MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..................................................
Delfi portaali kasutasin viimati eesti keele loengu tarvis, et leida artikleid, kus on vigu grammatikas või sõnastuses. Delfi on tuntud ka lugejate kommentaaride arvukuse ja jaburuse poolest. Kommentaare lugedes tekib kohati tunne, et Delfi kasutajateks on peamiselt madala haridusega elus pettunud inimesed, kuid samas mõne teema puhul tekib ka üsna teravaid arutelusid. Ise ma artikleid ei kommenteeri. Internet täidab ka palju meelt lahutavat funktsiooni. Internetiavarustest laen alla filme, seriaale, muusikat. See tegevus on pooleldi erialane, pooleldi meelelahutuslik, sest internetis leidub ka õppetöös kasutatavaid audiovisuaalseid materjale. Muusika kuulamiseks ja videoklippide vaatamiseks otse internetist, kasutan veebilehekülge Youtube, kus on ulatuslik valik lühivideoid. Viimasel ajal olen vaatama hakanud ka veebilehekülgi, kus ilmub humoorikaid pilte ja naljakaid fakte. Leheküljed, mida mina kasutan on Oddee ja 9GAG.
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt
Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud. Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai
oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes.
kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas
seksitelefoniliinidel, täiskasvanute teatetahvlitele ja internetis. Selle kättesaadavus võrgus, eriti arvutite ja modemitega varustatud teismelistele, on interneti vaieldumaid omadusi ning peamisi põhjusi, miks võrgu sisu on püütud piirata ja reguleerida. (Wallace, P., 2002. Internetipsühholoogia. Rollid elus ja internetis. Tõlkinud: Tallinn: Valgus.lk.205) Pole vist lihtsamat paika suhete alustamiseks kui Internet. Samal põhjusel pole arvatavasti soodamat kohta armuloo arendamiseks. David Greenfield:"Enamik inimesi, kellega ma olen tutvunud oma praktikas seoses interneti kuritarvitamisega, on olnud seotud kas küberseksi, küberarmulugude või reaalaja armulugudega, mis algasid internetis. Tundub, et kombinatsioon avameelsusest, anonüümsusest ja kergest flirdist tekitab paljudele netimaanidele võimsa romantilise emotsiooni." räägib raamatu autor.
räägitaks. Et me saaksime kiusamistest teada, sest siis saame midagi ette võtta. Kui keegi aga ei julge sellest rääkida, siis ei saa ka midagi ette võtta. Nii suur protsent, nagu see uuring välja tõi, oli minu jaoks kohutav. Meil on väike kool ja kiusamisjuhud tulevad kergemini välja. Ma olen kokku puutunud näiteks internetikiusamisega võetakse keegi ette ja hakatakse n-ö mõnitama, solvavaid kommentaare kirjutama (suhtlusportaalides toim). Eks see internet on, nagu ta on, seal saab kõiksuguseid asju teha. Internetil on hulk häid omadusi, aga tal on ikka omad varjuküljed ka. Sel õppeaastal ei ole meil õnneks kiusamisjuhtumeid olnud, suuresti tänu ka sellele, et vanemad ja ka õpilased ise tulevad ja julgevad rääkida, kui midagi toimub. Siis me saame jälile ja saame aidata. Ma kiidan neid vanemaid ja lapsi, kes julgevad rääkida. On olnud ka seda, et kaasõpilased märkavad ja räägivad.
sagedamini kui kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord päevas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas Veebibrauser (MS Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opre, Google Chrome, Safari, jm) sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel IP aadresside täisklassid IP aadresse klassi aadresse klass võrgumask IP aadresruum võrke võrgus kokku 0.0.0.0 - 256^3 = 16 128 x 256^3 = 2 A 255.0.0.0 128
kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks. Helivõnkumised jaotatakse lühikesteks ajavahemikeks, mille väärtused siis bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine, täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule). Just see võimaldaski hakata nii tekste, pilte, filme kui ka helisid vaatlema ühtse mõistena infona. Sümbolite, teksti-, heli- ja pildifailide mälumahu võrdlus: · Näiteks 1 lehekülg teksti võib hõivata mälus kuni 2,5 kuni 25 kB olenevalt; · lehekülg pilti olenevalt paljudest asjaoludest (värvigammast, pikslite suurusest, salvestamise programmi valikust jt) aga mitmeid kordi rohkem alates ligikaudu 25 kB st. · 1 minut muusikat olenevalt salvestuse viisist aga üle 1MB. 3.3 Arvuti võimsus
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
sest tänapäeval pole eriti vaja avaldustki ise kirjutada, sest kõikjal on olemas vastavad blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii, kuidas nõutakse, korrektselt ning lakooniliselt, mitte paljusõnaliselt. Kasuks tuleb keeleoskus. Ja mis peatähtis: tänapäeval on võimalik kõike teatmeteosest järele vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid
1.2.1.2 Operatsioonisüsteemi olemus, levinud operatsioonisüsteemide näited. Arvuti koosneb kolmest põhiosast: riistvara, operatsioonisüsteem ja rakendused(viimased kaks moodustavad kokku arvutis oleva tarkvara kihid). Operatsioonisüsteem on programm, mis toimib vahendajana rakenduste ja riistvara vahel. Selle põhieesmärgiks on pakkuda kasutajale keskkonda rakendustega töötamiseks. Operatsioonisüsteem pakub ka rakendustele liidest seadmete kasutamisel. Seega ei pea rakendused teadma iga seadme spetsiifilist liidest, vaid nad kasutavad standardset liidest ja jätavad seadmega suhtlemise operatsioonisüsteemi ülesandeks. Operatsioonisüsteemi võib vaadelda ka kui ressursside haldajat. Kujutlegem, mis võiks juhtuda, kui mitu programmi kasutaks üheaegselt sama seadet (näiteks printerit). Tulemus oleks kaootiline, sest erinevate programmide väljaprintimised võivad kattuda. Sellest seisukohast toimib operatsioonisüsteem vahekohtunikuna.
