asub ka Valaste juga ja Saka-Ontika-Toila pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalalt Toila klindilaheni. 2. Kohtla-Järve on väga tuntud Kohtla Kaevanduspark-muuseumi poolest, samuti on seal ka Ereda koonduslaagri mälestusmärk, Mälestusmärk Vagonett, Järve mõis ning ka Kukruse mõis (Järve mõisalt tulebki linna ja maakonna nime lõppu ''Järve''). 3. Kohtla-Järvel toimuvad rahvusvähemuste festival, laste lillepidu ja tantsufestival, muusika- ja kunstilaat, kaevuritepäeva pidustused ning noorte vokalistide konkurss. Veel toimuvad Kohtla-Järvel sellised traditsioonilised üritused: motokross Sinivoore Cup, rahvusvaheline Nikolai Rjabovi mälestus- poksiturniir, Vitali Spenkovi mälestusvõistlused tõstmises, rahvusvaheline korvpalliturniir "Järve Karikas". Rahvusvahelist tunnustust on leidnud 1980.aastast korraldatavad Avo Talpase
sest nii oleks ju iseenesest väga mugav. Pealegi on tänapäeval sellised asjad välistatud nii, et seda saaks ainult keskajal teha. Samas kui nii palju raha ei oleks, et selliseid asju endale lubada, siis oleks see jama ning lihtsalt ebaaus. Kokkuvõttes jõudsin järeldusele, et kui ma saaksin keskajal elada, siis ainult aadlikuna, sest tava linnainimesena ei näe ma mingeid erilisi eeliseid tänapäeva lihtinimese elu ees. Samas polnud ka üliku elu päris lust ja lillepidu, aga minu jaoks oli sel rohkem eeliseid kui miinuseid.
põhjas( mida juhtub suhteliselt tihti, eriti Oblonskite puhul) ei näidata seda kunagi välja. Võetakse laenu ning ollakse kasvõi näljas peaasi, et ideaalne välisilme säiliks. Niikuinii kõik ,,õgveneb" nagu raamatus öelda armastatakse. Kuna teoses tutvustatakse lähemalt ainult kõrgseltskonda, siis madalama klassi inimeste elu ma ei oska kirjeldada, kõrgklass aga, kellele põhiliselt pühendutakse, olulisel määral tööd ei tee ning lust ja lillepidu on elementaarsed. Mehed veedavad oma vaba aega klubis, kus süüakse, meeletult alkoholi tarbitakse, hasartmängudega viimnegi rubla taskust kaotatakse ning eelkõige klatsitakse, et teiste ebaõnne üle irvitada saaks (jah, ebatavaline meeste puhul, kuid see on siiski Moskva). Emad murravad pead laste mehelepaneku küsimusega ning löövad oma silmaterakesi võimalikult üles, et need ballidel kõige enam silma hakkaks. Krahvinna Stserbatskaja prentedeerib parima
pika traditsiooniga jaotuse korralikult segi löönud. Naine, kes tahab tõestada, et ta suudab juhtida majanduselu, satub meeste naeru alla. Mida uhkem on naise ego, seda kindlamalt teeb ta kõik, et demonstreerida oma pädevust juhina. Kuna naine on vaimse maailma, sealhulgas inimese looja, siis tal on Jumalast antud oskus olla näiteks personalijuht. Naise roll ei ole üldse selline nagu tavaliselt arvatakse. Naine ei ole kindlasti kellegi ori, kui aus olla, siis on nende elu nagu lust ja lillepidu. Tööl ei pea käima kui ei taha, aga kui tahad, siis võid loomulikult minna mehe nõusolekul. Haridust väärtustatakse, ka naistel on reeglina ülikoolidiplom olemas. Muidugi on kõik kodused tööd naise õlul, aga keegi ei virise selle üle ning pere eest hoolitsetakse rõõmuga. Kodus olles ei pea mees näiteks omale ise klaasi vettki tooma, seda teeb naine. Suurema osa oma palgast annab mees naise kätte, kes siis talitab sellega oma äranägemist mööda.
