Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemilised reaktsioonid lahuses (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keemilised reaktsioonid lahuses
Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldava lahuse teke elektrolüüdi lahustumisel.
Elektrolüüt on aine, mille lahustumisel vees lagunevad ained ioonideks.
Tugev elektrolüüt
Tugevad happed , leelised , kõik soolad
Tugevad happed
HCl ; HNO3 ; H2SO4; HBr ; HI
Nõrk elektrolüüt
Nõrgad happed, nõrgad alused
Nõrgad happed
H2S ; H2CO3 ; H2SiO3 ; H3PO4
Hapete dissotsiatsioon
Hapete lahustumisel tekib H+ . Vesinikioonid põhjustavad happelise keskkonna happe lahuses. Happed, mis on mitmeprootonilised, dissotseeruvad astmeliselt.
1 ) H2SO4 H+ + HSO4 - 2 ) HSO4-
H+ + SO42 -
Aluste dissotsiatsioon
Aluste lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja hüdroksiidioone sisaldavad lahused. Aluseline keskkond tänu OH- ioonidele. Nõrkade ehk mittelahustuvate aluste dissotsiatsiooni puhul tuleb panna kaheotsaga nool.
NaOH Na+ + OH- Al(OH)3 Al3+ + 3OH-
Soolade dissotsiatsioon
Soolade lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja happe anioone sisaldavad lahused. Soolad tugevad elektrolüüdid!
NaCl Na+ + Cl-
Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42-
Ioonidevahelised reaktsioonid
Soolade, hapete ja aluste lahused koosnevad ioonidest, siis nende reaktsioonid toimuvad ainult siis, kui lahuses leidub omavahel reageerivaid ioone. Piisavalt lahusesse ioone andev aine peab vees lahustuma! Ioonid aga reageerivad kui :
  • HAPE +ALUS, tekib VESI (H+ + OH+ H2O)
  • Tekib SADE (mittelahustuv aine)
  • Tekib NÕRK HAPE
  • Tekib GAASILINE AINE
    Ioonireaktsioonide võrrandid lahustes toimuvate reaktsioonide kohta
    Ioonidena ei kirjutata vees mittelahustuvaid soolade, aluste ja nõrkade hapete valemeid. H+ ioonid on võimelised mittelahustuvat ainet ioonideks lõhkuma.
    FeCl3 + 3LiOH Fe(OH)3 + 3LiCl molekulaarne võrrand
    Fe3+ + 3Cl- + 3Li+ + 3OH- Fe(OH)3 + 3Li+ + 3OH- pikk e tõielik võrrand (mittereageerivad ioonid tõmbad maha)
    Fe3+ + 3Cl- Fe(OH)3 lühike võrrand
    Soolade hüdrolüüs. Indikaatorid
    Soola hüdrolüüs on soola ioonide reageerimine veega, mille tulemusel tekib aluseline või happeline keskkond. Kuidas määratleda keskkonda :
    Tugeva aluse katioon
    Nõrga happe anioon
    ALUSELINE
    Nõrga aluse katioon
    Tugeva happe anioon
    HAPPELINE
    Tugeva aluse katioon
    Tugeva happe anioon
    NEUTRAALNE
    Indikaator
    ALUSELINE
    NEUTRAALNE
    HAPPELINE
    Lakmus
    sinine
    lilla
    punane
    Fenoolftaleiin
    vaarikapunane
    värvusetu
    värvusetu
    Metüüloranz
    kollane
    kollane
    punane
    Energia kulub = neeldub = sidemete lõhkumine = ENDOTERMILINE
    Energiat vaja = eraldub = sidemete tekkimine = EKSOTERMILINE
  • Keemilised reaktsioonid lahuses #1 Keemilised reaktsioonid lahuses #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor arsion Õppematerjali autor
    Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Elektrolüüt. Ioonidevahelised reaktsioonid.Soolade hüdrolüüs. Indikaatorid.EKSOTERMILINE ja ENDOTERMILINE reaktsioon.

    Sarnased õppematerjalid

    Elektrolüüdid
    5
    docx

    Elektrolüüdid

    mitteelektrolüüdid ­ destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r

    Üldkeemia
    Elektrolüüdid
    4
    doc

    Elektrolüüdid

    Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ­ ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone ­Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid ­ esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid ­ lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ­ ained, millevesilahused ei sisalda ioone ­Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon

    Keemia
    ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON
    8
    doc

    ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON

    vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H 2SO4 HNO3 HCl HBr HI), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide hulka nõrgad happed (H 2S H2CO3

    Keemia
    ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON
    2
    doc

    ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON

    vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõrkade

    Keemia
    Anorgaaniline keemia II-Elektrolüüdid Kordamine
    3
    doc

    Anorgaaniline keemia II: Elektrolüüdid Kordamine

    Keemia KT Elektrolüüdid ­ ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon ­ lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon ­ lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained ­ (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs ­ neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse Elektrolüütide lahused või sulatatud ained juhivad elektrivoolu.

    Anorgaaniline keemia ii
    Dissotsiatsioon ehk lagunemine
    10
    docx

    Dissotsiatsioon ehk lagunemine

    Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu

    Keemia
    Keemilised reaktsioonid lahustes
    2
    docx

    Keemilised reaktsioonid lahustes

    · Elektrolüüdid ­ ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid ­ esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid ­ lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk ­ H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk ­ IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ­ ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ­ ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained.

    Keemia
    Elektrolüütiline dissotsiatsioon
    3
    doc

    Elektrolüütiline dissotsiatsioon

    ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine, mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). Miks juhivad elektrolüüdid elektrit (NaCl Na+ + Cl-)? Ioonid saavad lahuses vabalt ringi liikuda ning lahuse ioonid hakkavad välise elektrimõju mõjul liikuma kindlas suunas ­ vastaslaenguga elektroodi suunas. 2. Ioonsete ainete lahustumine · Ioonsed ained ­ leelised ja soolad ­ on tugevad elektrolüüdid · Ioonsete ainete dissotsiatsioon NaCl Na+ + Cl- · Ioonid on NaCl ioonkristallis alati olemas olnud.

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun