Hamsun "Nälg". Kristjan-Jaak Peterson "Lootus" Juhan Liiv Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism Katku Villu, Anna, Eevi eesti realism Toomas Nipernaadi eesti realism Vauquer, Courure, Isa Goriot ja tema tütred prantsusmaa Raskolnikov vene Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide - perekonnad vene kolm õde vene Jüri Säävel eesti Peer Gynt norra kirjanik norra eesti
kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. 3.Tegelaste iseloomustused Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast
Isa Goriot" ,,Isa Goriot" Honore de Balzac Teose tegelased: Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini.
Enne autorina läbilöömist kirjutas ta erinevate pseudonüümide all tulutult väga palu näidendeid ja muid teoseid. Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde
Delphine. Nemad saaavad oma päranduse kätte, abielluvad ja tunnevad ennast üleõnnelikena. Alguses nad on oma isaga viisakad ja lahked, et ainult raha saada, pärast nad põlgavad ja häbenevad teda. Tegelikult lõpuks tuleb ka see välja, et nad ei olnud loomulikult õnnelikud. Nende abikaasad võmutsevad ja kasutavad neid lõbuobjektidena, neil on häbi, mida nad on oma isaga teinud. Kõige parandamiseks on aga juba liiga hilja. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast
Enne autorina läbilöömist kirjutas ta erinevate pseudonüümide all tulutult väga palu näidendeid ja muid teoseid. Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu
Isa Goriot analüüs I TEOSE IDEE Minu arvates on teose idee selles, et raha ei tee õnnelikuks, autori eesmärk näibki olevat seda tõestada. Lisaks on Balzac'i eesmärgiks tutvustada tolleaegset Prantsusmaad. Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal kohal raha ja seltskonnaelu. Autori taotlus on kirjeldada tolleaegset miljööd...
de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu. ISA GORIOT Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast
piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid kaks suudlevat tuvi, mille oli talle kinkinud ta naine esimesel pulmapäeval. Ta tõotas sellest mitte kunagi loobuda. Teised tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini.
See on isa Goriot armastus, mis selleni viib. Vohab nagu hingevähk ja lämmatab lõpuks kõik teised tunded. Alguses tundub olevat võimalus teda päästa, kuid ohvrilt ohvrile, järelandmiselt järelandmiseni viib täieliku laostumiseni. Armastus tütarde vastu muutub hulluseks. Ei tunnista ühtki sotsiaalset ega moraalinormi. Goriot ei arutle, mõista kohut, ta armastab. Claire de Beauséant uskus liialt armastust. Proua Vauquer pansioniomanikust leskproua Proua Courure vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja
rikastena. Proua Vauquer' pansioni elanikkond on pärit erinevatest ühiskonnakihtidest, seal on vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna saame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast