KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid (0)

MOLEKULID
Molekulaarne aine – aine mis koosneb molekulidest.
Mittemolekulaarne aine – aine mis ei koosne molekulidest.
Molekul – aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis.
Molekulivalem – näitab millistest aatomitest molekul koosneb.
Indeks – näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis.
Miks molekulid tekivad? – looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud.
Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem)
Energia miinimum printsiip – kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus )
Keemiline side – on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos.
Kovalentne side – ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side, mis tekib enamasti mittemetalliliste elementide molekulides aatomite vahel.
AATOMMASS JA MOLEKULIMASS
Aatommass Ar – aatomi mass aatommassi ühikutes
Molekulimass Mr – molekuli mass aatommassi ühikutes.
Isotoop – sama keemiline element, erineva neutroni arvuga.
IOON JA IOONILINE SIDE
Ioon – laetud aatom
Katioon – positiivselt laetud ioon. Aatom on loovutanud väliskihilt elektrone et saavutada püsiv väliselektronkiht. Katioonis on elektronide arv väiksem kui tuumalaeng .
Anioon – negatiivselt laetud ioon. Aatom on liitnud väliskihti elektrone et saavutada püsiv elektronkiht. Anioonis on elektronide arv suurem kui tuumalaeng.
Kuidas ioonid tekivad? – ioonid tekivad aatomite elektronide liitmisel või loovutamisel.
Aatomid liites või loovutades elektrone lähevad üle püsivamasse seisundisse.
Ioonid moodustavad nn kristallvõre.
Iooniline side – erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Metalliliste ja mittemetalliste elementide vahel.
Püsivas seisundis aatomil on üldreeglina väliskihis 8 elektroni nn elektronoktett .
LIHTAINE JA LIITAINE
Lihtaine – koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Jaguneb metallideks ja mittemetallideks.
Lihtained mis koosnevad molekulidest: H2, O2, N2, F2, Cl2, Br2, I2.
Liitaine – koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest.
METALL JA MITTEMETALL
Metall – lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud ühised omadused. (hea elektrijuhtivus jne)
Mittemetall – lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused.
KEEMILISE REAKTSIOONI VÕRRAND
Keemilise reaktsiooni valem – näitab reaktsioonist osaavõtvaid lähteaineid ja saadusi. Ja see iseloomustab reaktsioonis osalevate ainete osakeste arvu. Aine massi jäävuse seadus: Reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkivate ainete massiga.
Kordaja ehk koefitsient – näitab aatomite või molekulide arvu.
Reaktsioonivõrrandi tasakaalustamine – aatomite arvu võrdsustamine reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel.
Keemiline reaktsioon – ühtedest ainetest tekivad teised ained. Väljendatakse keemilise reaktsiooni võrrandiga.