jäänud see küllaltki väikeseks. Põhjused areaali vähenemiseks võivad olla looduslikud, kuid areaal võib väheneda ka inimese tegevuse tõttu. Selliseid areaale nimetatakse reliktseteks. Reliktsed areaalid on näiteks harilik jugapuul või hiibapuul . Kultuurareaaliks nimetatakse maa-ala kus liiki kasvatatakse kultiveerituna . mitmetal liikidel võib kultuurareaal mitmeid kordi ületada loodusliku areaali. Väga suur kultuurareaal on näiteks harilikul pirnipuul. Puittaimede introduktsioon INTRODUKTSIOON Introduktsiooniks nimetatakse võõrliikide sissetoomist. Introdutseeritud liike nimetatakse eksootideks ehk võõpuuliikideks. Eestisse on introdutseeritud üle 500 erineva liigi, näiteks harilik sirel, siberi lehis, harilik hobukastan, suur läätspuu jne. AKLIMATISATSIOON Aklimatisatsiooni korral viiakse liik looduslikust areaalist erinevatesse tingimustesse. Aklimatiseerumine on organismi kohanemine uue elukoha tingimustega väljaspool looduslikku leviala
loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel. Loodushoiu alla loetakse mõnikord ka looduse rikastamist, näiteks introduktsiooni ja haljastamist. Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud. Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks. * Tahtlik ehk sihipärane introduktsioon toimub inimese soovil ja sageli põllumajandusliku, jahindusliku või aiandusliku eesmärgiga sissetoodud liike tarvitada, lisaks kohalikule faunale ja floorale. * Tahtmatu ehk sihipäratu introduktsiooniga on tegu, kui liik (tulnukas, nt. tulnuktaim) on mingisse kohta jõudnud küll kaudselt inimese abiga (näiteks laevadega, rongidega), kuid viimase teadmata. Keskkond ehk miljöö on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Keskkond võib hõlmata
Joseph-Maurice Ravel 7. Märts 1875 - 28. detsember 1937 Elulugu · Joseph-Maurice Ravel oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Sündis Prantsuse väikelinnas · Isa oli sveitslane ja ema baski-sealt ka huvi Hispaania muusika vastu Pierre Joseph Ravel Marie Delouart Ravel Joseph-Maurice Ravel Haridus-ja töökäik · 14-aastaselt asub õppima Pariisi konservatooriumisse · Sealsed õpiaastad olid ebahuvitavad ning ta pühendas oma aega rohkem muusikale, eelkõige heliloomingule · Vanemaks saades avastab oma tõelise ande · Ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad · Edasi järgneb viljakas tööperiood ja ta on väga hinnatud Pariisi kultuuri valdades · Rindele saadetud ning peapõrutusega tagasi toodud Ravel on mõjutatud nähtud sündmustest ning viimased eluaastad on täis traagikat, seda kõike mõjutab ka tema looming Looming · Raveli muusika ...
Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy ...
Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel sündis 7. märtsil 1875 Siburi linnas Lõuna- Prantsusmaal. 1882. aasatl hakkas õppima klaverimängu ja 1887. aastast alustas harmoonia õppimisega. Siburi linn asus Hispaania ja Prantsusmaa piiril, kus teenis sõjaväes Raveli isa, kes oli väga suur muusika armastaja ning andis selle armastuse üle ka oma pojale. Ta oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist, 20. sajandi üks reformaatoritest ja kõige tähtsamatest tegijatest. Tema kõige kuulsamaks teoseks on ,,Bolero". 1889. aastal astus Ravel Pariisi konservatooriumisse, mille lõpetas klaveri erialal. Noort muusikut aitas vä...
suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus ja Lätis esineb kaks Euroopa päritoluga vähiliiki ( jõevähk ja kitsasõraline vähk) ning ka Põhja - Ameerikast pärit liigid (signaalvähk ja ogapõskne vähk Leedus ning Lätis signaalvähk).Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on drastiliselt vähenenud ning seetõttu tuleb neile suuremat tähelepanu pöörata. Vähikatk, reostus, elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peamisteks põhjusteks ja suurimaks ohuks ka edaspidi. Kohalikke Euroopa vähiliike loetakse ohustatuiks ja nende liikidemajandamisse(kasutamisse ja kaitsesse) tuleb suhtude erilise tähelpanuga. II Levik ja asustustihedus Jõevähk on ainuke vähiliik Eestis ning ta jõudis meie järvedesse ja jõgedesse peale viimast jääaega. 19. sajandi lõpus oli jäevähk siinsetes järvedes ja jõgedes arvukalt esindatud
a) Sünnipaiga truuduse efekt. Viib geneetiliste isolaatide kujunemisele. Näiteks lõhilastekudemisränded- pöördutakse kudema samasse jõkke, kus ise üles kasvas. 3) Antopogeenne. Inimene tekitab isolaate näiteks luues tehiskeskkondasid nagu suurlinnade pargid. Ka infrastruktuur on loomi mõjutanud, mitmerealised kiirteed ristuvad loomade liikumisteedega. Inimtegevuse alla läheb ka uute liikide sissetoomine. Tahtlik sissetoomine e. introduktsioon. (hõbekoger, Sovsnevski karuputk). Juhuslik introduktsioon (uued liigid on pääsenud vabadusse inimese hooletuse tõttu) N: karpkala, ida unimudilane. Tahtmatu liikide sissetoomine e. bioinvasioon. N: vaaraosipelgad, kammloom, jalakasurm, vähikatk. ISOLAATIDE SAATUS: · Isolaadid surevad välja (kõige levinum variant). Põhjuseks ebasoodne keskkond, teiste liikide mõju või isendite vähesus. · Taasühinemine lähtepopulatsiooniga
reguleerib juurdepääs toiduressurssidele. Kõige üldisemalt on homöostaas süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Antropogeense tegevuse vormid liikide hävitamisel ja ümberkujundamisel - kasutamine ja hävitamine (kalandus ja jahindus); - viljelemine ja kodustamine teiste liikide viimine oma kultuuri ja selle kaudu oma heaolu suurendamine (teravilja kultuurid); - introduktsioon ja aklimatisatsioon ((ladina keelest. ac (ad) juurde + kliima) loomade või taimede kohanemine (või kohandamine) võõra keskkonna oludega, eeskätt kliimaga mingi taime- või loomaliigi toomine aklimatisatsiooniks alale, kus seda varem ei esinenud; - selektsioon bioloogiline valikaretus, mis seisneb olemasolevate taimesortide ja loomatõugude parandamises ja uute arendamises kunstliku valiku teel.
Die Tapferkeit(Georg Philipp Telemann) Jose Antonio Page Ramirez Mehhiko rahvalaul Chiapanecas(Rafael Mendez) Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Sonoran Desert Harmonies kaheksale trompetile(Eric Ewazen) Jaan Ots, Simmu Vasar, Jose Antonio Page Ramirez, Allan Jallai, Mart Aus,Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Aaria & koraal kantaadist nr 147( Johann Sebastian Bach) Mart Aus,Norman Verte , Jose Antonio Page Ramirez,Margus Toompere, Argo Valss Muusika vaskpillidele I Introduktsioon II Skertso III Bluus IV Finaal(Klaus-Peter Bruchmann) Mart Aus,Märt Metsla,Jose Antonio Page Ramirez , Toomas Vana, Margus Toompere,Argo Valss Tähelepanekud Kontserdi muutis meeldejäävaks see, et avastasin et tegelikult on meil Eestis palju andekaid muusikuid. Näiteks Mart Aus , kes esitas Gabriel Faure teost ''Pavaan op 50'' ja Taavi Viljat , kes avaldasid oma ülimalt hea pillidevaldamis oskusega muljet. Lisaks oli väga hea Norman Verte
Tekib inbreedingu depressioon ja geneetiline triiv. Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina (invasiivsete võõrliikide mõjud), invasiooni protsess (ehk invasiooni etapid), Globaalne mõju – üldiselt kooslused muutuvad homogeensemaks ehk ühetaolisemaks (osad kohalikud, sh. endeemsed liigid kaovad ja väiksem grupp „edukamaid“ liike muutub järjest arvukamaks). ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu Transport - Introduktsioon - Kohanemine - Levimine kümne reegel – kümnendik immigrantidest naturaliseerub, neist omakorda kümnendik muutub invasiivseteks → Kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas kasvama, kuid enamik neist lühiajaliselt (ei moodusta püsivaid populatsioone) → neist omakorda kümnendik naturaliseerub, → viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda invasiivseks Näiteid, miks invasioonid võivad õnnestuda Invasiooni edukus sõltub:
20. sajandi luule Eestis 20. sajandi eesti luules etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne.Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Kõik nimetatud luuletajad tulid kirjandusse 20. sajandi esimesel kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmituste tegevusajal. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlasteloomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Nagu noor Suits,nii luuletas...
