Jack Collin ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult? Millega ta oli ära teeninud saatusekaaslaste austuse? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14
saada ja rahaga ka perekonda aidata. Hiljem mõistab, et ausa tööga rikkaks ei saa ja otsustab kõrgklassiga suhtlema hakata, et nii oma eesmärk saavutada. Võimalused Ta teab, et kõrgklassi Ülemklassi seltskonnaga pääsemiseks peab ta suhtlemise alustamiseks vastav välja nägema. annab talle võimaluse Küsib raha oma niigi sugulane vikontess Beauséant. vaesuse käes kannatavate õdede, ema Natuke raha teenib ja tädi käest, lubades et sellega, et mängib saab varsti kõik tagasi ruletti. Alguses veab ja maksta. ta võidab päris palju kuid lõpuks kaotab enamus oma võitudest. Vikontess Beauséanti ball Muutumine Pariisis olles
Anastasie kutsub ta endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde. Kuidseal saadetakse ta tagasi, ning ta ei näegi oma isa. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest ta armukese Maxime ja abikaasa. Teda võetakse halvasti vastu ja tema ebaviisaka käitumise pärast palub de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase juurde, kust leiab eest Vikontessi koos viimase armukesega. Sugulane on peagi abiellumas, millest Vikontess veel midagi ei tea. Vikontess räägib Eugenile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Gorioti hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugeneile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine venna ja Victorine isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele
ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi
koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks.
Eugene teadis, mis on vaesus ja viletsus, ta oli seda ise omal nahal tundnud. Tutvudes Pariisi kõrgseltskonna elustiili-ja oluga, tekkis ka temas endas tahtmine olla üks neist. Ta otsustas, et maksku mis maksab, ta peab saama tähtsaks ning mainekaks tegelaseks ja saama täpselt samasuguseks nagu nemad. Siin oli tal abiks tema sugulasest aadliproua Beausent', kes õpetas talle kõrgseltskonnas käitumist, millise iseloomuga need inimesed on ja millisena nad välja peavad paistma. Vikontess andis eelkõige mõista, et inimene ei tohi end välja näidata sellisena nagu ta on. Ta peab oma tegelike tundeid varjama. Eriti hoolsalt peab ta varjama armumist, seda ei tohi kellelegi öelda ega välja näidata, sest seda võidakse kurjasti tema vastu ära kasutada. Selleks et pääseda kõrgseltskonda pidi olema hea soovitaja. Keegi, kes võtaks kaasa ballidele, et seal inimestega tutvuda
kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.)- Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) miks osad inimesed peavad rohkem kannatama ku teised? RAHA TOOB INIMESTES HALVIMA VÄLJA Pansionaadi elanikud pidasid goriot tütreid armukesteks_ Vautrin arvas, et naistele maksmise pärast ta nii vaene ongi. Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaa, pansionadis elas 10 inimest, Vikontess räägib Eugene´ile sellest, kuidas Goriot'i tütred isa hülgasid. Vautrin'il on Eugene´ile varuks plaan. Täpsemalt seesugune: Eugene proovib ära võluda Victorine, kui see õnnestub, siis Vautrin'i üks sõber mõrvab Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandus läheb tema ainsale lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile kenakese summa tüdruku kaasavarast. Paraku Eugene ei ole nõus. Isa kuuleb oma tütre kohta eugenelt
Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane
armukesed. Proua Vauquer ütles, et Goriot on halb, kinnine mees. 5. Kirjeldage, missugused muutused toimusid 6 aasta jooksul isa Goriot´ga. - Ta läks aina kõhnemaks ja koledamaks ning jäi vaesemaks. 6. Kui palju tõi sisse aastas de Rasignacile mõis ja kui palju sai sealt endale Eugene? - Mõis tõi aastas sisse kolm tuhat franki, Eugene sai sealt endale tuhat kakssada franki. 7. Kuidas õnnestus Eugene´il kõrgseltskonda pääseda? - Eugene sugulane Vikontess de Bauseant kutsus teda Pariisi, ballile. Ta püüdis sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Ballil kohtas ta Anastasie´t ning armus temasse. 8. Mida imelikku nägi ballilt koju pöördunud E.R pansionis? - Ta kuulis isa Goriot´i rasket ohet ning läks vaatas läbi ukseaugu ja nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli ning nägi ka, et Vautrini juures käisid kaks meest.
