Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia lahused, lahuste omadused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


LAHUSED . LAHUSTE OMADUSED
Lahus
on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
Kolloidlahus
on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7
– 10-5
cm.
Lahustuvus
on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse
koguses kindlal temperatuuril.
Ioonilise aine
lahustumisprotsess vees

– vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad
ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad
kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee
molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee
Keemia lahused-lahuste omadused #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marliis5 Õppematerjali autor
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm.
Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril.
Ioonilise aine lahustumisprotsess vees.
Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees
KNO3 lahustamisel vees lahuse jahtumise põhjus.
NaOH lahustamisel vees lahuse soojenemise põhjus.
Kuidas muuta küllastumata lahus küllastunud lahuseks.
Tõeliste lahuste ja kolloidilahuste sarnasus.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Lahused

1. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastamata lahus küllastunud lahuseks? Lisada rohkem ainet lahusesse 2. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastunud lahus küllastamata lahuseks?Lisada lahustit näitkeks vett. 3. Millest ja Kuidas sõltub gaaside lahustuvus vees? 4. Nim 2 võimalust Kuidas saab suurendada süsinikdioksiidi lahustuvust vees? 5. Lahus- Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 6. Lahustuvus- Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril 7. Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena 8

Keemia
thumbnail
1
doc

Lahused

Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade ­ aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks

Keemia
thumbnail
2
doc

Lahused

· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: ­ lahustist (tavaliselt vedelik) ­ ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS

Keemia
thumbnail
5
pdf

Keemia mõisteid gümnaasiumis

1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8

Keemia
thumbnail
5
odt

Keemia mõisted

Liitaine ­ aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Kristall ­ reeglipärase siseehituse ja kindla väliskujuga tahke keha, mis koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest. Metall ­ lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused; keemilistes reaktsioonides käitub redutseerijana. Mittemetall ­ lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. Indeks ­ aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. Keemilise reaktsiooni võrrand ­ keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Kordaja reaktsioonivõrrandis ­ Liitaine protsendiline koostis ­ Lagunemisreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.

Keemia
thumbnail
10
docx

Lahused ja elektrolüüdid

Lahused ja elektrolüüdid  Lahus koosneb lahustist ja (vähemalt ühest) lahustunud ainest.  Lahustav aine võib olla erinevates olekutes ning on tavaliselt pihustunud molekulide või ioonidena. NÄITEKS etanool + vesi = viin süsihappegaas + vesi = gaseeritud vesi sool + vesi = füsioloogiline lahus Lahused = pihused (pihus on moodsam nimi lahusele) Lahus = lahustunud aine + lahusti Lahus – ühtlane vedelik Tahke aine Vedelik Vedelik Gaas Lahuste liigid 1. Tõelised lahused 10-7cm (molekuli või iooni läbimõõt)  Lahustunud aine on molekulide või ioonidena  Tõelised lahused on läbipaistvad ja püsivad Küllastamata lahus - ainet saab veel antud tingimustel lahustada

Keemia
thumbnail
4
docx

Keemia põhimõisted

Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng)

Keemia
thumbnail
3
doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

täiendav keemiline side. Nõrgem kovalentsest sidemest. 20) Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest 21) Liitaine ­ aine, mis koosneb mitme keemilise elemendi aatomitest 22) Kristall ­ korrapärase ehituse ja kindla kujuga tahke keha, mis koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest 23) Metall ­ lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seetõttu metallilised omadused 24) Mittemetall ­ lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused. 25) aine valem ­ aine koostis väljakirjutatuna kokkulepitud tähistega (?)* 26) indeks ­ arv, mis kirjutatakse elemendi sümboli alla paremale poole ja ta näitab selle elemendi või aatomite või molekulide arvu 27) keemilise reaktsiooni võrrand ­ keemilise reaktsiooni üleskirjutis, mi snäitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu.

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun