tulevik, laskus suur kohustus Eugene'il. Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene'i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, "Lööge pihta
Probleemküsimused 1) Oma romaanis '' Isa Goriot '' on Honore de Balzac armastust käistlenud mitmel moel. 19 sajandil väljendati oma tundeid teisiti, kui tänapäeval. Proua vikontess de Beauseant õpetas Rastignacile, et ärge oma tundeid nii avalikult välja näidake; mida külmema südamega te ette arvestate seda kõrgemale tõusete; kui teil peaks tekkima tõeline tunne kellegi vastu, siis varjake seda nagu kallist vara, ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete kadunud; inimestega tuleb käituda külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. Romaani lugedes saame aru, et armastati ilusamaid, jõukamaid, tuntumaid
hakkasid tütred temast hoolima ainult raha pärast Vautrin Ta oli abivalmis, vastutulelik Ta käitus inimestega ebaviisakalt II ( Rastignaci suhted Isa Goriotiga,- Vautriniga,- Delphine De Nuchingen,- Vikontess ?) Rastignac - Isa Goriot ( Rastignac sai Isa Goriotiga hästi läbi, kui Goriot sai teda et Rastignac käib tema tütrega Rastignac-Vautrin ( alguses saab Rastignac Vautriniga hästi läbi, kuid hiljem ei sallinud teda eriti Rastignac- Delphine De Nucingen ( Rastignaac armus temasse ja armastas teda kogu ülejäänud raamatu jooksul ) Rastignac-Vikontess ( Rastignaci sugulane, Vikontess avas talle tee Pariisi seltskondadesse, läbisaamine oli neil hea ) Muutused:
Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Sisu kokkuvõte: Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii jõukas. Isa Goriot´i külastavad noored neiud, kes tegelikult on ta tütred. Auahne üliõpilane Eugene soovib kohta Pariisi kõrgseltskondades. Selleks palub ta abi oma tädi proua de Marcillacil'i käest. Tädi saadab
Vautrinil tekkis plaan panna Victorine Rastignacile mehele suure kaasavaraga. Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac armastas, Vikontess de Bauséant - Rastignac'i kaugem sugulane, kes aitas noormehe peenemasse seltskonda, proua de Marcillac - Rastignac'i tädi, kes rääkis nende kaugema sugulase proua Bauséant'iga, et viimane Rastignac'i enda tiiva alla võtaks. V TEOSE ÜLESEHITUS. SÜZEE JA FAABULA Kirjeldatakse proua Vauquer' pansionaati, inimesi, kes seal elavad. Proua Vauqueril oli plaan abielluda isa Goriot'ga, kuna ta arvas, et mees on rikas. Proua
tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene
13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3. isa Goriot' oli teose algul ''seitsmekümnendat käiv vanamees'' 4. Papa Goebseck oli liigkasu võtja, kelle palkas endale teose lõpus paruness de Nuncingen. 5. Rastignacile avas isa Goriot' saladuse vikontess Beausante ja tema sõbranna hertsoginna de Langeais 6. Vikontess õpetab Rastignac'i 7. JeanJoachim Goriot' 8. 2 õde 9. Vautrin' unistas, et saab piisavalt raha, et minna ameerikasse ja seal endale 200 orja osta ning tubaka istandus asutada. 10. !Vautrin' laskis tappa! Victorien'i venna, kuna siis oleks nende isa oma vara tütrele pärandanud. 11. Rastignac aitas Delpfine' nii, et ta läks 100 frangiga, mis ta Delphinelt sai, kasiinosse ja mängis selle arvu
,,Isa Goriot" ( Rühm II ) 1. Mis aastal algab teose tegevus ? 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 3. Kes oli Jack Collin ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult? Millega ta oli ära teeninud saatusekaaslaste austuse? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14
saada ja rahaga ka perekonda aidata. Hiljem mõistab, et ausa tööga rikkaks ei saa ja otsustab kõrgklassiga suhtlema hakata, et nii oma eesmärk saavutada. Võimalused Ta teab, et kõrgklassi Ülemklassi seltskonnaga pääsemiseks peab ta suhtlemise alustamiseks vastav välja nägema. annab talle võimaluse Küsib raha oma niigi sugulane vikontess Beauséant. vaesuse käes kannatavate õdede, ema Natuke raha teenib ja tädi käest, lubades et sellega, et mängib saab varsti kõik tagasi ruletti. Alguses veab ja maksta. ta võidab päris palju kuid lõpuks kaotab enamus oma võitudest. Vikontess Beauséanti ball Muutumine Pariisis olles
Anastasie kutsub ta endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde. Kuidseal saadetakse ta tagasi, ning ta ei näegi oma isa. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest ta armukese Maxime ja abikaasa. Teda võetakse halvasti vastu ja tema ebaviisaka käitumise pärast palub de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase juurde, kust leiab eest Vikontessi koos viimase armukesega. Sugulane on peagi abiellumas, millest Vikontess veel midagi ei tea. Vikontess räägib Eugenile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Gorioti hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugeneile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine venna ja Victorine isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele
Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa
Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i
Eugene teadis, mis on vaesus ja viletsus, ta oli seda ise omal nahal tundnud. Tutvudes Pariisi kõrgseltskonna elustiili-ja oluga, tekkis ka temas endas tahtmine olla üks neist. Ta otsustas, et maksku mis maksab, ta peab saama tähtsaks ning mainekaks tegelaseks ja saama täpselt samasuguseks nagu nemad. Siin oli tal abiks tema sugulasest aadliproua Beausent', kes õpetas talle kõrgseltskonnas käitumist, millise iseloomuga need inimesed on ja millisena nad välja peavad paistma. Vikontess andis eelkõige mõista, et inimene ei tohi end välja näidata sellisena nagu ta on. Ta peab oma tegelike tundeid varjama. Eriti hoolsalt peab ta varjama armumist, seda ei tohi kellelegi öelda ega välja näidata, sest seda võidakse kurjasti tema vastu ära kasutada. Selleks et pääseda kõrgseltskonda pidi olema hea soovitaja. Keegi, kes võtaks kaasa ballidele, et seal inimestega tutvuda
kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.)- Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) miks osad inimesed peavad rohkem kannatama ku teised? RAHA TOOB INIMESTES HALVIMA VÄLJA Pansionaadi elanikud pidasid goriot tütreid armukesteks_ Vautrin arvas, et naistele maksmise pärast ta nii vaene ongi. Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaa, pansionadis elas 10 inimest, Vikontess räägib Eugene´ile sellest, kuidas Goriot'i tütred isa hülgasid. Vautrin'il on Eugene´ile varuks plaan. Täpsemalt seesugune: Eugene proovib ära võluda Victorine, kui see õnnestub, siis Vautrin'i üks sõber mõrvab Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandus läheb tema ainsale lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile kenakese summa tüdruku kaasavarast. Paraku Eugene ei ole nõus. Isa kuuleb oma tütre kohta eugenelt
Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane
armukesed. Proua Vauquer ütles, et Goriot on halb, kinnine mees. 5. Kirjeldage, missugused muutused toimusid 6 aasta jooksul isa Goriot´ga. - Ta läks aina kõhnemaks ja koledamaks ning jäi vaesemaks. 6. Kui palju tõi sisse aastas de Rasignacile mõis ja kui palju sai sealt endale Eugene? - Mõis tõi aastas sisse kolm tuhat franki, Eugene sai sealt endale tuhat kakssada franki. 7. Kuidas õnnestus Eugene´il kõrgseltskonda pääseda? - Eugene sugulane Vikontess de Bauseant kutsus teda Pariisi, ballile. Ta püüdis sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Ballil kohtas ta Anastasie´t ning armus temasse. 8. Mida imelikku nägi ballilt koju pöördunud E.R pansionis? - Ta kuulis isa Goriot´i rasket ohet ning läks vaatas läbi ukseaugu ja nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli ning nägi ka, et Vautrini juures käisid kaks meest.
Tütred käisid tema juures aga edasi, aina suursugusemates riietes. Hakati arvama, et ta oli kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutus naerualuseks. Esimesel aastal Pariisi ülikoolis Rastignac pingutas õppides, kuna lootis oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid peagi sai talle selgeks, et eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta üritas oma positsiooni parandada naiste kaudu. Rastignac kohtus abi vajamise tõttu oma nõo vikontess de Beauséantiga. Tema läbi tutvus noormees krahvinna Anastasie de Restaud`ga. Ta käis uhketel ballidel koos aadlitega. Rastignac oli aga vaesest perest ja ei meeldinud niivõrd krahvinnale. Krahvinna oli abielus. Tal käis külas Jean-Joachim Goriot. Kui Rastignac temalt selle kohta päris, muutus krahvuinna tema vastu külmaks. Rastignac sai vikontessilt teada, et krahvinna oli Isa Goriot tütar. Rastignaci ei lastud enam krahvinna juurde sisse. Vikontess soovitas
Vautrin, tudeng Biancon ja vanatüdruk Michonneau. Isa Goriot’il on kaks tütart Anastassie ja Delphine, keda ta armastab kogu südamest. Kui ta pansionisse saabus, oli tal kaasas suur garderoob ja ta kulutas palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas. Üliõpilane Eugene tahab saada kõrgseltskonda. Teda aitab sugulane vikontess de Beausant, kes annab talle võimaluse minna ballile. Ta kohtab seal Anastassiet, kuid naine keeldub mehe armastust vastu võtmast. Eugene läheb uuesti Beausanti jutule, kes annab talle varuplaani. Selleks on ära võluda Gorioti teine tütar Delphine. Mees palub emal ja õel saata endale viimased sääsud, et ta saaks riietuda vastavad kõrgseltskonnale. Eugene armubki Delphinesse ja Goriot hakkab meest kohtlema kui oma poega.
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pide...
Raha, kas õnn või õnnetus? ,,Raha mängib elus põhirolli. Raha see on õnn ja armastus." Nii laulavad ,,Nukitsamehest" pärit nõiad, kuid kas tõesti peitub õnn ainult rahas või võib rahast kujuneda hoopis õnnetus? ,,Isa Goriot" toob lugejateni raha ja sellega kaasnevate probleemide arutluse ning tõestab fakti, et raha, armastus ja võimujanu on omavahel alati seotud olnud. Pole mingi saladus, et veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer'il oli plaan isa Goriot'ga abielluda, kuna ta arvas, et mees on rahakas ja tähtis tegelane, kuid peagi ta avastas, et järk-järgult mees pankrotistus ning hetkega oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud. Ka isa Goriot tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha, positsiooni ja hea nime pärast. Kuid armastuse teesklemine on väsitav ja õnnetuks tegev. Raha on sajandeid inimesi juhtinud ja enese järgi janunema pannud. Kui oled...
Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa
1."Isa Goirot" teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ...
Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene’i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene’i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, “Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid
9. Eugéne laseb perekonnal talle oma viimased säästud saata. saavutada ning materiaalseid hüvesid nautida. 10. Vautrin mõtleb välja plaani, kuidas Rastignac abielluks Victrine'iga Isaarmastus ilma vastuarmastuseta isa Goriot oli ohverdanud ning, tappes tüdruku venna, kuuluks 3 mln pärandust noorpaarile. oma tütarde nimel kõik, ta armastas neid tingimusteta ning hoolimata 11. Vikontess Beauséant kutsub Rastignaci teatrisse, kus too üritab nende ebaausast ja moraalitust eluviisist. Ometigi ei suutnud hellitatud võluda rikast parunessi Delphine'i, isa Goriot tütart. tütred isa armastada. Ka teose lõpus ütleb üks lastest, et sooviks minna 12. Rasignaci ja parunessi suhe areneb, isa Goriot on õnnelik ja tagasi aega, kus elati lihtsamalt, õnneks ei piisanud rohkemast kui armastab Eugéne'i nagu poega
tänasest peale tegemist minuga! Ta on rohkem väärt, kui meie kõik!" Peale seda muutsid paljud oma suhtumist Goriot'sse. Nad tundisid Goriot'le kaasa, sest pansioni elanikud nägid nüüd kui palju vaeva tegelikult Goriot nägi nende nimel ja mida kõike ta oli valmis tegema nende jaoks, aga tütred ei teinud sellest põhimõtteliselt väljagi 3. Kelle soovituse ja miks otsustab Rastignaq tutvuda Nucingen´ide perega? Rastignac läks oma nõbu, vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid nad olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. De Beauseant soovitas Rastignac'l tütardega suhtlema hakata, sest nende kaudu võib Rastignac pääseda kõrgseltskonda. 4. Millise plaani koostab Vautrin Rastignaqi ja preili Victorine suhteks ja miks ta seda teeb?
oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene'il. Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene'i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, "Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid
laskus suur kohustus Eugene’il Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene’i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene’i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, “Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid
Tema pere püüdis väga kokku hoida, et poega toetada, kuid poeg vajas rohkem raha sellejaoks ,et hea välja näha ning jätta endast parem mulje. Eugene astus sõjateele, milleks oli pürgimine kõrgseltskonda. Ta läks kõige esimesena nõuandeid paluma Beausante'i juurde. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene oli lummatud sellest rikkusest ning ta tahtsi ise ka sellist rikkust omada. Beausante ütles: ,,Mida külmemalt te kalkuleerite, seda paremini jõuate edasi. Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid". "Kui kunagi peaksite armastama, hoidke hästi oma saladust!". Ta valgustab Eugene'i, et menu on Pariisis võimu võti ja, et kui naised leiavad temas vaimukust ning talenti siis usuvad seda ka mehed
tundmusetilgake. Vautrin teatab Eugenele, et preili Victorine teda armastab ning Vautrin tahab saad osaks Victorine rikkusest, mille ta isa Taillefer talle pärandaks. Eugene seadis end valmis, et minna taas ballile. Isa Goriotpalus vaadata oma tütarde järgi, kuid enne kohtus Eugene proua Beauseantiga ning Eugene oli ballil tema saatjaks. Ooperisaalis märkas Eugene proua de Nucingeni ning jäi teda pikisilmi imetlema. Vikontess markii d´Ajuda viis Eugene kaunitari juurde. Ta jutustas neiule tema ilust ja kõneles, miks proua de Restaud Eugenele ukse sulges. Jalutanud koju jutustas noormees õhtust Goriotile. ,,Minul ei ole iialgi külm, kui neil on soe; mina ei tunne kunagi igavust, kui nemad naeravad. Mul ei ole muid muresid kui vaid nende omad"-isa Goriot. Isa Goriot tõi järgmisel päevale Eugenele kirja Delphinelt, kes kutsus ta taas kohtuma. Noormees läks neiuga kohtuma ning
William Shakespeare “Hamlet” 1) Nimeta teose tegelased. Kes nad olid ja kuidas üksteisega seotud? Claudius – Taanimaa kuningas, Hamleti onu, endise kuninga ehk Hamleti isa mõrvar Hamlet – Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja praeguse vennapoeg Polonius – kantsler Horatio – Hamleti sõber Laertes – Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius – Norramaale lähtetavad saadikud Rosencrantz ja Guildenstern – Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric – keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo ja Francisco – kuninga ihukaitseväelased Reynaldo – Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras – Norramaa prints Norra pealik Inglismaa saadikud Gertrud – Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia – Poloniuse tütar Õukondlased ja nende naised Sõdurid Meremehed Käskjalad ja teenrid 2) “Hamletit” on nimetatud uusaegseks teoseks, sest peategelane on mõtlev inimene, kes arutleb ja kahtleb. ...
,,Isa Goriot" Honore de Balzac Analüüs Tegelased: Proua Vauquer- leskproua, kes pidas Vauqueri pansionit Pariisisi. Sündis de Conflansis. Ta oli viiekümnendates aastates proua, kes sarnanes kõikide naistega ja oli elus nii mõndagi näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest. Sylvie- paks köögitüdruk, kes töötas pansionaadis Christophe- tööpoiss, kes töötas pansionaadis Proua Coutre- Prantsuse Vabariigi arvekommisari lesk, kes hoolitses Victorine Trailleferi eest. Victorine Traillefer- noorneiu, kes oli häbelik ja hädine. Ta oli hüljatud oma isa poolt, sest isa eelistas tütrele poega ning jättis ta ilma varanduseta. Kauge sugulane proua C...
Raamatu tegelased: Isa Goriot- endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant Proua Vauquer- pansioniomanikust leskproua Härra Vautrin- sunnitöövanglast põgenenud Collin ehk ,, surmanarritaja" Eugene de Rastignac- auahne noor üliõpilane, kes paneb endasse armuma ühe tütardest Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trail...
kellese armus, (osutus hiljem gorioti tütreks Anastasieks) - Eugene külastas Anastasiet, teda võeti väga külmalt vastu ja oodati pigem ta lahkumist, rääkis oma päritolust - Anastasie mees krahv de Restaud ütles Eugene välja saates Mauricile, et iga kord kui Eugene peaks uuesti tulema, pole neid krahvinnaga kodus, peale mida Eugene sinna enam sisse ei lastudki - Eugene läks oma sugulase/nõbu Vikontess de Beauseanti juurde tõllaga, kuna sadas vihma ja ta ei tahnud oma frakki, kingi ning kübarat rikkuda - Sugulaste juures õppis/nägi Eugene kõrgseltskonna käitumist - Eugene nuhkis välja gorioti mineviku, saades teada tema tütardest (Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen) ning sellest, et tütred olevat isa maha salanud peamiselt oma peigmeeste tõttu - Sai veel teada, et goriot jumaldas oma tütreid, andis neile enamuse oma rahast, aitas
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene,mitte väga jõukas üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks; isa Goriot, kes armastab oma tütreid väga, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis. Tänu oma nõole hakkab ta paremini läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma lihasesse poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde l...
Honoré de Balzac ,,Isa Goriot" August 2009 · Alguses kirjeldatakse pikalt üht pansioni (kostikorter) Tegelased: (kõik elavad pansionis) Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), ...
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Be...
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ...
Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski s...
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noo...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
