pagulasluulega Kõige järjekindlamalt alustas väliseesti luuletajatest kodumaaga koostööd Ilona Laaman Uued suunad noores luules hakkasid endast märku andma 1986. aastal Kasutati palju võõraid tekste (tsiteeriti, töödeldi, kirjutati paroodiaid) Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli) Luules rohkem koomikat, irooniat ja keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal Ta arendas laulustiili edasi kõnekeeles ja koomilises suunas Teravamalt paroodiline osa tema loomingust oli kirjutatud Matti Moguci
"Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) Teosed Luulekogu ´´Tuuleratas´´ ● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´´ tegevuses ● Eesti Penklubi esimees ● Ajakiri ´´Looming´´ toimetaja ● Semperi esimesed teosed avaldati lätikeelses ajakirjas ´´Kahwi´´ Loomingu iseloomustus ● Ei avaldanud luules tundeid , jäi objektiivseks ● Värsid laitmatult vormikindlad ja hoolikalt viimistletud ● Luule realistlik
Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" 1949 modernistlik kirjutamisstiil, ei ole kadunud vana stiil. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1951 ,,Merepõhi" mängulisus, võllahuumor, kodumaa saatus, kadunud põlvkond. 1955 ,,Muinasjutt tiigrimaast" 1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1965 ,,Kollased nõmmed" domineeriv on vabavärss, kroteskia huumor, eesti rahvaluule võtted, kasutas algriimi, mõttekordused 1968 ,,Marmorpagulane" 1973 ,,Verepõld" 1974 ,,Klaasist mehed" 1985 ,,Kadunud külad" 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule. 1991 ,,Tagasitulek" 1992 ,,Öötüdrukud" 1990
1. Luuletuse kirjutas Mihhail Lermontov 1831 aastal . 2. Luuletuse teemaks on deemon . 3. Luuletus räägib maale langenud inglist . Ingel tõstab jumala vastu mässu . 4. Autor kasutab palju irooniat . Näiteks : Maailm kus on ainult mure ja nutt või Maa igavad laulud .Veel kasutab ta isikustamist : kuu , tähed ja pilved jäid kuulama . Veel kasutas ta metafoore : põues kõlab viis ja rind igatsust täis . 5. Luuletuses leidus võrdlusi : hea ja kuri , rõõmus ja kurb 6. Mulle meeldis see luuletus , sest see pani mind mõtlema . Luuletus oli sügavamõtteline . 7. Luuletust oli vaja lugeda rahulikult . Selleks , et laused oleksid terviklikud. 1
Heiti Talvik 1904-1947 Merili Mihkelsaar Birgit Paiba Grete Tammoja Elulugu · Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas . · 1937 abiellus Betti Alveriga . · Kodune keskkond oli kultuuriline. · Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne. · Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. Pooleli jäi ka Treffneri gümnaasium. · 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi · 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. Looming · Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud . · Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. · Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku . ...
- Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid. - Töötasid algsetest fotodest väga palju suuremaid, et saavutada võõrendusefekti. KUIDAS NAD SEDA TEEVAD? - Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või riideid. - Stseenid luuakse päriselust ( nt: turistid, ostjad ostukeskuses jne) - Neil on „jahe“ ja objektivistlik suhtumine. - Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist. - Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga. JAQUES MONORY „Meurtre n°2“ MALCOLM MORLEY „Ühendriikide mereväelane Valley Forge’is“ RICHARD ESTES „Grossingeri pagariäri“ CHUCK CLOSE „Keith“ JOHN DE ANDREA „Istuv naine“
