Young ja Fresnel (0)

Young ja Fresnel- Valgus on laine, Maxwell- Valgus on elektromagnetlaine Valgus- on elektromagnetkiirgus , mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguslainet iseloom. suurused- 1)lainepikkus 2)periood 3)faas 4)laine levimiskiirus Lainepikkus kaugust
kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Laineperiood- aeg, mis kulub kahe järjestikuse laineharja möödumiseks mingist punktist. Lainesagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate lainete arv ajaühikus. Laine kiirus- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Lainefaas- määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel Valguse sagedus ja lainepikkuse seotus - Lankta=C/F Nähtav valgus- elektromagnetlaine, mille lainepikkus on vahemikus 380-760 nm Ultravalgus -Väiksema lainepikkusega nähtavast valgusest. Infravalgus- Suurema lainepikkusega nähtavast valgusest Valguse difraktsioon- valgus satub varju piirkonda Hygens Fresnel- Valguslainete levimisel on laine, lainefrondi iga punkt on elementaarlainete allikas. Valguse internsiivsus on määratud elementaarlainete liitumise tulemusena Valgusinterferents- 2laine liitumine mille tulemusena erinevas ruumis punktides võnkumisel tugevdavad või nõrgendavad teineteist Käiguvahe-kahe laine teepikkuste vahe Interferentsi max- 2K*lankta/2, d* sin alfa=K*lankta Interferentsi min-3/2K*lankta, d*sin alfa=3/2K*alfa Interfer. pilt-heledate ja tumedate ribade süsteem Difraktsiooni ja interfer. järlgimise tingimused- 1)Tõkete väiksed mõõtmed 2)lainete koherentsus- lained millel on sama laine pikkus ja mille amplituud ning kestvus ajajooksul ei muutu Valguse murdumise seadus- Valguse murdumisteooria järgi muutub laine kiirus KK vahetudes samuti ka valguse lainepikkus V=F*Lankta Suhteline murdumisnäitaja- teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes Abol. murdumisnäitaja- aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes Na=C/V Vikerkaare tekkimine : päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub vihmapiisast. Dispressiooni tõttu väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast eri suundades. (violetne, sinine, helesinine, roheline, kollane, oranž, punane. Spekter – valguse intensiivsuse jaotus sageduste või lainepikkuse järgi. Spektri liigid: 1) Pidevspekter - mitmevärviline riba, kus on esindatud kõik lainepikkused (allikad: päike, hõõglambivalgus) 2) Joonspekter- üksikud erineva värviga jooned mustal taustal. Neid jooni nim. kiirgusjoonteks (allikad: kõik ained gaasilises atomaarses olekus madalal rõhul) 3) Neeldumisspekter - tumedad jooned värvilise pidevspektri taustal. (külm gaas )Spektraalaparaadi ehitus : * kollimaator – toru, mille abil saadakse paralleelne valgusvihk. * prisma – toimub valguse dispersioon * koondav lääts – prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud koondatakse ühte tasandisse. * mattklaas – asub koondava läätse fokaaltasandis, kasutatakse spektri vaatlemiseks) Spektraal analüüs- aine keemilise koostise kindlaks tegemist, kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Plancki hüpotees: Valgus ei kiirga aatomitest lainena vaid kvantide kaupa. Kvandi energia : E=hf ( E- kvandi energia(J), f- valguse sagedus (Hz), h- 6,6*10-34J*s (Plancki konstant)) Footoni mass: m=hf/c2 (c- valguse kiirus( 3*108m/s)) Footoni impulss : p(vektor)=mc. Fotoefekt – elektronide väljalöömine ainest valguse mõjul. Avastaja : H.R. Hertz. Fotoefekti katse- elektroskoop , tsinkplaat, lamp. Kui plaat laadida negatiivselt , tühjeneb elektroskoop kiirest; kui laadida positiivselt, ei juhtu midagi; kui panna valguse ette klaas, ei kaota negatiivselt laetud plaat enam elektrone, elektroskoop ei tühjene. Toimub: valgus lööb plaadi pinnast välja elektrone. Tulemus: * fotovoolu tugevus on võrdeline valguslaine intensiivsusega. * valguse intensiivsuse muutmisel elektronide kineetiline energia ei muutu.* kineetiline energia kasvab võrdeliselt sagedusega. * elektron omandab energia, mis on piisav metallioonide külgetõmbest vabanemiseks. Einsteini võrrand: hf=A+mv2/2 (v-kiirus). Väljumistöö – töö, mida footon peab tegema aine positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. Tähis: A Ühik: J. Fotoefekti punapiir – selline lainepikkus, millest pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Fmin=A/h, Absol. ja suhtelise murdumisnäitaja seos- Dispersioon- absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest.
(käiguvahe)=X*Lankta/2=> X=
Max või min lankta/2 (murdumisnurk) Sin alfa/Sin kamma=N2(see KK kuhu läheb)/N1 Õhu N2 alati 1
E=H*C/Lankta H= planki konstant, 6,6*10-34-Footoni energia footoni energia Ev-des: ristkorrutis 1Ev=1,6*10-19 x=footoni energia vastus
E=A+Ek, Ek=E-A(väljumistöö)- Kineetilise energia valem Hf=A+mv2, hf=A>F=C/lankta=> A=H*C/Lankta –Elektronide väljumistöö.