Ioonide tekkimine ja iooniline side Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisuleht • Ioonide tekkimine • Mg aatomi ja katiooni võrdlus • Cl aatomi ja aniooni võrdlus • Ioonide jagunemine • Katiooni ja aniooni võrdlus • Aatomite ja ioonide mõõtmete võrdlus • Ioonide nimetuste moodustamine • Ülesanne 1 Täida lüngad Sisuleht • Iooniline side • Iooniline side • Slaid 14 (Ioonilise sideme tekkimine NaCl) • Slaid 15 (Ioonilise sideme tekkimine • Ioonide tekkimine (video) • Ioonidest koosnevad ained • Ülesanne 2 • Teemaga seotud lingid • Kasutatud materjal Ioonide tekkimine • Ioon – laenguga osake. • Aatomid liidavad või loovutavad väliskihi elektrone, et saavutada elektronoktett. • Elektronoktett...
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk Praktilise töö eesmärgiks on määrata vee karedust tiitrimisega, uurida katlakivi moodustumist, kõrvaldada vee karedust Na-katioonfiltriga ning määrata ligikaudset vees sisalduvat SO42- kontsentratsiooni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Ained: 0,025 M soolhappelahus; 0,025 ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus, ~0,5 M HCl lahus Töövahendid: 500-750 ml kooniline kolb vee hoidmiseks, 250 ml koonilised kolvid tiitrimiseks, 100 ml pipett, 25 ml büretid, 25 ml mõõtesilinder, lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na- katioonfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- kontsentratsiooni määramiseks Töö käik HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine tiitrimisega Koonilis...
KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht + sellel tiirleb 1 elektron Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema aatomituuma ümber + + kaks aatomit seotakse üheks molekuliks H2 Keemiline side vesiniku ja kloori aatomi vahel mõlema aatomi paardumata elektronid moodustavad ühise elektronpaari + +17 kuna kloor seob elektrone tugeva...
Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli läbi viia reaktsioonid, milles rasklahustuvad ühendid sadenevad või lahustuvad, kus tekib rasklahustuv ühend ühe ja sama iooniga. Lisaks tuli jälgida ka heterogeense tasakaalu nihkumist ning sulfiidide sadenemist. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, tsentrifuugiklaasid, väike keeduklaas, büretid, suurem keeduklaas, pliit, tsentrifuug, mõõtsilinder, klaaspulk. Kemikaalid: HCl, NaCl, CaCl2, AgNO3, H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4, Na2S2O4, BaCl2, Pb(NO3)2, KI, K2CrO4, CH3CSNH2, NH4H2O, CH3COOH, NaOH, MgCl2, KOH, NH4Cl, MnSO4, NiSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3. Töö käik 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1. Valasin katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisasin katseklaasi 2 tilka AgNO3 lahust. Valasin katseklaaside sisud kokku, et seda hiljem katses 3.1. kasutada. Katse 1.2. Valasin katseklaasi...
KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht sellel tiirleb 1 elektron + Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema aatomituuma ümber + + kaks aatomit seotakse üheks molekuliks H2 Kloori aatom kloori aatomi tuumalaeng on +17 17 elektronid paiknevad kolme kihina +17 viimasel kihil 7 elektroni, mille...
Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruu...
ELEKTRIVOOL MITMESUGUSTES KESKKONDADES · Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks (isolaatoriteks). · Juhtides on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul liikudes tekitavad elektrivoolu. · Pooljuhtidel on vaja elektri juhtimiseks erilisi tingimusi (nt. temperatuuri suurendamine). Elektrivool metallides · Metallide kristallvõre sõlmedes asuvad positiivselt laetud ioonid. · Ioonide vahelises ruumis asuvad vabad elektronid. · Metall on tavatingimustes neutraalne. · Metallide juhtivuse põhjustab vabade elektronide liikumine (elektronjuhtivus). · Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis · Vaakumis on aatomite ja molekulide kontsentratsioon nii väike, et aineosakesed liiguvad ruumi seinast seinani üksteisega kokku põrkamata. · Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator (puuduvad elektrivoolukandjad). · Elektrivoolu tekitamisek...
1.1. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentside. 1.2. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel, kovalentside elektronpaaride ühistamisel 1.3. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. 2.1. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile. 2.2. Metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud. Seetõttu on nad head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. 2.3. Dielektrikuis ning tugevasti külmutatud pooljuhtides on kõrgeim hõivatud energiatsoon valentstsoon elektronidega täidetud. Liik...
Ioon Elektrilise potentsiaali jaotuminenitraadi (NO3-)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad. Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaengugaiooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Ioone tähistatakse sama moodi kui elektriliselt neutraalseid keemilisi elemente lisades sõltuvalt iooni tüübist elemendi tähisele "+" või "" märgi ning märkides vajadusel ära kaotatud või juurde saadud elektronide arvu. Näiteks H+ ja SO42-. Ionisatsioonienergia Energia, mis on vajalik põhiolekus (madalaimal energiatasemel) oleva elektroni väljalöömiseks aatomi elektronkattest nimetatakse...
LAHUSED. LAHUSTE OMADUSED Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapnikul on tugevamad mittemetallilised omadused kui vesinikul ning hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronipaare tugevamini enda poole. Sellepärast tekib hapniku aatomil väike negatiivne o...
KATIOONIDE III RÜHM Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+ P3.1 Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH, värvus, sademe olemasolu Hüdratiseerunud Co2+, Ni2+, Fe2+, Fe3+, Cr3+- ioonide värvuste järgi võib teha vaid esialgseid järeldusi nende ioonide sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. III rühma katioonide lahustuvate soolade vesilahuste iseloomulikud värvused: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ - värvitu Zn2+ - värvitu Analüüsi käik Kui analüüsitavas lahuses puuduvad I ja II rühma katioonid, siis võetakse tsentrifuugiklaasi 1-1,5 ml alglahust, lisatakse 5...6 tilka NH4Cl lahust*, seejärel 6M NH3 H2O aluselise reaktsioonini ja soojendatakse vesivannis. Kui analüüsitavas lahuses sisalduvad Fe2+, Fe3+, Cr3+ või Al3+ -ioonid, siis tekivad ammoniaakhüdraadi lisa...
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
TTÜ Keemiainst ituut Anorga anilise keemia õppeto ol YKI0100 Elementide keemia ...
1.Tahke keha füüsika Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentsside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentsside tekib elektronpaaride ühistamisel. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutanud korrapärasesse ruumvõresse. Tahke keha omadusi saab uurida, kui on teada Fermi nivoo asukohta. 1.1 Ioonilisesideme teke Iooniline side- üks aatom võtab teiselt elektroni ära, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur võib jätkuda lõpmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostab ioonilise sideme. Kloor tõmbab naatriumi elektroni, et ma pilve aatom oleks ühtlasem ja energia väiksem. 1.1.1 Kristallid Aatomid/ioonid on paigutatud kindlas korras, moodustades ruumvõre . Võre konstandi saab määrata lainepikkuse kaudu. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt. Kristallide difrakt...
Variant 1 1) Keemilise sideme tekkimisel püüavad aatomid (elektronide liitmisel või loovutamisel) saavutada endale 8 või 2 elektronilise väliskihi. 2) PK sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega aatomi poole. 3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.) 4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas. 5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0...
Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, ...