stseene äärmise tõepärasusega Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut Kunstiteoste loomisel kasutati foto ja projektsiooniaparaate Maalitehnikas realismi traditsioonid ja uued võtted (pritsisid värvi aerograafiga>eriti sile viimistlus) Suhtumine motiivi enamasti jahe (motiivid on linlikud) Mõnikord on aimata ka ühiskonnakriitikat või irooniat Nt kujutati autokalmistuid, äravisatud kodumasinaid Rõhk on sotsiaalsetel, poliitilistel, kultuurilistel teemadel Skulptuuris tegeleti mulaazide valmistamisega (George Segali jälgedes) Muutusid illusionistlikuks Nt ilmekad inimtüübid standartses poeriietuses, kauplusekäru tõelise kaubaga kõrval Tunnused "Jahe", objektivistlik suhtumine tegelikkusesse Lähtumine fotost või slaidist (mitte silmaga nähtud tegelikkusest)
Äärelinna Buddha Autori nimi on Hanif Kureishi, on inglase ja pakistanlase segu, tema ema oli inglane ja isa pakistanlane. Tema raamatud lähtuvad multikultuurse ühsikonna probleeme. Tema teostest peegeldub Kureishi enda noorepõlvekogemusi. Autori raamatud on täis vaimukust ja irooniat, situatsioonikoomikat ja mahlakaid kirjeldusi. Ta ise peab enda maailmavaateks huumorit. Ta on pälvinud näidendi ja kirjanuduse auhindu, nimetatud veel lootustandvaimaks näitekirjanikuks. Tema teosest Äärelinna buddha on pälvinud veel parima debüütromaani raamatuauhinna ja sellest on tehtud teleseriaal. Raamatu peategelane on segarassist 17-aastane teismeline Karim, kes elab Lõuna-Londonis,tegevus ise toimub 70nadel. Peategelane igatseb minna elama
t elu või kogu Universumi mõtet) kui ka suhtelist mõtet (s.t inimese isikliku elu mõtet). Elu mõtte otsimine võib viia ka inimese elu mõttetuse tõdemuseni, nt siis kui jõuab järelduseni, et tema eesmärkide täitumine ei taga püsivat hüve, sest nii tema ise, tema järglased kui ka kogu inimkondsurevad, või et maailmakõiksus on inimese vastu ükskõikne. Sellise elu mõttetuse nentimise vastuseks on näiteks Albert Camus pakkunud absurdi trotsimist, Thomas Nagel aga irooniat. Elu suhtelist mõtet otsitakse või see võib olla peitunud n-ö inimmõõdulistes asjades, nt olümpiavõidu saavutamises, armastuse kogemises. Sellisel juhul hinnatakse elu mõttekust selle järgi, kuidas inimene oma elu täidab. Elu mõtet iseendas otsides võib inimene leida, et tema elu on mõtestatud siis, kui tema teod on tema jaoks mõtestatud. Seega – kui inimene seab endale eesmärke ning püüdleb nende poole, siis tema elu ongi mõtestatud.
ajakirja "Looming" toimetaja ja Eesti Pen- klubi esimees Semperi esimesed teosed avaldati lätikeelses ajakirjas "Kahwi" Luulekogu "Tuuleratas" Luulekogu algab nimiluuletusega "Tuuleratas" Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ja intellektuaalse tagapõhjaga kujutuslaad Tugev temaatiline mitmekesisus, sotsiaalsete probleemide esiletõus ning Euroopat ähvardava fasismiohu tunnetamine Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat Tuuleratas esimene salm Kuhu see talvetuul vinge lapse lahtisest käest viis selle tuuleratta? Kuidas ta minema vuras nurmel ja üles mäest! Järelruttaja hinge tahtis lõõtsutust matta, tuuli ta kõrval uras. Kuid siis komistas põlv. Eemalt veel, viirastas puhu täpe veel, lumine nõlv, Siis kadus õhtu suhu.
1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks.1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse.
1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit.
1924 a. Esimesed luuletused ja 1934 a. Esikkogu "Palavik" mille abil sai temast Eesti Kirjanike Liidu liige. Juhan Sütiste on tema loomingut iseloomustanud sõnadega: "...lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." "Palavik" Dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism) Suur tähelepanu vormil ja peenel töötlusel. Enda ja maailma põlgus, kuid sisse on põimitud ka huumorit ja irooniat. "Kohtupäev" Ilmus aastal 1937. Tema silmapaistvaim luulekogu. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole ja rohkem religiooseid teemasid. Analüüsib tollases maailmas toimuvat. Luule üldiseloomustus. Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Pettumuste ja eksimuste tajumine Filosoofilised otsingud Ajakriitilisus Võllahuumor ja iroonia "Magaja" Võibolla peitub mus päike.
oma igavat elu asendada sarjadega, mis vürtsitaks natukenegi tema elu. Postmodernismi üks tunnustest on ka erotism ehk seksuaalsuse intensiivsuse kujutamine, mida varasemates kunstivooludes ei olnud. Raamatust tooksin välja näitena Theo vastupandamatu iha naiste vastu, ta ka ise meeldis üldiselt naistele, Theol oli palju kogemusi naistega. Raamatus on kirjeldatud kogu seksaalsuse teemat vabalt, see ei olnud enam nii kindlaid piire ja see ei tekitanud mingeid skandaale. Romaanis oli ka irooniat ja pilkamist, see väljendus kõige rohkem August Kase tegelaskuju juures. August Kase suhtumine teistesse inimestesse ja ühiskonda oli veidi sallimatu. Ta ei sallinud endast vaesemaid ning kodutuid ja alkohoolikuid põlgas eriti. Kuna ta oli juuksur, siis ta ikka kuulis, kuidas teised inimesed kurtsid oma elu üle ning see vihastas teda. Raamatust tooksin näite:,,Loomulikult ei armastanud August Kask inimesi, kes kõndisid väljaspool teeradu.''(lk 108)
· Keskaja ja eksootiliste maade imetlus · Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhutamine · Boheemlus isikupära rõhutamine · Huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu · Ainestik võeti legendidest, saagadest, kirjandusteostest ja ajaloost · Maastikumaali õitseaeg Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana, inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis karikatuurselt groteskini. Akadeemiline kunst eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunstoli esindatud salongides, salong võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks. Prantsusmaa: Theoldore Gericault (1791-1824)
kuidas väljendada. Põhikeiss on looduses. Looduspildid võimendavad nagu tundeid. Mängu tuleb jumal sest oli keskaeg kirjutistes ja oligi tore. Rõhutati armastust ja elupühadust. Romantilised olid tundelised inimesed ja suutsid näha sügavamale teise ja olid nagu märtrid et kannatasid kõrgema eesmärgi nimel. Nad umbes nagu jumala poolt välja valitud. Tekkis ajaloolise romaani zanr. Sageli oli kangelane salapärane, varjatud, et alguses ei teadnudki, kes ta on. Hinnati irooniat luuletustes. Põhiline asi oli sügisel ning öö ja twilight (edvard (L)). Esteetiliseks peetakse ilu.
• Üks suurimaid noorte mõjutajaid peale G.Suitsu Jüri Üdi looming • Luulekogu “Närvitrükk“ koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa “Aastalaat“ (1971) • “Detsember“ (1971) • “Käekäik“ (1973) • “Selges Eesti keeles“ (1974) • “Armastuskirjad“ (1975) Jüri Üdi looming • Oli ainulaadne • Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming • “Ma olin Jüri Üdi“ (1978) • “Elulootus“ (1980) • “Tänan ja palun“ (1983) • “Osa“ (1991) • Näidend “Olevused“ • Filmistsenaarium “Nipernaadi“ • Laulja ansamblis “Amor Trio“ Juhan Viidingu looming • Teadlik enesepiiramine • Eetiline ja alandlik toon • 1980. aastatel hakkas kirjutama lühemat ja vabama vormiga luulet
pealiskaudsust ja kahjurõõmu. Inimesed on silmakirjalikud ning truudusetud. Autor jutustab lugejal krahvinnade ja hertsoginnade tegelikest kommetest, abieluvälistest armuseiklustest mitmete armukestega, edevusest ja kahjurõõmust ning kuulujuttude armastusest. Inimeste huvid on materiaalsed ning nad hindavad teisi pahatihti rahakoti paksuse järgi. Omavahelistes suhetes on nad silmakirjalikud ja armastavad valetada. Siiski kasutatakse palju irooniat ja sarkasmi, mis annab inimesele teada, kas ta on soovitud külaline või mitte. Sellest kõigest hoolimata neelab Pariisi kõrgseltskond endasse ning kui on maitstud seltskonna vilju, on võimatu end sealt välja rebida. Väiksemgi edu kõrgemas seltskonnas kasvatab auahnust ja paneb ihaldama suuremat menu. Inimesed unustavad oma tõekspidamised ja põhimõtted ning loovad endale uued, kust on kadunud kõik endised väärtused. Balzac kirjutab: "Tema [Rastignaci]
kunstnikud, pärinesid Normandiast. Ka Merimee oli andekas joonistaja ja maalija ning töötas küpses eas muinsuskaitseinspektorina. Amet võimaldas tal palju reisida ja peale reisikirjade on paljud tema novellid (,, Carmen") seotud rännakuil nähtu ja kuulduga või antud isegi teadlase jutustusena. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. 1840. aastal kirjutas ,,Colomba ,, ja 1842 kirjutas ,,Carmeni". Teise keisririigi ajal saab ta senaatoriks ja on tihedalt seotud õukonnaga. See pigem küll keiserlik soosing mõjub Merimee loomingule halvavalt, ta tõmbub kirjanduselust tagasi, kibestub ja sureb üsna üksikuna Canne´is. Märkimis väärib ka Merimee tolleaegne huvi vene kirjanduse vastu
Luulekogu analüüs 1. Heiti Talvik „Palavik“ 2. a) Valisin valikkogust „Mu südamelt murti pitsat“ kogu pealkirjaga „Palavik“. Mulle tundus, et luulekogu üldine meeleolu on pisut sünge, ängi täis ja rusuv. Autor kasutab palju irooniat ning võllahuumorit. b) „Paaria“ „Blasfeemiline ballaad“ Must jäänud vaid kõle kompleks Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, Luuvaludes puusi ja reisi, su kitsas redel viipab otse taeva! Mis edasi elab vaid seks, „Eleegia“ Et vihata ennast ja teisi Mu süda meeltekoldes tuhastub
meeleseoste. Tema luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandaminevastuseadmine, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jm. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendust ja luua uusi sõnu. Rahvaluulega seovad tema luulet sõna ja lausekordused ning alliteratsioon. Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjust võib vaid aimata: oli see tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest? A. Alliksaar lõi algupärase luulesüsteemi, millega avardas eesti luule arenguvõimalusi. Tema looming on mõjutanud mitut luuletajat( P.E. Rummo; A.Ehin jt). Alternatiivne Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?
Ta oli mees, kes kandis kõikjal kaasas fotoaparaati, et pildistada kõike, mis silma hakkab. Peamiselt jäädvustas ta arhitektuuri uksi, templeid, kööke. Muu hulgas oli Sottsassil aastaid komme pildistada kõiki hotellitube, kus ta mõne naisega maganud oli. Ettore Sotsass oli 1960ndatel Itaalias tekkinud antidisaini koolkonna esindaja. Selle liikumise eesmärk oli seista vastu modernismi lihvitud elegantsusele. Sottsass ja tema kaasaegsed armastasid julgeid värve, irooniat, asjade tavapäraste mõõtmete moonutamist ja kitsi. 1980ndatel lõi Sottass antidisaini liikumise Memphis, mis sai oma nime Bob Dylani kuulsa laulu järgi. Maailmavaatelt oli Sottsass sildade põletaja. «Tulevik saab alata vaid siis, kui minevik on täielikult hävitatud, selle loogika on saanud tolmuks ning alles jäänud vaid nostalgia,» on disainer öelnud. Minevikupärandist oli Sottsassile kõige tähtsam tema isa, tuntud itaalia arhitekt Ettore Sottsass Sr
Võitlev hoiak. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" modernistlik kirjutamistiil, ei ole kadunud vana stiil 1949. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule.
) tähtsust, kujutatava erakordsust, väärtustas rahva loominut (mida?). Romantismiaja kirjanikud idealiseerisid minevikku (mida?) ja eemaldusid tegelikkusest; nende kujutatud kangelased on ebatavalised (millised?) - nad on äravalitud, kes ainsana on võimelised kandma jumalikku sõnumit. Kangelased ohverdavad end kõrgete sihtide nimel. Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana (millisena?), inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis groteskini (milleni? algab g-tähega). Romantism tervikuna on tundeline (milline?) kultuur. Seetõttu on esiplaanil lüürika (milline kirjandusliik?); ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline (milline?) alge. Nagu öeldud, armastasid romantikud väljendada oma tundeid luulevormis.
vahele. Samal ajal kui teised lapsed mängisid õues tema kirjutas sümfooniaid. Sellest jäi elu jooksul Mozartile jälg külge. Amadeuse elu oli noorest peast väga raske ja pingeline, mis põhjustas ka palju haigusi. Mees oli lapsena varaküps, täiskasvanuna lapselik, sõltumatu, vaba käitumisega ja ei talunud tööd kellegi alluvuses. Samuti soovis ta palju lõbutseda, mida ta lapsena ei teinud. Enamik Mozarti teostest oli mazoorses laadis. Ooperites oli huumorit, irooniat ja realistlikuid karaktere. Arvatavasti võis tema lapsik olek mõjutada ka oopereid kuna temas leidus palju lapsikust ja ta näitas seda oma teostes välja. Lugude kirjutamine võis mõjutada tema elu täielikult. Paljudes inimestes põhjustas tema geniaalsus viha, mille tõttu võis ta ka surma saada. Paljud heliloojad kadestasid teda. Lapsepõlves lugude loomine muutis tema iseloomu palju. Mozart võis jääda veidriku staatusesse kuna ta polnud nagu teised inimesed.
Linde on tarku ja tobedaid. Part läheb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihalda. Urbadest pole urbaniseerumisel vähimatki kasu. ("Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes", luulekogust "Päikesepillaja") Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao. Aga mälu ei hävi, sest et olnu ei kao. ("Kuskil ajajõe taga", luulekogust "Päikesepillaja")
saatusega Eesti põlvkonda. Ta sündis ja kasvas üles, sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Aga ta nägi ka meie iseseisvuse kaotust. Krossil kannatada nii natside kui kommunistide vangistuse ja küüditamise läbi. Mõlema kuritegeliku rezhiimi ühesugune käitumine pani meistri enda hiljem sageli muigama, nägema ja näitama ajaloo irooniat. Krossi looming aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri. Ta oli üks nendest, kes hoidis rahva vaimuvärskust ja seadis meid valmis kasutama võimalust Eesti iseseisvuse taastamiseks.................................................................................................4 Elulugu....................................................................................................................................5 Kirjanduslik tegevus..................
Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. (Maarja Kross/Undusk on nt üks laps.) Luuletajana võttis vabavärsi kasutusele. Sai kriitikat, aga siiski avaldati. Esimestes luulekogudes väärtustab inimesteks olemist- saada vabaks, puhtaks. Kodanikutunde rõhutamise kõrval rõhutab armastust, õnne ja tõe vajalikkust. Esimese kogu kohta. Luule on lootusrikas. Hilisemates kogudes esineb palju seoseid, satiiri, irooniat. Neljas kogu: eneseleidmine ja selle vajalikkus. Proosa- Maarjamaa kroonik. Peetud rahvusliku eesti teksti kirjapanijaks. Osa eesti müüdist on tema loomik. Palju rahvuslikku, eneseteadvust ja ideoloogiat. Ajalooliste romaanide peategelane on eestlane v eestimaalane. On kirjutanud mitmetest suurkujudest; kõler, maising, peterson, jansen. Aga ka vähemtuntutest. Kajastavd ajaloolist tausta faktitruult, aga sündmused ja inimsuhted fantaasia
Liikmealgatus. Tööefektiivsus on väike. Omavahelised suhted ebamäärased. Lahkutakse grupist ja otsitakse oma kohta. 2) Konflikti faas tekib vastuolu juhi ja grupiliikmete vahel. Erinevad lahkarvamused ja neid öeldakse välja. Inimesed on enesekindlad ja oma õiguste eest väljas. Püüakse leida parimaid lahendusi, katsetakse ja kritiseeritakse. Töö efektiivsus on parem kui eelmises faasis. Tekivad tülid, kasutatakse irooniat ja sakrasmi. 3) Eduka koostöö faas kõik on leidnud oma koha, saadakse rahulikult töötada, inimesed võtavad üksteist sellisena nagu nad on. Tõuseb töö viljakus ja efektiivsus. Inimesed on iseenda ja tööga rahul ja oma juhile ustavad. Sele faasi saabumine võib olla ajas erinev, kuid ei ületa enamasti ühte aastat. Rollide jaotus Roll on teatud käitumis viis, mida eeldatakse kindlalt sotsiaalselt positsioonilt. Kõik inimesed on alati mitmetes
1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Teosed eesti keeles
laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika, jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid. Wagnerit, Verdit, Puccinit pigem parodeeriti. Üldse rohkesti paroodiat ja irooniat. Selliseid kaasaegse elutunnetusega uusasjalikkuse alla kuuluvaid oopereid nimetati “ajastuooperiks” ehk “Zeitoper”. Nad olid väga edukad ka publiku seas. Näit Hindemithi “Päevauudised” (Neues vom Tage), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). 1920ndatel alustas oma karjääri ka Kurt Weill, eriti kuulus on tema koostöö koos 20. sajandi suure teatriuuendaja Bertolt
tekitada võõrendusefekti. Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või riideid, loovad need stseenid päriselust: turistid, ostjad kaubanduskeskuses jne. Need skulptuurid on jubedad oma tõpsuse ja täiesti tavalise illusioonis. Kriitikud ei pidanud sellest lugu, sest nende arvates näis see minevat ajast tagasi modernismieelsesse aega. „Jahe“ ja objektivislik suhtumine. Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist. Hüperrealistid ei soovinud varjata foto kasutamist, vaid seda rõhutada. Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga. Prantslane Jaques Monory koondas ühele pildile üks või kaks kujutist, mis meenutavad filmikaadreid. Ta väldib ameeriklaste teoste säravat ja läikivat pinda. „Meurtre n°2“ http://www.jacquesmonory.com/images/meurtres/Meurtre2.jpg
ühendamiseks. Juhan Liiv on tõeline patrioot ka kodumaa rasketel aegadel. Loomingus kerkib esile ka eesti rahva hävimise kartus, mis annab tema isamaaluule kohati pessimistliku varjundi. Sellegipoolest usub ta, et eestlased saavad kunagi vabaks ja näeb Eestit tulevikus rikka ja õnneliku maana. Patriootiliste teemade kõrval on Liiv kujutanud ka teisi kaasaja ühiskonna valusaid küsimusi. Kapitalistliku eluviisi pahesid kritiseerib Liiv sageli koomika vahendusel, kasutades irooniat ja satiiri. Seda on tehtud ka luuletuses ,,Omakasu": /.../ Kesse kobistab öösel põrandal? Kes see valvab sinu sängi ees, kesse päitsis sind magama hällitab? Mina, omakasu, sinu sõber, omakasu, käin sängi all, seisan ja vaatan sinu voodi ees.
