,, Isa Goriot ,, küsimused (rühm I) 1. Mis oli kirjutatud Vauqueri pansioni sildile? 2. Mitu pansionäri elas majas? 3. Kui vana oli teose algul isa Goriot? 4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11
,,Isa Goriot" Teose tegevus toimub põhiliselt pr.Vauqueri panisonis. See pansion on mõeldud mõlemate soost isikutele. Pansioni väliskirjeldus: tänava ääres, kõige hullemas kohas, mis võib Pariisi´s olla (ka hobustega ei olnud võimalik juurde pääseda). Oli värvitud kollasega, mis jättis ääretult jube mulje. Tänavalt kostsid töötavate laste kisa ja karjumist. Pansioni sisekirjeldus: must, räpane, mööbel oli vana, lagunenud. Asus 3 korrusel. Alumisel korrusel asusid esik, köök, söögituba, kaminaruum ehk salong. Ruumid olid külmad. Esimesel
Isa Goriot 1. Proua Vauquer’ pansion ja selle elanikud Pansioni alumine korrus oli mõeldud pansionäridele ühiseks kasutamiseks ning seal asusid ka kaks kõige luksuslikumat korterit. Korruse üks pool koosnes esimesest ruumist, mille kaudu pääses söögituppa. Esimest ruumi, mida võis kutsuda ka salongiks eraldas köögist trepikoda, mille puuastmete ruudud olid värvitud ja läikivad. Salong oli sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida kattis tugev jõhvriie. Selle keskel seisis marmorplaadiga söögilaud
Isa Goriot – märkmed - Pansion, mis asub Pariisis Neuve – Sainte - Genevieve’i tänava lõpus - Mõeldud mõlemast soost isikutele - Kuulub proua Vauquer’ile, kes on 50. aastane - Pariisi hirmsam ja tundmatum kvartal (välimuselt), vanad majad, viletsus ja igavus - Pansion on vana, mööbel vana, pragunenud, vilets - Pansionis elas 7 pansionäri - Kolmandal korrusel ühes toas elas endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant nimega isa Goriot, kes ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus, vanim pansionär - Sealsed elanikud kandsid vanu, pleekinud ja kulunud riideid - Ent kõigil hea kehaehitus ja tervis - Isa goriot kui pilkelaud, isik kelle pihta kõik naljad sadasid - Oli kunagi rikkam ja ihatud mees, pansioni omanik tahtis taga algselt abielluda
ALEKSANDR PUsKINI ELUKÄIK. Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas 6. juunil 1799 aastal. Puskini emapoolne vanaisa oli Ibrahim Petrovits Hannibal kes oli pärit Aafrikast. Puskini kasuisa oli Peeter I. 1811-1817 õppis ta Tsarskoje Selo lütseumis, mis oli ühtaegu nii kool kui ka pansion. Pärast lütseumi lõpetamist arvati Puskin välisministeeriumi teenistusse ning ta asus elama Peterburi. Rohkem kui tööst välisministeeriumis huvitus ta kirjandusest. Vaadetelt lähenes Puskin dekabristidele. Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajajaid. Tema poliitilised luuletused äratasid peagi valitsuse tähelepanu ning 1820. aastal saadeti ta Venemaa lõunaaladele pagendusse. Lõunas jätkas ta läbikäimist dekabristidega. 1824
Mateeria aine rõhutav õpetus Komisjon täidesaatev organ maja alus Ekskursioon õppekäik Kristalne Väga Misjonär usu levitaja Sohva selge,puhas Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend Printseslik Seanssi täispikk film Seviot
