· Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jooksis ringi. 2. Ajamääruslikud (millal? Kunas?) nud, - tud lauselühendid eraldatakse komaga N. Töö tehtud, võis koju minna. 3. Verbita lauselühend eraldatakse mõlemalt poolt komaga. N. Kriit käes, seisab õpetaja tahvli juures. Sõdurid marssisid, püssid seljas, tribüünist mööda. VERBITA LAUSELÜHENDIS ESITAB NIMETAV KÄÄNE. 4. Vat- ja mas lauselühendid komaga ei eraldata komaga N. Sõpru nähti ootamas kaupluses. 5
nt 24. veebruaril 2017. aastal toimus... // Elan pikal tänaval Kuressaare linnas Saare maakonnas. 8. Erinevad määrused (aja; koha; viisi jne) komadega ei eralda. nt Koosolek toimus Kuressaares 24. veebruari õhtul. 9. ERAND: AMETLIK STIIL NIMETAVAS KÄÄNDES ERALDATAKSE KOMAGA. II. LAUSELÜHENDID- öeldise sõnarühmad, mis esinevad määruse rollis. - interpunktsioon sõltub põhisõnast. -nud ja -tud lauselühendid eraldatakse alati komaga. nt Jõudnud pikalt reisilt koju, märkas mees õitsema hakanud lille. // Raske töö tehtud, mindi puhkama. // Mees, raske töö lõpetanud, otsustas puhata. Iseseisev ehk absoluutnimetav - põhisõnaks on nimisõna ainsuse või mitmuse nimetavas käändes...kuidas? ALATI KOMADEGA! nt Naine seisis, tekki mähitud laps käes. // Mees, müts peas, ja naine, ämber käes, liikusid kodu poole. // Täna, 12
(kellaaja ees koma pole, sest kellaaeg on üks hetk päevast, mahub teise sisse, seega koma ei ole) • Ametlikus keeles kasutatakse määruesid nimetavas käändes (nt CV) ja sel juhul eraldatakse määrused alati komaga. nt Marit Tarkin, 07.10.2014, Kuressaare Gümnaasium • Erinevaid määruseid (aeg – millal?, koht – kus?, viis – kuidas? jne) omavahel komadega ei eraldata. nt Olen sündinud Kuressaares 5. märtsil. II LAUSELÜHENDID Lauselühendid on öeldiseta sõnarühmad, mis tervikuna on lauses määruse rollis. 1. nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse ALATI KOMAGA. nt Kogu töö edukalt lõpetanud, läksin koju venda hoidma. nt Kõik õpilased, edukalt töö sooritanud, läksid sööklasse. nt Kogu söök söödud, mindi õlut jooma. 2. des- ja mata-lauselühend (NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lauselühendis)
Lauselühend Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3. Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.) Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.) 4
Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit. 4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära! 5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli) 6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema. 7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt. Vaadates telekat, on mõnus komme krõbistada. Lausumata ühtegi sõna, lahkus ta toast. Leidmaks häid töölisi, tuleb head palka pakkuda
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad · Tekstist oluliseimad kujundid algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine, metafoor, kordus Kirjutamine: · Kirjandi moodustamine ja sidusalt kirjutamine (püsi teemas, jälgi sõnastust, väldi mõttekorduseid, jälgi et oleks taandread, faktid õiged, lause stiililiselt õige) ...