Voltaire'i filosoofia - 1)kõik usud on võrdsed. 2)Jumal kui Maailma mõistus. 3)Ei olnud kristluse pooldaja, kristlus kui vaimupimedus. 4)Inimese olemus on tema meelte ja mõistuse harimise saadus. 5)dogmaatiliste seisukohtade vastu tuleb vaielda. 6)tunnetuse põhialuseks on kahtlemine. · Daniel Defoe Inglise valgustaja - ,,Robinson Crusoe" dokumentaal romaan, mehest, kes jäi 27.a üksikule saarele. Raamat on päeviku vormis, ei sisalda irooniat. Palju looduskirjeldusi ja detailirohkust. Valgustuslikud ideed teoses 1)Eeskuju inimese looduspärasele arendamisele. 2)õpetuslik lugu inimese ja looduse, samuti inimese ja Jumala vahekordadest. 3)Inimloomusele omane egoism ohustab inimest nii kaua, kuni ta pole leidnud Jumalat. 4)Inimese juhiks on loodus ja usk. 5)Luksus ei ole vajalik. 6)Looduse ees on kõik võrdsed.
Teostes peegeldub Kafka enda suhtumine perekonda- sõltuvus ja psüühiline otsing autoriteetide järele. Elu õe Ottila juures, haigusest tingitud tihedad spades viibimised ja elu Berliinis- tõid kaasa hingerahu, eraldumine vanematest. Elu lõpuni elas pingeliselt- ei tahtnud vanematel enda elu kontrollida lasta. MIDA FRANZ ISALE ETTE HEITIS? Mina arvan, et kõige rohkem heitis Kafka oma isale ette tema kasvatusmeetodeid. Tema kasvatuses oli tunda irooniat, õelat naeru ja kummalisi kombeid. Ta isa oli suur ja tugev, tundus alati tegevat õigeid otsuseid, aga samas oli miski, mis Kafkale kohe üldse oma isa juures ei meeldinud. Isa teod ja sõnad olid tihtipeale vastuolus. Tahtis ta ju alati oma pojale ainult head, kuid ometigi näis pidevalt andvat nõu, mida ise kohe üldse järgida ei suutnud. Aga võib-olla tema isa sooviski, et tema poeg kasvaks üles heade kommetega karmis keskonnas, mis vormiks temast väärika mehe
("Tualettide kontsert 2") Eripärane on Alliksaare lause- ja tekstikäsitlus:. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid. Part läheb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihalda. Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
Rehepapp Andrus Kivirähk 1. Millistes situatsioonides võib täheldada iroonia ilminguid, millistes huumorit? Kindlasti leidub irooniat selles, kui Jaan käis mõisa sahvris head ja paremat söömas. Mitte just otseselt söömises ei peitu iroonia, vaid eelkõige just tagajärgedes. Teda nimetati sõna otseses mõttes lolliks, kuna oli oma lihtsameelsuse tõttu seepi toiduks pidanud ning vitsutas seda mõlema suupoolega. Pärast hakkast kõht koledasti valutama ning asjale oma hinnangut andma kutsuti rehepapp. Seejärel, kui oli selge, et Jaani elu pole ohus, hakati Jaani kulul üsnagi kohatuid nalju tegema
''Kevadpühitsuse'' balletti nimetati barbaarseks ja metsikuks. Sisuks oli Venemaa paganlike rituaalide kujutamine muusikas. Tavatu arendusvõttena kasutati ostinaaton, tähtis roll rütmidramaturgia ja kindel osa tämbridramaturgial. Sveitsis sündis veel kaks last ja viiendat last oodates avastati Igori abikaasal tuberkoloos ja ta paigutati sanatooriumisse. Peale Esimese maailmasõja lõppu otsustas Igor Venemaale mitte naasta. 1918. aastal valmis ballett ''Sõduri lugu'', milles on irooniat, muusikalise materjalina kasutatakse stiliseeritud slaagreid ja mitmete rahvaste tantsumuusikat. ''Pulcinella'' balletis puuduvad keerukad rütmilised ja harmoonilised kihistused. Üldine kõlapilt oli klassitsistlik. 1920. aastal asus Igori perekond elama Prantsusmaale. See oli Stravinskile kõige raskem aeg, tuberkoloosi nakatus ka ta tütar ja Igor ise. Tütar suri 1938. aastal ja naine aasta hiljem. Igor ise veetis haiglas viis kuud, mil suri ta ema
Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning onnende päästmise nimel kõigeks valmis. Kuuldes ennustajalt, etriigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära
Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just selsamal ajal sellessamas ühiskonnas elavad, ahnitsedes enda ümber kuhjavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum". Ent kui palju oli üldiselt haritud ja keskklassist eenduvate kunstnike jaoks taolises tegevuses siirust, kui palju irooniat või väikekodanliku oleskelu varjatud vaimset kriitikat, teavad vaid autorid ise. Just selles küsimuses, popkunsti madala reaalsuse tunnustamise või peidetud mõnitamise tunnetamises on kunstikriitikud ja -ajaloolased erinevatel seisukohtadel. Popkunsti võib jaotada kolme alateemasse: neodada, popkunst Inglismaal, popkunst USA-s.
täispikkuses või lausa originaalis, pigem peaksid inimesed teadma just eeposte sisu, et saada paremat ülevaadet selleaegsest Kreeka riigist. Kõrge taseme saavutas kreeka tragöödia. Selle üheks tuntumaks esindajaks on Sophokles, kellelt on meieni jõudnud seitse tragöödiat. Tema on kirjutanud ka antiikaja kuulsaima tragöödia „Kuningas Oidipus“. Inimesed on sadu aastaid tõlgendanud seda teost erinevatel viisidel. Sophokles kasutas oma teostes ka traagilist irooniat (kangelane kõneleb ja tegutseb teadmata, mida tegelikult tema sõnad ja teod tähendavad).“Oh valgus, viimset korda sind nüüd silman ma, kes tohtimatuist sündsin, naisin, kellega mul keeldud suhtlus, tapsin, kus ei tohtinuks.“ Nii kaebleb Oidipus pärast kohutava tõe teadasaamist. Igatahes on autor oma teostega läinud maailmakirjanduse ajalukku. Kreeka tuntumad filosoofid Sokrates, Platon ja Aristoteles on hinnatud ka tänapäevases ühiskonnas
ROMANTISM Oli kooskõlas ROUSSEAU ja HERDERi üleskutsega pöörduda tagasi looduse ja loomulikkuse juurde. Oli kaasa elanud Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis lisas kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimismi ja skepsist. Romanikute protest väljendus pessimismis: nad ei saanud küll muuta ühiskondliku arengu peasuunda, kuid nende loomingut läbiv kirglik vabaduse- ja õigusepaatos mõjutas tugevasti ühiskonna teadvust. Nt saadi aru, et loodusrahvaste orjastamine on jõhker vägivald. Erinevalt valgustusest levis romantism ka Lääne-Euroopast väljaspoole. Venemaal on tuntumad Puskin, Lermontov; Ameerikas nt Cooper. Samuti hakkas kirjanud ja kunst elavnema Itaalias ja Hispaanias. Neis uutes maades oli romantism veid teistsugune kuna seal polnud valgustuse mõju olnud nii suur. Väljendati usku oma rahva, keele ja kultuuri tulevikku. Sel ajal ilmus pildile ka esimene suure...
