pisem aatomituumast. VanDevender ei mõistnud, kuidas see sai sinnamaani kesta. Must auk kiirgab energiat, milleks on Hawkingi kiirgus. Tänu sellele peaks saama miljoni tonni raskune must auk aurustuma 30 000 aastaga. Teadlane oli aga veendunud, et musta augu ümber koguneb aatomeid nagu elektrone aatomituuma ümber ja need satuvad lõksu, kuid ei neeldu augus. Nende laetud osakese magnetväljade tõttu auk lendabki ja kiirgab valgust, kuna aatomid ioniseeruvad ja moodustavad plasmakogumeid. Nendest tunnustusest ja kirjeldustest oletaski teadlane, et keravälk on nagu pisike must auk [6]. 5 4. P. KAPITSA HÜPOTEES Pjotr Kapitsa hüpoteesi kohaselt on keravälk plasmanähtus, kus välgukanalis ioniseeruvad kergemate elementide aatomid ning need tekitavad plasma. Kõrgel temperatuuril peab gaas täielikult ioniseeruma
elementi korraga vastava spektrijoone eraldamise teel. AASi puhul peab vahetama vastava õõneskatoodlampi iga metalli määramisel Plasma genereeritakse raadiosageduse magnetväljas Kvartstoru otsa ümber on mähis, läbi mille voolab vahelduvvool Läbi kvartstoru 3-kordsete seinte suunatakse argooni voog 1. Proov suunatakse plasmasse vesi-argoon aerosoolina 2. Kõrgel temp (6000-8000K)- proovis olevad ühendid atomiseeruvad 3. Aatomid ioniseeruvad ja hakkavad footoneid kiirgama 4. Emiteeritud valgus fokusseeritakse dispergeeriva elemendi abil (MK või polükromaator) Kromatograafia. Seletage mõisted ,,elueerimine", ,,eluent", ,,eluaat", ,,statsionaarne faas", ,,mobiilne faas" Elueerimine on protseduur, mille korral rakendatakse täidiskolonnis toimuvaid sorptsiooni ja desorptsiooni protsesse kasutades eluendi (gaas, vedelik) kolonni täidisest läbivoolutamist. Eesmärgiks
Gravimeetriline tiitrimeetria · Olemus Mõõdetakse tiitrimiseks kulunud titrandi massi · Eelised - suurem kiirus, mugavus; - pole vaja kalibreerida klaasnõusid; - pole vaja arvestada temperatuuri muutusi; - kaalumine on täpsem kui ruumala mõõtmine; - kergelt automatiseeritav. Vesilahuste keemia · Vesilahuste keemiline koostis · Elektrolüüdid - ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone AaBb -> aAb+ + bBa- · põhjustavad lahuste elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid · Ioniseeruvad täielikult lahustudes vees · Näiteks: HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ca(OH)2 tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Mitteelektrolüüdid · Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru; · Juhtivuse muutust ei esine; · Näiteks:Etanool C2H5OH;Sukroos C12H22O11 Happed ja alused · Brönsted ja Lowry happe-aluse teooria,1923 · happe ja aluse definitsioonid · konjugeeritud happed ja -alused
lahusesse viimine. 17.Seadme ehitus AAS-s Seade mõõdab EM kiirguse absorptsiooni. Valgusallikaks on spetsiaalne lamp ja küveti asemel on leek, kus proovi molekulid atomiseeritakse. 18.Õõneskatoodlamp. Valik ja ehitus. Koosneb volframist tehtud anoodist ja silindrilise kujuga katoodist. Katood on samast elemendist, mida proovis uuritakse. LAmp on täidetud inertgaasiga - Ne või Ar. Anoodi ja inertgaasi osakeste vahetul kokkupuutepinnal inertgaasi aatomid ioniseeruvad ning liiguvad katoodi poole, kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastud ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. 19.Atomisatsioon leegis Mõõtmiste käigus uuritakse EM kiirguse absorptsiooni aatomite poolt, siis proov peab olema atomiseeritud. Kõige tuntum meetod - atomisatsioon leegis. Gaasid (õhk+atsetüleen) juhitakse segistisse; lisatakse uuritav proov, mis
Pihussüsteemid-kahest või enamast faasist koosnevad süsteemid kus üks on ühtlaselt pihustuna jaotunud teisele. Osakeste kogupindala ja ruumala suhe suur.Süsteem kus üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud nim. pihussüsteemiks ehk dispergeeritud süsteemideks. Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks. Sorptsioon- mingi komponendi isevooluliselt kulgev kogunemine faasidevahelisele piirpinnale.
molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises suunas. Gaas on aine korrastamata olek. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallisatsioon ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi temperatuuri olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed elektrilaengu ehk ioniseeruvad gaasist saab plasma. *Temperatuuri abil on võimalik viia ühest agregaatolekust teise. 5.Kirjeldage keemilisi reaktsioone - aine tasemel, aatomite ja molekulide tasemel. Ühe aine muundumine teiseks/teisteks (valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid)). Füüsikalised-keemilised omadused muutuvad. Aatomite ja molekulide tasemel - osakesed põrkuvad ning struktuur muutub.
Ppm,ppb,ppt Lahustunud aine ja lahusti ruumalade suhe P funktsioonid Gravimeetriline tiitrimeetria: Olemus-mõõdetakse tiitrimiseks kulunud titrandi massi Eelised-suurem kiirus, mugavus;pole vaja kalibreerida klaasnõusid;pole vaja arvestada temperatuuri muutusi;kaalumine on täpsem kui ruumala mõõtmine;kergelt automatiseeritav. Vesilahuste keemiline koostis: Elektrolüüdid-aine või ühend mis vesilahustes moodustab lahustumisel ioone ja hakkab elektrit juhtima.Tugevad elektrolüüdid: Ioniseeruvad täielikult lahustudes vees.Nõrgad elektrolüüdid:lahustuvad vees,osa molekule jäävad kokku. Happe ja aluse definitsioonid: Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. vesinikioone); Alused on ühendid,mis seovad prootoneid. Vesi käitub nii happe kui ka alusena.Ta on amfolüüt. Autoprotolüüs-reaktsioon,milles osaleb amfolüüt.Toimub prootonite ülekanne. Keemiline tasakaal-päri-ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed.
aniooni. Meta-ränihape on H2SiO3. KEEMILISED ELEMENDID GEOKEEMIAS (Goldschmidti järgi) 1) siderofiilid, mis esinevad koos rauaga Fe, Co, Ni, Ru, Rh, Pd, Os, Ir, Pt, Mo, W, Re, Au, Ge, Sn, C, P, (Pb, As, S) 2) kalkofiilid, mis moodustavad sulfiidseid mineraale, esinevad koos väävliga Cu, Ag, Zn, Cd, Hg, Ga, In, Tl (Ge, Sn), Pb, As, Sb, Bi, S, Se, Te, (Fe, Mo, Cr) 3) litofiilid, kivimeid moodustavad, mis esinevad koos hapnikuga, kergesti ioniseeruvad Li, Na, K, Rb, Cs, Be, Mg, Ca, Sr, Ba, B, Al, Sc, Y, lantanoidid, ©, Si, Ti, Zr, Hf, Th, (P), V, Nb, Ta, Cr, (W), U, F, Cl, Br, J, Mn, (H, Tl, Ga, Ge, Fe) 4) atmofiilid, mis moodustavad atmosfääris gaasilisi ühendeid- komponente O, N, He, Ne, Ar, Kr, Xe, H, C 5) biofiilid, mis esinevad organismides, eluslooduses H, C, O, N, P PINNASE (mulla) KEEMIA Pinnas on segu, koosneb mineraalsest osast, orgaanilisest osast, veest ja õhust.
Väga tundlik (ppb). 21.Seadme ehitus AAS-s Analoogne spektrofotomeetriga, mis mõõdab EM kiirguse absorptsiooni. Valgusallikaks spetsiaalne lamp ja küveti asemel leek, kus proovi molekulid atomiseeritakse. 22.Õõneskatoodlamp. Valik ja ehitus. Katoodlamp koosneb volframist anoodist ja silindrilise kujuga katoodist. Katoodi materjal peab olema sama, mis määratav aine!! Lamp on täidetud inertgaasiga (Ne/Ar).Anoodi ja inertgaasi kokkupuutepinnal inertgaasi molekulid ioniseeruvad ning liiguvad katoodi poole, kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastub ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. Aatomite neelduvusjooned on äärmiselt kitsad (0.001 nm) ja seetõttu tavaliselt erinevate elementide neelduvusjooned ei kattu. See määrab meetodi ülihea selektiivsuse! 23.Atomisatsioon leegis 24.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed:
C HA Happed ja alused kus CH+ - vesinikioonide kontsentratsioon, mol/dm 3 Arrhenius: CA- - anioonide kontsentratsioon, mol/dm3 Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone CHA - dissotsieerumata happe kontsentratsioon, mol/dm 3 HCl H+ + Cl Kui selle happe dissotsiatsiooniaste on ja molaarne kontsentratsioon Ch (mol/dm3), siis happe dissotsiatsioonikonstant Kh: Alused on ained, mis ioniseeruvad vees, andes hüdroksiidioone = 2
hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa ja biomass ehk elusaine. 5) Litosfäär maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. 9. Vee unikaalsed omadused Suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteained ja ainevahetuse jääke Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. Vee suur pindpinevus on oluline tegus füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. Vett läbi nähtavus ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest Vee max tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel
Biosfääris on atmosfääri alumina osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa (Maa koor), biomass(elusaine) 5. Litosfäär Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. · Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteaineid ja ainevahetuse jääke. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7
on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. Litosfäär on maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km), millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. o Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteaineid ja ainevahetuse jääke. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8
seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt • Litosfäär e maakoor on maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. ► Vee unikaalsed omadused. Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalike toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija Vee dielektriline konstant on suur, st keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tikade pinnanähtustes Vett läbiv nähtav kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest Vee max tihedus on +4 C juuures, jäää tekib pinnal ja veekihtide vahel uudub vertikaal-tsirkulatsioon Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temp külmumise temperatuuril
Biosfääris on atmosfääri alumine osa, hüdrosfäär litosfääri ülemine osa (Maa koor), biomass(elusaine) 5. Litosfäär - on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteaineid ja ainevahetuse jääke. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7
Analüüsi aeg on lühem ja piigid on lahutatud ja on kitsad. 22. Detektorid (leek-ionisatsioondetektor, soojusjuhtivus, elektronhaarde) Detektorid on tundlikud analüüdi suhtes, on kokkusobivad erinevate kolonnide ja kandegaasiga, signaali lineaarne sõltuvus kontsist, temp.reziim kuni 400C, lühike reageerimisaeg mis ei sõltu voolukiirusest, hea vastupidavus ja lihtne opereerida. Leek-ionisatsioon-detektor - selektiivne - kasutatakse orgaaniliste ühendite puhul, mis ioniseeruvad vesiniku leegis. Gaasivoog segatakse õhu ja vesinikuga ja süüdatakse elektriliselt. Mõõdetakse tekkivat voolu vesiniku leegi ja kollektori vahel Soojusjuhtivus - universaalne - kasutatakse ühendite puhul, mille soojusjuhtivus erineb kandegaasi soojusjuhtivusest. Filament - traat, mis on valmistatud plaatinast, kullast või volframist. Traat kuumutatakse ja selle takistus sõltub ümbritseva keskkonna soojusjuhtivusest.
Biosfääris on atmosfääri alumina osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa (Maa koor), biomass(elusaine) 5. Litosfäär Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteaineid ja ainevahetuse jääke. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8
Need on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed.' Nõrgad elektrolüüdid-need on osaliselt dissotseerunud, dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%, eelkõige alused ja happed. 69. Ostwaldi lahjendusseadus. Kui antud happe dissotsiatsiooniaste on a ja molaarne kontsentratsioon Ch (mol/dm3), siis happe dissotsiatsioonikonstant Kh: 71. Happed ja alused. pH. · Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone: HCl ® H+ + Cl · Alused on ained, mis ioniseeruvad vees, andes hüdroksiidioone: NaOH ® Na+ + OH · Piiratud - käsitlevad vaid vesilahuseid. · Vastavalt hapete ja aluste protolüütilisele teooriale (alusepanija Bronsted, 1879... 1947) on happed ühendid, mis loovutavad prootoneid e. vesinikioone, alused aga ühendid, mis seovad prootoneid. Ph lahuste happelisis ja aluselisi omadusi väljendav vesinik eksponent. pH = -log [H+] 72
Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osasid ja on ise nende poolt mõjutatav. 5. Litosfäär- maakoor, milles leiduvad maapõuevarad leivad laialdast kasutamist (nt ehitusmaterjalide näol). 9. Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalikke toiteainete ja ainevahetuse jääkide transportija. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur organismides ja erinevates
· Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. · Magnetosfäär · Atmosfäär · Hüdrosfäär · Biosfäär · Litosfäär - · Vee unikaalsed omadused. · Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalike toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija; · Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes; · Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes; · Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest; · Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon; · Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel;
ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud ruumala. Tähtsus- Loomade ja taimede ainevahetuses oluline. Vee jaotumine kudedes oleneb osmootsest rõhust. 67. Elektrolüüdi mõiste- ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone. Näited- HCl, HBr, HI, HNO3, NaOH, KOH, Ca(OH)2 Nõrgad elektrolüüdid- Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerinud. Põhjustavad vähest juhtivust. Tugevad elektrolüüdid- ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. 68. Vee ioonkorrutis- happe lahuses ka OH ioone ja aluse lahuses H+ ioone. Nende korrutist tähistatakse Kv. 69. pH mõiste- negatiivne logaritm vesinikioonide molaarsest kontsentratsioonist. Näited- Maomahl 1,6 - 1,8; Apelsini mahl 2,6 - 4,4; Tomati mahl 4,3; Piim 6,6 - 6,9; Inimese veri 7,35 - 7,45; Pisarad 7,4. Määramine- indikaatorpaber, ioonselektiivsed elektroodid. 70
Tb dTb Võimalik lahutada komponente vedelik-vedelik süsteemides. Hv-kristallvõre lõhkumise entalpia, Hs-solvatatsioonientalpia = Ioniseeruvad lahustid sellised, mille molekulid on polaarsed ja x1 T , P H vap1 dielektriline läbitavus on kõrge. Mõned ainete lahustumisel dx1 toimuvad keem . muutused ja moodustuvad ioonid, mis
5)Litofäär Maa tahke väliskest, millel lebav õhuke kaitsekest pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. Litosfääris toimub kivimiteringe, ained satuvad atmosfääri vulkaanipurskel, mineraalained jõuavad vee abil pedosrääri ja veekoguudesse. 9. Vee unikaalsed omadused. 1)Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalikke toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija. 2)Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3)Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4)Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 5)Vett läbiv ja nähtav UV- kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 6)Vee maksimaalne tihedus +4 kraadi juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puutub vertikaal-tsirkulatsioon 7)Suure aurustumissoojause tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril
Saksa keemiku Wilhelm Ostwaldi (1853-1932) järgi Ostwaldi lahjendusseaduseks. Lahuse lahjendamisel suureneb elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste a. Lõpmatul lahjendamisel saab a võrdseks ühega. K ei sõltu kontsentratsioonist. K a Nõrk elektrolüüt a<<1, siis K= a2c c 249 Happed ja alused S. Arrhenius 1887: Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone: HCl H+ + Cl Alused on ained, mis ioniseeruvad vees, andes hüdroksiidioone: NaOH Na+ + OH Piiratud - käsitlevad vaid vesilahuseid. 250 Vee dissotsatsioon - lihtsalt Destilleeritud vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt 560 miljoni vee molekuli kohta dissotseerub üks vee molekul: H2O H+ + OH-.
➢ betoonist mahutid, mis on maa sees ja milles on lahused on tüüpilised osmoosiprotsessi tekkekohad. 60. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid,mitteelektrolüüdid. Elektrolüüdid - ained, mille vesilahused ja/või mis vedelas olekus juhivad elektrivoolu. st. ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone AaBb ⇄ aAb+ + bBa- ja põhjustavad lahuste elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid- ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Näiteks: happed HCl, HNO3, H2SO4, hüdroksiidid NaOH, KOH, Ca(OH)2, tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad NaCl. Nõrgad elektrolüüdid - Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud (α<< 1). Põhjustavad vähest juhtivust HPO 3 ⇄H 4 O++ H2PO4- 3 + AgCl ⇄ Ag + Cl-
vastavat rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks (). =iCmRT Cm- lahustunud aine kons(n/V). Osm rõhk=rõhuga mis ta avaldaks ideaalgaasina täites ruumala.Kasutatakse molaarmassi määramisel. Loomade ja taimede ainevahetuses. Mõjutab vee jaotumist kudedes. 63. Elektrolüüdid on ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone ja põhjustavad lahuste elektrijuhtivust. Tugevad elektrolüüdid ioniseeruvad täielikult lahustudes vees nt HCl, KOH. Nõrgad elektrolüüdid ei ioniseeri aga täielikult vees nt NH 3, HgBr2, HF. Sahharoos-mitteelektr 64.Vee ioonkorrutis: Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud:H2OH++OH. Seega on happe lahuses ka OH ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad vee dissotsiatsioonist. Kuid kõikides vesilahustes kehtib seos C H+*COH-=KV KV ongi ioonkorrutis. 65. Lahuste happelisi - aluselisi omadusi kirjeldatakse
sool Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme:jämepihus osakeste diam. >10-6m; kolloidsüsteemid 10-9.....10-6m; tõelised lahused<10-9m Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks. Sorptsioon- mingi komponendi isevooluliselt kulgev kogunemine faasidevahelisele piirpinnale.
Loomade ja taimede ainevahetuses oluline. Vee jaotumine kudedes oleneb osmootsest rõhust. Pöördosmoos- rakendades soola lahusele suuremat rõhku kui osmootne rõhk, saab sundida lahusti molekule minema läbi poolläbilaskva membraani puhtasse lahustisse. 71. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid. Ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone, põhjustades elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid - ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Näiteks: - HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 - leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2 - tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. Nõrgad: Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud, Põhjustavad vähest juhtivust Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), etaanhape (CH3COOH), oblikhape - (COOH)2; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4
69. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad materjaliteaduses. elektrolüüdid. määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone, põhjustades elektrijuhtivust kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud l Tugevad elektrolüüdid pragusid; - ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. määratakse metallide sulamite elementkoostist Näiteks: - HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 - leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2 81. Pulbrid, näited. - tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. } Kuivedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke
elektrolüüdid. ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone, põhjustades elektrijuhtivust vaid ühest lahustunud ainest, siis l Tugevad elektrolüüdid ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Näiteks: HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2
Van't Hoffi seadus - Osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud ruumala. = iCM RT V = inRT Kasutatakse: · Lahustunud ainete molaarmassi määramisel, · Oluline loomade ja taimede ainevahetuses, · vee jaotamisel kudedes. Elektrolüüt ühend, mis lahustudes vees moodustab ioone ja põühjustab lahuste elektrijuhtivust. · Tugevad elektrolüüdid ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Nt. HCl, HBr, HI, HClO, HNO, HSO, leelis-, ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. · Nõrgad elektrolüüdid lahustamisel vees mittetäielikult ioniseeruud, põhjustavad vähest juhtivust. Nt. HO, NH, HgCl, HgBr, enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, (COOH), happed, HF, HS, HCN, HCO, HPO, mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsioonijärgus.
