Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemiline reaktsioon (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on keemiline reaktsioon?
  • Millise soojusefektiga on keemilise sideme lagunemine?
  • Kui suur ruumala on normaaltingimustel 20 moolil lämmastikul ?
  • Kui suur mass on 280 vesinikul?
  • Mitu molekuli on 672 liitris gaasis?
  • Milliste osakeste vahel moodustub kovalentne side ?
  • Mis on keemiline reaktsioon?
  • Millise soojusefektiga on keemilise sideme moodustumine?

Lõik failist


Milliste
osakeste vahel moodustub iooniline side? Iooniline side moodustub
vastasmärgiliste laenguga ioonide vahel.
Mis
on keemiline reaktsioon ? Keemiline reaktsioon on protsess, kus
tekivad ja katkevad keemilised sidemed ning lähteainetest saavad saadused ja vastupidi.
Millise
soojusefektiga on keemilise sideme lagunemine ? Keemilise sideme lagunemine on endotermiline reaktsioon ehk soojus neeldub
Kas
reaktsioon on ekso või endotermiline?
Vastus: Reaktsioon on eksoter miline .
Määra
keemilise sideme liik!
1)iooniline 2) mittepolaarne kovalentne 3) Polaarne kovalentne 4) mittepolaarne kovalentne 5) iooniline 6)polaarne
kovalentne
Kujuta
struktuurvalemite abil vesiniksidemete teket kolme
molekuli vahel. Kuidas mõjutavad molekulidevahelised vesiniksidemed aine keemistemperatuuri? Põhjendus. Vastus :
molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad aine keemistemperatuuri.
Põhjus selles, et tekkinud sidemete lõhkumiseks läheb vaja rohkem
Keemiline reaktsioon #1 Keemiline reaktsioon #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor paZteet Õppematerjali autor
Kui suur ruumala on normaaltingimustel 20 moolil lämmastikul ?
Millise soojusefektiga on keemilise sideme moodustumine?

Mis on keemiline reaktsioon?


Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Keemiline side kontrolltöö küsimused ja vastused

tõmbejõuga aatomi negatiivseid poole osalaenguid (mittemetalsema elemendi aatomi poole) 1) Keemilise sideme mõiste, moodustumise viisid, miks on keemiliste sidemete teke aatomite või ioonide vahele energeetiliselt kasulik? Keemiline side on aatomite ja ioonide vaheline side, mis seob aatomid molekuliks ja ioonid kristallideks. Moodustub kahel viisil: 1. Elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele 2. Ühiste elektronpaaride tekke kaudu 2) Mõisted: Elektronoktett- aatomi väliskihil on 8 elektroni. Termokeemilised võrrandid- reaktsioonivõrrand, mis sisaldab ka reaktsiooni soojusefekti väärtust. Soojusefekt- reaktsioonil eralduv või neelduv soojushulk

Keemia
thumbnail
3
docx

Keemiline side

tõmbejõuga aatomi negatiivseid poole osalaenguid (mittemetalsema elemendi aatomi poole) 1) Keemilise sideme mõiste, moodustumise viisid, miks on keemiliste sidemete teke aatomite või ioonide vahele energeetiliselt kasulik? Keemiline side on aatomite ja ioonide vaheline side, mis seob aatomid molekuliks ja ioonid kristallideks. Moodustub kahel viisil: 1. Elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele 2. Ühiste elektronpaaride tekke kaudu 2) Mõisted: Elektronoktett- aatomi väliskihil on 8 elektroni. Termokeemilised võrrandid- reaktsioonivõrrand, mis sisaldab ka reaktsiooni soojusefekti väärtust. Soojusefekt- reaktsioonil eralduv või neelduv soojushulk

Anorgaaniline keemia
thumbnail
3
docx

Keemia KT konspekt

1. Aatomorbitaal ­ aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem Elektronipaar ­ ühel orbitaalil asuvad 2 elektroni, mis moodustavad ühe elektronpaari Paardumata elektron ­ üksik elektron mingil orbitaalil Katioon ­ positiivse laenguga elektron Elektronegatiivsus ­ keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata Eksotermiline reaktsioon ­ soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon Endotermiline reaktsioon ­ soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon Anioon ­ negatiivse laenguga osake Oksüdatsiooniaste ­ näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest Keemiline side ­ kahe või enama aatomi(iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või aatomeid ja ioone kristallideks Kovalentne side ­ aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side

Keemia
thumbnail
4
doc

10klass, I kursus

1. Keemiline side tekib väliskihi elektronide vahel ühe aatomi väliskihielektron(id) ühinevad teise aatomi omadega, nii hakkavadki aatomid teineteise poole tõmbuma 2. a) Elektronide loovutamine või juurdevõtmine (aatomid loovutavad/võtavad juurde niipalju elektrone, kui vaja. Aatomitest tekivad ioonid. Tekib iooniline side) b) Elektronide jagamine omavahel, moodustades ühiseid elektronpaare. Tekib kovalentne side. 3. 2H + O = H2O Energia eraldub. Eksotermiline reaktsioon 4. Keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 5. Eksotermiline reaktsioon on reaktsioon kus lähteainete energia on kõrgem saaduste energiast (H < O ) Endotermiline reaktsioon on reaktsioon, kus lähteainete energia on madalam saaduste energiast (H > O ) 6. Täppskeem Paardumata elektronide arvu määramine - üks paardumatta elektron 7. Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Seda moodustavad: a)Vesiniku aatom b) Kloori aatom

Keemia
thumbnail
2
doc

10. klassi keemia kontrolltöö konspekt

KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul ­ molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem ­ keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine ­ aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine ­ molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine ­ aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side ­ aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks

Keemia
thumbnail
5
doc

Keemiline side ja aine ehitus

Keemilise sideme liigid Kovalentne side Iooniline side Metalliline side Ühine elektronpaar Elektroni üleminek metallilt Metallides Moodustub molekul mittemetallile Üldiselt kaks või enam Tekivad ioonid mittemetalli Aktiivne metall ja mittemetall(id) III. Kovalentne side Kovalentne side on levinuim keemiline side! See moodustub ühise elektronpaari abil: ­ kumbki aatom annab väliskihilt ühe paardumata elektroni elektronpaari, ­ elektronpaari aluseks on vastavate elektronide orbitaalide osaline kattumine, ­ elektronpaar jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber. Valents näitab ühe aatomi poolt moodustavate kovalentsete sidemete arvu ehk on tingitud väliskihi paardumata elektronide arvust. · vesiniku valents on üks;

Keemia
thumbnail
4
docx

Aine ehitus ja keemiline side

metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Mittemolekulaarsete ainete puhul väljendab valem ioonide (aatimite) suhet kristallis. 2.2. Osakestevahelised sidemed ja aine omadused Osakestevahelised sidemed aines võib liigitada keemiliseks sidemeks ja molekulidevahelisteks jõududeks. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Elemendi keemilised omadused määravad peamiselt aatomi väliselektronkihi elektronid. Keemilise sideme tekkel eraldub energit, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel

Keemia
thumbnail
4
odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel.

Keemia




Meedia

Kommentaarid (2)

vikatimees5 profiilipilt
vikatimees5: väga hea kraam
20:22 10-04-2011
deodorajosephamaria profiilipilt
18:20 25-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun