eurot. Võlakirja kustutustähtaeg on 5 aasta pärast ning intresse makstakse kord poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning kupongintressimääraks 12% nimiväärtusest aastas. Selline oli seis täna hommikul. Päeva jooksul saite aga teada ärevakstegeva uudise. Nimelt tekkis ettevõttel probleeme intresside maksmisega ning võlakirjaomanikud (sh Teie) leppisid situatsiooniga kus esimese kahe aasta intressimaksed makstakse välja võlakirja kustutustähtajal, kusjuures ettevõte nõustus intressimaksete edasilükkamise korral suurendama tasumata intressimaksete suurust 5% võrra aastas. Lisaks lepiti kokku et kupongintress 12% jääb samaks ning kolmandal ja järgnevatel aastatel toimuvad intressimaksed nii nagu varemgi. Kuna ettevõtte riskitase on nüüd oluliselt tõusnud, ootavad investorid 18% efektiivset tulu aastas oma investeeringust ettevõtte võlakirjadesse
21 intressimaksete kogusumma kahe perioodi vahel start_per 1 end_per cumprinc() -5,861.66 laenu põhiosa maksete kogusumma kahe perioodi v start_per 1 end_per =ipmt() -388.43 intressimakse mingi konkreetse perioodi jaoks (st k per 109 = cumipmt() -104,404.04 Näide: intressimaksed kokku kogu laenuperioodi joo start_per 1 end_per Oletame, et planeerime võtta eluasemelaenu 100 000 eurot 30-ks aast Intressimäär on fikseeritud 5,5% ning makseid tehakse igakuiselt. Leidke, milline on igakuine laenu tagasimakse (=PMT())
600 400 200 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 Aastad © Robert Kitt Intressimaksete sagedus - basic · Probleem: sama intressimäära number tähendab erinevatel maksesagedustel erinevat saadavat raha · Eelnevas näites eeldati, et intressimaksed toimuvad üks kord aastas. Võimalikud on ka pool-aastased, kvartaalsed, igakuised jne maksed · Intressimäärade võrdlemiseks tuleb nad viia samale kumuleerimissagedusele või liitmisbaasile · Põhiprintsiip: ekvivalentse intressimäära leidmiseks tuleb võrdustada intressisummad © Robert Kitt Intressimaksete sagedus efektiivne intress · Liitintressi üldvalem on: (1+i/n)n
remont väljas 175000 189000 198450 208372,5 218791,1 remont sees 160480 169920 178416 187336,8 196703,6 juhtimiskulud 1309060 1355040 1422792 1493932 1568628 käibemaks -33576 -40236 -42247,8 -44360,19 -46578,2 veaotode liising 696000 348000 0 0 0 sõiduautode liising 120000 120000 120000 120000 120000 Intressimaksed 262719,2 228946 165788 102630 39471 Laenu tagastamine 421056 631584 631584 631584 631584 Veoautode soetamine 4600000 0 0 0 0 Kassajääk 964453,8 2188313 3499317 4533266 5273150 Laenujääk 2578944 1947360 1315776 684192 52608 OÜ Rigmas Transport bilansi prognoosid AKTIVA * tegelik bilanss 30.09.2003* 31
iga kvartali lõpus. Laenu tagatiseks on kinnisvara turuväärtusega 65 tuh eurot. Tagatisvara hindamiskulud on 102,26 eurot. Hüpoteegi seadmine nõuab notaritasu 177,84 eurot ja riigilõivu 47,29 eurot. Küsimused: 1. Palun koostage laenu tagasimaksmise graafikud alltoodud vormi kohaselt: 1) annuiteedimeetodi jaoks; lineaarse meetodi jaoks, lähtudes sellest, et laenu põhisumma tagastatakse võrdsete osadena; tagasimaksmise variandi jaoks, kus põhisumma tagastatakse lõpptähtpäeval ja intressimaksed toimuvad iga kvartali lõpus ja nende arvutamise aluseks on laenujääk. 2. Millisel graafikul on intressikulud kõige väiksemad? Hea info laenude liitintressi lihtintressi jms ning väga hea kalkulaator asub minuraha.ee lehel – sealt saab ka enam vähem vastuseid kontrollida, aga mulle tundub et tee lihtsalt tabel ära antud juhul muidu tuleb lahendusäik ikka väga pikk!? Laenu tagasimaksmise graafik Kvartal Perioodiline tagasimakse Intressimakse Laenu põhiosa
12.2018) Netokäive (31.12.2008 - 31.12.2018) 31. dets 18 Jääk (31.12.2018) ? 10 aasta intressikulu: 0 ehk sissetulevad ja väljaminevad rahavood: saadud laen võlakirjade emissioonist 200 000 laekunud preemia võlakirjade emissioonist 14 000 makstud intressimaksed (10 * 16 000) -160 000 tagastatud laen võlakirjade emissioonist -200 000 Raha 10 aasta netokäive: -146 000 KOHUSTISED / LIABILITIES + Lühaj. Kohustised / Short-term liabilities Pikaajalised kohustised / Long-term liabilities Võlakirjavõlg / Võlakirja preemia / Võlakirjavõlg / Võlakirja preemia /
eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: a. Isiklik tulu b. Kulum c. Rahvuslik kogutoodang d. Rahvatulu e. Käsutatav tulu 13. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: a. Eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste b. Puhasinvesteeringud ja eratarbimiskulud c. Ettevõtete kasumid ja ettevõtjate intressimaksed krediitide eest d. Riigihanked ja töötasu e. Eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid 14. Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. kroonilt 60 mlrd. kroonile ja deflaator 125 kuni 150. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. Ei muutu b. Suureneb c. Väheneb d. Ei saa esitatud andmete alusel arvutada e. Kõik eelnevad vastused valed 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: a
iga järgneva perioodi intressimakse on ...................... eelmisestintressimaksest ning iga järgnev põhisummamakse on .................... võrreldes eelmise põhisummamaksega. 1. Suurem, väiksem 2. Väiksem, väiksem 3. Suurem, suurem 4. Väiksem, suurem 5. Mitte ükski eeltoodust. Milline on 10 aasta pärast lunastatava 1000 eurose nimiväärtuse ja 10% kupongiintressimääraga võlakirja väärtus 10%lise turuintressimäära (K d) korral, kui intressimaksed toimuvad iga aasta lõpus? Vastamisel võite toetuda järgmisele valemile: 1. 875 eurot 2. 1000 eurot 3. 1250 eurot 4. Mitte ükski eeltoodust. Kuidas muutub pikaajalise fikseeritud kupongiintressimääraga võlakirja turuväärtus ja tulusus, kui turuintressimäär kasvab? 1. Mõlemad kasvavad 2. Mõlemad vähenevad 3. Mõlemad ei muutu 4. Turuväärtus väheneb aga tulusus kasvab 5. Turuväärtus kasvab aga tulusus väheneb.
8 16783 MWh 27.0 /MWh 600,000.00 138,000.00 738,000.00 10% 6 a 169,450.25 15.00 a 10.1 /MWh 37.1 /MWh 27.0 /MWh IPMT PPMT+IPMT 16,945.02 22,278.26 16,411.70 22,278.26 15,825.04 22,278.26 15,179.72 22,278.26 14,469.87 22,278.26 13,689.03 22,278.26 Arvuta laenumaksed ja intressimaksed arvestuslik soojuse hind (investeeringute ja kütusekuluga), laenuperioodiks, kat arvesse võtta kapitali kulu ja kütusekulu maksumus. 8000 9000 4044 4776 5508 6240 6984 7728 1.2 1 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 2
Tingimused: Summa alates 6500 eurot Tähtaeg kuni 7 aastat Intressimäär: - 6 kuu Euribor, millele lisandub ettevõtte riskitasu Teenustasu: kuni 1% väljastatavast laenusummast, minimaalselt 175 eurot, mis tasutakse laenulepingu sõlmimisel. Laenu väljastamine: pank väljastab laenusumma ühe või mitme maksena kliendi kontole Danske Bankis. Laenu tagastamine ja intressimaksed: vastavalt kokkulepitud graafikule, maksimaalne põhiosa maksepuhkus on 6 kuud. 4.3. Käibekapitalilaen Käibekapitalilaen on mõeldud lühiajalisteks investeeringuteks või käibekapitali finantseerimiseks. Käibekapitali laen sobib sesoonselt muutuva käibe korral lühiajalise kapitalivajaduse rahuldamiseks; rahavoogude tõhusamaks juhtimiseks; käibe suurenemise korral
Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti ka likviidsus ehk kaubeldavus. Kui arenenud riikides on kommertsvõlakirjadega kauplemine väga aktiivne, siis Eestis on see vägagi madal ning kohalikkude võlakirjade järelturg on õhuke. 4.1.3. Intressimaksete iseloom Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad jaotatavad kupong- ja diskontovõlakirjadeks ning muutuva intressimääraga võlakirjadeks. Kupongvõlakirja puhul toimuvad intressimaksed perioodiliste maksetena, diskontovõlakirja puhul tagatakse tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Kupongvõlakirjade puhul on väljalaskehinnaks ja lunastamishinnaks enamasti võlakirjade nimiväärtus. Diskontovõlakirjade puhul perioodilisi intressimakseid emitendi poolt ei tehta ning intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv teatavatest teguritest (näiteks baasintressimäär).
suhtest. Euribor (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Kuidas Euribor muutub, kas see kasvab või kahaneb, on raske ennustada. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, tavaliselt 6 kuuks. Levinuimad graafikutüübid Fikseeritud põhiosaga graafik: laenutähtaja alguses on kuumaksed suuremate intressimaksete tõttu suuremad, tähtaja lõpu poole aga intressimaksed kahanevad, mistõttu väheneb ka kuumakse suurus. Annuiteetgraafik: laenumakse on kogu laenutähtaja jooksul ühesuurune, olenedes intressimäära muutumisest. Ujuva intressimääraga, kuid fikseeritud kuumaksega annuiteetgraafiku puhul pikeneb või lüheneb laenutähtaeg seda mööda, kuidas muutub Euribor 6 Näide Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud sarnaseid laenu parameetreid: - laenusumma 1 000 000
Finantseerimistegevusest Lühiajalise laenu tagasimaksed 9,333 9,333 Pikaajalise laenu tagasimaksed Kapitalirendi põhiosa maksed: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Väetise külvik Prits Kombain Töö auto 0 0 0 0 0 0 0 Intressimaksed Dividendide väljamaksed Väljaminekud kokku 32,591 3,552 3,252 13,262 51,677 11,172 10,209 28,449 20,949 18,145 20,395 Käibemaksu arveldused (+/-) Raha jääk perioodi lõpus 7,409 3,857 605 127,343 75,666 64,494 54,285 25,836 4,888 26,867 46,597 Lisa 1 XII kuu . aasta kokku 2.aasta 3.aasta
Avansilisi makseid ei pea maksma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 1000 krooni. Esimese maksustamisperioodi kestel ei ole ettevõtlusest tulu saav maksumaksja kohustatud tulumaksu avansilisi makseid maksma. 30.Missuguseid maksusoodustusi on võimalik saada noortel peredel ja üliõpilastel ? Noorte perede maksusoodustused 1. vanem saab on tuludest maha arvata lapse koolituskulud (kuni 26. Eluaastani), kaasa arvatud õppelaenu intressimaksed. 2. 2007.aastast on lastega peredel võimalik oma tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata 27000 krooni aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta, alates pere teiset lapsestt lapsest. 3. 1.jaanuarist 2008 jõustub maksusoodustus, mille järgi on lastega peredel võimalik oma tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata täiendav maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta.,2009 astal teisest ja 2010 aastal pere esimesest lapsest. Lisaks siis veel alates 2004
ärirentaablus (mitte brutorentaablus) on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Põhjuseid võib olla palju, nagu eelnevateski ülesannetes. Näiteks ärikulud (ärikulud ei mõjuta, kuna on ühises osas finantskulud ja tulud ja dividendide tulumaks mõjutavad) on vähenenud ja brutokasum vähenenud rohkem kui ärikulud. Teiseks võib tuua olukorra, kus ärikulud on vähenenud, kuid intressimaksed suurenenud rohkem kui ärikulud vähenenud. 1) käibe ärirentaablus tõusis, kuna olid väiksemad ärikulud, puhasrentaablus langes aga nt tulumaksu dividendide tõusu tõttu või suurte finantstulude tõttu, mis käibe ärirentaablust ei mõjuta.... 37. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe ärirentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus
ärirentaablus (mitte brutorentaablus) on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Põhjuseid võib olla palju, nagu eelnevateski ülesannetes. Näiteks ärikulud (ärikulud ei mõjuta, kuna on ühises osas finantskulud ja tulud ja dividendide tulumaks mõjutavad) on vähenenud ja brutokasum vähenenud rohkem kui ärikulud. Teiseks võib tuua olukorra, kus ärikulud on vähenenud, kuid intressimaksed suurenenud rohkem kui ärikulud vähenenud. 1) käibe ärirentaablus tõusis, kuna olid väiksemad ärikulud, puhasrentaablus langes aga nt tulumaksu dividendide tõusu tõttu või suurte finantstulude tõttu, mis käibe ärirentaablust ei mõjuta.... 37. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe ärirentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus
Palgad 30,000 Palgad 30,000 1 Hr Paju palk 20,000 2 3 Amortisatsioon 22,000 Majanduslik amortisatsioon 10,000 Intressimaksed 12,000 Intressimaksed 12,000 Hr Paju poolt ettevõttesse 4 investeeritud raha intress 11,500 Kogukulud 274,000 Kogukulud 293,500
vastuvõtmise puhul ja kui suured tagasilükkamise puhul. Sageli pole nende kulude seostamine ühe kindla projektiga võimalik. Seega küsimus pole selles, kui palju projekt saab kasu üldkulude kasutamisest, vaid selles, kui palju üldkulude rahavoog kasvab seoses projekti elluviimisega. 8) Ignoreeri intressimakseid ja finantseerimist Uute projektide hindamisel ja rahavoogude kindlaksmääramisel tuleb eristada investeerimis- ja finantseerimisotsustusi. Intressimaksed ja teised finantseerivad rahavood, mis võivad tekkida projekti finantseerimiseks vajalike vahendite hankimisega, pole juurdekasvulised rahavood. PROJEKTI TULUDE JA KULUDE MÕÕTMINE Rahavoogude mõõtmisel huvitab meid ainult juurdekasvuline ehk inkrementaalne ehk diferentsiaalne maksudejärgne rahavoog, mis on seotud analüüsitava investeerimisvõimalusega. Silmas peaks pidama ka seda, et paljudel juhtudel, kui projekti vastu ei võeta, siis firma jaoks
32.tarbjakulutuste järk kasv- gradual growth of consumer costs 33.struktuurieelarve defitsiiti vähendama- to deplete the underlying/structural budget deficit 34.investeeringud elamumajandusse- investment in housing 35.käibemaks, lisandväärtusmaks- value-added tax, turnover tax, sales tax 1. Majanduskasv - economic growth/ expanding economy 2. Tarbjahinnaindeks - consumer price index 3. Aastane inflatsioonimäär - annual rate of inflation 4. Hüpoteeklaenude intressimaksed - mortgage interest payments 5. Langus täistööajaga töötamises - fall in full-time employment 6. Avaliku sektori kogukulutused - total public expenditure 7. Peamised tuluallikad - main sources of revenue 8. Tõstma investeeringuid elamuehitusse - to boost investment in housing 9. Jätkusuutlik kasv ja elukvaliteet - sustainable growth and the quality of life 10. erastatud avaliku sektori ettevõtted - privatised public sector business 11. tööstustoodang - manufactoring output 12
kilega. Võtame selleks 4 inimest, iga üks saab 2 500 krooni päevas ja nad teevad oma tööd 5 päevaga. Käivituskuludesse läheb ka raha, mis on vajalik selleks, et ettevõtte töötaks 2-3 esimest kuud, juhul, kui kasumit veel ei ole, ja rahareserv ootamatuteks olukordadeks. 3.2. Tegevuskulud Tegevuskuludesse paneme kulud, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus, sealhulgas töötajate palgad, ruumide rent, laenutagasimaksed, intressimaksed, transpordikulud, reklaamikulud, kulud vee ja elektri kasutamisele. Need kulud on ligikaudu võrdsed iga kuu. Meie juhul tegevuskulud hooajal ja madalhooajal on erinevad, sest sügisel ja talvel ettevõtte kurke ei kasvata, järgnevalt töötajaid on sellel ajal vähem. Alljärgnevas tabelis 7. 12 OÜ Mustvee Kurk 13 on toodud kõik tegevuskulude liigid ja nende maksumus