meritsi-lahkumine-68485837.jpg Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane. Sellest 80 000-dest inimesest hukkus 6-9%. Inimesed põgenesid kõige rohkem Saksamaale, Rootsi ja Soome. Mõne aasta möödudes läksid põgenikud üle maailma. Kõige rohkem mindi – USA-sse, kanada, suurbritannia ja austraalia. Põgenikel ei olnud ka ’’lust ja lillepidu’’ jõudes näiteks USA-sse või suurbritannia, neid ohustas repatrieerimine. Nimelt loodeti lahendada paguluse probleem luues 1943. aastal rahvusvaheline organisatsioon Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Taastamisvalitsus (United Nations Relief and Rehabilitation Administration, lüh UNRRA). Sõlmiti kokkulepe NSV ja USA vahel ning NSV ja Suurbritannia vahel, mille kohaselt oleksid pidanud need riigid Eesti NSV põgenikke aitama Nõukogude liitu tagasi pöördumisel
folkloor. Kultuur on see mis hoiab meid koos ja see on meie õnn. Laulu- ja tantsupeod on ideaalseks näiteks, kuid tavaliselt lõppeb see ühtehoidmine peo lõpuga. Eestis on minu jaoks positiivsel kohal ka meie riigi turvalisus ja võimalusterohkus. Eesti kodanikul, eriti veel õpiimuslisel kodanikul on väga palju valikuvariante mida või kuidas oma elu edasi planeerida. Kuid elu Eestis pole aint üks lust ja lillepidu. Eesti kõige suuremateks probleemideks on madal Iive ja suur tööpuudus. Igal aastal sündimus väheneb ning süveneb rahvastiku vananemine. Kahjuks on ka Eestis palgad madalad ning noored inimesed lähevad välismaale tööd ja leiba otsima mille tagajärjel vähen tööjõus inimeste ärv. Paljud neist ei tulegi enam tagasi. Samuti väga suureks probleemiks meie Eesti riigis on alkohol ja narkootikumid. Kõige
Päevast päeva, hommikust õhtuni joovad. Mõned lapsed kannatavad isegi sellepärast koduvägivalla all. Sellega seavad vanemad oma laste elu väga ohtu. Lapsed ei saa enam oma vanemaid usaldada ja hoiavad neist eemale. Tekivad probleemid koolis ja lähedastega. Osad vanemad on väga hoolimatud ning ajavad lapsed kodust välja, kuid osad lähevad omavoliliselt minema, kuna neil on sellest elust villand saanud. Tänavaelu pole neil üldsegi nii lust ja lillepidu. Koguaeg peab muretsema midagi hamba alla ja kohta kus magada. Tänaval proovitakse igasuguseid asju. Suitsu, alkoholi ja narkootikume. Toon teile näite 11 aastasest Rometist, kes lasi jalga kodust kuna tal sai sellest villand. Ise ta ütles, et see elu on palju põnevam kui kodune elu. Mc Donaldsis käib ta vahete vahel telerit vaatamas. Kodust lasi ta jalga kuna see tüütas ära, polnud vaba aega ning peale kooli pidi ta kohe koju minema
järgi, kui hea jutuvestja ta on, ja kuidas ta suudab kõiki õnnelikuks teha ainult tänu sõnadele. Veel võin öelda, et mõlemas teoses, raamatus rohkem, hoolis peategelane vägagi loodusest, sest armastas ta ju ikka mööda aasu ja metsi ringi joosta. Võibolla oligi see just loodus, mis pani teda mööda maad ringi rändama. Toomast ei saa kujutada ette ilma kandleta, sest alati võlus ta naiste südameid oma pillimänguga. Kuid ega Nipernaadi elu päris lust ja lillepidu ka polnud, sageli oli ta kurb ja murelik, kuid miks, seda teadis ta vaid ise. Mulle tundus, et filmis oli ta eriti masendav kuju, sest harva nägin tema näol naeratust. Kahe teose vahel leidub teisigi erinevusi. Arvan, et raamatus oli Nipernaadi välimuselt ilusam, sest vähemalt minu silme ette tekkis temast pilt kui kenast mehest. Võibolla oli see sellepärast, et olen ka teatrietendust näinud ja seal mängis noor Priit Võigemast. Filmis aga oli peategelaseks tuultest räsitud vanem mees
kõike seda mis ta teinud oli. Ja tema isa tõi talle paberit ja pliiatseid. Film oli huvitav, noortepärane ja rääkis noorteelust. Filmis oli näha, mis tegelikult toimub noortega. Suht hirmus oli vaadata, et kellegil võib selline elu on, kuid see on reaalsus. Toob inimesed reaalsusesse tagasi, kui vaadata sellist filmi. Väljendid olid seal ka tänapäevased, paljud sellised, mida ma pole kuulnudki. Päris karvased väljendid olid. Aga ega see päriselu siis pole ka mingi lust ja lillepidu, eks karvaseid väljendeid kuulda igaltpoolt, ka väikeste laste suust. Ja lapse suu ei valeta. Filmis olid stseenid ja kohad kust filmiti väga hästi valitud. Ja film oli ka väga hästi monteeritud ja töödeldud. Et oli hea seda filmi vaadata. Soovitaksin seda filmi kõigil vaadata, sest see näitab mis toimub maailmas, ja noorte elus. Samas pakub ka kenasti monteeritud film üpriski hea elamuse, nagu oleks ameerikas tehtud.
värviliseks. Elekter jätkas oma suurt võidukäiku ning peagi jõudis elekter igasse kodusse. Üks tehnikaimede murdepunkt toimus aastal 1927, kui ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani. Üsna varsti muutusid lennureisid tavaliseks ja hakkasid oluliselt kujundama 20. sajandi inimeste maailmataju. Maailmapilt muutus avaramaks just tänu sellistele tehnika-saavutustele. Kuid aeg pärast Teist maailmasõda polnud ainult lust ja lillepidu. Tervet maailma tabas aastatel 1929-1933 Suur majandukriis, mis sai alguse 29.oktoobril New Yorkis. Põhjusteks võib pidada nii ületootmist, vale majandamist kui ka valitsuse vigu kriisi toimumise ajal. Ülemaailmse kriisi tagajärjed olid rasked: tööpuudus oli enneolematult suur, elutase langes, inimesed vaesusid ja selle kõige tagajärjel langes ka tootmine. Kõik see viis selleni, et inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa oma elu
Ta oli lihtsalt fenomenaalne. Tema hääl lihtsalt mõjus nii rahustavalt. Koos vaikse kitarri tinistmisega ja oma maheda lauluhäälega lõi ta sellise kuidagi ülimalt rahumeelse meeleolu. Kuulates laulu ,,Kaugele" oli võimalik lihtsalt silmad sulgeda ja minna nö laulu sisse ära sellelt rahvarohkelt laululavalt, kuhugi, kus valitseb täielik rahu. Midagi sellist ei ole ma juba pikka aega ühelgi kontserdil tundnud. Kuid füüsiliselt kontserdil olemine ei olnud kahjuks lust ja lillepidu, vaid pigem kannatusterada, sest kontsert oli ülemüüdud ja oli peaaegu võimatu kontserdil lauldud laule algusest lõpuni rahulikult omaette ära kuulata, sest alati oli kellelgi vaja oma arvamust tervele laululavale avaldada. Kuid õnneks kontsert korvas selle ebameeldivuse vähemalt osaliselt, oma sisu poolest. Tätte ja Matvere esinemisest ja hoiakust võis välja lugeda, et see, mis nad tegid oli hingega tehtud
ühtehoidmise ideaalseks näiteks, kuid kahjuks on pahatihti nii, et ühtsus kaob, kui pidu läbi on. Eestis on mulle positiivselt tähtsal kohal veel meie riigi võimalusterohkus ja turvalisus. Kodu peaks olema turvaline ja seda minu Eesti enamasti on, hoolimata meedias kajastatavatest vargustest ja röövidest. Eesti kodanikul, eriti õppival kodanikul, on palju valikuvariante edasiseks eluks ning see on minu jaoks kindlasti suur pluss. Kuid elu Eestis pole vaid lust ja lillepidu. Iive on Eestis väike. Töötus on suur. Igal aastal on sündimus järjest kahanenud. Vanurid surevad ja eestimeelsus väheneb. Noored ei hinda kodumaa väärtust. Kahjuks on palgad Eestis madalad ja üha enam inimesi läheb välismaale õnne otsima. Paljud ei tule tagasi. Minu arvates on Eesti kõige-kõige suurem probleem alkohol ja narkootikumid. Lausa kurb on vaadata uudiseid, kus on paljud teemad õnnetustest, mis on toimunud alkoholijoobe
Õpetaja peab järgima õppekava ning millegi eest hindeid panema. Neil ei jää midagi muud üle. Kas õpetaja tõesti soovib teha kolm tööd nädalas igale klassile mida ta õpetab ning siis pooleööni neid kodus parandad? Isiklikult arvan, et neil on ilmselt palju targemat teha, kui lugeda töid ja mõelda „kas ma tõesti õpetan nii kehvasti või on nad lihtsalt lootusetud?“. Tegelikult õpetajad on need kes tõesti võivad stressi üle kurta, õpilaste elu on justkui lust ja lillepidu, kõige sellega võrreldes. Siiski häda on häda ja see, et lapsed kuskil nälgivad ei tee sinu näljahäda vähem oluliseks. Tulles tagasi õpilaste enesetekitatud stressi juurde on paar väga lihtsat moodust kuidas seda lahjendada. Kuidas saada lahti puudulikest hinnetest? Alustada tuleb ennetustööst. Kõige lihtsam viis hüüumärke ennetada on käia tundides kohal (mõjuval põhjusel puudumine nagu haigus või võistlused siia alla ei kuulu). Isegi, kui
Kunstnik tunneb nende vastu kaastunnet ja muretseb maalitud isikute pärast. Pieteri maalidel on tähtsal kohal imekaunis loodus, millega kunstnik tahtis öelda, et loodus on inimlik, mitte inimesed. Üldiselt maalid meeldivad mulle, kuna pilt annab edasi õigeid emotsioone, kõik tundub nii reaalne. Jordaensi maal " Oakuninga pidu" näitab elu kunstlikumat poolt, kus kõik on peo meeleolus ning nauditakse elu mõnusid. Seda maali vaadates tekib tunne, et elu on lust ja lillepidu, et pidutsemiseks vajatakse kõigest head tuju ja jooki. Tundub, nagu lihtrahvas ei töötaks üldse. Maali mõte on edastatud, kunstnik näitab, kuidas veedavad talupojad oma aega lõbutsedes. Kokkuvõtteks võingi öelda, et lihtrahvast on võimalik väga erinevalt maalida, kas siis Pieteri moodi lihtrahvast kannatamas ja tööd tegemas või hoopis elu nautimas, nagu maalis Jordaens. Minule isiklikult meeldivad Pieteri maalid, sest need on reaalsed ning
Eesti. Teiseks algusaastaks võib lugeda aastat 1629, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Poola- Leedu vahel(Altmargi vaherahu), Rootsi sai endale Lõuna-Eesti. Kolmandaks algusaastaks oli 1645 sõlmitud vaherahu Taani ja Rootsi vahel(Brömsebro rahu), kus Rootsi saab endale Saaremaa. Peale seda sündmust on Eesti täielikult Rootsi võimu all. ,,Vana head Rootsi aega" võib vaadata erinevatest vaatepunktidest, sest ega Rootsi aeg ainult lust ja lillepidu polnud, sel ajal oli ka oma pahesid, mida ei tasuks mainimata jätta. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Kui tuli Rootsi aeg, siis tuli läbi viia muutusi. Üheks muutuseks oli Karl XI poolt läbi viidud reduktsioon. Reduktsioon oli riigimaade tagasivõtmine ja selle all said kannatada mõisnikud.
Oht on kaotada tasakaal ja elumõte. Õnneks on enamasti kõigil keegi, kes rasketel aegadel ära kuulab ja toetab. Olenemata vanusest on kõigil vaja mõnd head mõju enda kõrvale ning veelgi kasvades oleme ilmselt juba oma koha maailmas leidnud. Me ei tea kõigile küsimustele vastuseid kuid oleme rahul sellega, mida me juba läbitud eluteel kogenud, õppinud ning teada saanud oleme. Edasine ei pruugi olla vaid lust ja lillepidu, aga elutarkus ja selleks ajaks kogunenud paks nahk leevendavad konarusi. Ühiskond koosneb mitmesugustest erinevatest inimhingedest, kellel kõigil on oma vaatenurk, kes mõtestavad ja tunnevad elu ilu ja valu, lähtudes oma seisukohast. Me ei saa elu vaadata läbi roosade prillide, peame endale tunnistama, et iga asi, mis kord elus aset leiab, on põhjusega, mille
vabaneda, kuid samas igakord, kui nad kohtusid, imestas Salieri, millise kergusega loob Mozart muusikat. Salieri kadestas teda niivõrd palju, et käis salaja ka tema oopereid vaatamas. Ta ei tunnistanud küll seda, kui tema arust ka oli Mozart imelaps ja geenius. Kuid samas Mozart ajas lihtsalt raha kokku ja raiskas seda veelgi lihtsamalt. Ta nautis elu, ta ei pidanud eriti midagi tegemagi, kuid siiski ta elu oli nagu lust ja lillepidu. Kuid Salieri see-eest oli pidanud ränka vaeva nägema, et sellist töökohta ja ametit saada. Salieri ajas närvi see, kuidas Mozart kõige üle naeris ja ei võtnud oma tööd eriti tõsiselt. Salieri teadis, kuidas Mozartit hulluks ajada, kuna ta teadis missuguse riietusega käis Mozarti surnud isa maskipallil, ja ta teadis, kui palju Mozart oma isa autas ja temast hoolis. Salieri ostis endale samasuguse musta rüü ja maski, millel oli nägu kahel pool, nagu oli olnud Mozarti isal
populaarsust Hollywoodi filminäitlejate seas nagu on selleks John Travolta, Tom Cruise, Nicole Kidman, Brad Pitt, Sharon Stone, Katie Holmes, Jennifer Lopez ja ka teised kuulsused. Kõige rohkem kõneainet on saanud just Tom Cruise. Tom Cruise ei jäta peaaegu üheski oma intervjuus mainimata saientoloogia plusse ega ka seda, kuidas see inimest päästab ohtlikust pseudoteadusest. Saientoloogia ei ole toonud kuulsustele, aga mitte ainult lusti ja lillepidu. Tom Cruise'il keelati Saksamaal sõjaväebaasides uue filmi võtted, sest Saksamaal peetakse saientoloogiat rahva väljapressijate ühenduseks. Samuti ei olnud kerga ka ta naisel Katie Holmesil, kes pidi läbi tegema vaikse sünnituse. Saientoloogid nimelt usuvad, et sünnitus on trauma ning, et laps peab ilmale tulema ilma igasuguse kärata ja saama võimaluse ise tasakesi ümbrust uurida. Usulahk keelab ka nutva lapse lohutamise. Saientoloogid kasutavad laste
Küsimusele, millise filmi tootmine on Erika Laansalu jaoks olnud kõige keerulisem möönab ta, et enamus filme, mis ta teinud on pigem keerulised olnud. Mõtles tema kunagi, et küll oleks hea ja lihtne teha filmi kahe näitlejaga rannas. Läks veidi aega mööda ja ta saigi sellist filmi toota Keeduse "Georgica". Peale seda sai ta aru, et ka kahe näitlejaga suveranna film võib osutuda uskumatult keeruliseks. Erika lisab, et kuigi enamus filme pole tegemise ajal lust ja lillepidu, siis peale võtteperioodi jäävad harilikult ikkagi meelde vaid ilusamad hetked. Kõige soojema mälestuse on Erikale jätnud Olav Neulandi dokumentaalfilm "Oreli sisse minek". Film rääkis orelimeistritest. Filmitegijad sõitsid nädalate kaupa ringi mööda Eestimaa kirikuid filmides oreleid ja orelimeistreid. Erika leiab, et selle kambaga mööda Eestit tiirutades möödus tal üks ilusaim suvi, millest on alles jäänud kõige kaunimad mälestused