Teater ,,Ugala" *Ugala teatri sündimise päevaks loetakse 5. jaanuari 1920. aastal, mil kanti ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). *Põhikiri registreeriti 5 päeva hiljem 10. jaanuaril, selle võtsid vastu Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. * Ugala teatri nimi viitab kahele muistsele Eesti maakonnale: Sakala ja Ugandi, sellise ettepaneku tegi asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. *Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. *Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi
Üürida välja tube Proua Vauquer'i pansionaadis! Pansionaat asub NeuveSainteGenevieve'i tänavas, Ladina kvartali ning SaintMarceli eeslinna vahel. Pansionaati peab umbes viiekümnendates naisterahvas, kes näeb välja nagu kõik naissoost isikud, keda on elu poolt kannatama pandud. Pansionaadis kõrguvad neli korrust, neist igaüks isemoodi! Alumine korrus on pansionäridele ühiseks kasutamiseks, mis koosneb esimesest ruumist, köögist ja trepikojast. Sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Keskel seisab marmorplaadiga ümmargune laud. Seinu katab rinnakõrgune paneel, osa seintest on kaetud lakkpaberiga. Lisaks on veel kivikamin kuid seal tehakse tuld vaid suurte sündmuste puhul. Esimesel korrusel asuvad kaks kõige kallimat tuba. Nende tubade pansionimaks ulatub
Kalats teatavat liiki rõngassai Kalmaar Klops pruunistatud ja hautatud lihalõigud kastmes Kandik Kassaterminal Kvalifikatsioon ametioskus Külmlaud L Laagerduma vein, juust laagerdub Lauavein Lasanje vormiroog Liköör M Maestooso pidulikult Magasin ladu Menüü M.D. Hótel ülemkelner Motell motomatkajate hotell N Nakar Kreeka pähkel Nalivka alkoholijook O Oakohv Okroska külm kaljasupp Oskustööline Odramärg õlu P Pagar Pansion pansionaat Pokaal Poleerima - läikima Praktika Põll R Raguu aedviljaraguu Reserv tagavara Religioon usund Registraator registreerija Reklamatsioon kahjutasunõue halva kauba puhul Ravioolid pelmeenitaoline Itaalia toit Roog küpsetis S Saago saagopalmi tärklisest toiduaine Saker riisivein Salatkress maitse ja salatitaim Savoia kähar peakapsas Selters soodavesi Sekk Kuivvein Selve - iseteenindus Sorbett mahlajäätis S Sampanja
Ugala teater Ugala teatri sündimise päevaks võib lugeda 5. jaanuari 1920, mil juriidiliselt alles asutamisel olev teatri- ja kunstiühing Ugala kandis Koidu seltsimajas ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). Teatri-ja kunstiühingu Ugala põhikiri registreeriti Pärnu Rahukogus 10. jaanuaril 1920, asutajaliikmeina kirjutasid sellele alla Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. Nime Ugala kui viite kahele iidsele Eesti maakonnale, Ugandile ja Sakalale, soovitas asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. Tööl haarati raginal sarvist, juba 25. jaanuaril jõudis esietenduseni Kitzbergi "Punga-
· -||- kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile. · Riigivõimul on kohustus korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. · Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Maksud:riigilõiv(dokumendid,juhiluba) Otsesed maksud:füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks(21%) Töötuskindlustusmaks:riik 1,4% ; töövõtja 2,8% Sotsiaalmaks(33%;20%tervisehoid;13%pansion)töökindlustus,kaudsedmaksud, käibemaks,aktsiisimaks,tollM Riigivõimu komponendid · Riigivõim on stabiilne;majanduslik võim võib muutuda ja kultuurivõim on ebastabiilne. 4. Parempoolsed ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum,mis propageerib kindlaid väärtusi. · Liberalism-toetavad inimese vabadust,propartsionaalset tulumaksu,riigi vähest sekkumist majandusse.(vabaturumajandus) · Sotsiaalliberaalid-majanduspoliitikaga tihedalt seotud
brosüür almanahh arreteerima büdzett siluett keefir/kefiir mõttetu paharet mehaanik huligaan ülestikku oktav/oktaav personal misjonär pensionär pensionär missioon leegionär simultaan puns sümptoom/sümptom musketär beez pansion vitamiin pedagoog peagu/peaaegu inventuur pansionaat konstateerima ovatsioon kvartett honorar sepsis annulleerima oranz brosüür professor peatselt seif anekdoot tiraaz kautsuk suveräänne kusett aserbaidzaan arhitekt materialist staaz perroon nahaalne
Isa Goriot Balzac Tegelased: Tööpoiss Cristophe paks köögitädi Sylvie vanapreili Michonneau (nuhk) isa Goriot Eugene de Rastinac (vaene üliõpilane) vanahärra Poiret hr. Voitrin (surmanarritaja) Vauquer pansioni omanik I Pansion Vauquer ei sallinud vana tüli pärast eriti Gorioti, ta oli pigem pansioni naerualune Goriot oli rikas, aga tütarde ülalpidamine laostas teda Eugene hakkab ihaldama kallist ja uhket eluviisi, kasutab ära kuulsat sugulast Algne umbusaldus Gorioti vastu kaob peale Beauseantiga vestlemist, kes paljastas Gorioti elu Eugene külastab ühte Gorioti tütardest (Anastasie), Goriot on seal hell teema II Seltskonda (lk 77)
Gustav Reinhold Nyländer. Sierra Lione, bulomid 1814 grammatika ja sõnaraamat; õigekirja õpik KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Tallinna Toomkool. Tallinna gümnaasiumi raamatukogu. Konrad von Akrestierna pärandus. Tallinna kubermangugümnaasium. Johann Willigerode. Ferdinand Johann Wiedemann. Fundamentaal- ja õpilaskogu. Georg Leopold Gahlnbäck. KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Kreiskoolid. Kihelkonnakoolid. Elementaarkoolid. Vallakoolid. Erakoolid. Gustav Schmidti erakool-pansion. Hugo Treffneri poeglastekool. Kutsekoolid. Tartu Veterinaaria Kool. Tartu Veterinaaria Instituut. Reaalkoolid. RIIKIDE KESKSETE RAAMATUKOGUDE TEKE Prantsusmaa. Francios I. Guillaume Bude. Fontainebleau loss. 1568 Pariisi. Diplomaatide osa komplekteerimisel. Nicolas Clement. Abbe Bignon. SUURBRITANNIA / HISPAANIA Briti Muuseumi asutamine 1753. Hans Slown, Robert Bottom, Richard Harley. Kuningliku raamatukogu liitumine 1757 Avamine 1759. Hispaania.
Millise novelliga on tegemist? Milliseid Poe loomingule omaseid tunnuseid leian? ,,Mõni sõna muumiaga" elusalt matmine detailide rohkus õuduse teema ebausutavad juhtumid ja situatsioonid ,,Hing välja" fantastikaga seotud ootamatu pöördepunkt detailide rohkus ,,Reetlik süda" hirmu- ja õudusjutt peategelaseks noor naine läbiv teema on õudus teoreetiline küsimus Tegelased ja tegevuspaigad Isa Goriot's 1. Kirjuta välja kujutamisobjekte koos omadussõnadega Vauquer' pansion: Värvitud ja vahatatud kiviplaatidega trepp, armetu võõrastetuba, võidnund puhvetid, rasvase vahariidega kaetud laud, kõik on kulunud. Goriot' tuba: Kardinad puuduvad, tapeet koorus seintelt, närune jalavaip Pansionõuest: Liivane jalgtee, marmorit jäljendav materjal, kriiskav kell, võred kaetud taimeväätidega Nucingeni maja: Tõeline pankuri maja, marmormosaiik VENNI DIAGRAMM
