1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutus Sotsiaalne suhtlus vähem vahetu Suurenev distantseerumine sotsiaalsetest suhetest, usaldus abstraktsete süsteemide vastu (finantssüsteem) Riskiühiskond
kolleegiumi ja aktsionäride hulka on aga kuulunud enamik nimekamatest eesti eksiilkirjanikest. Eesti Kirjanike Kooperatiiv raamatulevitamise süsteem tagas kirjanduselu kestvuse institutsionaalsel tasemel ja seega on väga tänuväärt tegu eesti kirjanduse säilimise jaoks. http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/96/10/15/kultuur.htm#kolmas http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjanike_Kooperatiiv
1 Kohtute sõltumatus Eestis. Lk 8. http://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/v2ljaanded/Kohtute %20soltumatus%20Eestis.doc (19.05.2015) 2 Ibid. Lk 4. 3 Ibid. 4 termini "kohus" üle, kuivõrd Justiitsministeerium tõlgendab seda kui konkreetset asja lahendavat kohtunike kolleegiumi ning kohtunikud kui institutsiooni. Ministeeriumi seisukoht antud tõlgenduses vähendab kohtute sõltumatust kollektiivsel ning institutsionaalsel tasandil, mis on aga vastuolus põhiseaduses sätestatud võimuharude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega.4 Lisaks eelmainitule, kindlustavad kohtunike sõltumatust ja erapooletust otsuste tegemisel piirangud kohtunike tegevusele kohtusüsteemi sees ja väljaspool seda. Nimelt ei tohi kohtunik olla Riigikogu, omavalitsuse esindusorgani ega erakonna liige. Samuti on keelatud osavõtt täitevvõimuga seotud ametis või mõnes muus asutuses välja arvatud pedagoogiline ja teaduslik töö
• Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (referentshindades) SKP= hüvistekoguhind*kogus SKP-s ei arvestata: • Finantssiirded - riiklikud pensionimaksed, toetused jms - Rahaülekanded majandusobjektide vahel • Väärtpaberitehingud • Edasimüüdud/kasutatud kaupade väärtuses • „Mitteametlik“ tegevus SKP arvestamise võimalused • Tarbimise alusel • Sissetulekute alusel • Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon
järgmised andmed: 74,5% kasupered; 2,7% lõpetamata lapsendamised; 16,4% grupikodud ja lastekodud; 0,5% iseseisev elamine, 5,9% muu. (Siplane, 1999) Kasupere- ja institutsionaalse hoolduse proportsioonid Euroopa Liidus erinevad järgmiselt: Kreekas, Portugalis ja Hispaanias paigutatakse suur enamus lapsi kasuperede asemel lastekodudesse. Belgias, Itaalias ja Saksamaal elab kasuperedes pisut vähem lapsi kui institutsionaalsel hooldusel. Taanis, Prantsusmaal ja Hollandis paigutatakse pooled vanemliku hoolitsuseta jäänud lastest kasuperedesse (Siplane, 1999). Kokkuvõte Minu arust annab Eestis tunda veel Nõukogudeaeg, mil paigutati vanemliku hoolitsuseta lapsed valdavalt lastekodudesse. Praegu küll puhuvad vanemliku hoolitsuseta laste hoolekandes teised tuuled, aga keskmine eestlane on ikka selline ettevaatlik ja suhtub umbusuga võõra lapse võtmisse enda perekonda. Siin on suur roll riigil, kui
Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) isiklikud ja ühiskondlikud mured on omavahel seotud Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - iseloomulikuks on ühiskonna keerukuse suurenemine, indiviid pole enam seotud ainult oma elukeskkonnaga, vaid terve maailmaga, suhted on ebaisikulised ja toimunud on reflektiivsuse ning ebakindluse kasv Ühiskonna refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil (teadmiste mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) · Põhjused: kommunikatsioonitehnoloogiate areng, uut tüüpi informatsioon (teadlikkus
praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Giddens ja Beck: Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Individualiseerumine- Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid. Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena. Individuaalne vastutus oma valikute ees. Aja ja ruumi lahutatus- Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskonna mõiste Beck'i järgi- Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine.
