Tavaliselt kasutatakse fenomenoloogilise uuringu puhul intervjuusid või avatud küsimustike. Mõlemal andmete kogumise viisil on omad plussid ja miinused. Intervjuu puhul ei pruugi uuritav vastata esitatud küsimustele ausalt, uurija võib mõjutada vastuseid juba oma kohaloluga. Sellise olukorral puhul oleks mõistlik kasutada anonüümselt täidetavat avatud küsimustega küsimustiku. Samas pole kirjaliku andmekogumisviisi korral võimalik esitada täpsustavaid küsimusi. Intervjueeritavate arv võib fenomenoloogilises uurimuses olla erinev. Tuleb meeles pidada, et fenomenoloogilises uuringus järgitakse kvalitatiivset teadusparadigmat, mille puhul uuritavate arv ei ole esmatähtis. Teisalt ei pruugi väike intervjueeritavate arv esile tuua kogemuste variatiivsust. Oluline on leida sellised infoandjad, kellel on uuritava ilminguga seotud kogemusi. Oleks parem, kui uurijal ei oleks uuritavatega isiklikke suhteid.
induktiivset lähenemist. Toimub loomulikus keskkonnas. Vähene uuritavate hulk. Sellel on narratiivne iseloom ning on tähtis uurija positsioon. Mikromaailma uurimine. Mida? Kuidas? Mil viisil? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? . Kasutatakse intervjuud vaatlust, videoanalüüsi, tekste ja piltide analüüse. 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktureeritud intervjuu (küsimustiku intervjuu). Poolstruktureeritud (teemaintervjuu, semi-structured interview). Avatud intervjuu. Vestlus teatud teemal. Süvaintervjuu-vesteldakse mitu korda sama intervjueeritavaga. 6. Millal kasutatakse uurimismeetodina vaatlust? Kui eesmärgiks on uurida maailma ja saada informatsiooni tegeliku olukorra ning inimeste
Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos trupiga kogutud dokumentaalsete materjalide (intervjuud, kirjad, päevikud jne) põhjal loodud lavatekstides on ühtmoodi olulised nii üksikinimeste elulood kui nende põhjal tekkinud üldistus. Inimlikud teemad ja probleemid, mida ta käsitleb, ületavad rahvuspiire. Karusoo annab oma näidendeis sõna neile inimestele, kes seda muidu ei saa, teemadel, nmillest teised ei räägi. Oluline on seejuures intervjueeritavate nrituaalne puhastumine läbi väljarääkimisprotsessi. Paljude preemiate ja aumärkide hulgas pälvis Karusoo 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia kriitikas poliitteatriks nimetet lavastuse "Misjonärid" eest. Merle Karusoo näidendeid: 1980 "Olen 13aastane" 1982 "Meie elulood" 1982 "Kui ruumid on täis" 1997 "Kured läinud, kurjad ilmad" 1999 "Küüdipoisid" 2002 "HIV" 2005 "Misjonärid" 2006 "Täna me ei mängi" (kaasautor Toomas Lõhmuste)
Kohtla- Järve 7% 42 Narva 9% 54 Pärnu 6% 36 Tartu 18% 108 Viljandi 3% 18 KOKKU 100% 600 Tegemist ei ole esindusliku valimiga, sest küsitluses ei ole esindatud kõik maakonnad. Samuti ei ole intervjueeritavate valik juhuslik, vaid küsitletakse ainult naisi ja ainult vanusegrupis 20- 29. Valimisse satub ainult see, kes vastab etteantud kriteeriumitele.
mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Subjektiivne, induktiivne lähenemine, arusaamine, mõistmine, vähene uuritavate hulkk, usaldusväärsus 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? Intervjuu, vaatlus, fotointervjuu 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktueeritud intervjuu-küsimustiku intervjuu Poolstruktueeritud (teemaintervjuu) Avatud intervjuu-vestlus teatud teemal Süvaintervjuu-vesteldakse mitu korda sama intervjueeritavaga. 6. Millal kasutatakse uurimismeetodina vaatlust? Kui on eesmärk uurida maailma ja saada teada tegelikku olukorda ning inimeste käitumist loomulikus keskinnas.