seadus) Tähtsus: Osmootse rõhu mõõtmist kasutatakse lahustunud ainete (kõrgmolekulaarsete ühendite) molaarmassi määramisel; Loomade ja taimede ainevahetuses oluline; Vee jaotumine kudedes oleneb osmootsest rõhust. 71. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid Elektrolüüdid on ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone ja põhjustavad lahuste elektrijuhtivust. Tugevad elektrolüüdid - ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Näiteks: - HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 - leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2 - tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid - Põhjustavad vähest juhtivust - Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), etaanhape (CH3COOH), 72. Vee ioonkorrutis
temperatuuril lahuse poolt hõivatud ruumala (van`t Hoffi seadus) Tähtsus: Osmootse rõhu mõõtmist kasutatakse lahustunud ainete (kõrgmolekulaarsete ühendite) molaarmassi määramisel; Loomade ja taimede ainevahetuses oluline; Vee jaotumine kudedes oleneb osmootsest rõhust. 67. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid Elektrolüüdid on ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone ja põhjustavad lahuste elektrijuhtivust. Tugevad elektrolüüdid - ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Näiteks: - HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 - leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2 - tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid Põhjustavad vähest juhtivust Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), etaanhape (CH3COOH), 68. Vee ioonkorrutis
Kõrgemaid õhukihte ioniseerib päikese UV kiirgus. Ionosfaar on laetud positiivselt, maapind negatiivselt, takistus kogu maapinna ja kogu ionosfääri vahel on ca 200 oomi, pinge 250-300 kV. Elektrivälja atmosfääris hoiavad alal pilved. Nimelt toimub pilvedes osakeste (vee- ja jääpiisad) elektriseerumine, seejärel vertikaalse tsirkulatsiooniga laengute ümberjaotumine ja teatud osa negatiivsete laengute langemine koos sademetega aluspinnale. Kõige paremini ioniseeruvad veetilgad ja jääkristallid kõrge vertikaalse arenguga pilvedes. Langev veetilk või rahetera muutub atmosfääri elektriväljas dipooliks, dipooli alumine osa omandab positiivse, ülemine negatiivse laengu . Langeva veetilga või rahetera teele jäävad õhus hõljuvad väiksed neutraalsed veepiisad, mis võivad liituda langeva suurema osakesega, aga võivad ka põrkuda ja omandada positiivse laengu. Langev veetilk või rahetera ise omandab peale
Suur arv tuleneb antud struktuurvalkule omasest aminohappejääkide kindlast järjestusest ja koosseisust. Kudede/organite valgusisaldus sõltub nende ülessannetest ja valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul ja haiguse korral. Inimkehas on valke umbes 40...46% kuivkaalust. Amfoteersus (happelisus/aluselisus)- Valgud on amforteersed polüelektrolüüdid (neil on happe ja aluse loomus). Selle määravad aminohappejääkide ioniseeruvad R-grupid. Puhverdusvõime-seovad pöörduvalt H+ või OH- Valkude adsorptsioonivõime-võivad absirbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (hormoone, vitamiine, rasvhappeid, rauda, vaske, ravimeid). See muudab need ained/ühendid lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust Makromolekulaarsus- valkudel, mille primaarstruktuur on teada, sab Mrarvutada. Kui koostis pole teada, määratakse Mr eksperimentaalselt(mass-spektromeetriga)
(kõrgmolekulaarsete ühendite) molaarmassi määramisel; Loomade ja taimede ainevahetuses oluline; Vee jaotumine kudedes oleneb osmootsest rõhust. 71. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid. Elektrolüüdid on ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone ja põhjustavad lahuste elektrijuhtivust. Tugevad elektrolüüdid - ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Näiteks: - HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 - leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2 - tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid Põhjustavad vähest juhtivust Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), etaanhape (CH3COOH),
Selle raadius kasvaks ka 100 korda ja see oleks siis 7 105 km × 100 7 . 107 km. Päikese kaugus Maast on praegu keskmiselt 1,5×108 km, seega saaks siis ka Päike ja Maa kokku, sest Maa raadius kasvas ka. Kas see tähendaks , et Maa põleks ära? Oh ei , sest Päikese ruumala suureneks siis miljon korda (100×100×100) ja kui ruumala niipalju suureneb , siis rõhk langeb Päikeses ja Päike kustub ära. Saabub pimedus. Lisaks sellele aatomid ioniseeruvad, õhk muutub juhtivaks! Mis saab siis Maal olevatest elektriseadmetest?! Mis juhtub, kui muutuks gravitatsioonikonstant ? · Kasvagu gravitatsioonikonstant näiteks 10 korda. Siis suureneks gravitatsioonijõud nii palju, et Päike tõmbaks planeedid endasse ja üldse kogu Universum tõmbuks kokku ühte punkti. · Vähenegu gravitatsioonikonstant näiteks 10 korda. Siis väheneks
