50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariiiie
Õppematerjali autor
suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus. Elektrivool metallides Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad pos. Ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mis tõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. Vena ja USA füüsikud tegid kindlaks, et kiiresti pöörleva pooli järsul peatamisel tekib pooli mähises elektrivool ja et selle voolukandjateks on neg. laenguga osakesed elektronid. Voolu suund juhis näitas, et juhis liikusid neg. laenguga osakesed. Tekkis laengu ja massi suhe q/m. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis Vaakum on ruum, milles aatomite ja mol kontsentratsioon on nii väike, et aine osakesed liiguvad üksteisega kokku põrkumata. Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator. Elektrivoolu tekitamiseks vaakumis on vaja sinna viia laetud osakesi
Joonis 1 - Katses pandi mähis kiiresti pöörlema. Kui see järsult peatati, siis jätkasid elektronid inertsi tõttu liikumist ja mõõteriist näitas vooli olemasolu mähises. Katsega tõestati, et elektrivool metallides on tingitud vabade elektronide suunatud liikumises. Joonis 1 Elektroväli aines tekitatakse vooluallikate poolt. Päikesepatareid Kalkulaatorites Elektrivool vedelikes Elektrivool saab tekkida hapete, aluste, soolade vesilahustes ehk elektrolüütides.
∆t ∆q I= =enSv=¿ I =enSv ∆t 1) Sissejuhatus 2) Elektrostaatika 3) Elektrivälja tugevus 4) Välja potentsiaal 5) Välja graafiline kujutamine 6) Pinge 7) Voolujuht elektriväljas 8) Dielektrik välises elektriväljas 9) Elektriline mahtuvus, kondensaator 10) Laetud kondensaatori energia 11) Kondensaatorite jada ja rööpühendus 12) Elektrivool 13) EMJ 14) Ohmi seadus /Kirchhof 15) Elektrivool metallides 16) Elektrivool pooljuhtides 17) Elektrivool vesilahustes 18) Elektrivool gaasides 19) Elektrivoolu töö ja võimsus 20) Termoelektrilised nähtused 21) Maa magnetväli, ampere seadus ja magnetvälja induktsioon 22) Homogeenne magnetväli , biot-savarti seadus 23) Töö vooluga juhtme liigutamisel magnetväljas ja magnetvoog 24) Magnetvälja tugevus
Füüsika Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek Esse Koostaja: Klass: Õpetaja: Tallinn 2009 Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool
10. VOOL. ELEKTROMOTOORJÕUD Elektrivool on laengute korrapärane liikumine. Elektrivoolu suund on positiivsete laengute liikumise suund. Juhtides liiguvad laengukandjad on mikroosakesed: metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ioonid, gaasis positiivsed ioonid ja elektronid, pooljuhtides elektronid. Kõik sellised laengud on juhis soojuslikus liikumises ja seetõttu mingis ajavahemikus läbi pinna juhis liigub mõlemas suunas ühesuurune laeng. Elektrivool tekib elektrivälja olemasolul juhis ja selle mõjul lisandub vabade laengukandjate soojusliikumisele nende korrapärane liikumine, tekib elektrivool. Pos. laengukandjad liiguvad väljatugevuse suunas ja negatiivsed vastassuunas. Elektrivoolu iseloomustavad voolutugevus ja voolutihedus. Alalisvool on püsiva suunaga vool. Vooolutugevus läbi antud pinna on seda pinda läbiv laeng ajaühikus (juhtme ristlõikepind). I=q/t; i = dq / dt [A] ja j=i/S; j=di/dS [A/m2] Voo1 juhis kestab
I variant 1) Magnetväli vaakumis. Amperi seadus. Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nim. magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper`i I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdelised voolutugevuse ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=k1BIlsin kus võrdetegur k1=1 B - induktiivsus (tesla T) 2) Elektrimahtuvus. Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laeguga. q
Tallina Polütehnikum ELEKTER JUHID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Referaat Koostanud Margit Kauge KNE-11 Juhendaja Krusell Tallinn 2012.a. SISUKORD: 1. ELEKTER 3 1.1 Ajalugu 3 1.2 Elektrivool 4 1.2.1 Elektrivoolu iseloomulikud jooned 5 1.2.2 Elektrivooluga kaasnevad nähtused 5 1.2.3 Elektrivoolu liigid 5 1.2.4 Elektrivoolu suund 6 1.3 Elektrijuhtivus 6 1.4 Elektronkate 7 1.4.1 Elektronkatte tekkimine 8 1.4
Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga, mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 2. suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nimetatatkse emj. E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p- pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid