Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib
MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLREGILISED? Sport ja allergia Pärast füüsilist pingutust hingamisraskused ASTMA Spirograafia näitab kui vabalt liigub õhk välja meie higngamisteedest, kui palju 1 sekundi jooksul väljahingatava õhu maht väheneb Pingutusastma esinemissagedus on 90% astmahaigetel, 6-13% rahvastikust, naised 35,4%, mehed 13,2%. Atoopia korral astma tekke risk suureneb 25 korda kiirus ja jõualadel ning 75 korda kestvusaladel. Bronhilõõgastite kasutamine Inhaleeritavate hormoonide kasutamine Allergia indutseerib astmat Sport miks? Suu kaudu pingutuse ajal külm, kuiv õhk, temperatuuri langus hingamisteedes (nina kaudu hingates soojendatakse sissehingatav ühk ning puhastatakse), ödeemi tekke algus Kuiv õhk kaotame niiskust hingamisteedes, osmolaarsuse tõus, konstriptsiooni põhjustab, seega nina kaudu hingata koormuse ajal Pingutusastmahoo ajal ei tõuse eosinofiilide arv veres ega rögas NO hulk väljahingatavas õhus ei muutu võ...
...................4 Mükoriisade teke............................................................................................5 Sissejuhatus Mükoriisa mõiste võttis 1885. aastal kasutusele saksa teadlane Frank, kes defineeris seda kui taimejuure ja seene vastastikku kasulikku (mutualistlikku) kooselu vormi. Just mutualistlik suhe eristab seenjuurt ehk mükoriisat teistest taimejuurte ja seente vastastikmõjudest (interaktsioonidest): parasitismist, saprotroofsusest ja kommensalismist. Looduses on tegelikult võimatu neid täpselt piiritleda, sest mullas toimuvaid protsesse on mikroobide tasemel väga keeruline mõõta, kasu on lai mõiste ning palju oleneb konkreetsetest keskkonnatingimustest. Arbuskulaarne mükoriisa Arbuskulaarne mükoriisa on tõenäoliselt evolutsiooniliselt vanim mükoriisatüüp, mida moodustavad seened hõimkonnast
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega
moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. Mutualislik suhe eristabki mükoriisat teistest taime juurte ja seente vahelistest vastastikmõjudest ehk interaktsioonidest nagu parasitism, saprotroofsus ja kommensalism. Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon. Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku
Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt kõnelevaid inimesi 3. sisserändab suur hulk muulasi Keeleökoloogia 1. Mis on ökoloogia? Kas inimene kuulub ökoloogia uurimisalasse? Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. 2. Mida uurib keeleökoloogia? Mis eesmärgil? KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga, teised aga hääbuvad 3. Mis on keele põlvkondlik ülekanne? Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt. Tähtsaim
võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt kõnelevaid inimesi 3. sisserändab suur hulk muulasi Keeleökoloogia 1. Mis on ökoloogia? Kas inimene kuulub ökoloogia uurimisalasse? Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. 2. Mida uurib keeleökoloogia? Mis eesmärgil? KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga, teised aga hääbuvad 3. Mis on keele põlvkondlik ülekanne? Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt. Tähtsaim
Sidemeenergia Sideme energia ehk kovalentse sideme tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega, seetõttu ongi H, O, C ja N-i vahelised sidemed kõige tugevamad. Tuleks meeles pidada nelja järgneva sidemete energia: H-H 436 kJ; C-H 414 kJ; C-C 343 kJ; C-O 351 kJ Nõrgad sidemed ja interaktsioonid nende iseloomustus 1) van der Waalsi jõud 0,4 4,0 kJ/mol 0,1 0,2 nm Van der Waalsi jõud tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonidest kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud elektronpilvede vahel. Need on üksikult väga nõrgad vastastikmõjud, mis toimuvad naaberaatomite vahel, seega peaksid aatomid olema suhteliselt üksteise lähedal. 2) vesiniksidemed 10 30 kJ/mol 0,3 nm Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise
osakesele läheneda Vesinikside On biokeemias äärmiselt oluline Vesinikside on interaktsioon kovalentse sidemega seotud doonorgrupi vesinikuaatomi ja aktseptorgrupi vaba elektronpaari vahel Vesiniksidemel on ühisjooni nii kovalentsete kui mittekovalentsete sidemetega Kuigi vähemal määral, kui kovalentne side on vesinikside: ·suunaline Vesinikside on nõrkadest interaktsioonidest ·kindla pikkusega tugevaim, maksimaalselt kuni 40 kJ/mol
● samastumine- partneri jutuga samastutakse, hakataks oma kogemustest rääkima. ● väitlemine- jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen... ● õigustamine ● teema vahetamine ● takkakiitmine ● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) ● suhtlemispartner
fiibervalkudeks Esialgne jaotus morfoloogia alusel Fiibervalgud domineerib 1 sekundaarstruktuur Fiibervalgud on tüüpiliselt vees lahustumatud kasutusel sidekudedes Näited: Kollageen, keratiin, siidi fibroiin Globulaarsed valgud vees lahustuvad. Enamus valke rakkudes. Heterogeense sekundaarstruktuuriga. Oluline tertsiaarstruktuur tuleneb ebareeglipärastest kõrvalahelate interaktsioonidest (interaktsioonid solvendiga, hüdrofoobne interaktsioon, ioonsed interaktsioonid, vesinikside ja kovalentsed sidemed) Fibrillaarsetele valkudele on iseloomulik osade aminohapete domineerimine Primaarstruktuuris esinevad teatud regulaarsused Valdav on mingi kindel
toitumise biokeemilised alused) Kuidas diagnoosida probleeme ning neid ületada (täpse diagnoosi tagamine, haiguste põhjuste väljaselgitamine) Kuidas ravida (haiguste kulu prognoosimine, sobiva ravi määramine, ravitulemuste hindamine) Konfiguratsioon – aatomite või aatomgruppide ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes Orgaaniliste ühendite mittetasapinnalisus on tingitud: C-aatomi sp 3 hübridisatsioonist Aatomitevahelistest interaktsioonidest molekulis Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui pole suuri asendjaid (fn rühmi), H-sidemed Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab
16. Pseudogeen (mõiste ja näide) - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Nt hemoglobiinigeenide klastris 17. Morfogenees - kudede ja organite moodustumine. Ei sõltu niivõrd genotüübist, vaid ka epigeneetilistest mehhanismidest, rakkude omavahelistest interaktsioonidest, O2 juurdepääsust jt 18. Apoptoos - programmeeritud rakusurm. Normaalsetele rakkudele on sisseprogrammeeritud , mitu korda jagunevad ja millal käivitub enesetapu mehhanism.Nt: embrüonaalses arengus et sõrmed ja varbad eralduksid, peavad osad rakud hävima. 19. Ökoloogiline sukstsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. S.t., et kooslused pole püsivad, vaid muutuvad tingimustele vastavalt (metsa põleng) ja tingimusi
nurgad erinevate väärtustega. Seal võib välja lugeda, missuguse Φ nurga puhul on missugused Ψ võimalikud ja vastupidi. Üldsegi mitte kõik variandid pole “lubatud”. Disulfiidside – kahest väävlist koosnev side struktuuride vahel; -S-S-. On oluline nt. valkude(!) tertsiaalstruktuuride kujunemisel; võib-olla ka kvaternaarstruktuuride puhul. Hüdrofoobne effekt – hüdrofoobsetest ja hüdrofiilsetest interaktsioonidest tulenev efekt; hüdrofoobsed ühendid või ühendite hüdrofiibsed osad “tahavad” olla lähedal sama või teise ühendi hüdrofoobsetele osadele; mõjutav oluliselt valkude(!) pakkumist (tertsiaalstruktuur, kvaternaarstruktuur). Heem – heem on porfüriinide perekonda kuuluv ühend, mis sisaldub laialdaselt valkudes prosteetilise rühmana (tugevalt seotud koensüüm). Heemi keskmes asetseb iseloomulik raua
Sel juhul tuleks kasutada lisaks teistsuguse polaarsusega kolonni või ka massispektromeetria abi. Retentsiooniindeksite süsteeme kasutatakse tänapäeval ulatuslikult eriti lõhna- ja maitseainete tööstuses ja naftaproduktide analüüsil. 24. Vedelikkromatograafia põhimõte Mobiilseks faasiks on vedelik, sobib kõikidele analüütidele mis lahustuvad vedelas faasis (bioloogilised ained, anorgaanilised ühendid), retsensioon sõltub interaktsioonidest nii mobiilses kui ka statsionaarses faasis. Statsionaarse faasina kasutatakse väga peeneteralisi kromatograafilise kolonni täidiseid. Peeneteraalise täidise suure takistuse tõttu tuleb proovi elueerimiseks läbi kolonni kasutada survepumpa. 25. Madalefektiivne ja kõrgefektiivne VK (milles seisneb erinevus) Madalefektiivne-VK: madal lahutuvus, laiad piigid, pikk analüüsiaeg. Lihtne konstruktsioon, odav. Täidetud suurte osakestega, kasutatakse madalat rõhku.
Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus:
Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus:
Molekulid on vedelikes lähedases kontaktis oma naabritega. Vastasmõjude tulemusena on molekuli lähim naabrus suhteliselt hästi korrastatud, suurematel kaugustel ilmneb korrapäratus. Molekulide kineetiline energia vedelikes on piisavalt suur selleks, et ületada molekulidevahelisi jõude ja liikuda üksteise suhtes. Vedelikele on omane voolavus, seda iseloomustab viskoossus . Viskoossus ja pindpidevus on mõlemad põhjustatud molekulidevahelistest interaktsioonidest. Voolamiseks peavad molekulid saama vabalt liikuda, nendevahelised tõmbejõud toimivad aga vabale liikumisele vastu tugevamate interaktsioonidega vedelikud on 4 viskoossemad. Viskoossus enamasti alaneb temp tõustes. Pindpinevus - Vedeliku sees olevad molekulid on (tõmbumis) vastasmõjus kõigist suundadest, pinnakihis olevad molekulid aga mitte. Tulemusekks on, et pindmised molekulid
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega
teistes reaalteadustes.- Vanusepüramiid - populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Väljasuremine - on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt. Ökoamplituud - on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda Ökoloogia - on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. Ökoloogiline niss - on ökoloogiline mõiste, mis iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis. Ökoloogiline püramiid - on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk
sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Sotsiaalsed interaktsioonid: fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- .... rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)- Interaktsioonireeglid sotsiaalselt jagatud arusaamad, vaikimisi eeldused, kontekstuaalsus (sotsiaalne grupp, situatsioon jne) Suur osa interaktsioonidest rutiniseeritud, tugineb ,,enesestmõistetavusele" Reeglite järgimise olulisus- sotsiaalsete suhete loomiseks ja hoidmiseks; seotuna sotsiaalsete rollide, identiteedi ja staatusega Institutsiooni mõiste- Teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogu. nende funktsioon majanduselus- Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus)
] 8. Darwini postulaadid: · Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust · See muutlikkus on osaliselt päritav · Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi · Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10. Analoogsed ja homoloogsed organid või morfoloogilised struktuurid: Kui sama organ on evolutsiooni käigus omandanud erisuguseid rolle, siis on tegu homoloogiaga. (rohkem ma välja ei suutnud sealt lugeda, iseenesest see teema on teise loengu, 14-15 slaidide juures..) 11. Mis on bioomid?
õlavarreluu ja reieluu peas. Tüvirakud Pluripotentsed tüvirakud muutuvad 2ks multipotentseks eelrakuks, sealt edasi unipotentseks eelrakkudeks. Kolooniat moodustav ühik CFU. Eelrakkude diferentseerumisvõimalused kitsenevad iga astmega. Vereloomet mõjutavad kasvufaktorid(proliferatsioon, diferentseerumine, küpsemine), igal faktoril on üks või mitu toimet, ka sünergilised efektid, vähem teatakse rakk-rakk interaktsioonidest. Strooma rakkudel on oluline roll vererakkude küpsemises. 6. loeng A. Arend Erütropoees Üldskeem: Tüvirakk pooltüvirakud unipotentsed eelrakud Proerütroblast (jaguneb) Basofiilne erütroblast (jaguneb) Polükromatofiilne erütroblast (jaguneb) Normoblast (küpseb) Retikulotsüüt (umbes 1%, noor erütrotsüüt, nende suurenenud hulk veres näitab intensiivistunud erütropoeesi)(küpseb) Erütrotsüüt Müelopoees
Kletskovi reegel:orbitaali energia on määratud kvantarvude summaga n+1, orbitaalide täitumine antud energiatasemel toimub selle summa kasvu järjekorras. Keemiline reaktsioon keemiliste sidemete katkemine lähteainete ja uute sidemete tekkimine saaduste molekulides. Tänapäeval lähtub keemilise sideme teooria Schrödingeri võrrandist.Keemilise sideme tekke üldine füüsikaline alus: valentselektronide kollektiviseerumine-see tunnus võimaldab alati eristada keemilist sidet muudest interaktsioonidest. Keemiline side on seda polaarsem, Mia erinevamad on elemetntide elektronegatiivsused. Ioonside: tekib väga erinevate elektronegatiivsusega elementide puhul (leelismetallid ja halogeenid);täiesti puhtal kujul ei esine Mittepolaarne e homoöpolaarne side ühesugustest aatomitest koosnevad lihtaine molekulid H2, Cl2, O2 Polaarne side: erinevatest molekulidest koosnevad molekulid N:HCl Heterolüütiline katkemine-
6. Darwini postulaadid 1)Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust. 2)See muutlikkus on osaliselt päritav. 3)Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi.4)Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. 5)See kandub edasi läbi põlvkondade. 6)Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest. Valik: Üks indiviid jääb ellu, areneb ja paljuneb ühes keskkonnas, kuid mitte teises. See viib populatsioonis ühtede tunnuste suurenemisele ja teiste vähenemisele Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. Pärimus Liikide evolutsiooniline ajalugu (fülogenees) sisaldab jälgi kohastumustest varasemate keskkonnatingimustega, mis võimaldab siduda praegu erinevaid liike ühise esivanema külge. 7
teisest. 2. Empaatia tähendab selle situatsiooni mõistmist, mis need tunded käivitas või neile kaasa aitas. 3. Empaatiline inimene suhtleb teise inimesega nii, et too tunneb, et teda aktsepteeritakse ja mõistetakse. Suhtlemispsühholoogia konspekt Õppejõu .pptx Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst. Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid)
edastaja suhtes, eksternaalset füüsilist müra tekitab kõik see, mis jääb sõnumisaatjast ja -edastajast väljapoole (tänavasaginas on mõnikord võimatu kuulda, millise häälega ja mida teine ütles), füsioloogiline müra viitab kommunikatsiooni mõjutavatele bioloogilistele teguritele (Panici, Thomas-Maddox, 2000). Suhtlemine leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest Interaktsioonid on mõjutatud mitmete tegurite poolt: isikust tulenevad (nt. minapilt, tõlgendamise stiil), isikuvälised mõjud (nt. teise inimese käitumine), keskkondilikud · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt
pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduses. Biotsönoos- elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum.
kool, toitumine ja muu, millega laps kokku puutub. · Üldiselt ollakse arvamusel, et indiviid kujuneb kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõjul. Temperament koosneb järgmistest omadustest: 1. Negatiivne emotsionaalsus (hirm, viha)e. temperamendi raskus 2. Kohanemine uute olukordadega 3. Aktiivsuse tase 4. Eneseregulatsioon 5. Reaktiivsus kui tugev peab olema stiimul, et järgneks vastus 6. Sotsiaalsus positiivne emotsionaalsus (rõõm sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus)
peopesa) teljed. · Proksimaal-distaalse (õlg-sõrmed) telje areng ja peamised faktorid Retinoolhappe ja FGF/Wnt vastandlikud gradiendid: Retinoolhapet eritub proksimaalsel poolel, FGF ja Wnt distaalsel poolel. Kui mesenhüümi töödelda retinoolhappega, siis sellisest jäsemepungast arenevad proksimaalsed osad rohkem ja samuti FGF ja Wnt puhul (arenevad distaalsed osad). *Proksimaal-distaalse telje kujunemine ja jäseme diferentseerumine sõltub interaktsioonidest AERi ja selle all oleva jäsemepunga mesenhüümi vahel. Selle distaalse mesenhüümi ehk mittediferentseerunud tsooni ehk progresseeruva tsooni (PZ) prolifereeruv aktiivsus tagab jäsemepunga proksimaal-distaalse pikenemise ning hoiab ära kõhrestumise. · Anterio-posterioorse (pöial-väike sõrm) telje areng ja peamised faktorid Määravaks faktoriks sonic hedgehog (Shh)- kutsub esile peegelpildi normaalsest olukorrast; vastutav A-P telje kujunemise eest
ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. 3. Ökoloogilise teadmise allikad. Nähtuste kirjeldused, vaatlused, katsed – ehk teadustõendid ja nende hankimine 4. Ökoloogia rakendamisvõimalused. Prognooside koostamine, looduslike protsesside mõjutamine (liigikaitse, kahjurite ja parasiitide kontrolli all hoidmine jms). 5. Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed. Ökoloogia – teadus interaktsioonidest, mis määravad eluslooduse leviku ja arvukuse. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitse. Keskkonnakaitse – ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda, kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest
Tasakaalulisus vaieldakse selle üle, kas taksonoomiline mitmekesisus on oma loomult tasakaaluline nähtus/suurus; st kas ta kujuneb välja mingite vastandlike jõudude tasakaaluseisundina või mitte ja lisaks kas see tasakaal võiks olla püsiv või ebastabiilne; Kas kooslused on liikidega küllastunud? küllastuvus keskkonna maksimaalne kandevõime, enam liike ei mahu; Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel? biootilistest interaktsioonidest on olulisimad konkurents, mutualism ja tarbimine; Diversiteedi teooriad seletavad, miks diversiteet tekib, püsib või kaob. 47. Tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemaks jäävad saare populatsioonid; mida väiksem on populatsioon, seda suurem on väljasuremisrisk. MacArturi-Wilsoni tasakaalu teooria: - Maismaa kauguse mõju - Saare suuruse mõju
Nõrkade jõudude roll: nõrkade jõudude abil toimub biomolekulaarne äratundmine, biomolekulide kõrgemate struktuuride formeerumine, supramolekulaarsete komplekside moodustumine. Nõrgad jõud piiritlevad organismid kitsasse keskkonnatingimuste (temperatuur, ioonjõud, pH) vahemikku, mille juures nad säilitavad funktsionaalsuse. Van der Waalsi jõud Sidemeenergia 0,4-4,0 kJ/mool Pikkus 0,1-0,2 nm Van der Waalsi jõud tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonidest kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud elektronpilvede vahel. Vesiniksidemed Sidemeenergia 10-30 kJ/mool Pikkus 0,3 nm Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (H-aktseptor) vahel kas samas või mõnes naabermolekulis. Side on tugevaim kui aatomid asuvad ühel joonel ja molekulid on struktuurilt komplementaarsed.
regulatsiooni detaile. 5C võimaldab konstrueerida komplekseid interaktsioone spetsiifilistes lookustes. Miinused Produkti detekteerimine ei tähenda alati, et on toimunud spetsiifiline interaktsioon kahe regiooni vahel. spetsiifiline interaktsioon toimub kui interaktsioon on kõrgema sagedusega kui naaber-DNAdel. Ei tuvasta funktsionaalseid mittefunktsionaalsetest interaktsioonidest. 5C ei sobi ülegenoomsete interaktsioonide uurimisel kuna vajaks miljoneid 5C praimereid. Suureks miinuseks kõikide puhul on see et nad vajavad palju rakke. Interaktsiooni sagedused saadakse juhuslike üksustena ja tegelikud interaktsioonide sagedused raku populatsioonis jäävad teadmata. • 3C (ja selle metoodiliste edasiarenduste, nagu HiC) põhiste uuringute
põhikatseplaani puudusi. Tavaliselt sel juhul kasutatakse 1-2 BS-sõltumatut muutujat (mis on enamasti igasugused isikuomadused, s.t. see "millega inimene katsesse tuleb" - kogemused, oskused, veendumused, psühhofüsioloogilised omadused jne.), ja 1-2 WS- sõltumatut muutujat. 6.8. FAKTORI ÜLDEFEKT JA FAKTORITE-VAHELISED INTERAKTSIOONID. INTERAKTSIOONITÜÜBID. (Ch. 10) #FE puhul tuleb järelduste tegemisel kindlasti rääkida faktorite üldefektidest ja faktoritevahelistest interaktsioonidest. Faktori üldefekt (main effect) on üksiku faktori (e. sõltumatu muutuja) mõju katsetulemustele faktoriseeritud eksperimendis.NT soofaktori üldefekt on naiste-meeste tulemused erinevad; soofaktori üldefekt puudub naiste-meeste tulemustel erisusi ei ole. Interaktsioon on FE-s esinev ühe faktori mõju sõltumine teise faktori tasemest. 300 ms puhul meeste-naiste erinevust ei ole; 600 ms puhul ka ei ole; aga 900 ja 1200 ms on n tulemus parem, on see juba interaktsioon
moodustab silmuse, mis kontakteerub enhanseriga. Interaktsioonid reguleerivate valkudega määravad ära, kas toimub aktiveerimine või repressioon. Mõned regulaatorvalgud on eri rakutüüpides ühesugused, teistes aga spetsiifilised. Igal promootoril ja enhanseril omad spetsiifilised valgud, mis määravad ekspressiooni. Ekspressiooni määr on funktsioon negatiivselt ja positiivselt kontrollivate regulatoorsete valkude interaktsioonidest. Geeni regulatsioon on kombinatoorne; enhanserid ja promootorid seovad mitmeid regulatoorseid valke, mille tulemusena tekib palju erinevaid interaktsioone; sellest ka erinevad regulatsioonid. Kromosoomi struktuur, histoonid: Prokarüootidel puuduvad valgud kromosoomis, seepärast regulatsioon vahetu sidumine DNAga. Eukarüootidel kromosoomis DNA seotud histoonidega; see takistab transkriptsiooni, sest ei lase valkudel seonduda DNAga ja aktiveerida geene
Pindpinevus (, N/m) - energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Pindpinevus on tingitud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, võtab vedelikupiisk kera kuju. Pindpinevus väheneb temperatuuri tõustes. Viskoossus ja pindpinevus on mõlemad põhjustatud molekulidevahelistest vastastikmõjudest, interaktsioonidest. Voolamiseks peavad saama molekulid vabalt liikuda, nendevahelised tõmbejõud toimivad aga vabale liikumisele vastu. Tugevamate interaktsioonidega vedelikud on viskoossemad. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). Pindaktiivsed ained on pika süsinikahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näiteks karboksüülrühm (-COOH), sulforühm (-SO3H). Üks ahela ots on vett tõrjuv
21. Mis on iseloomulik intermediaarsetele filamentidele? Läbimõõt on 10-12 nm, koespetsiifilised, loomarakkudes nt keratiin. Need annavad mehaanilise tugevuse. Asetsevad enamast tsütoplasmas. Peamine struktuur on konserveerunud, igal valgul on globulaarsed tuumad N- ja C-terminuses, mille vahele jääb alfa-helikaalne varras. Peamine ehitus on anti-paralleelne (pole laengut) ja dimeerne. Dimeerid tulevad varda osa interaktsioonidest, mis moodustavad keritud spiraali. Neil pole sidumissaiti NTP-dele. 22. Kuidas mõjutab fosforüleerimine intermediaarsete filamentide struktuurseid omadusi? Toimuvad sarnased asjad nagu tuuma lamiinidega fosforüleerides laguneb osadeks, fosforit eemaldades saab jälle kokku. 23. Millel põhineb mikrotorukeste stabiilse struktuuri säilimine? Treadmill efekti olemus. Stabiilne struktuur koosneb tsentraalsest mikrotuubulite kimbust ripsmetes ja viburites, mis on
korral. Diagnostikas on tundlikud ja spetsiifilised kultuur ja mikroskoopia. Ravi: makroliid + etambutool + rifabutiin. AIDSihaigetel makroliid-profülaktika (klaritro- või erütromütsiin) või rifabutiin. M. kansasii. Põhjustab kopsutuberkuloosiga identset haigust. Leviku laienemise põhjus immuunsupresseeritute suur hulk. Infektsioone ravitakse isoniasiidi, rifampiini ja etambutooliga koos või ilma streptomütsiinita. Ravi kestus ja koostis sõltub ravile vastamisest ja interaktsioonidest teiste ravimitega (HIVi ravis kasutatavad PId näiteks) Bakterid mõmm :) 05/06 Treponema Üldist. Sale vedrukujuline mikroorganism, regulaarsete loogete, teravate tippude ja sirgete otstega. Aktiivselt liikuv, kummaski otsas periplasmilised flagella. 13 liigist on inimpatogeensed T. pallidum 3 alaliigiga ja T. carateum. Liigid on
ainest tekib rakus puudus. Näiteks kui bakter leiab keskkonnast piisavalt aminohappeid, siis aminohapete biosüntees on represseeritud. Sellega hoiab bakter energiat kokku. Siiski, regulatsioonimehhanismid peavad olema paindlikud ja bakteri füsioloogia peab väga kiiresti reageerima keskkonnamuutustele. Sest toitainete kättesaadavus võib väga kiiresti muutuda. Regulatoorne võrgustik, mis kontrollib raku metabolismi koosneb: metaboliitide interaktsioonidest, ensüümidest ja regulaatoritest. Kuigi metabolismi keerukus on hämmastav, on siiski võimalik metabolismi võrgustikku vaadelda moodulitena, mis moodustavad peamised aine- ja energiavood. Mooduli regulatsiooni uurimiseks on vaja väga hästi mõista sisendit, regulatsioonis osalevaid faktoreid ning nende abil kontrollida püstitatud hüpoteesi. Mõõtes substraadi tarbimist, (vahe)produkti kuhjumist ja transkriptsiooni on võimalik analüüsida metabolismi mooduleid
annaabi.ee 