vastu. Kuna neiu ei vastanud don José korduvatele armastusavaldustele, pussitas mees tolle surnuks, ilma, et Carmen oleks karjatanud. "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. Kasutatud allikad http:// kohustuslikkirjandus.blogspot.com/2009/06/carmen.html http:// et.wikipedia.org/wiki/Prosper_M%C3%A9rim%C3%A9e http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/85/Prosper_M%C3%A9rim http:// www.larousse
Valentinipäeva sümboliks on punane süda nii temaatilistel postkaartidel, peokutsetel kui ka reklaamis ja kingipakenditel. Valentinipäeval armastatakse teha ka kingitusi, need ei ole kallid ja hinnalised, vaid pigem südamlikud ja väikesed omades sümboolset tähendust. Koolides on kõige levinumaks sõbrapäeva kombeks südametega kaunistatud niinimetatud amor-postkastid. Üksteisele kirjade saatmine on noorte seas täiesti tõsiselt võetav komme, mis ei kutsu esile ei irooniat ega naeru. Sõbrapäev on andnud hea võimaluse koolipidusid korraldada. Üldiselt on meie sõbrapäeva peetud noorte, eriti koolinoorte päevaks. Vanemad inimesed seda eriti ei tähista, kuna see on enamasti seotud suure kaubandusliku käraga. Paaril viimasel aastal on meie kaubandus kaotanud sõbrapäeva eel igasuguse mõõdutunde ja kaubavalik on meeletult laienenud. Paljud kaubamajad teevad nn. Sõbranädalal pakkumisi, lubades mõnele kaubale teatud protsenti hinnaalandust kogu nädalaks
Asjad võisid jääda segaseks, kuid selline hullumeelsus mulle just meeldiski. Päris palju oli lugejal ka võimalus paralleele kaasajast ja isiklikust elust tuua, kuna mitme reaalsuse eksisteerimine raamatus annab võimaluse äratundmiseks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani kohati mõtlema, mida autor on üritanud öelda. Näiteks paljuski ei saanud ma aru, kas kirjaniku sõnadest võis irooniat välja lugeda. Üldiselt jäin mõtlema paar korda ka sõja ja tema julmuse üle. Veel oli raamatus üks väga hea mõttetera, mille välja tooksin. " Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, julgust muuta asju, mida ma muuta saan ja tarkust nend vahel alati vahet teha." Leian, et öeldu on sulatõsi ning mulle meeldib selle üle juurelda. Veel jätkus mõtteainet pärast selle tsitaadi lugemist: "Kui ma ei oleks kulutanud nii palju aega maalaste
rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud
Nendeks voorusteks on näiteks õiglus, vaprus , vagadus, mõistlikkus ja teised, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased ja metoodilised. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool ning kasutas näiteks irooniat, püüdes leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses. Teiseks maieutikat ehk "ämmaemandakunst"i. Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Kolmandaks määratluste otsimist.Teadmine seisnes Sokratese arvates oskuses oma teadmisi sõnade abil väljendada. Neljandaks induktsiooni. Definitsiooni sõnastamiseks tuleb kasutada induktsiooni ehk üksikute näidete põhjal üldistuste tegemist.
avameelsed romaanid. purpur", Jaan Kaplinski ,,Õhtu toob tagasi kõik". tendentsid. Luules esines koomik Draama aegade seos, juurde otsimine, irooniat, keelemänge. Kirjandus põlvkondade kett. sõna erakordset jõudu. 1990 Luule Vähem äärmuslikke eksperimente, Tõnu Õnnepalu, Jaan Undusk, Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik", Jaan Undusk ,,Kuum, Ajaloo ja mälu teemad, filosoofil teadlikud stiilimängud, iroonia
galeegi pärimused, müüdid, inimtüübid, kombestik jne. Luulekogu ,,Legendi aroomid" iseärasuseks on veel seegi, et iga hispaaniakeelne luuletus lõppeb neljarealise galeegikeelse stroofiga. Ta kirjutas commedia dell' arte vaimus näidendeid traditsiooniliste tegelaskujudega: arlekiin, kolombiin, jt. Näiteks ,,Markiis Rosalinda" (La marqusa Rosalinda, 1912) Selle perioodi lavateosed olid täis vaimukust, fantaasiat ja irooniat. Valle-Inlán lõi 1920. aastail uue kirjandusliku stiili, esperpento (,,ehmatis"), sõna väljendamaks absurdsust, ektravagantset ja groteski. Esperpento algtähendus on hernehirmutis, inetu ja pentsik ese või olend, ka totrus, absurd. Ta tunnistas saanuvat inispiratsiooni eelkõige Goya kunstist. Läbivad teemad on surm ja grotesk. Igapäevaelu on kokku põimunud õudusunenäoga, inimesed taandatud asjadeks, stiil on irooniline. Kuid
· ,,Tahiti naised rannal" · Tahtis maalides edasi anda emotsioone ja sügavaid tundeid · Suri vaese ja üksikuna pidalitõvesse · ,,Autoportree kollase kristusega" · ,,van Gogh päevalilli maalimas" · ,,Öine kohvik Arlesis" · Henri de Toulouse-Laudree 1864-1901 · Sai mõjutusi Degas´i loomingust ja Jaapani puu lõikest · Pärit jõukast perest · Jäi lapsena invaliidiks (lonkur ja küürakas) · Töödes palju irooniat ja kibestumust · Külastas Pariisis kabareesid ja öölokaale ning teisi kahtlasi asutusi · Maalis joodikuid, lõbutüdrukuid ja kõike muud ööelust · ,,Istuv naiskloun" · Ta oli parim plakatimaalija · Tõeline elupõletaja · Suri suguhaiguse tõttu · Reklaamikunsti aluspanijaks · ,,Kaks naist"
annaabi.ee 
