Mozarti looming ja geniaalsus (0)

Geenius ja tema looming
10a Martin Lapin
Mozarti võib nimetada geeniuseks kuna juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ja juba 10-aastaselt kirjutas esimese ooperi. Kui juba nii noorelt tegeletakse täiesti laste jaoks keerulise asjaga, siis on mõistetav, et tulevikus jääb inimene omamoodi ja teistsuguseks.
Mozart oli tavainimesest täiesti erinev kuna tal jäi elus üks tähtis periood vahele. Samal ajal kui teised lapsed mängisid õues tema kirjutas sümfooniaid. Sellest jäi elu jooksul Mozartile jälg külge. Amadeuse elu oli noorest peast väga raske ja pingeline, mis põhjustas ka palju haigusi. Mees oli lapsena varaküps, täiskasvanuna lapselik, sõltumatu, vaba käitumisega ja ei talunud tööd kellegi alluvuses. Samuti soovis ta palju lõbutseda, mida ta lapsena ei teinud.
Enamik Mozarti teostest oli mažoorses laadis. Ooperites oli huumorit , irooniat ja realistlikuid karaktere. Arvatavasti võis tema lapsik olek mõjutada ka oopereid kuna temas leidus palju lapsikust ja ta näitas seda oma teostes välja. Lugude kirjutamine võis mõjutada tema elu täielikult. Paljudes inimestes põhjustas tema geniaalsus viha, mille tõttu võis ta ka surma saada. Paljud heliloojad kadestasid teda. Lapsepõlves lugude loomine muutis tema iseloomu palju.
Mozart võis jääda veidriku staatusesse kuna ta polnud nagu teised inimesed. Tänapäeval käitutakse teistsuguste inimestega sarnaselt, kes pole ''normaalsed''. Teistsuguseid inimesi räägitakse alati taga. Mozarti inimesena ei hinnatud, aga tema muusikat ülistati.
Mozarti puhul hinnati tema muusikat rohkem kui teda ennast. Ta elu oleks võinud olla teistsugune, kui teda ennast oleks rohkem austatud. Teda peeti lihtsalt veidrikuks, kes kirjutas häid sümfooniaid ja muid palu. Mozarti peaks rohkem hindama , kuna tal lugusi on väga palju, aga Mozarti oli ainult üks ja tema lõi kõik need palad, mida tavainimene ise ei suudaks. Inimene on alati tähtsam, kui see, mida ta teeb.
Kuulasin I perioodist Väike öömuusika 1. osa, mida ma olen ennevalt korduvalt kuulnud . Mulle viiulid väga ei meeldi. Tundus natukene jõuetu kuid tegemist on siiski tasemel palaga ja pidulikus seltskonnas kannatab küll kuulata. Samuti kuulasin Ooperi Figaro pulm avamängu, mida ma olen samuti kuulnud, see on loodud 1786 ja Figaro pulm on tema üks hinnatumaid oopereid. Mulle endale see ei meeldi, kuna seal puudus võimsus. Kolmandana kuulasin II perioodist Öökuninganna aaria ooperist „Võluflööt“(loodud 1791), mida olen kuulnud mitmeid kordi , kuid ma seda samuti ei pea kõige kaasahaaravamaks.
Mozart oli omamoodi ja lapsik, kuid see ei mõjutanud tema geniaalsust, ta lõi elu jooksul mitmeid palu, mida kõrgelt hinnatakse tänaseni. Ta karjäär sai alguse varases lapsepõlvest, mis võis saada saatuslikuks.