viiakse läbi loomulikes tingimustes, huvitutakse isiklikest arvamustest, uurimistööl on loogiline iseloom, andmed ei ole arvulised, tulemus väljendub teoorias või põhjalikus, detailses kirjelduses (Õunapuu, 2014, 54). Oma uurimustöös keskendun samuti inimeste isiklikele arvamustele, kogemustele, tundmustele. Andmete analüüsiks kasutan tekstianalüüsi ehk toetudes teooriale, leian intervjuudes kinnitust teooria paikapidavusele. Teksti analüüsi täiendavad intervjueeritavate tsitaadid. Kvalitatiivse uurimismeetodi miinused. Valim väike, kirjeldatakse ja analüüsitakse meetme (võimalikku) toimet, mõju olemasolu järeldatakse osalejate käest saadud teabest ja taustinformatsioonist (Uus, 2014). Inimesed ja nende kogemused on erinevad ning see mõjutab palju lõpptulemust. Samuti sõltub inimese jutukus, avatus ja siirus intervjueeritavast, hetke olukorrast, emotsioonidest jne. Ei saa leida mõju kindlat suurust. (Uus, 2014)
algav laudistee algus on kooskõlas kehtivate ehitusnormidega kuid mere poolne ots, kus lõppeb laudistee on maastik liivane ja mereadrune. Laudistee lõppeb ära umbes 20 m ennem mere piiri. TULEMUSED 3 Paralleelse laudistee merepoolne ots. Madala veeseisu tõttu on mere piirini umbes 80 m. Lahtist liiva on vähem, kuid näha on liivavalle ja adruhunnikuid, mis takistaksid ratastooliga liiklemist. TULEMUSED 4 Stroomi rannahoone tagumine külg, kus asuvad avalikud WC-d. Intervjueeritavate sõnul on need väga ohtlikud, järsk kalle, piirded puuduvad. Kaldtee alumises otsas on kanalisatsiooni luuk TULEMUSED 5 Stroomi rannas asuv konteiner-WC, seda ümbritsev terrass, kaldtee ja ümbritsev maastik. Kuid endiselt ei ole arvestatud kaldtee ehitusel ehituslike normidega. Pinnas on liivane ja sõitmine sellel raskendatud TULEMUSED 6 · Intervjuude analüüs Uurimisülesande täitmiseks viidi läbi kolm intervjuud Eesti liikumispuuetega inimeste kojas.
erinevatest floora ajaperioodidest. Töö uurimusküsimusteks püstitas autor endale kolm põhilist punkti milleks olid. 1. Anda tsehhi ajaloo paremaks mõistmiseks olemasolevate kirjandusallikate põhjal ülevaade tarbekeemia tootmiskoondise Flora üldisest arenguloost. 2. Tutvuda Kadrina tsehhi ning tema eelkäija artelli Mineraal ajalooga. 3. Intervjueerida Kadrina tsehhi endiseid töötajaid (parema ülevaate saamiseks lähtuda intervjueeritavate valikul erinevatest ametikohtadest ning ajaperioodidest). Töö autor ei püstitanud endale ühtegi teada olevat hüpoteesi töö kohta ning ei viinud läbi ühtegi katset. Ta üritas saada võimalikult täpseid vasteid enda jaoks tõstatatud punktide kohta läbi erinevate ajalooallikate ja allikmaterjalide. Töös kasutas autor kolme sorti ajalooallikaid ja allikmaterjale, suuliseid, kirjalikke ning pildi kujul säilinud materjale. Suulisteks
Ka: süvaintervjuu, kliendikeskne intervjuu, kliiniline intervjuu jt. Kasutatakse avatud küsimusi Toetutakse antud vastustele ning ehitatakse intervjuu üles nendele toetudes Meenutab vestlust Keda intervjueerida? Otsusta, keda tuleks intervjueerida Otsusta, kui mitut inimest oleks vaja intervjueerida Otsusta, kas intervjueerima peaks inimesi rühma(de)na või eraldi Vaata veelkord kriitiliselt, kas kavatsed intervjueerida vajalikke inimesi ja kas intervjueeritavate valik on optimaalne Rühmaintervjuu Lähtekohaks osalejate rühmas toimimine ja teineteise mõjutamine (eri arvamused, ka vaidlused, ühisele seisukohale jõudmine või ka mitte) Soovime saada erinevaid arvamusi (mille eesmärgiks võib ka olla näit. ankeedi koostamine) Palju kasutatud marketingiuuringutes, sest ei olda huvitatud mitte üksiku persooni arvamusest, vaid kollektiivsest arvamusest Rühmaintervjuu alaliigid Paariintervjuu (intervjueeritakse kaht
SISUKORD.............................................................................................................................2 1.ORGANISATSIOONI LÜHIKIRJELDUS......................................................................... 3 1.1Organisatsiooni struktuur...............................................................................................3 2.UURINGU TAUSTINFORMATSIOON............................................................................ 5 2.1Üldandmed intervjueeritavate kohta.............................................................................. 6 3.KOOSTATUD KÜSIMUSED, EESMÄRGID JA VASTUSED........................................ 7 3.1Üldine kommunikatsioonikliima ...................................................................................7 3.2Suhtlemine juhtidega......................................................................................................9 3.3Kommunikatsiooni kanalid ja nende kvaliteet.......................
meediainstitutsioonide juhud ja võtmeisikud. Seega kujutatakse ajakirjanikke sageli ka professionaalse manipulatsiooni ning avalike suhete asjatundjate - nn spinnijate ohvritena. `Spin-doctoring': ajakirjanikele info lekitamine või mittelekitamine nn `väravavahi' roll intervjuude andmine või nendest keeldumine intervjueeritavate treenimine ning nõuanded, mida öelda ja kuidas ajakirjanikele lugude `ette söötmine' pressiteadete ja kõnede kirjutamine ning teatud sõnade või interpretatsiooni rõhutamine foto-võimaluste korraldamine ja lavastamine ajakirjanike mõjutamine positiivse meediakajastuse tagamise eesmärgil Väidetavalt teevad spinnijad ise poliitilisi uudiseid
Kommentaar: Administratiivhoone eest algab laudistee mis viib mereni. Joonis 10. Stroomi ranna laudistee algus. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Joonisel on kirjeldatud Stroomi ranna administratiivhoone eest algavat laudisteed. Laudistee algus on kooskõlas kehtivate ehitusnormidega ja sellele saab sõita ilma probleemideta. 26 Joonis 11. Laudistee mereni. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Pildil on kujutatud sama laudisteed. Kohati on näha laudistee ebatasasusi. Kuid intervjueeritavate hinnangul on võimalik mööda seda edasi liikuda. Samas puuduvad laudistee servades madalad piirded mis takistaksid ratastoolis liiklejatel ohtlike manöövrite korral laudisteelt maha sõitmist. Fotol on näha, et laudistee servast on liiv maha tallatud ja kalle on ohtlikult järsk. Joonis 12. Laudistee merepoolne ots. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) 27 Kommentaar: Fotol on näha laudistee merepoolset otsa. Näha on koht, kus lõppeb laudistee, maastik on liivane ja mereadrune
b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest) Intervjuu viiakse läbi kas: a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna Meetod sobib enamusele elukutsetest. Intervjuu eelis võrreldes küsimustikuga on see, et vastused saab kõikidele küsimustele. Samuti on võimalik esitada täiendavaid küsimusi, mida küsimustik ette ei näe. Puuduseks on läbiviimise ressursimahukus (aeg, intervjueeritavate kasutamine). Ühe intervjuu keskmine kestus on 40-80 minutit. Dokumentide ja andmestute analüüs à Sobib kasutada kõiki dokumente, mis mingil määral kirjeldavad olemasolevat töökorraldust. Alustada võiks organisatsiooni ülddokumentidest (missioon; visioon; eesmärgid/arengukava; põhimäärus; protsessikirjeldused; teenuste standardid; ametijuhendid; andmebaasid või andmestud, millesse tehakse tööprotsessi
keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust Avatud küsimused annavad võimaluse kirjeldada sündmusi ja tegevusi. Partneri avamiseks võib kasutada ka osaliselt suunavaid küsimusi. Kokkuvõtvad küsimused abistavad intervjueeritaval
Eesti teaduslikku meditsiiniajakirja Eesti Arst ning Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloogi ESTER. Kirjanduse otsimiseks kasutatakse järgmisi otsingusõnu: diabeet (diebetes mellitus), diabeedi tüsistused (diabetic complications), nefropaatia (nephropathy), retinopaatia (retinopathy), neuropaatia (neuropathy). Intervjuu arstidega viiakse läbi eelnevalt koostatud küsimustega planeeritud järjekorras ehk struktureeritud intervjuuna. Intervjueeritavate arstide valik on juhuslik ning nad ei saa intervjueerimise eest tasu. Käesoleva uurimuse valimi moodustavad diabeedihaiged või nende vanemad üle eesti vanuses 18-80. Uurimustulemuste saamiseks kasutatakse ankeetküsitlust, mida levitatakse Facebookis, Eesti Diabeediliidu ning Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu kodulehekodulehe foorumites. Ankeetküsimustik võimaldab saada arvulisi andmeid diabeetikute või nende vanemate suhtumist ning teadlikkust diabeedist ning selle haiguse
reaalne põhjus. Sellepärast, et oleks võimalik kõrvaldada probleemide tekkepõhjuseid et edaspidi neid ennetada, selle aluseks on teadustada tegelikud põhjused. Luude leidmiseks kasutasin intervjuusid erinevate kannatajate osapooltega. Ise on peaaegu et võimatu leida rohkelt adekvaatseid ideid. Üks inimene ei suuda näha probleemi mitmest vaatenurgast, sellepärast on oluline kasutada meeskonna või intervjueeritavate abi see tagab põhjalikuma probleemi analüüsi ning seda tõesem on et vea leidmisel saab see parendatud ning kogu protsess on edaspidi jätkusuutlik ning probleemide tekkepõhjused on leevendatud ning käiku võetud ennetavad tegevused. 06.11.2014 6. AFD JUHTUM: Uuriti kokkupandava konstruktsiooniga vihmavarju kasutamist tuulise ilmaga 1. Probleemi sõnastus, diversioon
kultuurilooliselt oluliste inimeste tegemisi. Numbris 4/2010 ilmus intervjuu filosoofi ja esseisti Mart Raukasega. Kevadnumbris 1/2011 avaldati intervjuu Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jaan Tammega. Suvenumbrist 2/2012 sai lugeda intervjuud dirigentidest kaksikõdede Anu ja Kadri Taliga. Numbrist 3/2012 oli võimalik lugeda intervjuud kirjanik Ira Lemberiga. Intervjuud annavad ülevaate kultuuritegelaste karjäärist ja loomingust, elust, lapsepõlvest ning mälestustest. Lugudes on intervjueeritavate kaudu püütud edasi anda Eesti aja- ning kultuurilugu. Kirjanik Ira Lemberi elu on aga käsitletud tema kui Prantsuse Lütseumi õpilase vaatenurgast. Igas numbris on mitme artikliga esindatud arvamuse rubriik. Arvamusi on kirjutanud erinevad autorid teemadel, mis varieeruvad seinast seina. Käsitletavad peateemad on ajalugu ja rahvuslus. Samuti ilmub Kultuuri ja Elu numbri 1/2011 samas rubriigis artikkel pealkirjaga
Otsustada: mille abil millist infot serveeritakse; kes hangib millist materjali; millist materjali peab reporter hankima teabegraafika jm jaoks; mida peab pildistama fotograaf ja kuidas peab toimuma reporteri ja fotograafi koostöö. Reporteritöö Kui plaan on tehtud, siis algab tegelik materjali kogumine ehk reporteritöö. Taustamaterjali hankimine. Reporteritöö algab üldjuhul taustamaterjali hankimisega. Tausta hankimist on kasulik alustada kirjalikest allikatest. Sealt saab infot intervjueeritavate kohta ning teavet, mida on juba kirjutatud. Muud allikad. Valmistumine intervjuuks ja vaatluseks. Valmistuda intervjuuks. Küsimused tehti juba tuuma analüüsimise käigus. Nüüd jagada küsimused allikate kaupa ja viimistleda, uurida allikate tausta ja leppida intervjuud kokku. Faktide kontrollimine. Võimalikult ruttu ja enne kõike muud üle kontrollida uudise tuumaks valitud faktid. Kui selgub, et faktid on valed, siis on aega uus tuum leida. Siis üle kontrollida muud kesksed faktid,
aksessuaaride valmistamisel (Wooch"- puidust käekellad, "Wooden Lifestyle" - puidust kikilipsud, "ÜRG" - puidust rahakotid, kaarditaskud ja "By Karl Annus" - puidust prilliraamid). Puidu kasutamist aksessuaaride valmistamisel peeti omanäoliseks, stiilseks, ja tavapärastest toodetest selgelt eristuvaks. Intervjueeritavad pidasid tarbeeseme soetamisel keskkonnasäästlikku aspekti pigem oluliseks, kuid hindasid kõrgelt personaalset lähenemist. Intervjueeritavate jaoks oli oluline, et toote tellimisel oleks võimalik valida toote värvust (erinevad peitside, lakkide, puidu õlide toonid) ja et oleks võimalik tellida isikupärane toode (disainielementidena graveeringute, logode kasutamine). Puidust sülearvuti kohvrit/kotti peeti omanäoliseks, trendikaks, silmatorkavaks. Kokkuvõtvalt toome välja intervjuude põhjal esile kerkinud nõudlust mõjutavad tegurid: a) Sülearvuti kaitstus (sangade paigutus, et sülearvutile vigastusi ei tekitaks);
ole piisav; o intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada ka siis, kui soovitakse andmeid täiendada.(Ibid) Käesoleva töö uurimuse osa muud võimalikud nõrgad küljed võrreldes teiste andmekogumismeetoditega: o intervjuu võtab palju aega; o eeldab hoolikat kavandamist ning intervjuu läbiviimise õppimist, mis võtab aega; o intervjuu läbiviimine on kallis (intervjueeritavate aeg, sõidukulud jms); o intervjuu transkribeerimine ja analüüs võtab palju aega (1 tunnine intervjuu võib võtta 8-10 tundi transkribeerimist + analüüs); o intervjuu võib vajada põhjalikku keeleoskust; o intervjueeritaval võib tekkida kalduvus anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid või luua endast muljet (erudeeritud, hea kodanik jms); o kultuuride vahelised erinevused/töökogemus jne raskendavad intervjueerimist (peab tõlgendama vastuseid)
intervjueeritakse mitut inimest). Intervjuu viiakse läbi kas a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna. Meetod sobib enamusele elukutsetest. Intervjuu eelis võrreldes küsimustikuga on see, et vastused saab kõikidele küsimustele. Samuti on võimalik esitada täiendavaid küsimusi, mida küsimustik ette ei näe. Puuduseks on läbiviimise ressursimahukus (aeg, intervjueeritavate kasutamine). Ühe intervjuu keskmine kestus on 40-80 minutit. 10. Dokumentide ja andmestute analüüsi kasutusvõimalused töö analüüsi läbiviimisel Sobib kasutada kõiki dokumente, mis mingil määral kirjeldavad olemasolevat töökorraldust. Alustada võiks organisatsiooni ülddokumentidest (missioon; visioon; eesmärgid/arengukava; põhimäärus; protsessikirjeldused; teenuste standardid;
poolstruktureeritud intervjuu korral: kodeerimine, kategooriate otsimine (Tepp) (Tepp) Poolstruktureeritud (teema)intervjuud · Liigitatakse kvalitatiivsete uurimistehnikate hulka Poolstruktureeritud intervjuud: · Oluline on rõhuasetus intervjueeritavate mõttemaailma tundmaõppimisele uurija ettevalmistus, ülesehitus ja seisukohad on olulised üldisel tasandil - läbiviimine seetõttu ka paindlik · Kasutatavad teatud teemade mõistmiseks, tegevuste analüüsimiseks · Kui on vaja mõista mida, kuidas ja miks tehakse /tehti, kuidas asjadest aru saadakse (Tepp)
otsustusprotsess (nt. hariduspoliitika, julgeolekupoliitika) – Soovid mõista, miks teatud oluliste otsustajate/võtme-toimijate väärtusi, hoiakuid, otsuste tagamaid (nt. miks osa poliitilisest eliidist suhtub vaenulikult Jääkeldri protsessi?) – Dokumentidest ja meediatekstidest analüüsiks ei piisa Ekspert- ja eliidi intervjuud II • Praktilisi aspekte: – Nõuab eeltööd teemaga – muidu näite ebakompetentsed – Nõuab eeltööd teemaga intervjueeritavate tausta uurimisega – Ligipääsetavuse probleem – eriti eliidi, vähem ekspertide ja spetsialistide puhul – Staatusevahe probleem – noort tudengit ei võeta tõsiselt ja intervjueeritav haarab ohjad enda kätte (eriti eliidiintervjuud) – Enda paremas valguses näitamine ja valede väidete esitamine - eriti just eliidiintervjuud – Järjekorra probleem - prominentsed figuurid jätta lõpupoole - olete kogenum! (Liikuda: spetsialistid _ eksperdid _ eliit)
Triangulatsiooon on mitte soovitus vaid nõue, sest ükski meetod üksinda ei kata kõiki valiidsuse küsimusi Usaldusväärsuse küsimus on olulisem kvant. uuringute jaoks. Kval. uurijaid näevad maailma pidevas muutumises ja mõtteriista täpsus on vähemolulisem Multiple case-study 4-10 juhtumit on piisav N. grounded theory Teooria loomine andmetest. „Grounded theory research process = developing theory from data. Väited tulenevad andmetest; Võrreldakse kirjandusega. Leitakse intervjueeritavate põhiprobleem; Väldi lugemist alguses Loe palju! Diskursus on tekstitöötlus, ridade vahelt lugemine, tegeliku tähenduse aimamine. Diskursus- kuidas reaalsus luuakse Teised meetodid – reaalsusest arusaamine *Uurija ei kogu vaid loob andmeid; Varasem kogemus on oluline; Uurija enda interpretatsioon. Enne analüüsi ei teata mida otsitakse. Longitudinal uuring tähendab kas kvantitatiivse või kvalitatiivse uuringu läbiviimist läbi pikema
tegelik esitatud küsimuste arv lõppkokkuvõttes 30-40 küsimuse ringis. Suulise pärimuse salvestamisel tuleb paraku teatavasti arvestada sellega seonduva problemaatikaga, näiteks valesti mäletamise, faktivigade ning sündmuste moonutamisega, lisaks tuleb intervjuu läbiviijal arvestada ka intervjuu orgaanilise iseloomuga, mis tähendab, et võib tekkida kõrvalepõikeid teemadele, mille üleskerkimisega oli enne intervjuu läbiviimist võimatu ette arvestada. Intervjueeritavate vastused küsimustele said üles märgitud teadliku valikuna just kirjalikult käsitsi, et luua intervjueeritavatele vabam ning vähem formaalne õhkkond: näiteks mainisid mõned intervjueeritavad enne intervjuud, et eelistaksid intervjuu mitte salvestamist ning lisaks paluti ka intervjuu käigus teatud väljaütlemiste uurimustöös mitte kasutamist. Uurimusküsimused leiab lisadest. 4 Pungi tekkepõhjused ja päritolu
eelse perioodiga on turuosalised kogenumad, arendusprojektide kvaliteet kõrgem ning Tallinna büroohoonete turu väljavaade on stabiilselt positiivne. Töö autor on koostatud tööga bakalaureusetöö piirangutest lähtuvalt rahul. Tehtud töö kõrge mahu tõttu oleks autoril olnud võimekus ka märksa mahukam töö koostada, kuid seekord jäi selgeks piiriks bakalaureusetööle esitatud lehekülgede piirang. Vastava piirangu tõttu tuli uuringus intervjueeritavate ekspertide hulka piirata kuuega, mistõttu ei ole võimalik saadud tulemusi tõlgendada turu, vaid eelkõige ikkagi teatud turuosaliste seisukohtadena. Siiski ka antud töömahu juures tuli autoril langetada mitmeid raskeid otsuseid ning pidevalt kaaluda mida töös kaasata ja mida mitte. Intervjueeritavate hinnangul said püstitatud teemale vastavalt kõik olulised valdkonnad kaetud. Edasistes valdkonda käsitlevates uuringutes soovitas Selvaag ehituse
Ekspert Eliit Igaühel midagi unikaalset pakkuda ei saa summeerida Millal antud meetod valida? Sind huvitavad mõne valdkonnapoliitika kujundamise protsess või otsustusprotsess Soovid mõista, miks teatud oluliste otsustajate/võtme- toimijate väärtusi, hoiakuid, otsuste tagamaid Dokumentidest ja meediatekstidest analüüsiks ei piisa Praktilisi aspekte: Nõuab eeltööd teemaga Nõuab eeltööd intervjueeritavate tausta uurimiseks Ligipääsetavuse probleem Staatusevahe probleem Enda paremas valguses näitamine ja valede väidete esitamine Järjekorra probleem Väga nõudlik meetod Enamasti viiakse läbi näost-näkku intervjuuga!!! Kogemusintervjuud Pigem tavaliste inimestega, kes ei kuulu ei eliidi/spetsialisti/ekspertide kategooriasse Harilikult intervjueeritavate arv suurem, kui eliidi- interv.
koolituspõhimõtteid. Nii intervjuud kui ka arvamusküsitluste kogumine keskendus ettevõtte nn kontoripersonalile. Intervjuude läbiviimiseks valitud töötajad on tipp- ja keskastme juhid, kes on otseselt seotud otsuste tegemise ja alluvate juhtimisega. Intervjueeritavad on otseselt seotud iseenda ja oma alluvate koolitamisega, nende vastutada on enda ja oma osakonna töötajate kvalifikatsioon ja töötulemused, mille tõttu on intervjueeritavate ülesandeks olla kursis oma osakonna töötajate koolitusvajadusega, samuti jälgida alluvate koolituste rakendumist töös ning hinnata koolituste tulemuslikkust. Kuna Kirde Eesti piirkonna äri müüakse maha ja alates novembrikuust ei ole ettevõtte tulevik Kohtla Järve piirkonna töötajatega seotud, siis ei koostatud piirkonna töötajatele ka koolituseelarvet ning nende osalust ettevõtte koolitustegevuses ei arvestata
Viisin läbi intervjuu nelja missioonil osalenud mehega. 36-aastane nooremveebel Riho Kurisoo, sai oma esimese konflikti kaitseliiduga 1991. aastal, kui oli üks kaitseliidu taasasutaja. Oma kaitseväe karjääri alustas ta Üksik-vahipataljonis 1994.aastal. Oma Afganistani mineku põhjuseks ütles ta, et kuna oli enne Afganistani minemist käinud Iraagi välismissioonil, siis soovis ta veel rohkem kogemust ja ,,püssirohu" lõhna tunda. Kindlaks teiseks põhjuseks oli raha, mis oli enamike mu intervjueeritavate üheks suureks kindlaks põhjuseks. Küsimusele, et milline oli kõige ohtlikum olukord mõne operatsiooni jooksul vastas ta järgmist: ,, Siin ei saa üht olukorda teisest tõsisemaks pidada. Seal oli ööpäeva ringselt ohtlik. Astusid baasist välja, et patrulli minna, siis mõnikord alustasime tööd juba baasi väravas kui mässulised meie pihta tule avasid. Iga samm ja aste pidid olema eelnevalt kontrollitud, et ei astuks IED ( isevalmistatud pommi) peale.