1. Pariisi saabudes arvas ta, et teeb 1. Märkas, et naistel on kõrgseltskonnas suurepärast karjääri, teenib raha ja aitab suur võim ja pürib nende najal ja pere vaesusest välja, kuid tegelikkuses toetusel ka ise sinna. ei läinud see nii. 2. Leiab armastuse, Delphine'I ja hakkab 2. Avastas, et kõrgseltskonnaelu pole lust ka Goriot'le meeldima. ja lillepidu nagu kõrvalt tundub palju silmakirjalikkust. 3. Tahtis raha, kui tal ei õnnestu seda hankida. Vautrin pakub talle küll plaani (Eugene võlub Victorine'I ära, Vautrin tapab naise venna ja Victorine saab kogu varanduse päranduseks), kuid Eugene keeldub sellest. Lõpuks siiski läheb õnge. JÄRELDUS: jah, Eugene pettus kõrgseltskonnas ja Pariisis. Kõik, mida ta sellest arvas ja lootis, osutuks valeks ja vastupidiseks. 7
Kriitikast ei pse ka Dants. Tema kujus peegeldub mammona ksitavus. Raha ammendamatu jud paneb ta valitsema elu ja surma le ja ta minetab igasuguse mdutunde. Rikkus ktab krahvi kustutamatut kttemaksuiha ja hvitab temas viimsegi inimliku emotsiooni. Prast meeltliigutavat stseeni Mercedesega saab Dantsile selgeks, kui kalgistunud on tema sda, ja ta pgeneb ilmaelu eest ksildusse. Raha needust ppis krahvi kuju looja tundma ka omal nahal. Monte Cristo lossi lust ja lillepidu haaremidaamidega kestis vaid kaks aastat. Siis oli Alexandre Dumas pankrotis. Nd tuli tal elada vlausaldajate eest pgenedes. 300 romaani autor suri 68 aasta vanuses ilma hegi souta taskus. KASUTATUD KIRJANDUS *B. Sichtermann, J. Scholl Romaanid *A. Dumas Krahv Monte Cristo KRAHV MONTE CRISTO Alexandre Dumas Krahv Monte Cristo on kahes kites seiklusromaan, mis sisaldab umbes 1200 leheklge. Selle teose avaldas kirjastus Eesti Raamat 1987. aastal. Alexandre Dumas on vga hea kirjanik
avab küll ukse, kuid sulgeb seejuures akna. * Unistus hoida maailma tulevikku vaataval trajektooril on võimalik, kuid selle mõtte teostamiseks oleks vaja, et inimesed muudaksid oma vaenulikku suhtlemist kaaskodanikesse. * Inimesed vuravad nagu oravad rattas, ilma et neil jääks aega mõelda, mis on elus valesti. * Paljude rikaste inimeste võsukesed on ära hellitatud, kelle jaoks on elu ainult lust ja lillepidu. * Roheline mõtteviis koosneb nii paljudest mosaiigi juppidest, et inimestele jääb sageli terviklik pilt ähmaseks. iga inimene peaks tegema oma osa, et säiliks keskkond. * Need inimesed, kes sedasi elavad, on maailma rahvast välja lõigatud ja neil ei pöörata suuremat tähelepanugi. 8. * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on
Aga kui ikkagi armastad, siis ürita anda oma elukaaslasele kõike seda, mida ta tahab. Ja ürita tal aidata areneda hingelise lähedusega. Kui sellest midagi välja ei tule, siis järelikult te pole ka üksteise jaoks loodud.» Aga mille järgi mees tunneb, et naist armastad? «Sellest saangi aru, et ma väga muretsen tema pärast ja alati andestan, kui võimalik.» Kas su elus on olnud ka õnnelikke hetki? «Esimesed kolm aastat abielu olidki ainult õnn, armastus, idüll ja lillepidu. Kõik muutus pärast töökoha vahetust, kui öövahetustega tööle läksin.» Kas oma naisele oled tunnetest rääkinud? «Olen üritanud temaga arutada, aga reeglina ta põikleb jutust kõrvale.» Milles sa praegu oma elus lahendust näed? «Näen lahendust, et me mõlemad elukaaslasega muutuksime ja loobuksime pahedest, nagu see on alkohol nii tema kui minu puhul. Tema joob samamoodi. Päris mälukasse ei võta, aga vahel palju puudu ka pole