1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Modernne ühiskond kui protsess – Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt, sisemise keerukuse tõus ning järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta majandus” Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: Infoühiskonna areng; suurendab nii avatust kui ebakindlust; Individualiseerumine :• Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms)
• Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism,puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos,kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus:regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurennendu avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Indivisualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms)
• Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism, puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos, kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurenenud avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhtlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms)
mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevasi. Elab harmoonias looduse ja iseendaga • Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi Refleksiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust. Individualiseerimine – individualiseeritud elutingimused ja eluviisid, ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena, individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus – sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu, suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhtes; usaldus abstraktsete
jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks; − Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - Hilismodernne ühiskond – pidev enesemääratluse (identiteedi) rekonstrueerimine (R. Jenkins, A. Giddens), pidevalt ja asünkroonselt muutuvas sotsiaalses kontekstis Ühiskonna refleksiivsus - Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil; Samaaegne teadmiste mittetäielikkus: „probabilistic - possibilistic knowledge“ (S. Lash); Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus – refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad – „isetäituvad ennustused“ – meedia roll! Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks – „we have no choice but to choose“ (A. Giddens)
Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Giddens ja Beck: kaasaaegse ühiskonna põhijooned: • Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt • Sisemise keerukuse tõus • Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta“ majandus Refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: • Infoühiskonna areng; • Suurendab nii avatust kui ebakindlust; • „everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104) Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no choice but to choose“ (Giddens, 19
Tihti peetakse nendeks määratakse kindlustuse pakkuja poolt ja see rt+1 - exogeenne reaalne intressimäär; Vanaduspensionid põhinevad üheaegselt nii kaupadeks, mida riik peab vähemalt osaliselt leitakse: bt - sotsiaalmaksumäär; universaalsel (baaspensioni osas) kui pakkuma, nelja kategooriasse kuuluvaid = pL + T, wt - indiviidi keskmine palk ajal t. institutsionaalsel (tööaastatest, tulevikus ka kaupu: kus p kahju esinemise tõenäosus; Tööealiste inimeste ja pensioniealiste inimeste töötasust sõltuvas osasa) alusel. nö puhtad avalikud kaubad (riigikaitse, L - kindlustust ostva indiviidi eeldatav suhtearvu nimetatakse
Kuidas nad tõlgendavad situatsioonilist ja intertekstuaalset konteksti? Kas need tõlgendused muutuvad diskursuse jooksul? Kas valim kutsub esile vastuseisvat lugemist ehk tõlgendust (ingl resistant readings)? Missugust tüüpi lugejatelt? ETAPP 3: SELETAMINE EHK SOTSIAALNE ANALÜÜS 1. Missugune on diskursuse nn sotsiaalne maatriks? Millised sotsiaalsed ja hegemoonilised suhted ja struktuurid situatsioonilisel, institutsionaalsel ja ühiskondlikul tasandil seda diskursust kujundavad? Kas ja kuidas on see diskursus seotud situatsioonilisel, institutsionaalsel ja ühiskondlikul tasandil toimuva võimuvõitlusega? Kas need võitlused on avalikud või varjatud? Kas diskursus on hegemooniliste suhete ja struktuuride suhtes konventsionaalne ja normatiivne või loominguline ja innovaatiline? 2. Milline on analüüsitava diskursuse seos ,,diskursuse kordadega" ehk diskursiivse