Autorist: Aleksandr Sergejevits Puskin (vene ) (6. juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, moodsa vene kirjanduse rajajaid. Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast (arvatavasti Eritreast või Tsaadist. Suri duellil prantslasest südametemurdja d'Anthési käe läbi 10. veebruar 1837 Peterburis. 1811-1817 õppis ta Tsarskoje Selo lütseumis, mis oli ühtaegu nii kool kui ka pansion. Pärast lütseumi lõpetamist arvati Puskin välisministeeriumisse teenistusse, aga tööst hoolimata huvitus ta rohkem kirjandusest. Vaadetelt lähenes ja dekabristidele. Tema poliitiliste luuletuste pärast saadeti ta 1820, aastal Venemaa lõunaaladele pagendusse, kus Puskin jätkas läbikäimist dekabristidega. 1824. aastal arreteeriti ta poliitiliste vaadete pärast ning uueks asumispaigaks määrati talle vanemate mõis Mihhailovskojes, kus ta jäeti politsei järelevalve alla. 1826
eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu. Luuleand avaldus varakult. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega. 1828. aasta septembris läks Lermontov Moskva ülikooli aadlipansioni. Ta võeti otse 4. klassi. Juba samal aastal valmis tal Puskini ,,Kaukaasia vangi" ainetel samanimeline poeem. 5.klassis hakkas Lermontov luuletama. 1830. aastal esitas Lermontov pansionile lahkumisavalduse, sest ta ei olnud rahul Nikolai I otsusega muuta pansion tavaliseks gümnaasiumiks. 1830. aasta augustis esitas Lermontov avalduse Moskva ülikooli moraalsete ja poliitiliste teaduste osakoda astumiseks. Ta oli siis 16-aastane. Koolera epideemia tõttu ülikool suleti. Ta elas vanaema juures ja luuletas. Ajakirja "Atnei" septembrinumbris ilmus tema esimene luuletus "Kevad". Ülikooliõpingud teda ei köitnud, sest teda huvitas rohkem suhtlemine teiste üliõpilastega. 1. juulil 1832 oli Lermontov sunnitud esitama lahkumisavalduse häbematuse pärast
autor näidata tavalise lihtinimese tungimist kõrgkihti. Ta näitab, et see on võimalik, kui olla õigel ajal õiges kohas ja omada ka piisavalt nutikust, et ennast sinna sisse suruda ja mitte alla anda, enne kui eesmärk on saavutatud. 7) A - Anastasie B - Bianchon C - Coutuer D - Delphine E - Eugene Rastignaci H - haigus I - Isa Goriot J - jubedus K- Köögitüdruk Sylvie L - lubadused M - matus N - nuudlikaupmees P - pansion R - raha S - salongid T - tütred U - usaldus V - Vautrin Õ - õigustunne Ä - ärklitoad Ü- üliõpilased
Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk · Kuna isa Goriot oli rikka välimusega, tahtis lesk Vauquer temaga abielluda, kuid mõistis peagi, et esmamulje on vale, Goriot muutus üha vaesemaks, inimesed pidasid temast aina vähem lugu. · Üks hommik käis Goriot juures ilus neiu, kes oli väga rikas. See oli ta tütar. Ka tema teine tütar käis tihti külas, kuid pansionärid arvasid, et neid naisi on mitu ja nad on ta armukesed, mitte tütred. · Mida aeg edasi, seda vaesemaks isa Goriot läks, ta muutus aina kõhnemaks ja koledamaks ja sellest tekkisid kuulujutud. · Ühel ööl nägi Rastignac isa Goriot'i voolimas kullatud hõbedast tehtud nõudest nuia ja pidas seda kahtlaseks. · Hommikul rääkis Rastignac oma ballist ja naistest ja isa Goriot rääkis ka sõna sekka.
