Internetiturundus Essee Õppeaines: Turundus EHO 212 Ehitusteaduskond Õpilane: Henri Täht Õpperühm: KEI 33/43 Juhendaja: L. Peetrimägi Tallinn 2008 Tänapäeva infotehnoloogilisel ajastul on internet igapäeva lahutamatuks osaks muutunud. Internet on oluline kanal ja muutub üha olulisemaks.1 Internet on muutunud inimeste igapäevaelus tavaliseks meediakanaliks. Juba 2005. aasta lõpus kasutas TNS Emori uuringu andmetel regulaarselt internetti 58 protsenti 6- 74 aastastest eestimaalastest, mis on ligikaudu 700 000 inimest.2 Internetiturundus ei ole enam valdkond, millele eraldatakse raha, siis kui mujalt üle jääb. Siiani ei pööra enamus ettevõtteid internetiturundusel olulist tähelepanu. Kui esmapilgul ei olegi pilt väga hull, enamus ettevõtetel on kodulehed olemas, siis
.........................................6 2.2. Internetiturundus Eestis autori hinnangul...............................................................6 Kokkuvõte.........................................................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Viimased aastad on tunnistajaks hämmastava interneti arengule, mis on ühe enam oluline inimeste praeguse elustiili juures. Internet on muutunud peamiseks teabeallikaks ja mõningal määral on see asendanud vana meedia nagu raadio, televiisori ja ajalehed. Peamised eelised interneti puhul on selle rohke kättesaadavus ja peaaegu kohene juurdepääs ringlevale infole. Kõige populaarsemateks interneti kasutamise viisideks on andmete ja informatsiooni otsimine ning toodete ja teenuste ostmine. Seega on igati arusaadav miks palju ettevõtted reklaamivad oma tooteid ja teenuseid internetis. Tänu sellele saavad
Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ......................................................................
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse eriala EV-2-S-E-tar Mait Adoma Reklaam internetis- selle plussid ja miinused Ainetöö Juhendaja Priit Tannik Tartu 2012 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................3 1. Reklaami ajaloost.............................................................................4 2. Reklaam internetis............................................................................5 3. Internetiturunduse jagunemine..............................................................6 4. Reklaamivõimalused internetis..........
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil
........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS......................................................................................................................60 10. SOTSIAALNE TURUNDUS.........................................................................................62 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 TURUNDUSE MÕISTE JA AJALUGU „Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.“ (P. Kotler) „Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.“ Turundusel on kaks mõõdet:
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Turundus TALLINNA ÜLIKOOLI BALTI FILMI - JA MEEDIAKOOLI TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI ANALÜÜS Referaat Koostanud: Maris Orumaa Madis Mõtus Jarmo Liivak Anastassija Ignatjeva
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse
Tänapäeva moodsal info-ja meediamaastikul on reklaami viimine potensiaalsele ostjale aina raskem. Klient tuleb ise üles leida ja talle selgeks teha, miks on just see toode või teenus talle parim. Läbi aegade on olnud turundus televisiooni ning teiste infokanalite kaudu edukas, kuid nüüd on trendid muutumas ning inimesed ei veeda telekat vaadates enam nii palju aega kui vanasti. Raadiot kuulatakse ainult autos ning välireklaami piiratakse ning kõigele lisaks on sellised reklaamid kallid ning tihti ei pruugi need isegi kliendini jõuda. Seoses Interneti tormilise arenguga ning inimeste harjumuste muutumisega, on arenenud just Internet üheks suurimaks võimaluseks kliendini jõudmiseks ning enda tutvustamiseks.
.................................................. 5 Võrdle Veeb 1.0 ja Veeb 2.0-i. Mis on peamised erinevused? .................................................................. 5 Mis on Veeb 3.0? ............................................................................................................................................. 6 Mis omadused iseloomustavad head kodulehte? ....................................................................................... 6 Millised on kodulehe loomise erinevad etapid(tööd) kuni kodulehe avamiseni Internetis? ................... 6 Milline on hea kodulehele püstitatud turunduseesmärk? ........................................................................... 6 Miks on oluline enne uue kodulehe loomist kaardistada kodulehe sihtgrupid? ...................................... 7 Mis on kasutajasõbralikkus (usability) ja miks on oluline kodulehe loomisel selle põhimõtteid jälgida? .........................................
Lähtealuseks on tootjafirma, fookuseks selle firma tehniline ja majanduslik suutlikkus, vahenditeks unifitseerimine ja madal hind ning eesmärgiks kasum mastaabiefektist. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. 2. TOOTEKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on toode, fookuseks toote funktsionaalsed omadused, vahenditeks innovatsioon, tootearendus ja eesmärgiks kasum kvaliteedilt. Firma rõhutab tootearendusse, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised-loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. 3. MÜÜGIKONTSEPTSIOON Lähtealus on firma, fookus on tooted, vahendid on müügi- ja reklaamivõtted ning eesmärgiks kasum käibe kasvult. Firma eesmärgiks on kõiki müüki toetavate abinõudega müüa juba toodetut, seejuures jääb vähem aega ja raha uurida, mida tarbija tegelikult soovib. 4. TURUNDUSKONTSEPTSIOON
viirusturundust (viral marketing) kui ühte turundusstrateegiat. Turundus on erinevate vahendite rakendamine eesmärgiga mõjutada sihhtturgu ettevõttele kasulikus suunas. Mõistele "turundus" e- tähe lisamine iseenesest mõistet ennast ei muuda, küll aga lisab sellele teise keskkonna- interneti. Seega pole e-turundus mitte midagi muud kui turundus infotehnoloogilisi vahendeid rakendades (Luik, 2008: 6-7). Tänapäeva konkurentsitihedas globaliseerunud ärimaailmas on reklaam tähtsam kui ei kunagi varem. Võib väita, et ettevõtte edukus sõltub sellest, kuidas suudetakse oma tooteid reklaamida ning nn pildis püsida. Samas on ka inimesed muutunud skeptilisemaks ning üritavad igal võimalikul juhul reklaami vältida. Seega tekib küsimus, kuidas jõuda sihtgrupini? Siinkohal tulevadki appi suhlusvõrgustikud ja nende kaudu toimuv nakkusturundus, et kasutada ära inimeste
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. · Konversioonne turundus mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. · Stimuleeriv turundus turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. · Arenev turundus nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. · Re-turundus nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. · Sünkroturundus nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. · Säilitav turundus turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. · De-turundus nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada.
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. • Konversioonne turundus – mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. • Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. • Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. • Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. • Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. • Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kaasaegne turundus 2012/2013 Referaat Koostaja: Juhendaja: Aet Kull Viljandi 2013 Mis on üldse turundus? Turundus on tegevuste süsteem, mille eesmärgiks on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala Lailo Halilova, Liis Peet INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI OLEMUS JA EESMÄRK Referaat Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk -2- Tallinn, 2008 SISSEJUHATUS Moodsa maailma turundus on mõjutatud ,,postmodernismist", mis tähendab, et kaob järjepidevus, olukordi pole võimalik ette ennustada, protsesside kontrollimine keeruline, kommunikatsiooniväli on kompleksne, vastuoluline. Turundus planeerib, kavandab, seab eesmärke, analüüsib, kontrollib, et tarbijateni jõuda. (K. Kerem). Oluliseks nähtuseks meediakeskkonnas on see, et aina enam ettevõtteid hakkab rakendama integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteid, mis tuginevad laiemale
Sissejuhatus rahvusvahelisse turundusse Rahvusvaheline turundus - vahendite kogum, millega ettevõte püüab pakkuda toodet või teenust teatud riigi turu või selle osa klientide vajaduste rahuldamiseks mingis kindlas poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas. Rahvusvahelistumise põhjused: D tooraine - traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: nafta, kohvioad, maagaas jne); D tootmisvahendid- traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: masinaehitus);
,,Rohkem kui viiendikul elanikkonnast puudub igasugune tähendus mõistele 'innovatsioon'," ütles innovatsiooni semantilise uuringu läbi viinud Tartu ülikooli õppejõud ja innovatsiooniaasta uuringute juht Aune Past 18. veebruaril 2009. (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-inimene-mis-loom-see-innovatsioon-on.d? id=21276689) Innovatsioon on võime loovalt mõelda ning erinevalt tegutseda, seda kasulikul ja efektiivsel viisil. (Alar Karis, Tartu Ülikooli rektor) Mis on turundus? Turundus ei ole kauba kaelamäärimine, vaid kunst teha kliendid enda jaoks paremaks. Turunduse juhtimine on kunst ja teadus valida sihtturge, otsida ja hoida kliente. See on klientide kavatamine läbi loovuse ja suhtluse. (Kotler 2003:8-9) Turundus on paljude osategevuste kogum. Turunduse põhifunktsioonideks on keskkonna analüüsimine, turunduse uurimine, tarbijate määratlemine, toote ja brändi arendamine,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
toetamine. Turismisihtkoht. Füüsiline keskkond, kliima, globaalne ökoloogia. Hooajalised, looduslikud turismiatraktsioonid. Sotsiaal-kultuurilised kunstid ja väärtused, spaakultuur. Kindel juhtimisstruktuur, sageli erafirma. Juhtimine, turundus, operatiivtasand. Vähemalt ühenädalased puhkepaketid. Aeg, rütm, tsüklid. Kuurordiarst. Kindlaksmääratud indikaatorite põhjal ja meditsiinilise kontrolli all toimuv ravimine. Mererand, puhas loodus. Asukoht mere ääres või merelise kliima mõjusfääris.