tasapisi "välja kasvavad" füüsilise hoolitsuse primitiivsest etapist, et siseneda "inimliku" õppimise maailma. Kolmandaks on hoolitsust sageli analüüsitud kui perspektiivi puudujääke. Lõpetuseks peetakse "hoolitsust" lihtsaks elemendiks ja seda võivad pakkuda madala kvalifikatsiooniga või üldse kvalifitseerimata töötajad, enamasti on nendeks naised, kuid muidugi pole ka mehed välistatud. Paljud aruanded viitavad ühtsele süsteemile, kus haridus ja hoolitsus saavad kokku institutsionaalsel tasandil. Kuid CoRe uuring näitab, et isegi ühtse süsteemi korral võib eksisteerida hierarhia hoolitsuse ja hariduse vahel, see saab olla võimalik tänu õpetaja ja assistendi koostööle. Varase lapsepõlve poliitika kujundajad peaksid olema kriitilised selles osas, mis juhib nende poliitikat ja kuidas nende valikud võivad olla vormitud "ravi", "hariduse", "professionaalsuse", "kvaliteedi" sotsiaalseteks konstruktsioonideks
5) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste Kaasaegse ühiskonna põhijooned: · Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt · Sisemise keerukuse tõus · Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, ,,kaaluta" majandus Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: · Infoühiskonna areng · Suurendab nii avatust kui ebakindlust · ,,everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses" Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms)
Modernne ühiskond- tänapäeva ühiskond Hilismodernne ühiskond (teisene modernsus)- iseloomustab tänapäeva arenenud globaalsete modernsete ühiskondade jätkusuutlikust (või arengut), mitte osa järgneva ajastut, tuntud kui postmodernism või postmodernsus. *A.Giddensi käsitlus: ühiskonna keerukuse suurenemine, usaldus ekspertsüsteemide vastu, ühiskonna refleksiivsus Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks vasturääkiva informatsiooni põhjal -,,we have no choice but to choose" Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad ,,isetäituvad ennustused" Suurendab nii avatust kui ebakindlust *Globaliseerumise mõiste- maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava
Toetus puudega lapse vanemale, kui ta ei tööta ega ole lapsehoolduspuhkusel on alla 20 euro. (Loengumaterjalid) Seega võib lapsevanem oma puudega lapse hooldamise eest saada maksimaalselt kuni 100 eurot kuus. Kuid üksikvanemal, kes ei saa oma erivajadusega lapse kõrvalt tööl käia, ei tule kaugeltki majanduslikult iseseisvalt toime vaid antud toetustest. Euroopa-Vahemere piirkonna riikides välistab enamik tavakoole õppimisvõimalused puudega lastele. Umbes pooled puuetega lastest on institutsionaalsel hooldusel ning eraldatud oma perekonnast. (,,Puuetega inimeste olukord Euroopa-Vahemere piirkonna riikides") Üheks eraldatuse põhjuseks on eeldavasti majanduslik olukord, mis raskendab enamus puudega laste perekondi, kuid millele riik ei ole leidnud leevendust. Riigi või omavalitsuse poolt Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö eraldatavad rahad puudelapse ja tema pere toetuseks on minimaalsed ja eiravad perede
sugulased, vasallid, valitseja ressursid, soosib majandulikku traditsionalismi ja poliitilist kapitalismi KAASAEGNE ÜHISKOND, GLOBALISEERUMINE, JÄTKUSUUTLIKKUS Anthony Giddens 1938-... Ulrich Beck 1944-2015 Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Sotsiaalsete suhete vabanemine Järjest dünaamilisem Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel (kasvuhoone efekt, pagulased) kui individuaalsel tasandil (peame pidevalt jälgima ja kohanema uute tingimustega, elu muutub) Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu (inimeste suhtlemine järjest enam läbi interneti) Vähenev usaldus, usalduse leidmine nt