....................................................60 Lisa 2. Hõbevalge teemapargi arendajad.....................................................................60 Lisa 3. Ankeetküsimustik eFormularis........................................................................61 Lisa 4. Vastuseid küsimusele: ,,Mis peaks teemapargis olema, et see oleks Sinu arvates lastega peredele hea koht?".............................................................................65 Lisa 5. Intervjueeritavate pakutud ideid teemapargi arendamiseks.............................66 2 Lisa 6. Väärtused, mis on kooskõlas Hõbevalge teemapargi ideega...........................67 Lisa 7. Objektid, atraktsioonid ja kohad, mida autor soovitab teemaparki rajada......67 Summary..........................................................................................................................68 Sissejuhatus...................
Ankeetküsitluslehed täideti 81 teatrikülastaja poolt, kellest naisi oli 58 ja mehi 23. Ankeetküsitlus viidi läbi uurija enda poolt ajavahemikus 20.10.2017 kuni 10.11.2017. Küsimused olid koostatud eesmärgiga kindlaks teha, millistest teguritest sõltub ühe või teise etenduse populaarsus teatrikülastaja jaoks. Intervjuu valimisse kuuluvate respondentidega viidi läbi nendega eelnevalt kokkulepitud ajal ajavahemikus 20.10.2017 kuni 10.11.2017. Intervjueeritavate soovil tagati neile uurija poolt anonüümsus. 2.2. Ankeetküsitlusel saadud andmete analüüs Järgnevalt on antud ülevaade publiku ankeetküsitluse uurimistulemustest Rakvere Teatri publikumagnetite kohta kolme aasta jooksul. Publiku üldandmed soo, vanuse ja elukoha kohta Uurimuses osales 100 teatrikülastajat. Välja jaotatud 100st ankeedist olid kehtetud 19. Analüüsitud on 81 inimese ankeetküsitluse vastuseid, kellest naisi oli 58 (71,5%) ja mehi 23 (28,5%)
Järjepidevus annab hea aluse sihtgrup- pide hinnangute muutumise analüüsimiseks ning aitab organisatsioonil kavandada oma imago arendamist. Auditi tegijad Auditi tegijad ei tohiks olla auditeeritava organisatsiooni kommunikatsioonitegevuse korraldajad, sest auditi eesmärk on eelkõige ettevõtte suhtluse puuduste ning kasutamata võimaluste otsimine, mitte aga olemasoleva korralduse õigustamine. Erapooletute spetsialistide uuring tagab ka intervjueeritavate suurema avameelsuse. Eesti turul teevad kommunikatsiooniauditeid peamiselt suhtekorraldusfirmad, kelle jaoks kommuni- katsiooni- ja maineauditid on üks teenustest. Koostöö suhtekorraldusfirmaga algabki ideaalis just mingis vormis kommunikatsiooniuuringust, mis annab mõlemale poolele tõese pildi organisatsiooni senisest suhtlusest ning lahendamist ootavatest probleemidest. 3
tugevad); sellisel juhul olen intervjuu sisu hiljem konspektiivselt üles kirjutanud. Päris mitmel puhul on intervjuule järgnenud sisukas kirjavahetus (üle poole sellest e-maili vahendusel), kus intervjueeritav on pärast mõningast meenutamist suutnud oluliselt täpsustada intervjuu käigus antud andmeid, mõnel juhul leidnud isegi huvitavaid fotosid ja juhatanud kätte teisi võima- likke informante. Antud juhul on intervjuude läbiviimisel olnud mõnigi kord raskendavaks teguriks intervjueeritavate kõrge vanus – üle kaheksakümne aasta –, mistõttu peab olema tähelepanelik nendelt saadud andmete analüüsimisel ja neid hoolega teiste teadaolevate fakti- dega võrdlema. Mõnel juhul, kui andmed on osutunud huvitavaks, kuid liialt erinevaks, olen neid kasutades lisanud ka viite vastava selgitusega. Arvukalt intervjuusid (põhiliselt Rootsi vanema põlve džässmuusikutega) on toimunud telefoniintervjuudena, millest litereerisin lühikokkuvõtted. Suur osa intervjuudest on läbi
annaabi.ee 