kõiki õnnelikuks teha ainult tänu sõnadele. Veel võin öelda, et mõlemas teoses, raamatus rohkem, hoolis peategelane vägagi loodusest, sest armastas ta ju ikka mööda aasu ja metsi ringi joosta. Võibolla oligi see just loodus, mis pani teda mööda maad ringi rändama. Toomast ei saa kujutada ette ilma kandleta, sest alati võlus ta naiste südameid oma pillimänguga. Kuid ega Nipernaadi elu päris lust ja lillepidu ka polnud, sageli oli ta kurb ja murelik, kuid miks, seda teadis ta vaid ise. Mulle tundus, et filmis oli ta eriti masendav kuju, sest harva nägin tema näol naeratust. Kahe teose vahel leidub teisigi erinevusi. Arvan, et raamatus oli Nipernaadi välimuselt ilusam, sest vähemalt minu silme ette tekkis temast pilt kui kenast mehest. Võibolla oli see sellepärast, et olen ka teatrietendust näinud ja seal mängis noor Priit Võigemast. Filmis aga oli peategelaseks tuultest räsitud vanem mees
algsesse asupaika, parkla ning algse eeskujul regulaaraed lossi põhja- ja idakülje. Lossi legend Toon ära ühe legendi, milleleidsin: Ida-Eestis üsna Peipsi vetevälja lähedal seisab pargipuude vahel kaunis Alatskivi loss. Selle lossi on mõisahärra Arved Georg von Nolcken lasknud ehitada oma väljavalitule, Josephine Caroline Elisele (sündinud von Loewenstern) aastail 18761885. Võinuks arvata, et Briti kuningliku suveresidentsi Balmorali taolises valges lossis veeres elu kui muretu lillepidu. Paraku tabasid lossielanikkegi oma probleemid ja traagilised elusündmused. Von Nolckenite esimene laps suri juba pisipoisina. Kolmas poeg Ghert Ludwig hukkus 21-aastase noormehena. See juhtus ühel 1901. aasta novembrikuisel jahilkäigul Saksamaal Mecklenburgis. Kuuldavasti olid perekonnas üles kerkinud pärandiprobleemid ja võimalikuks pärandiks polnud midagi väiksemat kui Alatskivi mõis koos lossiga. Jahilkäigul olevat
piimameheks, kui Mari mõisa teenima tuleb, lepingus aga ka väikeses kirjas lõik, et Maril on ka naise kohustused. Prillupil dilemma, sunnib Mari siiski minema mõisa teenima, isegi kui Mari tõrgub, sest Prillup tahab oma unistusi täide viia. Kremer läheb nõia juurde, et teada, kuidas Mari mõjutada. Prillup ikka sunnib Marit nii kaua, kuni ta lähebki ja Prillup saab piimamehe koha endale. Piimamehe koht pole aga lust ja lillepidu-raske töö, raske müüa saadusi. Endise piimamehe saladused tulevad ilmsiks, Prillupil ei lähe äri hästi ja peab poolmuidu kaupa ära andma. Amet muutub kurnavaks ja ta tahab lepingust loobuda, tahab, et ka Mari enam mõisas ei käiks aga Mari tahab käia. Prillup külmub purjuspäi saanis surnuks. Maril palju kosilasi-kõik tahavad piimatalu aga tema ei taha anda. Mari läheb lastega linna elama. Kremer tahab
Kes posti otsa jõudis ronida - post oli seebiga libedaks hõõrutud - see omandanud posti otsa pandud wõidud ja auhinnad, nagu saapad, wiinapudelid jne."37 Samal ajal kui sakslased tähistasid teise pidupäeva lõppu Ressource'i saalis toimuva balliga, siis eestlastele oli mõeldud suurejooneline pidu ,,Kandles". Kultuurimaja ,,Kandle" kroonika kirjeldab seda pidu järgmiselt: ,,,,Täna, kui Võru linna 100 aastase kestvuse puhul," nii loeme kroonika koltunult leheküljelt, ,,oli seltsis lillepidu tantsuga valmistatud, kellest õige rohkesti neiusi kokko ja osavõtma olid tulnud. Õhta kella 10 aega, kui pidu juba alganud oli, tuli ka kõrge Kuberneri härra seltsi elu vaatama; temaga ühes olid Sillakohtu härrad ja linna raehärrad. Kõrge külaline viibis rohkem kui tund aega seltsis, nõudis presidendi ja teiste liikmete käest seltsi elu ja olu järele, niisama ka muu rahva elu ja korra järele. Kuulas laulu,
annaabi.ee 