t neile järgneb öeldis, siis pannakse nende ette koma. Nt: Ta vaatas minu poole, nagu tahaks midagi öelda. · Lihtlauses (võrdluses) sõnade kui, nagu, kuni, otsekui ette koma ei panda. Nt: Ta vaatas minu poole nagu ehmunud lind. V. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID · Verbita lauselühend eraldatakse alati koma(de)ga. Nt: Poiss läks metsa, seenekorv käes. · Määruslikud nud- ja tud- lauselühendid (vastab küsimusele millal?) eraldatakse koma(de)ga. Nt: Töö tehtud (millal?), läksime koju. · des- ja mata- lauselühend eraldatakse komaga, kui tuum asub lühendi algul. Nt: Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. Istusin laua taga, kuulates järjejuttu. VI. RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Rindlause koosneb kahest või enamast samaväärsest lihtlausest. · Rindlause osalausete vahele pannakse koma, kui nende vahel ei ole sidesõnu
-> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik tud - täisminevik, enneminevik, umbisikulises kõnes ( tegumood ) NB! nud- ja tud- lauselühend moodustatakse pealause kõrvallausest ( nagu vebrita lauselühend) Tegusõna on olemas lauselühendis olenevalt, kas tegevus on lõpetatud või on kestev. Nt: 1) Tulnud vastama, ulatas Tiia õpetajale päeviku 2) Vastamata tulnud Tiia ulatas õpetajale päeviku des- ja mata- lauselühendid esineb põimlause kõrvallausest des - tegevus on tegemisel ( praegu ) mata - tegevus on tegemata Koma on: tehes mida? tegemata mida? Koma ple: mida tehes? mida tegemata? Terviktekst 1) ajaline järjekord 2)rühmitamine 3)vastandamine(erinevuste põhjal) ja kõrvutamine(sarnasuste puhul) 4) etirlus ehk analüüs ( kirjutaja arvamus, teiste oma ) Analüüsi peab põhjendama + näide. Väide -> tõestus->näide. Kokku- ja lahkukirjutamine 1) täiendav sõna lühenenud-omadussõna ees
4.2 kattuvad määrused eraldatakse omavahel komaga Koma panekul tuleb jälgida lisandi asendit põhisõna suhtes. Üritus toimub täna, esmaspäeval, 19.septembril. 1. eellisandit ei eraldata komaga Kuressaare Gümnaasiumi direktor Toomas Takkis osales koolitusel. Lauselühendid - on öeldiseta sõnarühmad, mis esinevad lauses enamasti määruse rollis. 1.1 erinevaid tiitleid inimese nime ees ei eraldata komadega 1. -nud, -tud lauselühend Tartu Ülikooli õppejõud eesti keele professor Martin Ehala uuris üliöpilaste Võivad esineda lauses : a) täiend Ära õpitud luuletus oli vahva. keelekasutust.
1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema. 2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning ots...
Samamahulised määrused- eraldatakse komadega. Erimahulised määrused- ei eraldata komadega. Verbita lauselühend- eraldatakse komadega. Nud- ja tud- lühendid- eraldatakse komadega. Kesksõna- ja mata- lühend järeltäitena- eraldatakse komadega. Des-, mata-, maks-, tuna-, tuum lühendi alguses- eraldatakse komadega. Des-, mata-, maks-, tuna-, tuum lühendi lõpus- ei eraldata komadega. Ülejäänud lauselühendid- ei eraldata komadega. Rindlause- eraldatakse komaga, kui ei ole kasutatud sidesõna. Põimlause- kõik kõrvallaused eraldatakse komadega. Saatelause+otsekõne- koolon, jutumärgid, lauselõpumärk, jutumärgid. Otsekõne+saatelause- jutumärgid, lauselõpumärk, jutumärgid. Otsekõne+saatelause+otsekõne- jutumärgid, koma, jutumärgid, saatelause lõppedes koma, jutummärgid, lauselõpumärk, jutumärgid.
Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. 8.Lauselühendid. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm. 2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des ) 3) Tegusõna võib puududa. (absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi) Lauselühendis esinevad järgmised tegusõna käändelisedvormid: 1) des-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust. Nt. Metsas jalutades nägin rebast.
kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid (nt et, kuigi, sest, kui, kuna, ilma et, kes, mis, kuhu). Ma sõidan maale, et natuke hagu korjata, ning siis tulen ja teen keset linna suure lõkke. 9 Lauselühend Poiss läks, seenekorv käes, metsa poole, (verbita lauselühend) Töö tehtud, mindi koju. Näinud kõike oma silmaga, jäi ta rahule (määruslikud nud-, tud- lauselühendid) AGA Kõik jäid tehtud tööga rahule (missugune?) Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. AGA Ainsalegi küsimusele vastamata vangutas ta vaid pead. Sama moodi ka des-, maks- ja tuna-lauselühendid. kui, otseku, nagu, kuni Selliseid mehi nagu Mats võiks rohkem olla. Ta on tugev kui karu. Sadas vihma, kui tagasi tulin. Kõndisime, kuni jõudsime raudteejaamani. Metsamarjad, nagu [= näiteks) maasikad, mustikad ja murakad, on väga vitamiinirohked.
3.2.1. tavaline järellisand mõlemalt poolt. Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, on liiga palju autosid. 3.2.2. omastavas käändes (kelle? mille?) järellisand ainult eestpoolt. Reinu, minu kunagise klassivenna foto ripub autahvlil. 4. Lauselühend I Lauselühendi mõiste tegusõna käändelist vormi sisaldav sõnarühm (fraas). Ll ei ole lause, sest puudub alus ja öeldis. Kõige levinumad on nud-, tud-, des- ja mata- lauselühendid. Tegusõna käändelist vormi nim lauselühendi tuumaks. Ll kuulub öeldise juurde nagu lauseliige. Kõige sagedamini on ll määrus. II Verbita lauselühend on lauselühendi eriliik. Verbita ll-s puudub tegusõna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas? Verbita ll tekib siis, kui lausest jääb välja sõna olema. Liitlause: Mees astus tuppa, (kusjuures) müts oli peas. Verbita ll-ga lause: Mees astus tuppa, müts peas.
Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit. 4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära! 5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli) 6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema. 7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt. Vaadates telekat, on mõnus komme krõbistada. Lausumata ühtegi sõna, lahkus ta toast. Leidmaks häid töölisi, tuleb head palka pakkuda
Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit. 4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära! 5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli) 6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema. 7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt. Vaadates telekat, on mõnus komme krõbistada. Lausumata ühtegi sõna, lahkus ta toast. Leidmaks häid töölisi, tuleb head palka pakkuda
millega?) ja rõhumäärus (arvatavasti, loodetavasti, nii, vist, võib-olla jne) Olevas käändes on KOMATA nt.Mari meie klassivanemana on tubli. Eelislisand-> KOMATA nt. Meie klassivanem Mart on tubli. Järellisand-> KOMA(DE)GA Mart, meie klassivanem, on tubli. Omastava käände lisand-> Üks koma nt. Mardi, meie klassivanema hinded on korras. Kui-lisand -> KOMATA nt. Mart kui meie klassivan on meile eeskujuks 10) Rind- ja põimlause. Lauselühendid. . LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! RINDLAUSE: lause lause kõrval. Kaks võrdset lausepoolt, võid punkti vahele panna. Nt Õpetaja kirjutas Peetrile hea hinde ja poiss oli õnnelik
40) mata alati ühte T-ga ( nt tegemata ) 41) -sid lõpuga vormid alati D lõpuga ( nt hädasid ) 42) Võõrkeelsete nimede käänamine, kus kirjapilt ei vasta hääldusele käib alati ülakomaga ( nt Camus'le ) 43) EI TOHI KIRJUTADA SINA STIILIS!!! 44) Otsekõne: 1. S_______ : ,, O_________ .!?'' 2. ,, O________ ,!?'' s_____. 3. ,,O_______ , '' s______ , ,,o_______ .!?'' 45) nud ja tud lauselühendid eraldatakse alati komadega!!! 8 NÄITED 1) Sophokles ,,Kuningas Oidipus'' Oidipuse kompleks poja kiindumus liigselt oma emasse. 2) August Gailit ,,Toomas Nipernaadi'' Nipernaadi oli mees, kes tegi naised õnnelikuks, toob nende tunded peidust välja, paneb nad uuesti elama, paneb nad tundma, et nad on midagi väärt.
mängida. Tapeetimine ei ole suurem töö(,) kui kamina ehitamine. Võrdlustarindid, kus võrdlussõna seisab lause algul > komaga või komata: Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid. Kui nagu tähendab 'näiteks' > koma: Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jätsid võistkonna välja panemata. Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased > koma ei panda: Niisuguseid torumehi nagu Mart ja Peeter on raske leida. Lauselühendid. 6 KOMA (lause keskel mõlemal pool) Järeltäiendiks olevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. Määruslikud nud- ja tud-lühendid: Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema. Verbita lühendid: Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes
(sis=siis, mõtsin=mõtlesin, tndab=tähendab jne). Grammatika 7. Kõnes ja kirjas kasutatakse sarnaseid käände- ja pöördelõppe ja tunnuseid. 8. Mõlemas vormistatakse lauseliikmed samamoodi. Alus on nimetavas käändes, sihitis on nt osastavas käändes (lapsevankrit lükkav ema lapsevankrit lükkav naine), sõna hakkama juurde käib ma-tegevusnimi (hakkab lalisema ei hakka lalisema) jne. 9. Kirjas esinevad nö ametlikumad lausekonstruktsioonid kui kõnes, nagu lauselühendid ja mine-vorm (Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit on olemas ka nukuteater tegelikult elus), umbisikuline tegumood (aetakse juttu akkavad juttu ajama.). 11. Kirjas on osalaused enam erinevate sidenditega seotud (kus, kas, et, vaid) kui kõnes. 12. Kõneleja piiritleb oma üksused intonatsiooni abil (= transkriptsioonis punktid). Need ei lange alati kokku kirjale omaste (osa)lause piiridega. Sidend et nt hääldatakse tema ees oleva