Bioelekter Haapsalu Gümnaasium 11B Bioelekter… … on elavate rakkude, kudede või organismide poolt tekitatud elektriväli. Ajalugu Mingil määral teati juba iidsetel aegadel (Niiluse säga, elektriangerjas) 18. sajandil uurisid Galvani ja Volta sidet lihaste kokkutõmbumise ja elektri vahel Katsetes kasutati konni Bioelektrilised nähtused leiavad põhiliselt aset mikrotasandil: Raku sees Raku membraanis Raku vahetus ümbruses Aga leidub ka makrotasandil: Kudedes Organites Üle kogu organismi Rakud kasutavad bioelektrit: Ainevahetuse käigus tekkinud energia varumiseks Töö tegemiseks Sisemiste muutuste vallapäästmiseks Teiste rakkudega informatsiooni jagamiseks Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks Saaklooma peibutamiseks Saaklooma halvamiseks, uimastamiseks, tapmiseks Enesekaitseks Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV ...
LABORATOORNE TÖÖ 6 Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs PRAKTILINE OSA Laboratoorse töö protokollis: ° kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused, ° kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid ° vastata katsete juures toodud küsimustele. Abimaterjalina kasutamiseks: Kvalitatiivse poolmikroanalüüsi praktikumi juhend, koost. H. Arro, R. Ott, H. Vilbok, Tln.1982 Katse 1 I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH ja värvus: läbipaistev pH määrata universaalindikaatorpaberiga. I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 mL analüüsitavat lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse sadestumise täielikkust mõne tilga ...
Lahus- Lahusti- Lahustunud aine- Pihus- Pihusti- Pihustunud aine- Küllastunud lahus- Küllastumata lahus- Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüü...
Milliste osakeste vahel moodustub iooniline side? Iooniline side moodustub vastasmärgiliste laenguga ioonide vahel. Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekivad ja katkevad keemilised sidemed ning lähteainetest saavad saadused ja vastupidi. Millise soojusefektiga on keemilise sideme lagunemine? Keemilise sideme lagunemine on endotermiline reaktsioon ehk soojus neeldub Kas reaktsioon on ekso või endotermiline? Vastus: Reaktsioon on eksoter miline. Määra keemilise sideme liik! 1)iooniline 2) mittepolaarne kovalentne 3)Polaarne kovalentne 4) mittepolaarne kovalentne 5) iooniline 6)polaarne kovalentne Kujuta struktuurvalemite abil vesiniksidemete teket kolme molekuli vahel. Kuidas mõjutavad molekulidevahelised vesiniksidemed aine keemistemperatuuri? Põhjendus. Vastus : molekulidevahelised vesiniksid...
Keemilised reaktsioonid lahuses Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldava lahuse teke elektrolüüdi lahustumisel. Elektrolüüt on aine, mille lahustumisel vees lagunevad ained ioonideks. Tugev elektrolüüt Tugevad happed, leelised, Tugevad happed kõik soolad HCl ; HNO3 ; H2SO4; HBr ; HI Nõrk elektrolüüt Nõrgad happed, nõrgad Nõrgad happed alused H2S ; H2CO3 ; H2SiO3 ; H3PO4 Hapete dissotsiatsioon Hapete lahustumisel tekib H+ . Vesinikioonid põhjustavad happelise keskkonna happe lahuses. Happed, mis on mitmeprootonilised, dissotseeruvad astmeliselt. - 1 ) H2SO4 H+ + HSO4 -...
Füüsika Keemiline side - seob aatomeid molekulideks ja kristallideks Keemilise sideme liigid: · Kovalentne side ühtlustunud elektronpaaride vahendusel · Iooniline side positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine tekib aatomite ,,annetamise" või ,,ühistamise" teel Kristallvõre aatomid/ioonid on paigutatud korrapäraselt ruumvõresse Võredefekt: · Üksikud aatomid või ioonid paiknevad vales kohas · Mõned võresõlmed on vakantsed (tühjad) · Kristalli on lisatud teisi keemilisi elemente · Terasele lisati Cr ja Ni - roostevaba teras Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud Valentstsoon - on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentst...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum v B-1 102074 Töö 10 : Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Happed ja alused. Hüdrolüüs Katse 2a : Happed ja alused Töö eesmärk : Lahuse happelisuse ja aluselisuse määramine Reaktiivid : 0,01M lahused: HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, NaOH, CH3COOH, NH3·H2O ; 0,1M lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3·H2O ; Värskelt valmistatud destilleeritud H2O ; kraanivesi ; 0,1M glükoosi lahus Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi, mida tuleb võrrelda indikaatorite karbi peal oleva skaalaga. 2) Esimesse pessa lisatakse indikaator ...