pikalt. Esimese SQL andmebaasi töötas välja Honeywell(1976. a), hiljem muutus põhitootjaks Oracle ARPANET – 1971. a katsesüsteem uue võrguprotokolli jaoks (kuidas arvutid omavahel suhelda võiks). Pandi katsetamiseks üles väike võrk, kus olid näiteks USA ülikoolid jms asutused, DARPA(varasemalt ARPA) nimeline asutus finantseeris seda katsesüsteemi(USA sõjaväe asutus, nägi selles potentsiaali sõjaväe jaoks), ARPANET-ist hakkas välja arenema kaasaegne Internet, 1972. a Ray Tomlinson tegi muudatusi email programmile ARPANETIS ja võttis kasutusele @ märgi emailides CP/M – 1973. a Gary Kildall kirjutab primitiivsele Intel 8008 protsessorile lihtsakoelise op süsteemi CP/M, mis muutus vähemalt 10 aastaks mikroarvutite kõige levinumaks op süsteemiks, 1974. a töötab välja CP/M op süsteemi Intel 8080-l põhinevatele süsteemidele WINCHESTER – 1973. a IBM-i välja töötatud odav kõvakettaüksus , maht 70 MB
majutusel, toitlustamisel, luksuslikkusel ja meelelahutusel. Kuigi laev teeb pidevalt peatusi erinevates sadamates siis pole laeva ülesanne viia inimesi ühest riigist teise. Suurem osa reisijates naasevad alguspaika, kust nad alustasid reisi. Esimesed suured luksuslaevad, näiteks RMS Titanic, ei olnud kruiisilaevad, kuna nende ülesanne oli reisijaid vedada ühest sihtkohast teise. Kruiisilaevad on nagu linnad, kus on olemas kõik vajalik. Kaasaegsetel laevadel on olemas traadita internet, mobiilside ja satelliittelevisioon, nii et teil on kõik võimalused hoida reisi ajal ennast maailmaasjadega kursis ja lähedastega kontaktis. Pardal on ka piisavalt poode, et hankida endale midagi, mille olete ehk kogemata koju unustanud. Olemas on ka teeninduspunktid nagu pesumaja ja arstiabikeskus. Restorane ja baare on väga palju. Laevadel on palju võimalusi teha sporti, sest neis on võimlad, jooksurajad, jalg-, korvpalli väljakud, tenniseplatsid ja palju muud.
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
kaugelt. Iga uue meedia kasutuselevõtt toob kaasa uusi probleeme, nii ka arvutite ilmumine vahandajana inimeste ellu. Oma töös tahan ma peatuda probleemidel, mida toob kaasa inimeste vaheline suhtlemine arvutite vahendusel (ingl. Computer Mediated Communication). Heita alguseks pilk minevikku arvutivõrgu tekke aega ja 1978. a. tehtud ennustustele, iseloomustada mõningaid arvutite poolt pakutavaid suhtlusteenuseid, võimalusi arvutite kasutamisel organisatsioonides ja esitada mõned soovitusliku iseloomuga käitumisreegleid, mida võiks järgida tegutsedes virtuaalses võrk-maailmas. 3 1. Ajalugu ja ennustused 20 aastat tagasi ühendati USAs juhtmetega kokku neli militaarsfääri arvutit. See oli esimene arvutivõrk ja vaevalt toona arvata osati, millele tegelikult alus oli pandud. Võrk hakkas jõudsalt kosuma ja temaga ühinesid (st. ühendati) esialgu arvutid USAst
raamatut mida otsisin ning ostusoovi polnud siis vastasin, et tänan pakkumast kuid pole vaja misjärel teenindaja naeratas ja noogutas viisakalt ning lahkus. Vaatasin veidike veel ringi ning siis lahkusin poest midagi ostmata. 2. TEENINDUSKULTUURI ANALÜÜS Minu külastatud organisatsioonide põhjal võiks väita, et teeninduskultuuri üle neis asutustes väga pettuma ei pidanud. Kindlasti leiab mille üle nuriseda kuid eks sellist meeleseisundit saaks rakendada igas asutuses kui hästi tahta. Oluline on pigem mõista, et ka klienditeenindaja on inimene ja tema võimed on piiratud ning kui ta on hõivatud ühe kliendiga ei saa eeldada, et ta jõuab samaaegselt ka muude asjadega tegeleda ning tuleks mõista, et ka klienditeenindajal on vahest energiavarud otsakorral ning alati nad ei ole nii entusiastlikud kui klient võibolla neist ootaks. Minu uurimustööks valitud asutustes oli näha, et on rakendatud abinõusid teeninduskultuuri edendamiseks
kuid täieliku pildi saamiseks on vaja analüüsida ka eri rubriikide lugemist. Keskmine läbi vaadatavate teemade arv annab veelkord ülevaate lugemise põhjalikkusest, kuid võrreldes aja- lehtede lugemisele kuluva aja vaatlemisega on see vaatenurk oma olemuselt siiski teistsugune. Nimelt näitab rubriikide arv seda, kui suurt osa artiklitest või erinevatest valdkondadest kas või korrakski silmitsetakse, aga ajalehtede lugemisele kuluv aeg pigem seda, kui paljudele artiklitele tegelikult keskendutakse. Selle küsimuse puhul oli iga vastajagrupi kohta loetavate rubriikide arvu aritmeetilise keskmise leidmine objektiivne, sest maksimaalne võimalik märgitavate vastuste arv oli piiratud ankeedis 13 nimetatud rubriikide arvuga ning keskmisest väga palju erinevaid vastuseid ei saanud seetõttu esineda. Erinevate klasside keskmised loetavate rubriikide arvud on kujutatud joonisel 2.
mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises reziimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mõned vanemad DOS-programmid Windows 98-s aeglasemalt kui Windows 95-s. Uuendusteks olid parem AGP ja USB toetus. Mõlemad olid juba Windows 95 B-väljalaskes, kuid USB toetus on seal nii vigane, et enamik draivereid end alles Windows 98-s installida lasevad. Suuremad kui 2 Gb kõvakettad on FAT32 failisüsteemiga (need olid samuti Windows 95 B-väljalaskes). Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s Internet Explorer 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud, näiteks Internet Exploreri integreerimine kasutajaliidesesse, Active Desktop, tõhusam Windows Explorer, UNC (Uniform/Universal Naming Convention aadressidele ja võrguarvutitele saab aadressiribast juurde pääseda). Kuna sarnaseid funktsioone Windows 95-ga oli päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni kriitikat, et Windowsi on liiga vähe arendatud ja peamiselt turunduslikel põhjustel turule toodud.
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4
Last chapter I made analysis about my research, there are charts about the answers of the poll, besides I pointed out the best answers in my opinion. Also I pointed out the answers in the percentage and analysed them. I got more knowledge of the distribution of depression among my acquaintances and their knowledge of depression. In addition to the main themes, there are extras where I have added statistics about depression medication prescriptions among young people from an internet article and there is also a poll which I presented in my research. Doing my research, I have read many books about depression and learned more about it. 23