Tütred käisid tema juures aga edasi, aina suursugusemates riietes. Hakati arvama, et ta oli kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutus naerualuseks. Esimesel aastal Pariisi ülikoolis Rastignac pingutas õppides, kuna lootis oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid peagi sai talle selgeks, et eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta üritas oma positsiooni parandada naiste kaudu. Rastignac kohtus abi vajamise tõttu oma nõo vikontess de Beauséantiga. Tema läbi tutvus noormees krahvinna Anastasie de Restaud`ga. Ta käis uhketel ballidel koos aadlitega. Rastignac oli aga vaesest perest ja ei meeldinud niivõrd krahvinnale. Krahvinna oli abielus. Tal käis külas Jean-Joachim Goriot. Kui Rastignac temalt selle kohta päris, muutus krahvuinna tema vastu külmaks. Rastignac sai vikontessilt teada, et krahvinna oli Isa Goriot tütar. Rastignaci ei lastud enam krahvinna juurde sisse. Vikontess soovitas
Vautrin, tudeng Biancon ja vanatüdruk Michonneau. Isa Goriot’il on kaks tütart Anastassie ja Delphine, keda ta armastab kogu südamest. Kui ta pansionisse saabus, oli tal kaasas suur garderoob ja ta kulutas palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas. Üliõpilane Eugene tahab saada kõrgseltskonda. Teda aitab sugulane vikontess de Beausant, kes annab talle võimaluse minna ballile. Ta kohtab seal Anastassiet, kuid naine keeldub mehe armastust vastu võtmast. Eugene läheb uuesti Beausanti jutule, kes annab talle varuplaani. Selleks on ära võluda Gorioti teine tütar Delphine. Mees palub emal ja õel saata endale viimased sääsud, et ta saaks riietuda vastavad kõrgseltskonnale. Eugene armubki Delphinesse ja Goriot hakkab meest kohtlema kui oma poega.
Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Sylvie köögitüdruk Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane, Eugene'i sõber. Anastasie de Restaud-(krahvinna) isa Goirot'i vanem tütar Delphine de Nucingen-(paruniproua) isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad
positsioon. Nende saavutamiseks ollakse valmis kõigeks. Raha muudab inimesi. Nii muutuski Eugéne de Rastignac vooruslikust hindavast noormehest egoistlikuks, manipuleerivaks ja rahaahneks meheks, kes ei löönud risti ette mitte millegi ees. Nii palubki ta oma niigi vaesel perekonnal endale raha saata, et osta omale uus ülikond, mis muudaks ta kõrgseltskonna jaoks vastavaks. Ta palub oma tädil ära kasutada tolle kunagisi sidemeid õukonnaga, et pääseda vikontess de Beauseant'i tiiva alla, kes õpetaks talle käitumist ja räägiks kõrgseltskonda pürgimise saladustest. Kuigi Eugéne de Rastignac jättis oma õpingud hooletusse, ihkas saada rahakaks ja kõrgseltskonna liikmeks, jätkus tal siiski inimlikust ja kaastunnet isa Goriot vastu. ,,Isa Goriot" on teos, mis peegeldab hästi 19. sajandi Pariisi seltskonnaelu. Tähtsateks teguriteks olid positsioon, raha ja hea nimi. Abielluti armastuseta, armukeste pidamist peeti
koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks.
endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene’i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene’i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, “Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid
9. Eugéne laseb perekonnal talle oma viimased säästud saata. saavutada ning materiaalseid hüvesid nautida. 10. Vautrin mõtleb välja plaani, kuidas Rastignac abielluks Victrine'iga Isaarmastus ilma vastuarmastuseta isa Goriot oli ohverdanud ning, tappes tüdruku venna, kuuluks 3 mln pärandust noorpaarile. oma tütarde nimel kõik, ta armastas neid tingimusteta ning hoolimata 11. Vikontess Beauséant kutsub Rastignaci teatrisse, kus too üritab nende ebaausast ja moraalitust eluviisist. Ometigi ei suutnud hellitatud võluda rikast parunessi Delphine'i, isa Goriot tütart. tütred isa armastada. Ka teose lõpus ütleb üks lastest, et sooviks minna 12. Rasignaci ja parunessi suhe areneb, isa Goriot on õnnelik ja tagasi aega, kus elati lihtsamalt, õnneks ei piisanud rohkemast kui armastab Eugéne'i nagu poega
tänasest peale tegemist minuga! Ta on rohkem väärt, kui meie kõik!" Peale seda muutsid paljud oma suhtumist Goriot'sse. Nad tundisid Goriot'le kaasa, sest pansioni elanikud nägid nüüd kui palju vaeva tegelikult Goriot nägi nende nimel ja mida kõike ta oli valmis tegema nende jaoks, aga tütred ei teinud sellest põhimõtteliselt väljagi 3. Kelle soovituse ja miks otsustab Rastignaq tutvuda Nucingen´ide perega? Rastignac läks oma nõbu, vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid nad olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. De Beauseant soovitas Rastignac'l tütardega suhtlema hakata, sest nende kaudu võib Rastignac pääseda kõrgseltskonda. 4. Millise plaani koostab Vautrin Rastignaqi ja preili Victorine suhteks ja miks ta seda teeb?
oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene'il. Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene'i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, "Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid
laskus suur kohustus Eugene’il Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene’i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene’i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, “Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid
Tema pere püüdis väga kokku hoida, et poega toetada, kuid poeg vajas rohkem raha sellejaoks ,et hea välja näha ning jätta endast parem mulje. Eugene astus sõjateele, milleks oli pürgimine kõrgseltskonda. Ta läks kõige esimesena nõuandeid paluma Beausante'i juurde. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene oli lummatud sellest rikkusest ning ta tahtsi ise ka sellist rikkust omada. Beausante ütles: ,,Mida külmemalt te kalkuleerite, seda paremini jõuate edasi. Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid". "Kui kunagi peaksite armastama, hoidke hästi oma saladust!". Ta valgustab Eugene'i, et menu on Pariisis võimu võti ja, et kui naised leiavad temas vaimukust ning talenti siis usuvad seda ka mehed
tundmusetilgake. Vautrin teatab Eugenele, et preili Victorine teda armastab ning Vautrin tahab saad osaks Victorine rikkusest, mille ta isa Taillefer talle pärandaks. Eugene seadis end valmis, et minna taas ballile. Isa Goriotpalus vaadata oma tütarde järgi, kuid enne kohtus Eugene proua Beauseantiga ning Eugene oli ballil tema saatjaks. Ooperisaalis märkas Eugene proua de Nucingeni ning jäi teda pikisilmi imetlema. Vikontess markii d´Ajuda viis Eugene kaunitari juurde. Ta jutustas neiule tema ilust ja kõneles, miks proua de Restaud Eugenele ukse sulges. Jalutanud koju jutustas noormees õhtust Goriotile. ,,Minul ei ole iialgi külm, kui neil on soe; mina ei tunne kunagi igavust, kui nemad naeravad. Mul ei ole muid muresid kui vaid nende omad"-isa Goriot. Isa Goriot tõi järgmisel päevale Eugenele kirja Delphinelt, kes kutsus ta taas kohtuma. Noormees läks neiuga kohtuma ning
sisse sulanduda Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng. Cristophe - pansionaadi tööline. Sylvie - pansionaadi köögitüdruk. Härra Poiret - pansionaadis lõunatamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar. Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar ja Eugene´i armastatu. Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Nad kõik elavad pansionis. 2) “Isa Goriot” on realistlik romaan. Milles see väljendub? Vaata realism iseloomustust ja põhjenda. 3) Missugused olid Goriot’ ja tema tütarde suhted? Too näiteid. 4) Missugused teose probleemid on tänapäevalgi aktuaalsed? Põhjenda. 5) Vali üks tegelane (mitte Goriot) ja iseloomusta teda, too välja, mis osa oli tema sündmustikus, mis temaga teose jooksul juhtus
Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam. Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Gorioti vanem tütar, kes tahtis alati välja näha kõige parem ja edevam. Ta hoolis vaid rikkusest ja käis väljas tihti raha peale mängimas. Vikontess de Bauseant- Eugene tädi, kes aitas tal pürgida kõrgklassi. Proua de Marcillac- Eugéne tädi Laure ja Agathe- Eugene õed Henri ja Gabriel- Eugene vennad Eugene de Rastignac- lõunamaalase välimusega noormees, kellel oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Üliõpilasele oli riietus väga tähtis. Ta ajas rikkust esialgu taga, kuid hiljem mõistis,et rikkus siiski pole elus kõige tähtsam asi. Eugenil oli hea süda. Ta suutis Delphine endasse armuma panna.
Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trailles- Anastasie armuke Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes elas proua Vauquer'i pansionis. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Hinnad tõusid kümneid kordi
kellese armus, (osutus hiljem gorioti tütreks Anastasieks) - Eugene külastas Anastasiet, teda võeti väga külmalt vastu ja oodati pigem ta lahkumist, rääkis oma päritolust - Anastasie mees krahv de Restaud ütles Eugene välja saates Mauricile, et iga kord kui Eugene peaks uuesti tulema, pole neid krahvinnaga kodus, peale mida Eugene sinna enam sisse ei lastudki - Eugene läks oma sugulase/nõbu Vikontess de Beauseanti juurde tõllaga, kuna sadas vihma ja ta ei tahnud oma frakki, kingi ning kübarat rikkuda - Sugulaste juures õppis/nägi Eugene kõrgseltskonna käitumist - Eugene nuhkis välja gorioti mineviku, saades teada tema tütardest (Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen) ning sellest, et tütred olevat isa maha salanud peamiselt oma peigmeeste tõttu - Sai veel teada, et goriot jumaldas oma tütreid, andis neile enamuse oma rahast, aitas
tütred kunagi suutelised oleksid olnud. Claire on see, kes saab Eugene'i abistajaks kõrgseltskonnas. Mitte ainult tema abile, ei saa Eugene lähemalt tuttavaks pr Delphine de Nucingeniga vaid ta ka hoiatab Eugene'i selle hurmava maailma pahupoole eest, "Kui kunagi peaksite armastama, hoidke hästi oma saladust!". Ta valgustab Eugene'i, et menu on Pariisis võimu võti ja, et kui naised leiavad temas vaimukust ning talenti siis usuvad seda ka mehed. Oli märgata, et vikontess on nii mõndagi elus kogenud, ka ta ise ütles "Kuigi olen küllaltki lugenud selle maailma raamatut, leidus seal siiski mulle tundmatuid lehekülgi.". Ta jagas ka tarkust armuasjades, kuigi ta ise oma nõu kuulda ei võtnud. Ta hoiatas südamlikult Eugene'i, "Kuis aga teis pesitseb tõsine tundmus, varjake seda nagu aaret; ärge laske kunagi aimata selle olemasolu, muidu olete kadunud." Kuigi Claire oli abielus Vikont de Beauséant'iga, oli tal süütu vahekord härra d'Ajuda-Pintoga
· Couture ja Victorine käisid Victorine'i juures, kuid too oli nendega ikka veel ebaviisakas ja ei tunnistanud tütart · Majarahvas rääkis Goriot'ist alati taga, isegi kui too oli sealsamas kõrval. · Hommikul läks Rastignac krahvinna de Restaud juurde. Ta nägi isa Goriot'i lahkumas. Ta jäi sinna ,,kolmandaks rattaks" ja päris krahvinnalt isa Goriot'i kohta, kuid too üritas teemat vältida, Rastignac lahkus, läks oma nõbu,vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid viimased olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. Nõbu õpetas Rastignacile kõrgklassi käitumismaneere. · Ta läks tagasi pansioni ja rääkis juhtunust. Ta ütles : ,,Kes narrib isa Goriot'd, sellel on tänasest peale tegemist minuga
Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad
Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Teose miljöö Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Pideval vihjatakse Louide'le (Kui kogu õukond tormas kokku Suure Mademoiselle'i juurde, kellelt Louis XIV kiskus ära ta armukese). Kui ka sel ajastul nagu teoses, oli kõigi kinnisideeks raha ning seltskonnaelu, siis mõjutas tegelasi raha ning kõrgemaklassi inimeste tegevused.
Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa
kuulsust ja raha. Horace Biancon Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe pansionaadi toapoiss Sylvie pansionaadi toatüdruk Härra Poiret pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu, heasüdamlik siseselt aga väliselt külm ja jäine, uhke. Vikontess de Bauséant Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Heasüdamlik, suursugune, heade kommetega. Stendal Pärisnimeks oli Henri Marie Beyle. Pärit Genoble'st. Vanaisa mõjutas Stendali vabariikluse suunas. 15a astus Napoleoni sõjaväkke. Pärast sõjakäike hakkas kirjanikuks. Ta kirjutas biograafiaid, esseesid ja Itaalia ainetel teoseid. Tema teosed pidid olema kaasaegsed, karmi tõega
1) Raha-paneb rattad käima, avab kõik uksed. Kõiki tegelasi mõjutas raha. Proua Vauqeri pansion-rahale orienteeritud, isiklikud püüdlused-et saada rikkaks, lootis abielluda ja raha saada, kuid avastas et mees on vaene. Kaotas huvi. Eugene-et kõrgseltskonda saada. Votrine-raha, et elu alustada USAs, põgenenud vang-et ühiskonnas tõusta. Tütred Eugene'i muutused-hiljem Votrine'i halb mõju-kasutas inetuid võtteid, et tõusta kõrgemale. Kavatsed läksid halvaks. Positsioon-Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Positsiooni säilitamine ja tõstmine tütardel. Organism ja keskkond peavad olema vastavuses. Mis on romaani lähtepunkt. Inimene on selline, missuguses keskkonnas teda kasvatatakse, inimene saab siis olla õnnelik kui teda ümbritseb talle meeldiv keskkond. Minu arvates on romaani lähtepunktiks inimese ambitsioon jõukusele ja ühiskondlikule staatusele. Iga tegelane
Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad
annaabi.ee 