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ball...
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ball...
on võrdlemisi kõrge. Ülemjooksul esineb ka jõevähki, kuid alamjooksul mitte. (kaitsekorralduskava) Jõeforelli asustamine Kirjeldatud jõe omadused on sobivad jõeforellile, kes vajab eluks kiiret voolu, jahedat ning hapnikurikast vett ja ka varjumisvõimalusi. Ometigi pole andmeid, et seal see kala looduslikult elutseks. Aastatel 1992-1994 asustas Ervin Pihu jõe alamjooksule kuuel korral jõeforelle. Kokku asustati 219 kala, kes olid pärit viiest Eesti veekogust. Introduktsioon kandis vilja, ning kujunes püsiv, paljunev populatsioon, nelja kilomeetrisel lõigul Suure- Kambja paisjärvest kuni suudmeni.(E. Pihu) Idaoja Idaoja on 11 kilomeetrit pikk ja selle valgala on 48,8km2 . Lisaoja suubub Peeda jõkke 4km enne porijõge. Idaoja saab alguse Põlvamaalt, Maaritsast. Tema langus on 5,3m/km. Aastal 1992 oli oja vesi eutroofne ning mõõduka fosforireostusega. Idaoja on Peeda jõe lisaoja, mis toob jõkke sisse suurel hulgal jahedat vett
geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus ja Lätis esineb kaks Euroopa päritoluga vähiliiki ( jõevähk ja kitsasõraline vähk) ning ka Põhja - Ameerikast pärit liigid (signaalvähk ja ogapõskne vähk Leedus ning Lätis signaalvähk).Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on drastiliselt vähenenud ning seetõttu tuleb neile suuremat tähelepanu pöörata. Vähikatk, reostus, elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peamisteks põhjusteks ja suurimaks ohuks ka edaspidi. Kohalikke Euroopa vähiliike loetakse ohustatuiks ja nende liikidemajandamisse(kasutamisse ja kaitsesse) tuleb suhtude erilise tähelpanuga. 4.1 Levik ja asustustihedus Jõevähk on ainuke vähiliik Eestis ning ta jõudis meie järvedesse ja jõgedesse peale viimast jääaega. 19. sajandi lõpus oli jäevähk siinsetes järvedes ja jõgedes arvukalt esindatud. Suurim
· Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse; · 1840 1850 kartulikasvatuse levik põldudele; · 1850 1870 kartulikasvatuse ulatuslik laienemine; · 1870 1880 suureviisiline kartulikasvatus. · 20 sajandi alguses (1900-1913) oli eestis kartuli külvipind 70 000- 80 000 hektarit ja saagikus 10-12 tonni hektarilt. · Kartuli kasvupind moodustas ligi 25% kogu põllumaast. Kartulisaagi kasutus
Söepõletamise mastaapsust iseloomustab näiteks fakt, et 1674. a. kavatses Inglismaa valitsus Briti saartel rauasulatuse keelata, kuna seda mereriiki ähvardas laevaehituseks vajaliku puidu lõppemine. Pinnase erosioon haritavatel maadel ja mulla sooldumine kunstlikult niisutatavatel maadel olid tuntud juba 2 - 3 aastatuhandet tagasi. Need nähtused said mõnede muistsete tsivilisatsioonide hääbumise põhjuseks. Suurte geograafiliste avastuste ajastul algas taimeja loomaliikide introduktsioon ühtedest geograafilistest regioonidest teistesse. Osalt sihipärane, osalt ettekavatsematu ja soovimatu liikide introduktsioon tekitas olemasolevates ökosüsteemides kohati suuri muudatusi. Näiteks küülikute viimine Austraaliasse. Ka Kanaari saarte originaalsed ökosüsteemid on peaaegu täielikult asendunud uutega. Tööstusrevolutsioon soodustas veelgi antropogeensete ökosüsteemide laienemist ning tõi uute nähtustena kaasa õhu ja vee saastamise
Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnastüle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: ·1740...1760 kartuli introduktsioon Eestisse; ·1750...1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; ·1800...1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse; ·1840...1850 kartulikasvatuse levik põldudele; ·1850...1870 kartulikasvatuse ulatuslik laienemine; ·1870...1880 suureviisiline kartulikasvatus. Kartuli botaaniline süsteem Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda ja maavitsa perekonda. Kõige tähtsam kultuurkartuliliik on SolanumtuberosumL. Kartuli sortide rühmitamine: · Kasvuaja pikkuse järgi: Varajased 75-90
· Kisklus, · Herbivooria, · Parasitism, · Konkurents, · Sümbioos, · Mutualism. 3. Generatiivsed vastastikkused suhted paljunemise pinnal. Antropogensed tegurid: 1. Otsene: · Organismide kasutamine ja hävitamine kalandus, jahindus, · Organismide viljelemine ja kodustamine organismi viimine kultuuri, · Introduktsioon ja aklimatsioon organismi sissetoomine alale, kus seda varem polnud, · Selektsioon valikarendus. 2. Kaudne: · Abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi maaharmine, kuivendamine, vee-õhu saastamine. Taluvusala e ökoamplituud toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast.
Sugukond (familia) Alamsugukond (tribus) Perekond (genus) Liik (species) (lühend sp.) Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.) Teisend (varietas) (var.) Vorm (forma) (f.) Kultivar (cultivar) (cv.) Puittaimede geograafiline levik ja introduktsioon Igal kasvatataval (kultiveeritaval) taksonil (=mingisse taksonoomilisse üksusesse (näit. liik, perekond, sugukond jne) kuuluvate organismide kogum) on oma looduslik leviala e. levila e. areaal. Areaal on seega, mingi taksoni looduslik esinemisala (territoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab liigi kõiki populatsioone. Ökoamplituudist, levimisviisist ja vajalike elutingimustega kohtade olemasolust sõltuvalt võib levik areaali piires olla erinev (hajulevilast lauslevilani)
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaver...
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
kõik välis- ja sisetunnustelt sarnased isendid. Taksonoomilised üksused e. taksonid · Riik (regnum) · Hõimkond (divisio e. phylum) · Klass (classis) · Selts (ordo) · Sugukond (familia) · Alamsugukond (tribus) · Perekond (genus) · Liik (species) (lühend sp.) · Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.) · Teisend (varietas) (var.) · Vorm (forma) (f.) · Kultivar (cultivar) (cv.) 75. Areaal. Introduktsioon. Aklimatisatsioon. Areaal on mingi taksoni looduslik esinemisala (territoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab liigi kõiki populatsioone. Ökoamplituudist, levimisviisist ja vajalike elutingimustega kohtade olemasolust sõltuvalt võib levik areaali piires olla erinev (hajulevilast lauslevilani). Seega võib areaal olla nii terviklik, kompaktne kui ka katkendlik. Viimasel juhul on see tingitud näiteks looduslikest teguritest (reljeefist, mullastikust, veekogudest jne). Areaal võib
Õitseb mais, urvad kerajad. 1-1,5m kõrgune põõsas. Kasvab Euroopas, Siberis. Eestis kodumaine. 73. Dendroloogia mõiste. Botaanika ja metsanduse haru, mis uurib puittaimi, puid ja põõsaid ning liaane. Puidu omadused, kasutamine, süstemaatika. 74. Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused. Kasutatakse bioloogias kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liik – Perekond- Sugukond – Selts – Klass – Himkond – Riik – Domeen - Elu 75. Areaal. Introduktsioon. Aklimatisatsioon. Areaal on mingi liigi isendite esinemisala. Introduktsioon on võõrliigi toomine alale, kus teda varem ei olnud. Aklimatisatsioon on kohanemine kliima- või elutingimustega. 76. Puuliikide rühmitamine kõrguse ja vanuse järgi. Tooge näiteid. Ülikõrged: h ebatsuuga, kõrged: h kuusk, h mänd keskmised h haab, h tamm, arukask madalad sookask, hall lepp, h elupuu väga madalad h toomingas, h kadakas, h pihlakas 77. Lehtede liigitus. Lehelaba kuju, lehetipp, leheserv.