Reflektsioon: Strategic Management and Business Policy: Globalization, Innovation and Sustainability, Global Edition Book Lugesin ja analüüsisin läbi käesoleva raamatu 11 esimest peatükki. Peatükid keskendusid strateegilisele juhtimismudelile läbi mille töötati läbi strateegilise auditi loomine. Igas peatükis käsitleti ka keskkonnasäästlikkust seostuvalt peatükiga. Raamatus kirjeldati strateegilise juhtimise põhikontseptsioone. Loetu aitas mõista strateegilise juhtimise kasusid ettevõttele. Selgitati lahti strateegilise juhtimise põhimudel ja erinevad alaosad ning kuidas selle alla kuuluvad keskkonna uurimine, strateegia väljatöötamine, rakendamine, hindamine ja kontrollimine ning selgus kuidas need osad tegelikult kõik üksteist mõjutavad. Varasemalt ei pidanud ettevõtted edukaks olemiseks eriti keskkonnale mõtlema nind jätkusuutlikkuse all mõeldi pigem konkurentsieelistele, mitte keskkonnale nüüd on globaliseerumine aga oluk
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
Reklaam internetis Aitame paljudel ettevõtetel saavutada paremaid tulemusi reklaamikampaaniate korraldamisel. Meie reklaamikandjaks on internet. Seda hästi lihtsal põhjusel - Reklaam internetis on efektiivne ja odav. Üha tähtsamaks muutub võimalikult odavate, samas efektiivsete kampaaniate läbiviimine. Tähtis on oma sihtrühma võimalikult täpne tabamine neile meelepärasel moel. Pole ju mõtet raisata reklaamiraha miljoni inimeseni jõudmiseks, kui vajaminev osa sellest on võibolla vaid mõni protsent. Internet on see, mille abil on võimalik oluliselt odavamalt kampaania läbi viia,
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
turundus 3.Äriturunduse spetsiifika Turunduse arenguetapid 1. 1950 massturunduse taandumine, demograafilised segm. alused 2. 1960 psühhograafilised segm. alused 3. 1970 teenuste osatähtsuse kasv 4. 1980 hinnakonkurentsi asendumine hinnavälise konkurentsiga 5. 1990 infotehnoloogia, globaliseerum., elukeskkond, tervis, elukvaliteet 6. 2000 suund ostjate soovidele, kliendisuhted, püsikliendid, sotsiaalne turundus Suhtlusturundus 1. Suhtlusturunduse tunnused 2. Suhtlusturunduse trepp, kesksed elemendid, kulud 3. Suhtlusturunduse eripärad (toote, hinna, jaotuse ja toetuse osas) Suhtlusturunduse tunnused Toodete asemel tähelepanu partneritel ja klientidel Uute klientide asemel rõhutatakse kest- vat ja arenevat suhet olemasolevatega Tegevus kandub osakonna tasandilt mitmefunktsionaalsetele meeskondadele Kuulamine on rääkimisest tähtsam Turundust mõjutavad trendid
Kahjuks need ohud, mis tulenevad väliskeskkonnast, asuvad väljaspool arendaja mõjusfääri. Peamiseteks ohtudeks jäävad juba pikka aega püsiv majanduse ebastabiilsus/ebamäärasus ning sellest tulenev töötus ja langevad palgad. MÜÜGITOETUS Selge ning kindel müügistrateegia on väga oluline punkt kogu kinnisvaraarendusprojekti turunduses. Vana-Kuuli 1 müügitoetuseks kasutatavad tegevused: Reklaam ajalehtedes Reklaam internetis, uudiskirjade laialisaatmine olemasolevate ning potentsialsetele (huvitatud) klientidele Kliendipäevad (valmimise etapil ka näidiskorterite eksponeerimine) Reklaam raadioeetris Brošüürid, trükimaterjaalid Otsene reklaam – esindajalt kliendile Loosimine (uus nt. Opel Astra loositakse kõikide ostjate vahel max. väärtus kuni 10 000 EUR ) Ajalehed
Banneri ettevalmistamine 1000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1000 Delfi.ee suurbanner 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 119400 1260 Muud kanalid 34406 8516 8516 0 0 8516 6 8516 8516 0 0 8516 98108 Raadio reklaam (Sky+) 8516 8516 8516 0 0 8516 8516 8516 8516 0 0 8516 68128 Reklaami klippi loomine 1500 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1500 Infolehed 4090 0 0 0 0 0 4090 0 0 0 0 0 8180 Bukletid 20300 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 20300
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
panustamine oma töötajatesse, kellest omakorda sõltub organisatsiooni edukus. Ettevõtte toote või teenuse parim soovitaja on oma asutuse töötaja, kes usub mingi idee või toote headusse. Sellisel juhul levitab töötaja seda usku ka oma tuttavatele, sest ta on nende jaoks oma valdkonna arvamusliider.(Äripäev, 12.12.2006) Inimesed usuvad igasugu mitteametlikku siseinfot palju parema meelega, kui ametlikke teadaandeid. Seega on hea ja motiveeritud töötaja tasuta reklaam ettevõtte toodangule. Samas halb ja vähemotiveeritud töötaja on võimeline tegema ettevõtte mainele parandamatut kahju. ,,Teie töötajad on teie äri! Nemad võivad teie äriplaanid ellu viia, kuid nad võivad ka need purustada." (Kotler 2003: 67) Lihtsaimadki eksimused võivad ettevõttest vale mulje jätta. Millise mulje jätab firma, kelle klienditeenindaja vastab telefonis: ma ei tea, ma ei ole asjaga kursis, helistage hiljem