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustu...
L.Galvani ja A.Volta avastus - elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikate liigid: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, keemilised vooluallikad, mehhaaniline energia, valgusenergia, päikesepatarei, soojusallika siseenergia. Vooluring: elektritarvitid, lüliti, teised energialiigid, elektriväli, vooluallikas, suletud vooluring. Jadaühendus- elektritarvitid ühendatud omavahel jadamisi e järjestikku. Sarnasus- koosnevad vooluringi patareist, kahest elektrilambist ja juhtmetest. Rööpühendus- tarvitid on ühendatud rööbiti e paralleelselt. Ampermeeter- voolutugevus. Sarnasus- saab mõõta. Voltmeeter- pinge. Mehhaaniline töö on f.s. tähis A | valem A = F x s |...
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal Praktiline osa NB! Sademed ei ole alati kohevad ja suuremahulised. Sademe teket uurides tuleb katseklaasi loksutada ja vaadata hoolega vastu valgust või vastu tumedat tausta, kas katseklaasis pole mitte peenekristalset või kolloidset sadet. Kirjud ja kihilised sademed viitavad lahuste liigvähesele segamisele-loksutamisele reaktsioonide läbiviimisel. 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valada katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisada igasse katseklaasi 0,1 mL (2 tilka) AgNO3 lahust. Kirjeldada, mis toimub HCl lahu...
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 I katseklaasi valati 1 ml HCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. HCl + AgNO3 AgCl + HNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade II katseklaasi valati 1 ml NaCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade III katseklaasi valati 1 ml CaCl2 lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. CaCl2 + 2AgNO3 2AgCl + Ca(NO3)2 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade Cl- ioonide määramiseks peab reaktiiv sisaldama Ag+ ioone, tekib hõbekloriidi sade. I katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima II katseklaas: Järel...
Keemia eksam. Kordamisküsimused eksamiks. Keemiline element- aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest ja on elektriliselt neutraalne Molekul- lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused Ioon- aatom, millel on laeng Aatomi mass- määratakse eksperimentaalselt Molekuli mass- aatomid võivad ühineda molekulideks. Molekuli mass on aatomite masside summa. Aatommass- aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes Molekulmass- molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist. 1,66*10 astmes -24. Aine- süsteem, mis koosneb ainult ühe aine molekulidest. Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest. Aine olekud on tahke, vedel, gaasiline. Nad erinevad üksteisest tiheduse, kokkusurutavuse ja ühtlase täite poolest. Segu- kombinatsioon kahest või enama...
Aine aatomistruktuur. Aatomite kooslus. Molekulide kritsallid. 1.Hõre gaas Gaasis on aatomid vabad, see tähendab, mida hõredam on gaas, seda suuremad on aatomite vahelised kaugused ja aatmid võivad pidevalt ja korrapäratult liikuda vabalt. Molekulaarjõud on väga väiksed ning aatomitevahelised põrked on elastsed, mis tähendab, et põrkel energiakadu ei toimi. 2.Kooslused moodustuvad aatomites; molekulis, mis koosneb 2-st ja enamast aatomist;vedelikes, kus osakesed moodustavad suuremaid kooslusi; ja kristallides, kus moodustub kristallivõre osakestest,mis asuvad seal väga korrapäraselt. Järelikult koosluses on osakeste vahelised kaugused väga väikesed ning kooslusesse kuuluvad aatmomid mõjutavad teineteist. A.Kovalentne side. Joonis. 1)Moodustub kooslus nt. 2-st aatomist, mille 2 või enam väliskihi elektroni hakkavad tiirlema mõlema tuuma ümber. *Energeetiline selgitus. Joonis. Valemid. 1. 2rn =n ,kui n on peakvantarv ehk elektron...
Kursuse ,,YKA0060 Instrumentaalanalüüs" kordamisküsimused (2 osa) 1. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetiline kiirgus on energia, mis võib eksisteerida erinevates vormides - nt nähtav valgus, kiirgussoojus, mikrolained. Näiteks nähtavat valgust saab vaadelda nii laine kui ka osakesena => korpuskulaar-laineline dualism. 2. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Difraktsioon ja interferents on põhimõtteliselt sarnased mehaaniliste lainete difraktsiooni ja interferentsiga. Difraktiooniks nimetatakse lainete kandumiste teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja ülemine...
SPORDIBIOKEEMIA EKSAMI PROGRAMM 2010 (Kontrolltöö I: punktid 1, 2, 3, 4, 5; kontrolltöö II: punktid 6, 7, 8, 9, 10; kontrolltöö III: punktid 11, 12) 1. Inimese organismi keemiline koostis. Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid. 2. Süsivesikud. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood. 3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud. Steroidid: sapphapped, suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid, D-vitamiin, kolesterool. 4. Valgud. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse hüdrofiilse külgahelaga amino...
Aatomifüüsika ja Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Koostas: Gristi Adrat Rühm:TTP-10 Aatomifüüsika Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. Aatomfüüsikas uuritakse üksikute aatomite (ja ioonide) vastastikust mõju teiste aatomite või ioonidega, tahkiste, valguse ja elektriväljaga. Samuti elektronide jaotumist kvantmehhaanilistele energiatasemetele (elektroni kvantolekud), elektronide erinevate energiatasemete vahel liikumisel tekkivaid spektraaljooni, keemiliste elementide p...
KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni ...
http://www.abiks.pri.ee 1. Mõisted Alus -ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektr...
1 Sademed ja aurumine Eestis A Sademeid rohkem B Aurumine suurem C Võrdselt 2 Mis on pinnavesi? A Ülemine põhjavee kiht B Veekogu ülemine veekiht C Maapealsed veekogud 3 Mis on pinnasevesi? A Aeratsioonivöö ülaosas paiknev vesi B Maapinnast esimene vabapinnaline põhjavee kiht C Märg maapind 4 Kuidas määrasid vanad roomlased maksu vee tarbimise eest? A Niisutatava maa pindala järgi B Seisusekohaselt C Veejuhtme ristlõike pindala järgi 5 Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega? A Jaan Tatikas B Rembrant C Leonardo 6 Mida tule...
1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria to...
Tallinna Tehnikaülikool VIRMALISED Referaat Autor: Sinu nimi 2011 1. Mehhanism Virmalised tekivad footonite kiirgamise põhimõttel. Maa ülemises atmosfäärikihis (üle 80km), saavad ioniseeritud lämmastiku aatomid tagasi elektroni ja hapniku, mistõttu muunduvad lämmastiku aatomid ergastatud olekust tasakaalustatud olekusse. Hapniku ja lämmastiku aatomid muutuvad ergastatutuks sellepärast, et solaar-tuulte ja magnetosfääri osakeste kokkupõrke tulemusena surutakse need aatomid läbi kujuteldava lehtri ning tänu sellele saavutavad need suurema kiiruse ning need juhitakse maa atmosfääri. Selle tulemusena saadud ergastatud olek kaob valgusfootonite poolt tekitatud tuules/kiirguses või kui tekib kokkupõrge teise aatomi või molekuliga: - hapniku eraldumine - roheline või pruunikaspunane, oleneb kui palju energiat on neeldunud. -lämmastiku kiirgamine - Sinine või punane. Sinine, kui aatom säil...
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevu...
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Tahkiste struktuur 1. Keemiline side seob aatomeid molekulideks ja kristallideks. Selle liigid on kovalentne ja iooniline side. 2. Sidemete tekkimine: Iooniline side tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentne side tekib ühtlustunud elektronpaaride vahendusel. 3. Kristallvõre Kristallis on aatomid või ioonid paigutunud korrapäraselt ruumvõresse. Võredefekt kristallvõres esinev defekt (mida mööda kristall murdub): üksikud aatomid/ioonid paiknevad vales kohas mõned võresõlmed on tühjad ehk vakantsed kristallidesse on lisatud teisi keemilisi elemente 4. Energiatsoonid: Lubatud tsoonid kristallis vastavatele valentselektronidele lubatud energiatasemed Keelutsoonid eraldavad lubatud tsoone üksteisest Valentstsoon viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentstsoonile järgnev l...
Young ja Fresnel- Valgus on laine, Maxwell- Valgus on elektromagnetlaine Valgus- on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguslainet iseloom. suurused- 1)lainepikkus 2)periood 3)faas 4)laine levimiskiirus Lainepikkus kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Laineperiood- aeg, mis kulub kahe järjestikuse laineharja möödumiseks mingist punktist. Lainesagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate lainete arv ajaühikus. Laine kiirus- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Lainefaas- määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel Valguse sagedus ja lainepikkuse seotus- Lankta=C/F Nähtav valgus- elektromagnetlaine, mille lainepikkus on vahemikus 380-760 nm Ultravalgus-Väiksema lainepikkusega nähtavast valgusest. Infravalgus- Suurema lainepikkusega nähtavast valgusest Valguse difraktsioon- valgus satub varju piirkonda Hygens Fresnel- Valguslainete levimisel on laine, laine...
1. Elementaarosakesteks nimetatakse mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad vaadeldavates füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Nad ei lagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Fundamentaalosakesteks nimetatakse kõige algsemaid osakesi, mis ei koosne enam omakorda mingitest algosakestest. Suur osa elementaarosakestest on ka fundamentaalosakesed. Need on osakesed, millel puudub sisemine struktuur. 2. Mateeriaosakesed: kvarke on 6 (u,d,c,s,t,b). u-,c-,t-kvarkidel on elektrilaeng +2/3e ning d-,s-,b-kvarkidel -1/3e. Kvargid osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. Kvargid ei saa vabal kujul eksisteerida, nad on alati omavahel ühinenud. Kvarkidele on omane tugev vastastikmõju laeng, mida nimetatakse värviks (P,K,S). Looduses on kõik elementaarosakesed valged st koosnevad 3- st eri värvi kvargist. Leptoneid on 6 (elektron, müüon, tauon ning 3 vastavat neutriinot). Kolmel esimes...
Sisukord Sissejuhatus Süda on lihaseline elund, mille ülesanne on tagada normaalne vereringluse kehas. Südamelihaskiud, millest süda koosneb, on otsakuti ühendatud liharakkude ahelad, mida katab ühine perimembraan. Südamelihaskiud kuuluvad erutuvate struktuuride hulka see tähendab, et neil on olemas puhkepotentsiaal ja ülelävisele ärritusele reageerivad nad erutusega, mille väljenduseks on aktsioonipotentsiaal. Need lihaskiud on südame funktsiooni teostavateks elementideks. Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja juhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis. Normaalse südame funktsiooni tagab korrapärane impulsside teke ja nende levik. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib kõigile mitteerutatud lihaskiududele, ku...
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed ...
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega ko...
2. SI- süsteemi põhiühikud : · Pikkus-meeter · Mass- kilogramm · Aeg- sekund · Voolutugevus- amper · Temperatuur- kelvin · Valgustugevus- kandela · Ainehulk- mool 3. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 4. Ainehulga ühik on mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest. 5. Keskkonnakeemia tegeleb 5. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtuseid. 6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda 7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid: · Rahvastiku kiire juurdekasv · Atmosfääri saastumine · Happevihm · Maa osoonikihi vähenemine · Kasvuhooneeffekt · Vete reostumine,...
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi. Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu...
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI ...
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ...
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
annaabi.ee 