- spetsiifiliste ja üldkahjurite mõju - konkurentsi võime 4. Inimkasutus 5. Paljunemisbioloogia 6. Taksoni geneetika 7. Taimesüstemaatika areng 14. Taimeliikide ohutegurid Kõige peamisemad taimestiku ohutegurid kaasajal: · metsade hävitamine · märgalade - soode kuivendamine · ehitustegevus, nii teede kui hoonete · loomade arvukuse järsud muutused · liikidele vajaliku inimmõju lakkamine · saastatus kemikaalidega · ärakorje ja tallamine · introduktsioon 15. I Looduskaitse seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid Looduskaitse Eestis · Vaika saarte LK ala 1910 · LK seadus 1935, 1936 20+6 taimeliiki · Eesti NSV LK seadus 1957, 55 taimeliiki 1958 · Kaitstavate Loodusobjektide Seadus 1994 · Looduskaitseseadus 2004 kaitsealused liigid kolmes kategoorias 1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas (Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Gmelini kilbirohi (Alyssum gmelinii), (ristõielised) LK2
70 liiki põhjapoolkeral, mis on ühe- ja kahesugulised, vastakute paaritusulgjate liitlehtedega suvehaljad puud ja põõsad. Õied ühe- või kahesugulised, tipmistes või külgmistes pöörisjates õisikutes. Vili kuiv, tiivaga varustatud nahkjas pähklike. Mõned liigid tuultolmlejad, mõned putuktolmlejad. Kiirekasvulised, hea puiduga ja tihti kasutatud haljastuses. Perekonnas umbes 70 liiki, kasvades enamasti põhjapoolkera parasvöötmes. Perekond Nulg (Ábies Mill.) Abies Introduktsioon - taimeliigi viimine väljaspoole tema looduslikku areaali. Paljude nululiikide kasvatamine meil nende külmahelluse tõttu on äpardunud, kuid on terve rida liike, millised kasvavad meie oludes hästi. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp.
3. Kinnistumine: uue indiviidi päritolu (suguline,mittesugul.) kinnistumise piirangud. IV Keskonna faktorite mõju: paljunemisele, levimisele, kinnistumisele ja säilimisele. Kõige peamisemad taimestiku ohutegurid kaasajal: metsade hävitamine, märgalade - soode kuivendamine, ehitustegevus, nii teede kui hoonete, loomade arvukuse järsud muutused, liikidele vajaliku inimmõju lakkamine, saastatus kemikaalidega, ärakorje ja tallamine, introduktsioon. I LK seadus Eestis 1935, 1936 20+6 taimeliiki. 1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, Valge tolmpea, Punane tolmpea, Mägi-kadakkaer, Taani merisalat, Lehitu pisikäpp, Rand-ogaputk, Lõhnav käoraamat, Harilik luuderohi, Harilik kobarpea, Arukäpp, Leeder-sõrmkäpp, Alpi võipätakas, Villtulikas, Põhja-lipphernes, Mustjas sepsikas, Tuhkpihlakas, Jugapuu, Pihkane põisrohi. Müügikeeld:
- mullastiku tingimuste moju - spetsiifiliste ja üldkahjurite moju - konkurentsi voime 4. Inimkasutus 5. Paljunemisbioloogia 6. Taksoni geneetika 7. Taimesüstemaatika areng 9. Taimeliikide ohutegurid metsade hävitamine märgalade - soode kuivendamine ehitustegevus, nii teede kui hoonete loomade arvukuse järsud muutused liikidele vajaliku inimmoju lakkamine saastatus kemikaalidega ärakorje ja tallamine introduktsioon 10. I Looduskaitse seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid Vaika saarte LK ala 1910 LK seadus 1935, 1936 20+6 taimeliiki Eesti NSV LK seadus 1957, 55 taimeliiki 1958 Kaitstavate Loodusobjektide Seadus 1994 Looduskaitseseadus 2004 kaitsealused liigid kolmes kategoorias Nt kaunis kuldking, talvik, 11. Kaitsealused taimeliigid ja nende kategooriad 2004. aastast
o Taksoni geneetika o Taimesüstemaatika areng (kahe liigi eristamine üksteisest; vastupidine olukord, kus kaks liiki leitakse olevat samasugused) · Taimeliikide ohutegurid o Metsade hävitamine o Märgalade soode kuivendamine o Ehitustegevus (hooned, teed) o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) · Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti
o Taksoni geneetika o Taimesüstemaatika areng (kahe liigi eristamine üksteisest; vastupidine olukord, kus kaks liiki leitakse olevat samasugused) Taimeliikide ohutegurid o Metsade hävitamine o Märgalade – soode kuivendamine o Ehitustegevus (hooned, teed) o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus – kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti
Kokkupõrge (otsene füüsiline võitlus) Võitlus (parem asukoht, rohkem toitu jms) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures Liikide vahelised tegurid: Võitlus toitumise pinnal - toiduahel Parasitism, konkurents, sümbioos, mutualism (tolmeldamine) Antropogeensed tegurid: otsene mõju - vahetu toime elusale o Kasutamine ja hävitamine (jahindus, kalastamine) o Viljelemine ja kodustamine o Introduktsioon ja aklimatsioon - organismi sissetoomine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem pole olnud o Selektsioon ehk valikarendus Kaudne mõju - abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi - maaharimine, kuivendamine, õhu-vee saastamine Demökoloogia - populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid. Populatsioon - kogum ühe teatava liigi isendeid kindlal territooriumil. Selle mõõdetavad omadused: Arvukus Asustustihedus
Umbrohud on aias, põllul, rohumaal kasvavad mittesoovitud taimed. MIINUSED - Umbrohtumisega kaasnevad saagi kaod - Saagi kvaliteet halveneb - Kultuurtaimed peavad võitlema nendega ruumi ja valguse pärast - Umbrohud on suure veetarbega ja kasutavad toitaineid - Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad PLUSSID + sügavajuurelised umbrohud toovad toitaineid altpoolt ülesse + umbrohud vähendavad aurumist + rohkem putukaid ja linde 61. Umbrohtude introduktsioon, probleemid – lahendused. Sissetoomine on kas tahtlik või tahtmatu. Tahtlik on uute liikide sissetoomine. Tahtmatu on tulnuktaimede lisandumine, autoga, laevaga, rongiga. 62. Umbrohtumise suurenemise tegurid Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks Vead kompostimisel Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine Agrotehnilised vead Koorimise puudulik teostamine
ÖKONISS · Mingi liigi ökoamplituudid e kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. · Põhiniss, · tegelik e. realiseeritud niss Antropogeensed tegurid · Inimtegevuse mõju organismidele · otsene mõju · kaudne mõju keskkonna muutuse läbi Otsene vahetu toime elusale · kasutamine ja hävitamine (jahindus, kalandus) · viljelemine ja kodustamine organismi viimine kultuuri · introduktsioon ja aklimatsioon organismi sissetoomine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem pole olnud · selektsioon valikaretus Kaudne · abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi maaharimine, kuivendamine, õhu-vee saastamine Demökoloogia · Populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid · Populatsion (populus rahvas, asustus) kogum ühe teatava liigi isendeid, kes küllalt pika aja
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
Poollooduslike koosluste kultuuristamine, ümberistutamine Killustamine Võõrliigid, mis tõrjuvad kohalikud asukad välja metsade hävitamine, metsastamine, lageraied märgalade - soode kuivendamine ehitustegevus, nii teede kui hoonete loomade arvukuse järsud muutused liikidele vajaliku inimmõju lakkamine saastatus kemikaalidega, põllumajanduskeemia ärakorje ja tallamine (liigne külastatavus) introduktsioon õhusaaste, hapestumine, muud keskkonnamürgid haigused, parasiidid 88. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Arvesse tulevad komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. 89. Kaitsealuste taimeliikide näited
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