käändes lisand kuulub sihitise juurde, midagi kuulnud. tuleb ta komaga eraldada mõlemalt 5) kui-lisand: Jaani kui minu parimat poolt! Reetsin Jaani, oma parima sõpra võib alati usaldada sõbra, ning ei tea nüüd, mida teha. 6) Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud 6) Isikulist asesõna laiendav lisand, kui tütarlaps alla vaadata. seda nõuab mõtteselgus: Mina olen 7) tuna- ja maks-lauselühendid on tema, Jaani sõber. Neile, sõpradele, harilikult komata: Pikast sõidust on juba räägitud. kurnatuna tegi autojuht avarii. 7) Üte eraldatakse alati muust lausest Otsustamaks tegeliku olukorra üle komadega: Tulge siia, poisid, ja pöördugem faktide poole. andke aru! 8) Kaassõnastunud verbivormid
lõigu rea võrra lühemaks. Mõttekam on otsida terveid lauseid, mida välja jätta. Väljaviskamisega võib jätta teksti välja kahel viisil: jättes info alles või visata osa infost välja. Lühendamise puhul tuleb visata välja sõnu-lauseid, mis kordavad mõtteid või annavad infot, mida lugeja saab ise järeldada. Visatakse välja tautoloogilised kohad, asendatatakse kahesõnalised verbid, tõmmatakse maha umbmäärased tühisõnad, lauselühendid asendatakse üksiksõnadega, visatakse välja mõttekordused, tõmmatakse maja reporteri järeldused, visatakse välja puhttekstuaalsed lõigud. Info kustutamise puhul võetakse välja info, mida toimetaja peab üleliigseks. Jäetakse välja aja ja kohamäärused, nimisõnafraasides jäetakse välja adjektiivne või numbreid, jäetakse ära detailid vanuse, elukutse, rahvuse kohta ning kui lugu keskendub sellele pigem, et mis juhtus, siis jäetakse ära isiku nimi, sündmuskoht jne
Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära. Tuletuslaenud soome malli järgi moodustatud. Sõnamoodustuse arendamine sageli soome malli järgi (-u, -us, -mine, -sti) Tehistüved kolm meetodit: 1) kombinatsioonimeetod (veenma), 2) muutmismeetod (siiras, ese, laup, relv, lünk), 3) kontraktsioonimeetod (selmet, tõik). Grammatika lühemaid, elegantsemaid, ajaloolisi vorme; sõnajärje degermaniseerimine, lauselühendid. Soome eeskuju, Veski polnud nõus. Tänapäeva keelde jäänud nt vokaalmitmus, lühike illatiiv jne. 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste
tõlgitsema. · Sõnamoodustuse arendamine: sageli soome malli järgi. u, -us, -mine asemel lühemaid nt küsimus, tagasitulek, -sti. · Tehistüved: pakkus 350, jäi 30. Kolm meetodit 1) kombinatsioonimeetod (veenma), 2) muutmismeetod (siiras, ese, laup, relv, lünk), 3) kontraktsioonimeetod (selmet, tõik). · Grammatika: lühemaid, elegantsemaid, ajaloolisi vorme; sõnajärje degermaniseerimine, lauselühendid. Tänapäeva keelde jäänud: 1) vokaallõpuline mP, 2) vokaalmitmus, 3) lühike illatiiv, 4) lühike superlatiiv, 5) essiivi kasutamine, liitumine genitiivi tüvele 6) instruktiivi kasutamine, 7) konditsionaali ja kvotatiivi sünteetilised minevikuvormid · Õigekeelsus, keelekasutus: 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" subjektiivne, süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. · Sõnamoodustus: 80 liidet
anda tagasisidet · Kirjutaja ja lugeja on eraldatud. Kirjutajal ei ole tihti piisavalt konkreetset teadmist, kes ta lugeja on · Tulemus: kõne seotus ja kirja distantseeritus Fragmenteeritus vaba kõne: · Ideeüksus on tavaliselt üks clause · üksused on üksteise kõrval ilma sidenditeta või seotud üldiste koordinatiivsete sidenditega (and, but, so, because). Integreeritus kiri: · nominalisatsioonid (tegevusnimed, lauselühendid jms). Kirjas 10 korda enam · partitsiibid (-nud jms). 3-5 korda enam · atributiivadjektiivid (vana maja). 4 korda · Koondkonstruktsioonid (adjektiivid, noomenid). 5-8 · sequences of prepositional phrases (of, for). 8 korda · alluvad täiendkõrvallaused (that, to) 2-3 korda (Seda õnne, et sa naise võtaks, tuleb meil vist kaua oodata) · Relatiivlaused (See mees, kes mind aitas, oli Juhan). 2 (numbreid ei pea teadma) Seotus ja distantseeritus:
Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1. Komadegaeraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta. 2. Mõttekriipsudegaeraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause. 3.Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms 48. Mis liikidesse jagunevad lauselühendid? Lühendi liik Peasõna vorm Näide Aluslühend da-tegevusnimi Vaikida tähendab nõus olla Sihitislühend da-tegevusnimi Jaan kavatses kinno minna vat-vorm Kuulsin õues karjutavat Öeldistäidelühend da-tegevusnimi End teostada on karjääri teha
annaabi.ee 