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Lk 12 Lk 12 Lühidalt seal pansionis valitseb viletsus ilma poeesiata kokkhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Lk 13 Lk 13 Selle loo ajal elab pansionis 7 pansionäri. Pr Couture, temaga koos Victorine Taillefer; Poiret nimeline rauk, 40 aastane musta parukaga mees hr Vautrin, (lk14) prl Michonneau, isa Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21
ROMAANI "Isa Goriot" ANALÜÜS 1.Romaan algab täpse ajalise määratlusega. Millal? 1819. aastal. 2. Tegevuspaik: proua Vauquer pansion. a) kirjelda seda miljööd, too näiteid teosest. Asub Neuve-Sainte-Genevieve'I tänava lõpus. Kolm korrust. Pansioni fassaad on aiakese poole. Piki fassaadi, maja ja aiakese vahel, on süllalaiune nõgus kivisillutis, mille ees asub liivane jalgtee. Muretuimgi inimene hakkab seal nukrutsema. Majad on mornid ja müürid lõhnavad vangla järgi. Ükski kvartal pole hirmsam ja tundmatum. Kolmekorruseline fassaad ühes
tegelasi 460. · Kaasaaegne tegelikkus on võrdne põrguga. · Andis edasi erinevaid uurimusi Prantsuse ühiskonnast tõi välja erinevad konfliktid · Jõudis järeldusele, et inimeste käitumine sõltub ajaloolistest tingimustest, kohast, olukorrast · Ajastu draagikaks peab seda, et raha on võim, mis hävitab inimliku armastuse · 1833 ,,Eugenie Grandet" · 1834 ,,Isa Goriot" Raha ja eetika Tegevuspaik Pariis, Vauqueri pansion Vaesus Goriot, Rastignac, Vautrin Stendhal (1783 1842) · Kodanikunimega Marie Henri Beyle · Koolis torkas silma erakordsete võimetega matemaatikas ja kunstis · 17-aastaselt astus Napoleoni teenistusse ning osales keisri sõjakäikudel · Kirjutamist alustas Itaalias, 1814. aastal. Elas ka seal. · Esimesel loomeperioodil olid põhizanriteks biograafia, essee ja reisikiri · Isiklikult läbielatud õnnetu armastusega seonduv essee ,,Armastusest" (1822)
kunstikalduvused, eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu. Luuleand avaldus varakult. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega. 1828. aasta septembris läks Lermontov Moskva ülikooli aadlipansioni. Ta võeti otse 4. klassi. Juba samal aastal valmis tal Puskini ,,Kaukaasia vangi" ainetel samanimeline poeem. 5.klassis hakkas Lermontov luuletama. 1830. aastal esitas Lermontov pansionile lahkumisavalduse, sest ta ei olnud rahul Nikolai I otsusega muuta pansion tavaliseks gümnaasiumiks. 1830. aasta augustis esitas Lermontov avalduse Moskva ülikooli moraalsete ja poliitiliste teaduste osakoda astumiseks. Ta oli siis 16-aastane. Koolera epideemia tõttu ülikool suleti. Ta elas vanaema juures ja luuletas. Ajakirja "Atnei" septembrinumbris ilmus tema esimene luuletus "Kevad". Ülikooliõpingud teda ei köitnud, sest teda huvitas rohkem suhtlemine teiste üliõpilastega. 1. juulil 1832 oli Lermontov sunnitud esitama lahkumisavalduse häbematuse pärast
Ka füüsilist liikumist armastas P. läbi terve elu: ta oli tubli matkaja ja hea ratsutaja, võrratu tantsija, osav vehkleja ja laskur ning alati valmis riskima. Koolikaaslastest oli ta nii vaimselt kui füüsiliselt arengult peajagu üle, kuid kunagi ei hoobelnud ta oma üleolekuga. 2) Lütseumiaastad ja loomingu algus (1811 1817) (12. 18.a.) 1811. pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi, vastavatud kinnisesse õppeasutusse. See oli ühteaegu kool ja pansion, kus esialgse kava järgi pidid õppima hakkama isegi keisri nooremad vennad (Nikolai [hilisem Nikolai I] ja Mihhail sest tsaar Aleksander I-st häiris nende harimatus. Hiljem sellest kavatsusest siiski loobuti). Õppetase lütseumis oli suhteliselt kõrge, kuid ebaühtlane: edumeelsete professorite kõrval leidus ka alatasemelisi õppejõude. 12 - 14-aastasi poisse õpetati ülikooliprogrammide järgi, kuid süsteemitult.