muutub ka tema enesehinnag kesisemaks. 5 2. MADAL ENESEHINNAG Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Pole just raske arvata, et siinkohal osutub problemaatiliseks just madal enesehinnang, mis äärmuslikul juhul võib väljenduda inimese "vegeteerima- jäämises", s.t. ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust, mis annaks õiguse tal midagi soovida või julguse midagi üritada - olgu selleks soovituks siis mõne inimese armastus, kandideerimine huvitavale töökohale või midagi muud. Madalale enesehinnangule tunnuslikeks joonteks on läbikukkumistele enesesüüdistustega reageerimine, varasemate ebaõnnestumiste üha korduv valuline läbielamine, mille tulemusena alaneb enesehinnang veelgi ning inimene ei näe mingiski
Internet on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühtset TCP/IP protokollistikku. Mõisteid: Võrk (network) andmesidesüsteem, mis ühendab erikohtades asuvaid arvutisüsteeme Kohtvõrk (LAN) kasutaja territooriumil piiratud geograafilisel alal asuv arvutivõrk Intranet mitteavalik Interneti teenuseid pakkuv võrk 1969 ARPANET 1983 ARPANETist sai tsiviilvõrk 1994 Internet muutus kõigile avatud võrguks 1993 HTML esimene versioon, HTMLi kasutav teaberuum sai veebi nime (WWW) Interneti teenused: - WWW e Veeb - FTP - Elektronpost - Uudisrühmad - Gopher (veebi eelkäija) - Telnet (teise hosti kaugsisselogimist võimaldav protokoll) - Reaalajas suhtlusvahendid - Blogid Interneti otsivahendid: - otsimootorid - kataloogid
teada, kes seda tunnevad ning miks. Võibolla suudavad muuda ka minu arvamust. Kas kõiki elukutseid on võimalik asendada robotitega ning mis saab lihttöölistest? Data ex Machina: Introduction to Big Data. Annual Review of Sociology Big data on saadaval lõpmatul hulgal erinevates vormides näiteks: pildid, videod, tweedid, ruumid, võrgu, streamid jne. Need andmed on tohutult suure mahuga ja keerulised ning iga aastaga need järjest kasvavad. Võib öelda et big data ongi kogu internet ja selles olevad andmed kogu maailma kohta. Erinevus seisneb selles, kui kasutada suurandmeid, et hinnata näiteks sotsiaalseid nähtusi, siis esiteks on parem geograafiline ja ajaline detailsus ning palju kulutõhusam kui traditsioonilised meetodid. Teiseks, see võib toimida millegi mõõtmena, mida muidu pole mõõdetud või mille mõõtmise üle võib vaielda. Suurandemetega saab luua igasuguseid mustreid ning seoseid. Näiteks saab
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
loomulik osa ning sellega tuleb õppida hakkama saama, siis saadab sind ka edu. Ettevõtlusega seoses Ettevõtlus on elu valdkond, millega puutume tahes-tahtmata kokku me kõik. Kõige lihtsam näide on kauplused, kus me käime need on ju ettevõtted ja me oleme kaupluses, et osta mõne teise ettevõtte poolt valmistatud (kasvatatud) tooteid. Põhimõtteliselt kõik (va. suurem osa looduslikest objektidest) meid ümbritsev on vähemal või rohkemal määral seotud ettevõtlusega. Nagu paljudele teistele, pole mullegi ettevõtlus võõras teema. Üks kõige ilmekam näide mu ettevõtluse karjääris on õpilasfirma asutamine ja sellega tegelemine. Õpilasfirma koosnes antud juhul kolmest isikust, kellel olid erinevad ülesanded firma tegevuse jaoks. Mina olin firmajuht, seega oli mul suurim vastutus kõige selles firmas toimuva ees. Kuigi ma olin firma direktor, ei saanud minagi käed taskus seista ja vaadata, kuidas teised tööd rügavad, vaid olin tihedalt tööprotsessiga seotud
ainult kükke või hüppeid sooritades, ent samal ajal sügavalt mõeldes strateegiale, millega mäng lõpuks võita. Samamoodi aitab selline mäng sotsiaalseid oskusi upitada, kuna mäng käib ühes teiste inimestega paaris või suisa võistkonniti. Lapse loovus saab minu meelest areneda just nii laiaks, kui palju infot ja võimalusi talle pakkuda. Siinkohal kaldun taas arvama, et kui „vanasti“ tähendas lapse jaoks mäng oma nukkudele tegevusstsenaariumi väljamõtlemisega, siis internet pakub selle kõrval sootuks suuremaid väljundeid oma silmaringi, loovuse ja maailmast mõistmise osas. Jah, olen nõus, et arvutite kõrval võiks säilida ka teatud osas siiski traditsiooniline mäng, mis ei ahelda last juhtmega monitori ja arvutihiire külge, kuid lapse maailmavaate kitsenemise ja fantaasia vähenemisega kindlasti nõus ei ole. Usun pigem, et kindlasti on äärmuslikke näiteid, kus arvutimaailm on väikesele inimesele liiga teinud, sest tema lähenemine arvutile on olnud
väldivad televisiooni mõju, olles kursis ühiskonnas toimuvaga mõne muu meediakanali (ajalehed, Internet) kaudu, või siis erakud, kellele ei lähe korda ühiskonnas toimuv ja selle kajastamine TV-s. (Televisiooni ajalugu.) Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud? Iga ema ja isa tahaks oma lapsele pakkuda arendavat keskkonda. Kuna tänapäeval on vanemate elutempo kiire, siis olulised infovahendajad on telesaated ja Internet, vaba aja 5 sisustamiseks erinevad video- ja arvutimängud. Seoses tehnoloogia võimekamaks muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