riigikaitse · Riigi heaoluülesanded, kuhu kuuluvad haridus, teadus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1. kaupade ja teenuste ostmine 2. maksuülekanded 3. intressimaksed Klassikalise majandusteooria pooldajad: · avaliku sektori kulutuste madal tase · efektiivne maksude kogumine · madalad maksumäärad kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis omakorda pidurdab majanduskasvu Pehme majanduspoliitika pooldajad: · suuremad avaliku sektori kulutused · kõrgem maksukoormus
o Võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja o Paraneb maksevalmidus o Liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed kattavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada rendileandjale Intressimaksed kulusse Kogu maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma bilansis bilansis Põhivara amortisatsiooni arvestab rentnik Põhivara amortisatsiooni arvestab liisingfirma Pangagarantii 1. Maksegarantii pank garanteerib selle, et ettevõtte maksab arvete eest tähtaegselt ja kui seda ei tehta, siis saab selle garantiiandja vastu pöörata 2
Eriti oluline on omandiõiguse tagamine – stabiliseeriv roll: läbi eelarve, raha- ja teiste majanduspoliitiliste meetme saab mõjutada makromajandust Valitsuse kulutused Avaliku sektori suurusest annab ülevaate valitsuse poolt tehtavate kulutuste suurus. Põhiliselt teevad valitsused nelja liiki kulutusi – kaupade ja teenuste ostmine – investeeringud – maksuülekanded – intressimaksed Valitsuse roll ja suurus – erinevad arvamused – Mõned peavad avalikku sektorit liiga suureks ja suhtuvad skeptiliselt valitsuse võimesse lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. – Teised usuvad, et avalik sektor on liiga väike ja valitsuse kulutuste suurendamine aitaks lahendada vaesusest tulenevad probleemid. – Klassikaline majandusteooria - pooldajad peavad väga oluliseks • avaliku sektori kulutuste madalat taset,
kulud 8A/- -22 965 -29 965 -31 465 -24 465 -108 860 avansiline TM tasumine/- -3 000 -3 000 -3 000 -3 000 -12 000 Rahavood majandustegevusest 107 828 112 182 186 383 26 527 432 920 3. Rahavood investeeringutest /- -70 000 -5 000 -75 000 4. Rahavood finantstegevusest saadud laen /+ 0 70 000 0 0 70 000 intressimaksed 2% /- 0 -1 400 -1 400 -1 400 -4 200 laenu tagasimaks /- -70 000 -70 000 Rahavood finantstegevusest 0 68 600 -1 400 -71 400 -4 200 5. Puhtad rahavood (2+3+4) 107 828 110 782 179 983 -44 873 353 720 6. Raha jääk pl.perioodi
· paraneb maksevalmidus · liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski. Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed katavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle rendileandjale Intressimaksed kulusse Kõik maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma 12 bilansis bilansis Põhivara amortisatsiooni arvestab rentnik Põhivara amortisatsiooni arvestab liisingfirma 27. Faktooring Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktor)
45. Muutuvkulud ja püsikulud Oluline on eristada pusikulusid muutuvkuludest. Samas ei ole jõutud nende klassifitseerimisel uhtsele seisukohale (nt kas telefoniarve kulud jagada osaliselt muutuvaks ja osaliselt pusivaks?). Muutuvkulu muutub seoses mingi teise muutujaga (tavaliselt muugikaive). Muutuvkulu on tavaliselt tööjõukulu, tooraine kulu jne. Pusikulu ei muutu seoses tegevusmahu muutumisega. Pusikulu on naiteks intressimaksed, kindlustus, maamaks jne. Pusikulu ei muutu hoolimata tootmismahust, samal ajal vahenevad tootmismahu suurenemisega kulud uhiku kohta. Muutuv pusikulu koosneb kahest komponendist: muutuvkulust ja pusikulust. Hea naide muutuvast pusikulust on telefonikulu, mille puhul tavaliselt makstakse fikseeritud kuutasu ning lisaks kõneminutite eest. Etappkulu on segakulude variant, kus tootmismahu erinevatel astmetel toimub kuludes suur muutus
