Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemiliste sidemete tekkimine, kovalentne side, elektronegatiivsus (0)

1 Hindamata
Punktid
Variant 1
1) Keemilise sideme tekkimisel püüavad aatomid (elektronide liitmisel või loovutamisel) saavutada endale 8 või 2 elektronilise väliskihi.
2) PK sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega aatomi poole.
3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.)
4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas.
5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid , mis tõukuvad. Kristall puruneb.
6) Molekulide vaheline side on vesinikside.
7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S.
8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE.
Variant 2
1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0,1-1,9 (väiksem kui 1,9)
2) Vastasnimeliste ioonpaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse IOONILISEKS SIDEMEKS . Side püsib koos elektrostaatiliste jõududega (vastasnimeliste ioonide vahel)
3) Vesinikseidemega ained omavad analogidega võrreldes ... sulamis- ja keemistemperatuuri ning ... vees lahustuvust.
4) Keemiline side on AATOMITE VAHELINE SEOS, MILLEGA TEKIB KEERUKAM OSAKE.
5)Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub MPK side.
6)Kõik ioonilise sidemega ained on TAHKES olekus, enamasti vees LAHUSTUVAD ja hea elektri- ja soojusjuhid, kui aine on vedelas olekus või vees lahustunud.
8) Metallid on head elektri- ja soojusjuhid, kuna nende kristallvõre vahel liigub elektrogaas.
MPK(mittepolaarnekovalentne) SIDE- esineb ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel. Esineb aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on 0. ( MOLEKULAARNE )
PK SIDE( polaarne kovalentne )- Esineb erinevate mittemetalli aatomite vahel. Esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on 0,1-1,9. Tekivad Dipoolid. (MOLEKULAARNE)
IOONILINE SIDE- aktiivse metali ja mittemetalli vahel. Esineb aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on 2,0... . Side püsib VASTASNIMELISTE IOONIDE ELEKTROSTAATILISE TÕMBUSEGA. ( MITTEMOLEKULAARNE )
Variant asdfg
1) Kovalentseks sidemeks nimetatakse ühiste elektronpaaride abil moodustunud aatomite vahelist sidet.
2) Ioonilise sidemega ühendid moodustuvad (tahkes olekus) IOONVÕRE, mis kooseb ioonidest.
3) Metallid on plastilised, kuna nad omavad oma kristallis elektrongaasi.
4) Sama perioodi elementidest on metallilisem väiksema tuumalaenguga element.
5) Väärisgaasid on elemendid, mille väliskihil on 8 elektroni.
6)POLAARSE SIDEMEGA MOLEKULIDE POLAARSUS SÕLTUB MOLEKULI EHITUSEST, kuidas paiknevad molekulide otstes osalaengud.
7) Molekulide vahelised sidemed on NÕRGEMAD kui aatomivahelised sidemed.
8) Aatom- aine väikseim osake, mis koosneb elektronkattest ning mis kuulub molekuli koostisesse.
9) Keemiline side on aatomite vaheline seos, millega tekib keerukam osake.
10) Keemilise sideme tekkimine on EKSOTERMILINE reaktsioon , sest sideme tekkimisel eraldub energiat.
11) Metallide metallilised omadused rühmas vähenevad alt üles liikudes, sest kihtide arv väheneb.
12)IOONILISE SIDEME KORRAL ON VÄLISKIHI ELEKTRON TÄIELIKULT ÜLE LÄINNUD AINULT TEISELE AATOMILE, NING ON TEKKINUD ANIOONID JA KATIOONID.
Keemiliste sidemete tekkimine-kovalentne side-elektronegatiivsus #1 Keemiliste sidemete tekkimine-kovalentne side-elektronegatiivsus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor IIISuperManIII Õppematerjali autor
Mis on dipoolid, elektronegatiivsus; miks on ioonilise sidemega ained haprad; miks on metallid head eletrijuhid; vesiniksideme tunnused jm

Sarnased õppematerjalid

Keemilised sidemed-aatomiehitus
1
doc

Keemilised sidemed, aatomiehitus

Aatom ­ aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Molekul ­ molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side ­ aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side ­ aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side ­ kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side ­ kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ­ ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu.

Keemia
Aatomi ehitus-Keemiline side-Lk 10-66
4
odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht

Keemia
Keemia mõisted
3
doc

Keemia mõisted

Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks. Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks. Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub. Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige püsivamas olekus

Keemia
Keemiline side ja aine ehitus
5
doc

Keemiline side ja aine ehitus

Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele, nt Cu(OH)2 à CuO + H2O H<0 H>0 II

Keemia
Aine ehitus ja keemiline side
4
docx

Aine ehitus ja keemiline side

Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4). Ainete liigitamine ehituse põhjal 1. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid,

Keemia
Keemilised sidemed
3
doc

Keemilised sidemed.

Keemia kordamisküsimused Seleta mõisted : Iooniline side ­ Ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metall + mittemetall. Kovalentne side ­ Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride tekkimisel. Mittemetall + mittemetall. Metalliline side ­ Keemiline side metallides tekib metallidevahel ühise väliskihi elektronide abil. Metall + metall. Vesinikside ­ Täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronnegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teisi molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Elektronegatiivsus ­ Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Iooniline side : * 1,9 Kovalentne mittepolaarne : * = 0 Molekulorbitaal ­ Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide

Keemia
Sissejuhatus Keemiasse
11
doc

Sissejuhatus Keemiasse

Elekronkatteks nimetatakse aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogumit. Elektron on väga väikese massiga võrreldes aatomi tuumaga ja negatiivse laenguga osake. Kokkuleppeliselt loetakse ühe elektroni laenguks -1. Tervikuna on aatom neutraalne ehk 0. Aatomi laeng on 0. Aatomis on elektronide arv elektronkattes alati võrdne prootonite arvuga aatomituumas. Na +11| 2)8)1) ( aatomi ehitus) Elektronkate jaguneb kihtideks. Kihtides saab olla mitu elektroni. Igal elektron kihil saab olla kindel maksimaalne arv elektrone. 1 1. kiht maksimaalselt 2 elektroni 2. kiht maksimaalselt 8 elektroni 3. kiht maksimaalselt 18 elektroni 4. kiht maksimaalselt 32 elektroni Näidiseks teeme Na aatomi ehituse ja Cl . Na - Na 11 11 on järjekorra number, mis ütleb prootonite arvu tuumas. Na + 11 | 2)8)1) 11elektroni 2)esimene kiht 8)teine kiht

Keemia
Üldine keemia
9
doc

Üldine keemia

keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga Elektronid liiguvad aatomis ülikiiresti ning moodustavad seetõttu nn elektronpilve: nende laeng on justkui laiali määritud. Orbitaal on ruumiosa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur ehk elektronpilv tihe. Üks orbitaal mahutab max 2 elektroni. Kaks ühe ja sama orbitaali elektroni annavad elektronpaari. Kui orbitaalil asub 1 elektron, nimetatakse seda paardumata elektroniks. Orbitaalide tähistused ja orbitaalide arvud: a. sorbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e) kerakujuline b. porbitaalid: 3 tk (mahub 6 e) hantlikujulised (ruumiline kaheksa) c. dorbitaalid: 5 tk (10 e) d. forbitaalid: 7 tk (14 e) Ühesugused orbitaalid moodustavad vastava alakihi. 6. Elementide keemiliste omaduste sõltuvus perioodilisustabelist

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun