Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "IRL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
volikogu, haridus, suurkogu, publica, kelam, rahvapartei, irli, party, revisjonikomisjon, turvalise, rott, ettevõtlik, küsimusi, respublica, sümboolika, komponent, kaheksakand, sümbolina, konservatiivne, konservatiivid, enamat, traditsioone, liikmega, peoples, juhtkond, ministrid, lukas, kaitseminister, aaviksoo, helir, seeder, kiisler, siseministerIRL tekkimine Erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt pakuti välja nimi: Erakond Eesti Eest. Ametlikult registreeriti uus erakond 15. novembril 2006. I tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine 2007. aasta Riigikogu valimisteks. Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Ajalugu Tähtsamad esindajad Erakonna esimees: Mart Laar Põllumajandusminister: Helir- Riigikogu esimees: Ene Valdor Seeder Ergmaa Regionaalminister: Siim Haridus- ja Teadusminister: Kiisler Tõnis Lukas Siseminister: Marko Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Pomerants Majandus- ja Euroopa parlamendi liige:
väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Reformierakonnas on hetkel 9420 liiget. Esimees Andrus Ansip Auesimees - Siim Kallas Juhatus - Arto Aas, Laine Jänes, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Urmas Paet, Keit Pentus, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Jaanus Tamkivi Kristen Michal Peasekretär ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Maailma poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent kes samas usuvad, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. Erinevalt liberaalidest, kelle jaoks raha on ainus väärtus, peame meie tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone. Ning erinevalt kõigist vasakpoolsetest peame vabadust tähtsamaks kui võrdsust.
IRL EHK ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Erakonna tutvustus Konservatiivne erakond Poliitikamaastikul tähendab see gruppi inimesi, kes usuvad, et VABADUS on tähtsaim väärtus, kuid see tähendab midagi enamat kui vabadust teenida raha Ühtse erakonnana antakse 2006a-st ajakirja Eesti Eest Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond Erakondade sünd Isamaaliit- moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica
Peamised eesmärgid · IRL-i jaoks on ideaalne riik, mis: · usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema · tegutseks kaugele vaadates ning oleks ühiskonna tüürimees, mitte rott ühiskonnas Viljasalves: · kindlustaks demokraatiat ja välistaks klikivõimu tekke · hoiaks au sees eesti meelt ja eesti keelt · annaks inimestele rohkem vabadusi ja kontrolli oma elu üle · teeks pered tugevamaks ja ühiskonna vastutustundlikumaks · seisaks iseseisva ja turvalise Eesti eest Turvalisuse tagamine Eesti julgeolek on paremas seisus kui kunagi varem, arvestades meie kuulumist NATOsse ja Euroopa Liitu. Esimene probleem meie ja Euroopa jaoks on kujundada poliitiline tahe uute julgeolekuohtude realistlikuks hindamiseks. Vajame konkreetseid ettevalmistusi ja käitumismudeleid, kuidas konkreetselt korraldada meie abistamist kriisi korral. Vajame NATO nähtavamat kohalolekut ja solidaarsusavaldusi.
Sotsiaalpoliitika kodune töö Erakonna analüüs Valisin just selle erakonnas, sest arvasin, et enamik teeb, kas Reformi erakonnast või Keskerakonnast, sest nendest räägitakse ka rohkem. Kuna Isamaa ja Res Publica Liidust võrreldes eelneva kahe erakonnaga nii palju ei räägita otsustasingi tutvuda selle erakonnaga lähemalt. Üldised eesmärgid sellel erakonnal Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi IRL), tegutseb selle nime, et Eesti rahval läheks hästi nii sellel, kui ka järgmistel põlvkondade. Nende sooviks on näha Eestit maana, kus igal inimesel on tore elada: maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema. Eesti olgu nende arvates õnnelik maa! · Me usume, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks
Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A. Veidemann, E. Savisaar + Eesmaa, Simson, Reps, Laanet, Must, Vitsut, Ratas, Võsa jne · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 26, Euroopa Parlamendis 2 kohta, absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära aladamine, haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M
· Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera, 2002-2005 J. Parts, 2005- 2006 T. Veskimägi; IRL 2007- M. Laar · Juhatuse liikmed veel: E. Ergma, J. Parts, T. Lukas, A. Herkel, E. Nool, H.-V. Seeder, I. Raudne, K.-M. Vaher, L. Vahtre, L.-L. Pakosta, P. Tulviste, M. Kübar, M. Mihkelson, M.
konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. Eesti olulisemad parteid: SDE, Rahvaliit, Keskerakond, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid. Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 6. Valimised: lk. 64-79. funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused 6.1. Valimiste funktsioonid - määravad valitseva võimu koosseisu - kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi - tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind - harivad osalejaid poliitiliselt 6.2. Peamised valimissüsteemid 1
Kõrgeim seadusandlik võim kuulub parlamendile (2 vormi): 1) Westminsten-inglise mudel, valitsuse liikmed kuuluvad ka parlamenti. Välistatud, et ministriks saab tundmatu inimene. 2) Kontinentaal-mandri Euroopa mudel, ministrid ei saa olaa parlamendis, koalitsiooni valitsused koosnevad erinevate erakondade liikmetest. Parlamendid: 1) Ühekojalised (meil) 2) Kahekojalised (riigi nõukogu 40 liiget, riigi volikogu 80 liiget) Kahekojalise parlamendi vastased leidsid, et ülemnõukogu ei ole demokraatlikult moodustunud. Tädesaatev võim kuulub valitsusele (liigitatakse): 1) Poliitiline valitsus-koalitsiooni läbirääkimised 2) Spetsialistide valitsus-ministriks saab vastava valdkonna spetsialist Enamus- ja vähemusvalitsused: 1) Enamusvalitsused (erakonnal on riigikogus üle 50% saadikukohti) · Tavaline (3-4 enam vähem võrdset erakonda)
tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust - nii riiklike kui ka erasektorite tegevust; Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks - suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kattesaadav; 5 Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990-ndatel aastatel olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. o Kommunism - sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi.
1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine.
üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees (RKKTS §40 lg 3) • Fraktsioon ei ole Riigikogu tööorgan, vaid riigikogu liikmete ühendus • Fraktsioon ei täida ametlikke Riigikogu funktsioone Fraktsioonid XIII Riigikogus (23.02.2016) • Eesti Keskerakonna fraktsioon – 27 liiget • Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon – 7 liiget • Eesti Reformierakonna fraktsioon – 30 liiget • Eesti Vabaerakonna fraktsioon – 8 liiget • Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon – 14 liiget • Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon – 15 liiget • Fraktsiooni mittekuuluvad saadikud – 0 Riigikogu liikme staatus • Riigikogu liikme staatuse seadus ( RKLS) • Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval (PS §61 lg 1) • Riigikogu liikme volitused kestavad kuni järgmise Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamiseni (PS §61 lg 1) • Riigikogu liikme volitused peatuvad:
koostatud “Kodaniku Riigi Manifest.” Selle arendamisega tulid kaasa paljud huvitatud ettevõtjad ja avaliku elu tegelased näiteks, Igor Gräzin, Rein Lang jt., kes seni polnud otseselt poliitikas osalenud. Neid valitses valdav edu. Koalitsioonid Alates 1994. aastast on Reformierakond läbi aastate kandnud kõikidest Eesti erakondadest kõige enam valitsus vastutust. Koalitsiooni on kokku moodustatud viis korda. 2007. aasta koalitsioon: Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik erakond. Nende lubadused olid pensioni tõstmine nelja aastaga kahekordseks, vanemahüvitise pikendamine lapse 1,5 aastaseks saamiseni ja tulumaksu alandamine 18% aastaks 2011. Tundub, et hammustasid õunast liiga suure tüki. 2005. aasta koalitsioon: Reformierakond, Rahvasteliit ja Keskerakond. 2005. aastal astus valitsus tagasi ja 3R ehk Koosmeele koalitsioon lagunes. Koalitsiooni kaasata Res Publica asemel Keskerakond
12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust? Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas, läbipaistev ja kodanikke kaasav valitsemine. Demograafiline jätkusuutlikkus positiivne iive, rohkem lapsi, Sotsiaalne jätkusuutlikkus - inimese haritustase, tervis tööpotentsioaal, kaasatus ühiskonda Võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid 21/10/2010 17:48:00 Lk 29-34 Ühiskonna struktuur koos seletusega Avalik sektor(riigi- ja omavalitsused) raudtee, post, televisioon, koolid, haiglad, pensioniametid. Erasektor(eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad, osaühingud Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I
president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15) Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse,
arutada ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat edendada jätkusuutlikku majanduskasvu seoses messiga Expo Milan 2015 toetada jätkuvalt tööstust, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) Itaalia eesmärk on tugevdada integratsiooni ja poliitilist liitu ELis, et saavutada pikemas perspektiivis tugev ja jätkusuutlik majanduskasv. Mitu liiget on hetkel Europarlamendis? 751 liige Nimeta 3 suuremat fraktsiooni. Euroopa Rahvapartei fraktsioon (218 kohta), Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon (191 kohta), Euroopa Konservatiivide ja reformistide fraktsioon (71 kohta). Kes on Europarlamendis tähtsaim tegelane ja kelle poolt ta ametisse valitakse? Tähtsaim tegelane president Martin Schulz, kes valitakse ametisse parlamendi liikmete poolt. Mitmeks aastaks valitakse Europarlamendi saadikuid ja kus seda teha saab? Liikmed valitakse 5 aastaks. Valimised toimuvad elukohajärgses valimisjaoskonnas ning valimised
• Olulised seadused näiteks riigieelarve-võetakse vastu kolme lugemise järel, vähemolulised võib teise lugemise järel vastu võtta. Opositsioon, vastasseis, poliitikas nim opositisooniks partied v parteisid , mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega erineval seisukohalkoalitsioon. –demo riigis koostatud valitsus mitme partei põhjal. Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Koalitsiooni:kekserakond, isamaa ja res publica liit, eesti vabaerakond. Seadusloome. Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus. Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume
• Olulised seadused näiteks riigieelarve-võetakse vastu kolme lugemise järel, vähemolulised võib teise lugemise järel vastu võtta. Opositsioon, vastasseis, poliitikas nim opositisooniks partied v parteisid , mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega erineval seisukohalkoalitsioon. –demo riigis koostatud valitsus mitme partei põhjal. Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Koalitsiooni:kekserakond, isamaa ja res publica liit, eesti vabaerakond. Seadusloome. Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus. Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume
programmidele. (Toots 2006) 1990. aastate keskel algas erakondade suurem ühinemine -- sai selgeks, et väikesed erakonnad ei suuda valimistel kaasa rääkida ning see soodustas lähedalseisvate erakondade grupeerumist. 1995. a Riigikogu valimiste eel või järel kujunesid ühinemiste 8 teel näiteks tänased parlamendierakonnad, Reformierakond ning Isamaaliit (tegutses 19952006, praegu Isamaa ja Res Publica Liit). (Toots 2006) Venekeelset elanikkonda esindavad parteid pole tänaseks veel ühinenud. Samas ei saa nad enam apelleerida kogu venekeelse valijaskonna huvide esindamisele, sest valijate käitumise ajendiks ei ole kunagi ainuüksi rahvustunne olnud. Poliitilisele areenile astusid nad mõnevõrra hiljem, kuna vastavalt põhiseadusele võivad erakonda kuuluda ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Seega kulus aega, enne kui tekkis piisavalt suur naturaliseerunud venekeelne kodanikkond
välja erakorralised valimised. Presidendil on kaks võimalust: kas kuulutab välja või ei kuuluta, kusjuures, ta ei pea oma otsust motiveerima. Senised umbusaldused: 1. Laar 93 rublaskandaal, vastuhääli oli 21 2. Laar 94 Isamaast eraldusid konservatiivid, Riigikogus oli Isamaal vähem toetajaid ja Laar lahkus ametist 61 umbusaldushäälega. 3. Vähi veebruar 97 ajendiks korteriskandaal, Vähi erastas 1993 Tallinna volikogu esimehena ühe korteri oma tütrele, vastuhääli tuli 45, poolthääli 41. Veidi aja pärast lahkus Vähi ise 4. Laar 01 tuli välja märkilaskmisskandaal. Sai 43 vastuhäält Usaldushääletus valitsus võib siduda ükskõik millise enda poolt üles seatud seaduseelnõu usaldusega valitsusega. Näiteks kui töölepingu seadus läheb Riigikogus viimasele hääletusele, siis ütleb enne hääletamist valitsus, et see on seotud usaldusega. Kui see läbi kukub, siis see
Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Selleks et seaduses kirjapandut saaks tõepoolest ellu viia, tuleb piiritleda ja kinnitada asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Seda ülesannet täidavad valitsuse määrused. Kui need puuduvad või ilmnevad hilinemisega, on häiritud ka seaduse ellurakendamine. Määrusi võib välja anda ka linna/valla volikogu. Enamjaolt käsitlevad need kommunaalteenuste, ühistranspordi, haridusasutuste, heakorra ja kaubandusega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Määrus on õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiskeks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustlootvaks aktiks, täpsemalt üldaktiks. Lisaks on volikogul ja valitsusel õigus vastu võtta üksikakte. Volikogu üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks.
Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID DEMOKRAATLIKU EESTI ARENDAMISEL 1.Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge olekupoliitika
ombudsmani 13. REGIONAALPOLIITIKA. KOV Regionaalpoliitika tähtsaim ül on vähendada piirkondliku arengu ebaühtlust. Miks on hariduse, transpordi ja sotsiaalküsimuste korraldamine peamiselt omavalitsuse või maakonna ülesanne? Need valdkonnad võivad erinevalt korraldatud olla. Probleemid tuleb lahendada inimesele võimalikult lähedal. Omavalitsused teavad kõige paremini, mis teatud piirkond vajab. Kohalik omavalitsus Esinduskogu: valla- ja linna volikogu Mille poolest erineb valijaskond Riigikogu valimistest ja KOV valimistest? Volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 18. Maksud, mida KOV võib kehtestada: (Müügimaks) Mootorsõidukimaks Paadimaks Loomapidamismaks Reklaamimaks Lõbustusmaks Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu
ombudsmani 13. REGIONAALPOLIITIKA. KOV Regionaalpoliitika tähtsaim ül on vähendada piirkondliku arengu ebaühtlust. Miks on hariduse, transpordi ja sotsiaalküsimuste korraldamine peamiselt omavalitsuse või maakonna ülesanne? Need valdkonnad võivad erinevalt korraldatud olla. Probleemid tuleb lahendada inimesele võimalikult lähedal. Omavalitsused teavad kõige paremini, mis teatud piirkond vajab. Kohalik omavalitsus Esinduskogu: valla- ja linna volikogu Mille poolest erineb valijaskond Riigikogu valimistest ja KOV valimistest? Volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 18. Maksud, mida KOV võib kehtestada: (Müügimaks) Mootorsõidukimaks Paadimaks Loomapidamismaks Reklaamimaks Lõbustusmaks Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu
IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes
25) Kelle kontrolli all on töötingimused? Töötingimused on riigi kontrolli all 26) Kas Eesti kodanikku tohib Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast? Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast 27) Kelle järelevalve all on hariduse andmine? Hariduse andmine on riigi järelvalve all 28) Kuidas tagab riik igaühele Eestis hariduse kättesaadavuse? Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi 29) Millistes koolides kehtib Eestis õigus õppemaksuta (tasuta) haridusele? Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuse üldhariduskoolides õppemaksuta 30) Kes kaitseb autori õigusi? Riik kaitseb autori õigusi 31) Millega on Eestis tagatud igaühe südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus?
2 4. Põhiseaduse Assamblee – funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt) PA oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu. Alusas tööd 13. Septembril 1991. Sinna kuulus 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt valitud saadikut. 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? Muudetud 4. korral: 25.02.2003 (jõust 17.10.2005) KOV volikogu valimiseks neljaks aastaks 05.10.2003 (jõust 06.01.2004) § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes EV PSi aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. 12.04.2007 (jõust 21.07.2007) preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
erilised korralduse ja menetluse õigused (edasikaebe õigus § 24 lg 5; § 25 õigus kahju hüvitamisele; § 21 ja § 23 kriminaalmenetuslikud) riik peab tagama miinimumi, mis sõltub põhiseaduse tõlgendusest ja sellest, mis on vajalik miinimum õigusliku materiaalse osa saavutamiseks (kaalumine nt, raske tuvastada vastas kaalu) § 23 SOTIAALSED PÕHIÕIGUSED sots põhiõigused: elementaarne haridus (lugemis- ja kirjaoskus), elamispind (talvel soe), elementeerne meditsiiniabi, aastaajale sobiv riietus õigus elatusmiinimumile (üldine sotsiaalne põhiõigus) – puuduse korral § 28 lg 2 (mida tuvastame) - vahekord riigi kohustusel toetuse andmisel ja perekonna kohustus abi andmiseks (§ 27 lg 5 võiks tõlgendada siiski ainult nii, et vanemad peavad oma alaealisi lapsi toetama;
ülesanded, mida tuleks täita maakonna tasandil; 3) Funktsionaalse juhtimise tugevdamise mudel- maavanem ja maavalitsus kaotatakse, ülesanded jaotatakse ministeeriumide (kohahaldusorganid), kohalike omavalitsuste vahel; 4) Kahetasandiline omavalitsussüsteem- teise tasandi omavalitsus (maavolikogu, maakogu vms) tegeleks maakonda hõlmavate ülesannetega, esindajad rahva poolt valitud või KOV volikogu poolt valitud. 63. Selgitage Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi õiguslikku regulatsiooni põhimõtteid (milliste õigusaktidega reguleeritud, mis on nende põhisisu). Korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ja teha otsused neis. Reguleeritud KOKS’i ja Põhiseadusega. KOV on demo moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu. 64. Tooge välja kohaliku omavalitsuse süsteemi peamised tunnused ja selgitage neid
aspektides. Allikad: loengumaterjalid, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, valla- ja linnaeelarve seadus. 18 Kohaliku omavalitsuse juhtimine, koostöö ja ühinemised 1. Kohaliku esinduskogu valimiste põhimõtted: volikogu suurus, kandideerimisõigus, hääletamisõigus, nimekirjad. 2. Kohaliku esinduskogu valimiste korraldus (valmissüsteem, valimiskomisjonid, ringkonnad) 3. Volikogu liige: õigused, kohustused, volituste lõppemine ja peatumine. 4. Volikogu struktuur (erinevate toimijate roll). 5. Volikogu pädevused, ainupädevuse olemus. 6. Volikogu õigusaktid, nende avaldamine ja jõustumine. 7. Volikogu töökorralduse põhimõtted. 8. Volikogu tegutsemisvõimetuse alused
EL eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga Ühine välis-ja julgeolekupoliitika Kokkulepete sõlmimine Euroopa Parlament o Strasbourgis ja Brüsselis o president Martin Schulz o Kokku tulevad parlamendi saadikud (koku 751) o Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant (valib rahvas) o Eestlased (2014): Marju Lauristin (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Tunne-Väldo Kelam (Erakond Isamaa ja Res Publica Liit), Yana Toom (Eesti Keskerakond), Andrus Ansip (Eesti Reformierakond), Kaja Kallas (Eesti Reformierakond), Indrek Tarand (üksikkandidaat). o Järelvalve täidesaatva võimu üle o Hääletab Euroopa Komisjoni esitatud eelnõude üle 3 6. Täidesaatev võim ELs Euroopa Ülemkogu o Koosneb EL liikmesriikide juhtidest/riigipeadest + Ülemkogu eesistuja + Komisjoni president
varandusliku kihistumise vastu. On võimalik nii kaua kuni töölkäijaid on kõige rohkem. Soome Rootsi Eesti on kõiki vorme - liberaalsest madalad maksud, konservatiivsest pensionifondi kogumine ja töötsukindlustuse maksmine, sotsiaaldemokraatlikust lapsetoetus, mida saab gümnaasiumi lõpuni. Kõige kallim on neist sotsiaaldemokraatlik. Heaoluriigi tunnused Eestis: - Vaesuse leevendamine - Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine - Aktiivne kodanikuühiskond - Tasuta haridus - § 10 2) Sotsiaalne turvalisus. Sotsiaaltoetuse süsteem Eestis. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. Sotsiaalabi on riiklike meetmete süsteem, mille eesmärgiks on parandada inimese toimetulekut igapäevaeluga. Sotsiaalabi saamiseks peab inimese majanduslik olukord vastama kindlatele kriteeriumitele. Pilet 5
Kuninganna üksnes esindab riiki (reisib, lõikab linte, jagab ordeneid, avab tähtsaid istungeid jms). Ka meil ei juhi riiki president Kersti Kaljulaid, vaid peaminister Jüri Ratas. Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks ehk MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel ehk munitsipaalvalimistel valivad kõik selle linna või valla 16-aastased ja vanemad kodanikud linna või valla VOLIKOGU, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. Kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse neljaks aastaks. Tallinna Volikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Tallinna linnapea Taavi Aas Volikogu määrab volikogu esimehe (kes on nagu president riigis) ning ka linnapea ehk meeri (vallas vallavanema), kes nii nagu peaminister riigis viib ellu volikogus vastu võetud kohalikud seadused
annaabi.ee 