● Diskontovõlakiri- võlakiri emiteertakse(lastakse esmakordselt turule) alla nimiväärtuse 3 Võlakirja väärtust (P) arvutatakse rahavooge (CF) diskonteerides. Leitakse rahavoogude nüüdispuhasväärtus. P-võlakirjaväärtus, CFt- rahavoog ajahetkel t, i-diskontomäär, n-aeg. Võlakirja hindamise elemente on 3: 1. investorile laekuvate rahavoogude summa (perioodilised intressimaksed, nimiväärtus), 2. laenu lunastamis- ehk kustutustähtaeg (aastates) 3. investori nõutav tulunorm (protsentides). Võlakirjade tüüpe on ka 3: 1. Kupongideta võlakiri ehk diskontovõlakiri- lepingu põhjal toimub vaid üks makse võlakirjalunastamistähtajal. Kuna emitent(väärtpaberi väljaandja) maksab vaid nimiväärtuse, siis võlakirja väärtus=nimiväärtuse nüüdisväärtus. 2. Kupongidega võlakiri- kupongimaksed (kupongiintressimaksed) toimuvad
Siiski võib see olla ainus lahendus, et võlgu ostetud kodust mitte ilma jääda. SEB eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas rõhutas: nende panga eesmärk on püüda igal juhul jätta laen «töötavaks». Mida ühe või teise hädalisega ette võetakse, sõltub konkreetsest juhtumist. Messimase sõnul ei ole laenusaajale täielik maksepuhkus või pikk laenu põhiosa maksepuhkus kasulik, sest see suurendab intressikulu. «Seega otsime eelkõige lahendusi, mille puhul intressimaksed jätkuvad ja ka põhiosa maksepuhkust ei võeta liiga pikalt.» Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur tõdes, et kõigepealt tuleks hinnata tarbimislaenude ja liisingu kuumaksete koormust ning need panga abil ümber jaotada. «See vähendab oluliselt maksekoormust. Lisaks pakub pank ka laenu põhiosas maksepuhkust,» nentis ta. Sampo pangal on tavaks liikuda edasi nn kuue kuu sammuga. See tähendab, et poole aasta möödudes vaadatakse, kas puhkust pikendada
Varud (suurenemine - / vähenemine +) Võlakohustused (suurenemine + / vähenemine -) Võlad tarnijatele (suurenemine + / vähenemine -) P Võlad tütar-, ema- ja sidusettevõtetele (suurenemine + / vähenemine -) Maksuvõlad (suurenemine + / vähenemine -) Viitvõlad (suurenemine + / vähenemine -) Muutused KOKKU Äritegevusest saadud raha (puhas kasum + reguleerimised + muutused) Intressimaksed - Makstud tulumaks - Äritegevusest saadud / laekunud / kasutatud / väljamakstud raha KOKKU Investeerimistegevusest tulenev rahavoog Materiaalse põhivara ost-müük Kinnisvara invest. ost-müük Tütar- ja sidusettevõtete ost-müük Muude finants. invest ost-müük Teistele osapooltele antud laenud Antud laenude laekumised Saadud intressid ja dividendid Investeerimistegevuse rahavood KOKKU
Palgad 30,000 Palgad 30,000 1 Hr Paju palk 20,000 2 3 Amortisatsioon 22,000 Majanduslik amortisatsioon 10,000 Intressimaksed 12,000 Intressimaksed 12,000 Hr Paju poolt ettevõttesse 4 investeeritud raha intress 11,500 Kogukulud 274,000 Kogukulud 293,500
Palgad 30,000 Palgad 30,000 1 Hr Paju palk 20,000 2 3 Amortisatsioon 22,000 Majanduslik amortisatsioon 10,000 Intressimaksed 12,000 Intressimaksed 12,000 Hr Paju poolt ettevõttesse 4 investeeritud raha intress 11,500 Kogukulud 274,000 Kogukulud 293,500
maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti ka likviidsus ehk kaubeldavus. Kui arenenud riikides on kommertsvõlakirjadega kauplemine väga aktiivne, siis Eestis on see vägagi madal ning kohalikkude võlakirjade järelturg on õhuke. Intressimaksete iseloom Kupongvõlakirja puhul toimuvad intressimaksed perioodiliste maksetena, diskontovõlakirja puhul tagatakse tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena (ehk sisuliselt intress tasutakse perioodi lõpus). Kupongvõlakirjade puhul on väljalaskehinnaks ja lunastamishinnaks enamasti võlakirjade nimiväärtus. Diskontovõlakirjade puhul perioodilisi intressimakseid emitendi poolt ei tehta ning intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv
Annuiteedimeetodi (annuity method) korral makstakse põhivõlgnevus alati tagasi koos intressiga. Kõik tagasimaksete üldsummad on võrdsed (annuiteetsed), kuid proportsioonid põhivõla tagasimakse ning intressiosa vahel aja jooksul muutuvad. Intressiosa väheneb pidevalt ja tagasimakstava võlgnevuse osa suureneb pidevalt. Ma seda nüüd ei tea kumb siis Eestis enim kasutatav on. 69.Milles seisneb lineaarse laenuamortisatsioonigraafiku erinevus annuiteedigraafiku ees? Annuiteetlaenu intressimaksed on suuremad lineaarse võrdse põhiosa tagasimaksega meetodi omast, sest annuiteetlaenuga väheneb laenujääk aeglasemini. Lineaarse meetodi tagasimaksed on aga alguses suuremad. 70. Nimetage erinevaid arveldusteenuseid. Makseid võib sooritada sularahas või sularahata vormis. Sularahata arvelduste tegemiseks peab kliendil olema pangas avatud arvelduskonto. Sularahata makseid saab teha järgmiste makseinstrumentide abil: · maksekorraldus, · deebet- või krediitkaart,
1. aasta 100000 45333 12000 33333 66667 2. aasta 66667 41333 8000 33333 33334 3. aasta 33334 37334 4000 33334 0 Kokku 124000 24000 100000 Ühekordse tagasimaksega laenu puhul tagastab klient laenu ühes osas laenutähtaja lõpus, kuid intressimaksed toimuvad tavaliselt iga perioodi (aasta lõpus) Periood Laenu Laenumakse Intressimakse Põhiosa Laenu algjääk tagasimakse lõppjääk 1. aasta 100000 12000 12000 0 100000 2. aasta 100000 12000 12000 0 100000 3
intressiga. Kõik tagasimaksete üldsummad on võrdsed (annuiteetsed), kuid proportsioonid põhivõla tagasimakse ning intressiosa vahel aja jooksul muutuvad. Intressiosa väheneb pidevalt ja tagasimakstava võlgnevuse osa suureneb pidevalt. Annuiteetmakse suurus leitakse järgmise valemiga: PV (9.4) PMT = . 1 1 × 1 - i (1 + i ) n Annuiteetlaenu intressimaksed on suuremad lineaarse võrdse põhiosa tagasimaksega meetodi omast, sest annuiteetlaenuga väheneb laenujääk aeglasemini. Lineaarse meetodi tagasimaksed on aga alguses suuremad. Diskonteerimismeetodi (discount method) korral võetakse intress ette juba laenu andmise hetkel. Seega väheneb kohe laenusumma, mida laenaja saab kasutada. Tuntakse kahte diskonteerimismeetodit: pangadiskonto ja matemaatiline diskonto. Pangadiskonto valemiks on: (9.5) PV = FV (1 - n d ) ,
Eriti oluline on omandiõiguse tagamine stabiliseeriv roll-äbi eelarve, raha- ja teiste majanduspoliitiliste meetme saab mõjutada makromajandust VALITSUSE KULUTUSED Avaliku sektori suurusest annab ülevaate valitsuse poolt tehtavate kulutuste suurus. Põhiliselt teevad valitsused nelja liiki kulutusi kaupade ja teenuste ostmine investeeringud maksuülekanded intressimaksed Valitsuse roll ja suurus erinevad arvamused Mõned peavad avalikku sektorit liiga suureks ja suhtuvad skeptiliselt valitsuse võimesse lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Teised usuvad, et avalik sektor on liiga väike ja valitsuse kulutuste suurendamine aitaks lahendada vaesusest tulenevad probleemid. Klassikalise majandusteooriapooldajad peavad väga oluliseks avaliku sektori kulutuste madalat taset,
annaabi.ee 