Maast madalast ilmnesid Lermontovi kunstikalduvused ja luuleand. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega, luges Puskinit, Byronit, Schillerit jt. 1828. aasta septembris läks Lermontov Moskva ülikooli aadlipansioni. 5.klassis hakkas Lermontov luuletama. 1830. aastal esitas Lermontov pansionile lahkumisavalduse, sest ta ei olnud rahul Nikolai I otsusega muuta pansion tavaliseks gümnaasiumiks. 1830. aasta augustis esitas 16. aastane Lermontov avalduse Moskva ülikooli moraalsete ja poliitiliste teaduste osakonda astumiseks. 1. juulil 1832 oli Lermontov sunnitud esitama lahkumisavalduse, sest ta osales üliõpilasrahutustes. Seejärel tegi ta läbi väljaõppe Peterburi alamlipnike koolis. Lermontovil tekkis Pjatigorskis tüli oma vana tuttava ja sõjakoolikaaslase Martõnoviga. Duell peeti 27. juulil 1841
kohkus, preili Michonneau kukkus toolile, Poiret astus vahele, politseinikud tulid sisse. Vautrin tunnistas üles, et on sunnitööline, käitus imelikult - luuleliselt, pettunult, vihaselt. Politseinikud otsisid ta toa läbi, Vautirn ütles, et preili Michonneau andis ta välja, kui oleks hoiatanud, oleks 6000 franki saanud. Lõpuks oli nõus minema, ütles, et äraandja saab karistatud, Eugéne võib alati ta raha kasutada. Kõik pansionärid olid üllatunud, tahtsid ära minna kui preili Michonneau jääb, lõpuks lahkus ta Poiret'ga. Kõik asusid lauda. Isa Goriot tuli tõllaga, viis Eugéne endaga kaasa, ütles, et lõunastavad Delphinega tema pool. Käskjalg tuli sõnumiga, et Victorine vend surnud, isa lubas enda juurde jääda, tahtsid oma asju. Lauas istus 10 inimest, õhtusöök polnud kuigi hea, palju kisa, kära. Isa Goriot viis Eugéne ta uude korterisse, oli üliõnnelik. Õhtu möödus lollitades, õnnelikult
Michonneau kukkus toolile, Poiret astus vahele, politseinikud tulid sisse. Vautrin tunnistas üles, et on sunnitööline, käitus imelikult - luuleliselt, pettunult, vihaselt. Politseinikud otsisid ta toa läbi, Vautirn ütles, et preili Michonneau andis ta välja, kui oleks hoiatanud, oleks 6000 franki saanud. Lõpuks oli nõus minema, ütles, et äraandja saab karistatud, Eugéne võib alati ta raha kasutada. Kõik pansionärid olid üllatunud, tahtsid ära minna kui preili Michonneau jääb, lõpuks lahkus ta Poiret'ga. Kõik asusid lauda. Isa Goriot tuli tõllaga, viis Eugéne endaga kaasa, ütles, et lõunastavad Delphinega tema pool. Käskjalg tuli sõnumiga, et Victorine vend surnud, isa lubas enda juurde jääda, tahtsid oma asju. Lauas istus 10 inimest, õhtusöök polnud kuigi hea, palju kisa, kära. Isa Goriot viis Eugéne ta uude korterisse, oli üliõnnelik. Õhtu möödus lollitades, õnnelikult
liikmelise perega elama asub. Pojad Julius ja August pannakse õppima Sipe ministeeriumikooli, mille Julius 1909. a. edukalt lõpetab. 1910. a. sooritab ta sisseastumiseksamid Tartu õpetajateseminari. Olles seminaris üks andekamaid õpilasi, vabastatakse Julius Kuperjanov direktor A. Troitski ettepanekul juba järgmisel aastal õppemaksust. Samuti võimaldatakse Juliusele, kui edasipüüdlikule poisile, kuni õpingute lõpuni kroonu kulul tasuta pansion. Tartu õpetajateseminaris oli eesti õppureil omavahelisel jutlemisel valjult keelatud eesti keele kasutamine. Selle järel valvasid karmilt suurvene ideedele andud õpetajad eesotsas direktor Troitskiga. Kooli raamatukogus ei olnud ainsati eestikeelset teost, samuti oli koolikasvandikel keelatud lugeda eestikeelseid ajalehti. Selline olukord tekitas õpilastes protestivaimu võõra surve vastu. Klassides tekkisid salajased ringid, mille üldjuhiks sai Kuperjanov.
Vautrin kohkus, preili Michonneau kukkus toolile, Poiret astus vahele, politseinikud tulid sisse. Vautrin tunnistas üles, et on sunnitööline, käitus imelikult - luuleliselt, pettunult, vihaselt. Politseinikud otsisid ta toa läbi, Vautirn ütles, et preili Michonneau andis ta välja, kui oleks hoiatanud, oleks 6000 franki saanud. Lõpuks oli nõus minema, ütles, et äraandja saab karistatud, Eugéne võib alati ta raha kasutada. Kõik pansionärid olid üllatunud, tahtsid ära minna kui preili Michonneau jääb, lõpuks lahkus ta Poiret'ga. Kõik asusid lauda. Isa Goriot tuli tõllaga, viis Eugéne endaga kaasa, ütles, et lõunastavad Delphinega tema pool. Käskjalg tuli sõnumiga, et Victorine vend surnud, isa lubas enda juurde jääda, tahtsid oma asju. Lauas istus 10 inimest, õhtusöök polnud kuigi hea, palju kisa, kära. Isa Goriot viis Eugéne ta uude korterisse, oli üliõnnelik. Õhtu möödus lollitades, õnnelikult
kodudesse. 3) EUGENE-ahne või heasüdamlik? Plaan abielluda Victorine'iga, et saada kõrgklassi. Samas ta oli isa Goiroti ainuke tõeline sõber. Samas Eugene suhtus Goirot'i kui oma isasse. Raha ei ole see mille poole tuleks püüelda. 4) Tütred-ärahellitatud jõmpsikad. Olid harjunud kõike saama, isa süü ka veidi, sest hellitas lapsi liialt. PARIISI MÕJUKAD MAJAD Tõekspidamised 1) Raha-paneb rattad käima, avab kõik uksed. Kõiki tegelasi mõjutas raha. Proua Vauqeri pansion-rahale orienteeritud, isiklikud püüdlused-et saada rikkaks, lootis abielluda ja raha saada, kuid avastas et mees on vaene. Kaotas huvi. Eugene-et kõrgseltskonda saada. Votrine-raha, et elu alustada USAs, põgenenud vang-et ühiskonnas tõusta. Tütred Eugene'i muutused-hiljem Votrine'i halb mõju-kasutas inetuid võtteid, et tõusta kõrgemale. Kavatsed läksid halvaks. Positsioon-Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
kujutada. Tema jaoks on isa-tegelane romantiline. Lermontov on noorena koleda keha, aga ilusa näoga. Ta on füüsiliselt tugev, sest ta tegeleb erinevate spordialadega. Vanaema haris teda hästi, nii et ta oskas juba väiksena prantsuse, inglise ja saksa keelt. Ta oli tundlik, iseloomult heitlik. Ta oli introvert. Väikesest peale ta maalis ja luuletas. 1828 pannakse ta ülikooli aadlipansioni (humanitaarse vaimsusega internaatkool) ja samal aastal hakkas luuletama. Kui pansion tavagümnaasiumiks muudeti, esitas Lermontov avalduse koolist lahkumiseks. 1830 esitas ta avalduse ülikooli astumiseks filosoofia teaduskonnas. Õpingud teda eriti ei huvitanud, rohkem meeldis talle teistega suhelda ja varsti avaldas ajalehes oma esimese luuletuse, millega kaasnesid vastuolud õpetajatega. 1832 pidi ta probleemide tõttu koolist lahkuma ning kolis vanaemaga Peterburgi, kus ta sõjaväeohvitseriks saada tahtis. Ta astus eliitkaardiväe ratsaväkke.
saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. 2. H.de BALZAC ,,ISA GORIOT" Tegevus toimub inetus, räämas vaestekodus paralleelselt rikaste mõisate ning uhkete häärberitega. Lahendatakse nii rahalisi, positsioonilisi kui ka perekondlike probleeme. Tegevus toimub Prantsusmaal Pariisis , 19. sajandil proua Vauquer' ,,perekondlikus" pansionis. Tolleaegne ühiskond nagu ka see pansion oli räpane. Lagunenud, kulunud ja katkised asjakesed selles pansionis, võiks kõrvutada selle ühiskonna inimestega. Iga teine oli pätt, pettur, või mõni muu kahtlane tegelane. Kuid leidus ka õiglasi ja rikkumata südametunnistusega inimesi. Üheks selliseks oli noor Rastinagc, kelle ainuke suurem viga oli see, et ta tahtis võimalikult kähku hästi rikkaks saada. Muuseas oli see ka üks vigasid ühiskonnas ja ka selles pansionis, sest tegelikult olid kõik vaesed ka need, kes näisid
Ent Tate ei mõelnud Dido päästmiseks välja mingeid imesid. "Dido ja Aeneas" jäi Purcelli ainsaks ooperiks, kuigi teatrile kirjutas ta meelsasti. Publik nõudis esmajoones semioopereid, maskimänge ja näidendeid rohkete muusikanumbritega. Purcell on loonud muusika 45 näidendile ja kirjutanud 6 semiooperit, nende seas "Kuningas Arthur" (King Arthur), "Haldjakuninganna" (The Fairy Queen) jt. Dido ja Aeneas Dido and Aeneas Opera Libreto - Nahum Tate London 1689, tütarlaste pansion Chelseas, aga võib olla juba 1684-1685 õukonnas 3 vaatust Müüdist. Trooja sõja kangelane Aeneas oli troojalase Anchisese ja armastusjumalanna Veenuse poeg. Kui kreeklased olid Trooja vallutanud, õnnestus Aeneasel ema Veenuse abil linnast põgeneda. Aenaesega liitus teisigi ellujäänud troojalasi, koos purjetati uut kodupaika otsima. pärast rohkeid vahejuhtumusi jõudis Aeneas Itaaliasse. Aeneast on
Michonneau kukkus toolile, Poiret astus vahele, politseinikud tulid sisse. Vautrin tunnistas üles, et on sunnitööline, käitus imelikult - luuleliselt, pettunult, vihaselt. Politseinikud otsisid ta toa läbi, Vautirn ütles, et preili Michonneau andis ta välja, kui oleks hoiatanud, oleks 6000 franki saanud. Lõpuks oli nõus minema, ütles, et äraandja saab karistatud, Eugéne võib alati ta raha kasutada. Kõik pansionärid olid üllatunud, tahtsid ära minna kui preili Michonneau jääb, lõpuks lahkus ta Poiret'ga. Kõik asusid lauda. Isa Goriot tuli tõllaga, viis Eugéne endaga kaasa, ütles, et lõunastavad Delphinega tema pool. Käskjalg tuli sõnumiga, et Victorine vend surnud, isa lubas enda juurde jääda, tahtsid oma asju. Lauas istus 10 inimest, õhtusöök polnud kuigi hea, palju kisa, kära. Isa Goriot viis Eugéne ta uude korterisse, oli üliõnnelik. Õhtu möödus lollitades, õnnelikult.
Peterburist. Ta sündis Kesk-Vm-l Orjolis. Lapsepõlve veetis ta oma vanemate mõisas, hiljem pärib ta mõisa ja Vm-l viibides elab ta seal mõisas. Praegu on seal muuseum. Mõisa nimi on Spasskoje-Lutovinovo (viimane nimi on tuletatud tema ema nimest). Turgenevi ema oli rikas ja vana, inetu vanatüdruk. Turgenevi isa abiellus raha pärast. Turgenevit kasvatatakse kodus, ta õppis keeli. Hiljem kolis kogu pere Moskvasse, kus T hakkas õppima saksa pansionis. Pansion valmistas lapsi ette ülikooliks. Turgenev astuski Moskva ülikooli filosoofiateaduskonda, kus hakkab õppima keelt ja kirjandust. Seda ülikooli ta ei lõpetanud, kuna pere kolib Peterburi, kus T lõpetab ülikooli. Turgenev ei kavatse saada kirjanikuks ta tahab saada filosoofiaprofessoriks. 1838, pärast ülikooli lõpetamist sõidab ta Sm-le, kuna Sm oli tol ajal filosoofilise mõtte keskuseks. Seal elab ta u 3 aastat, kuulab filosoofialoenguid. 1841. aastal naaseb ta Vm-le
annaabi.ee 