kiirga enam mitte joonspektrit teatud kindlate lainepikkustega, vaid nn. ribaspektrit, kus jooned on laienenud ribadeks. Ka gaasifaasis olevate molekulide spektrid on enamasti ribaspektrid, kuid teisel põhjusel. Molekulides aatomid võnguvad oma tasakaaluasendite ümber ja võivad ka tervikuna pöörelda. See kõik toimub samaaegselt elektronsiirdega, mis viib elektronribade laienemisele. Väga kõrgetel t*del molekulid ja aatomid ioniseeruvad. Tekkinud plasma spekter võib olla pidev nagu on seda Päikese spekter. Pideva spektri saame ka siis kui tahket keha, näiteks metalli või sütt kuumutada. Kuumutatud kehad kiirgavad valgust. Madalamal t*l on kiirgus pikemalainelisem, nähtavaks muutub see tumepunasena kusagil 600 °C juures. T*i edasisel tõstmisel hakkab domineerima järjest lühemalainelisem kiirgus, muutudes silmale nähtavalt kollakaks, edasi valgeks (nagu Päike) või isegi sinakaks (nagu kuumad tähed)
HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4, Leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid: lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerinud, põhjustavad vähest elektrijuhtivust (H3PO4↔H3O+ + H2PO4- ) Vesi, ammoniaak NH3 Soolad: HgCl2 Enamus orgaanilisi happeid: etaanhape, oblikhape, metaanhape Happed: HF, H2S, HCN, H2SiO3, H3PO4 Tugevad elektrolüüdid: ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad. soolhape (HCl), väävelhape (H2SO4), lämmastikhape (HNO3), kaaliumhüdroksiid (KOH), kaaliumkloriid (KCl), naatriumkloriid (NaCl) 72. Vee ioonkorrutis. Ka vesi on lahuses mõningal määral ioniseerunud: 2H2O↔H3O +OH ehk H2O↔H + OH Seega on happe lahuses OH ioone ja aluse lahuses H ioone, mis tekivad vee dissonantsioonist, kuid kõikides
ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 53 taktide lõtvumist, mis omakorda põhjustab takistuse suurenemist ning veelgi suuremat kuumenemist. Kaablite puhul venib nende ülekuumenemisel mantel välja ja jahtumisel teki- vad tina ning isolatsiooni erinevate paisumistegurite tõttu tühikud, mis elektri- välja mõjul ioniseeruvad. See võib soodustada läbilöögi teket. Kaablite puhul võib olla lubatav temperatuur sõltuvalt kaabli talitluspingest, isolatsiooni ma- terjalist jm. piirides 50...80° C. Laskumata kuumenemisprotsesside teooriasse, on arusaadav, et antud juhtme või kaabli margi ning jahutustingimuste korral on pikemaajalisel talitlusel te- ma temperatuur määratud vooluga. Seetõttu saab temperatuuri lubatavuse kontrolli asendada kestvalt lubatava voolu kontrolliga.
Seetõttu on vaba radikaal väga reaktiivne. Madala lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused nagu rö-kiirgus toimivad vabu radikaale tekitades, kõrge lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused toimivad ionisatsiooni kaudu. Loomulikult ei välista protsessid teineteist, kuid nende toimumine sõltub lineaarse energia transpositsioonist. Rakk koosneb põhiliselt veest, seega toimub enamus energia neeldumisest vees. Kiirguse toimel veemolekulid ergastuvad ja ioniseeruvad ning tekivad vabad radikaalid. Meid huvitavaks lõpptulemuseks on muutused sellises biomolekulis nagu DNA. 3. 3. Bioloogiline faas. Ioniseeriva kiirguse bioloogiline faas hõlmab bioloogilise süsteemi kiiritusjärgset muutumist. Tänu eelnevale keemilisele faasile tekivad ka biokeemilised muutused, mis algul ei ole nähtavad, kuid suurte kiirgusdooside puhuselt muutuvad jälgitavaks ja viivad rakkude surmani, mis võib massilise kahjustumise korral olla kogu organismi surma põhjuseks.
Gammakiirgus on väga suure läbimisvõimega ja seda takistavad oluliselt paksud metalli- või mullakihid. · - kiirgus koosneb alfaosakestest, st nad koosnevad kahest prootonist ja kahest neutronist. Kuna sarnane koostis on ka heeliumi aatomi tuumal, nimetatakse alfaosakesi ka heeliumiaatomi tuumadeks. Alfaosakesed kaotavad kiiresti energiat põrkudes talle ette jäävate molekulidega. Selle tulemusena molekulid ergastuvad või ioniseeruvad (kaotavad elektrone ja laaduvad positiivselt). Kaotanud oma energia ühineb alfaosake kahe elektroniga ja muutub heeliumi aatomiks. Õhus levib alfaosake enne kadumist kuni 10 cm. Tahketes või vedelates ainetes aga palju vähem. · - kiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Elektronide kiirused võivad olla väga suured , kuni 99 % valguse kiirusest vaakumis. Selletõttu on - kiirgus ka hea ioniseerija
annaabi.ee 
