Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.
ISA GORIOT *Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. *elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega *Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega *Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu *Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene,mitte väga jõukas üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks; isa Goriot, kes armastab oma tütreid väga, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis. Tänu oma nõole hakkab ta paremini läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma lihasesse poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja
seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse
09.08 "Isa Goriot" Honoré de Balzac Tallinn 1971 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest
Raamatu tegelased: Isa Goriot- endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant Proua Vauquer- pansioniomanikust leskproua Härra Vautrin- sunnitöövanglast põgenenud Collin ehk ,, surmanarritaja" Eugene de Rastignac- auahne noor üliõpilane, kes paneb endasse armuma ühe tütardest Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab
Probleemküsimused 1) Oma romaanis '' Isa Goriot '' on Honore de Balzac armastust käistlenud mitmel moel. 19 sajandil väljendati oma tundeid teisiti, kui tänapäeval. Proua vikontess de Beauseant õpetas Rastignacile, et ärge oma tundeid nii avalikult välja näidake; mida külmema südamega te ette arvestate seda kõrgemale tõusete; kui teil peaks tekkima tõeline tunne kellegi vastu, siis varjake seda nagu kallist vara, ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete kadunud; inimestega tuleb käituda
Isa Goriot analüüs I TEOSE IDEE Minu arvates on teose idee selles, et raha ei tee õnnelikuks, autori eesmärk näibki olevat seda tõestada. Lisaks on Balzac'i eesmärgiks tutvustada tolleaegset Prantsusmaad. Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal
kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi
Honoré de Balzac ,,Isa Goriot" August 2009 · Alguses kirjeldatakse pikalt üht pansioni (kostikorter) Tegelased: (kõik elavad pansionis) Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua
Isa Goriot" ,,Isa Goriot" Honore de Balzac Teose tegelased: Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab
ent olevat endiseks kaupmeheks. Kuid hiljem selgus, et tema nimi on Iaques Collin, keda kutsuti ,,surmanarritajaks". Eelnevalt oli ta istunud kakskümmend aastat vanglas. Preili Michonneau- vanapiiga,kes nägi välja väga vana ja kulunud. Tema mürgitas Vautrini. Isa Goriot- endine nuudli-,makarooni- ja tärklisevabrikant, kes peatus Vauqueri pansionis. Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam. Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Gorioti vanem tütar, kes tahtis alati välja näha kõige parem ja edevam. Ta hoolis vaid rikkusest ja käis väljas tihti raha peale mängimas.
Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult
Tänavakivid on siin kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre. Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning koole, viletsust või igavust, surmasuus vaakuvat vanadust, rõõmsat noorust, kes on sunnitud töötama. Ükski kvartal Pariisis pole hirmsam ning, kinnitame seda, tundmatum. Pansioni fassaad on aiakese poole. Maja moodustab täisnurga Neuve-Sainte-Geneviève'i tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina. Piki seda fassaadi, maja ja aiakese vahel, on süllalaiune nõgus kivisillutis, mille ees asub liivane jalgtee, ääristatud geraaniumide, oleandrite ja granaatpuudega, mis on istutatud suurtesse sinivalgetesse vaasidesse. Sellele jalgteele pääseb väravast, kuhu kinnitatud silt, millelt võib lugeda: ,,Vauquer'maja Perekondlikpansion mõlemastsoostisikuile ja teistele
Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu
Isa Goriot – märkmed - Pansion, mis asub Pariisis Neuve – Sainte - Genevieve’i tänava lõpus - Mõeldud mõlemast soost isikutele - Kuulub proua Vauquer’ile, kes on 50. aastane - Pariisi hirmsam ja tundmatum kvartal (välimuselt), vanad majad, viletsus ja igavus - Pansion on vana, mööbel vana, pragunenud, vilets - Pansionis elas 7 pansionäri - Kolmandal korrusel ühes toas elas endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant nimega isa Goriot, kes ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus, vanim pansionär - Sealsed elanikud kandsid vanu, pleekinud ja kulunud riideid - Ent kõigil hea kehaehitus ja tervis - Isa goriot kui pilkelaud, isik kelle pihta kõik naljad sadasid - Oli kunagi rikkam ja ihatud mees, pansioni omanik tahtis taga algselt abielluda - Isa goriot oli ihne, kokkuhoidlik, kinnine inimene - Gorioti peale valati välja oma hea või halb tuju
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas
,,Isa Goriot" Proua Vauquer on vana lesknaine, kes peab Pariisis kodust pansioni. Ise ta elas teisel korrusel ühes parimas korteris. Teises korteris elas proua Couture koos oma kauge sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin. Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de Rastignac. Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja köögitüdruk Sylvie. Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus, kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär. Proua Vauquer armus Isa Goriot`sse, kui too pansionisse
kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt.Endine kaupmees tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin-iks Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Teos algab sellega, et tutvustatakse elanike proua Vauquer'i pansionaadis. Proua Vauquer peab Pariisis pansioni juba 40 aastat, mis asetseb Neuve-Sainte-Genevieve'i tänavas, Ladina kvartali Saint-Marceli eeslinna vahel. Seal elab nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Maja ise oli kolmekorruseline, kus elas huvitavate karakteritega inimesi moodustades huvitava terviku. Pansionaat ise on suhteliselt viletsas seisus; toad on vanad, seinu kaunistavad aegunud maalid, tubades asetsevad vanad luitunud mööbliesemed, värv on seintelt maha
,, Isa Goriot" Honore de Balzac Proua Vauquer on vana naine, kes peab Pariisis juba nelikümmend aastat kodust pansioni, mis asub Neuve-Sainte-Genevieve tänava lõpus. Sinna on elama asunud nii noori kui vanu. Lahkudes oma nuudlivabriku ärist, oli isa Goriot, umbes 69 aastane vanamees, asunud 1813. aastal elama proua Vauquer juurde. Isa Goriot oli rikas, kuid väga kokkuhoidlik ja tagasihoidlik. Ta laskis ennast ninapidi vedada, oli pühendunud oma perekondlikesse esemetesse. Imetledes Gorioti välimust ja rikkust soovis Vauquer saada proua Goriotiks. Proua sõbranna krahvinna aga laitis meest niivõrd, et proua ei huvitunud enam temast ning tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult
1. Isa Goriot - endine nuudlikaupmees, kes jättis oma äri pooleni, sest ei tahtnud, et tütred peaks teda häbenema ja läks pansionisse elama. Jäi tänu oma tütardele ilma kogu oma varandusest, tahtis, et neil oleks hea elada ja andis neile raha. Tal oleks võimalus olnud raha andmisest loobuda, aga seda ta ei teinud. Ta valis omaarust parima tee enda ja oma tütarde jaoks, tahtis et tema tütred ei peak kunagi millegi ees kannatama. Kui ta surema hakkas sai aru , et ta oli nad ära hellitanud ning tütred ei armasta teda (tahtis ,et tütred tuleksid teda vaatama, aga nad mõtesid mingi põhjused vlja et mitte minna ) maja perenaine vauquer tahtis teda endale, kuna sai aru et ta on rikas, aga ta arvas, et goriotil on huvi teiste naiste vastu ja sp ei meeldinud goriot enam talle, teda mõnitati,
Raha eest saab kõik? Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" räägib Pariisi elust 17. 18.sajandil, tolle aja kõrgseltskonnast, vaestest ning nende äärmuste sobivusest või mittesobivusest. Peategelasteks on kunagine jõukas nuudlikaupmees isa Goriot, kes üle kõige armastas oma tütreid ning vaene õigusteaduse tudeng Eugene de Rastignac, kes iga hinna eest tahtis kõrgseltskonda pääseda. Goriot' isaarmastus oli niivõrd tugev, et ta muutus oma tütarde suhtes naiivseks ning ei näinud, et need temalt ainult raha tahavad. Seega tekibki küsimus, kas raha eest saab kõike ning kas see tagab armastuse? Isa Goriot elas pansionis koos paljude teiste värvikate inimestega. Sinna kuulusid näiteks lõbus seltskonnahing härra Vautrin, kes lõpuks osutus sunnitöövangla põgenikuks e
1834 Millise mulje Vanemtoimetaja:Kristin Kõks salapärane Toimetaja:Laura Burtseva naine oma Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervjuu enne Michonneau`st, Isa Gorioti preili Victorine` surmatundi Tailleferist ja üliõpilasest Bianchonist.
Ühest küljest saab ta aru, kui kõlvatu on Pariisi koorekihi elu, Honoré de Balzac "Isa Goriot" samas tajub ta, et edu saavutamiseks ja rikastumiseks peab ta paratamatult endale nende inimeste hulgas koha leidma. Nii võitlebki ta iseendaga ning oma mõtetega. Rastignac armub isa Goriot' tütresse Tegevuse koht ja aeg Delphine'i, mis on natuke paradoksaalne, arvestades tolle pinnapealsust, Pariis, XIX sajandi algus (Bourbonide dünastia taastamise aeg) ahnust ja egoistlikkust. Lõpus peab noormees tõdema, et tegelikult on ta ainuke, kes isa Goriot'st tõsiselt hoolis ja teda armastas. Sellest
Honore de Balzac ,,Isa Goriot". Rastignac Vaqueri pansionis elasid inimesed, kes olid elus põletada saanud. Nende hulgas elas ka juurat õppiv üliõpilane Rastignac. Eugene tahtis saada advokaadiks ning tema vaene perekond toetas teda rahaliselt. Ta oli aadliku perekonna järglane ja ta oli pärit Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond. Olles Pariisis, tahtis mees pürgida kõrgseltskonda. Eugene eesmärgiks oli saada rikkaks ja kõrgklassi inimeste sekka. Tema pere püüdis väga kokku hoida, et poega toetada, kuid poeg vajas rohkem raha sellejaoks ,et hea välja näha ning jätta endast parem mulje. Eugene astus sõjateele, milleks oli pürgimine kõrgseltskonda. Ta läks kõige esimesena nõuandeid paluma Beausante'i juurde. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega
kes riietas end alati justkui kookonisse. Talle saab hukatuslikuks armastus. Belikov kaasõpetaja õe Varvaraga, kuid näeb teda jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see ei ole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist noomimise pärast trepist alla, mispeale Varenka ise naerab. Kuu aja pärast B. sureb ,,häbisse", pettunud inimestes. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähenevat elu, õnne? B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu." Kuid tegelikult tuleb viia võidule elu, mitte konutada kuskil karbis. Ainult nii võime tõeliselt õnnelikuks saada. Lev Tolstoi elu ja looming 1828-1910 Elu: Tolstoi oli pärit venemaa kõrgaadli perekonnast
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