o Domineerimistüübid: 2 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus o Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: - Infoühiskonna areng - Suurendab nii avatust kui ebakindlust o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid - Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena - Individuaalne vastutus oma valikute ees o Aja ja ruumi lahutatus: - Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu
globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste? globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste? Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: Infoühiskonna areng; Infoühiskonna areng; Suurendab nii avatust kui ebakindlust; Suurendab nii avatust kui ebakindlust;
ühenduses olevaid muudetud propositsioone, süstemaatiliselt asendades sõna 'kunst' sõnaga 'filosoofia', sõna 'kunstnik' sõnaga 'filosoof ja sõna 'kunstimaailm' sõnaga 'filosoofiamaailm' " (Carroll 1996: 124). Kui Dickie institutsionaalne kunstianalüüs osutub vaid tühjaks kestaks, mida võib täita oma suva järgi, siis näitab see, et ta pole tegelikult saavutanud seda, mida ta taotles: defineerida kunsti. KUNSTITEOSE STAATUS JA FUNKTSIOON Püüan järgnevalt näidata, et institutsionaalsel esteetikal ei õnnestunud kunsti defineerida sellepärast, et ta jättis ütlemata, milles seisneb kunstiteose staatus, s.o mida tähendab olla kunstiteos. Arvan, et Dickie intuitsioon oli õige: kunstiteosed on institutsionaal- 2Muuseas aktsepteerib Dickie ise täielikult Daviese poolt tema teooriale antud nimetust "protseduuriline teooria" (Vaata näiteks Dickie 1997b). 1660 Margit Sutrop sed faktid, mis on saanud kunstiteose staatuse tänu sellele, et on osa
Giddens 1991 „Tabamatu maailm“ – Runaway world Ühiskonna keerukuse suurenemine, muutunud suhted institutsioonide ja indiviidide vahel Ebaisikulised suhted, ekspertsüsteemid ja usaldus või skeptitsism nende vastu Refleksiivsuse kasv Ebakindluse kasv Ühiskonna refleksiivsus Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil; Samaaegne teadmiste mittetäielikkus: „probabilistic - possibilistic knowledge“ (S. Lash); Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus – refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad – „isetäituvad ennustused“ – meedia roll! Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks – „we have no choice but to choose“ (A. Giddens)
töövõime kaotuse – invaliidsuse astmest, mitte perekonna sissetulekust või eelnevate tulude suurusest). Toimetulekutoetused on marginaalse iseloomuga (sõltuvad sissetulekust). 10 Vanaduspensionid põhinevad üheaegselt nii universaalsel (baaspensioni osas) kui institutsionaalsel (tööaastatest, tulevikus ka töötasust sõltuvas osasa) alusel. 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel. Riigi kohustused: otsesed hoolekandekohustused soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28) riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine tagada OVle piisavad rahalised vahendid neile pandud ülesannete täitmiseks PS ei sätesta, kuidas omavalitsusi toetada! Kov kohustused:
SKP-s ei arvestata Finantssiirded Riiklikud pensionimaksed, toetused jm Rahaülekanded majandussubjektide vahel Väärtpaberitehingud Edasimüüdud (kasutatud) kaupade väärtust Kodumajapidamiste mittepalgalist tegevust „mitteametlikku“ tegevust raske hinnata SKP arvestamise võimalused Tarbimise alusel… võrdub SKP suurusega arvutatuna lisandväärtuse alusel Sissetulekute alusel Lisandväärtuse meetodil Institutsionaalsel alusel Amortisatsiooni puhul on SKP arvestuse tegemist TULUGA.f SKP= C +I + G + (X-M) C= isiklik tarbimine – 60% Ei sisalda aktsiate ostmist! I= investeeringud (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus) 20% G=valitsussektori kulud (ei sisalda tulusiirdeid) 20% Maksud (T) on u 40% 20% kaob sotsiaalsfääri (pensionid, haigekassa) NX= ekspordi saldo (eksport X; import N) 0% Kui import on väiksem, siis SKP ?? Palk on kõige suurem SKP sissetulek Rent
see uuendus leitakse pöördumises algse poole. Soovitakse taastada algkristlikud tavad, taas avastada lätted, kust kristlus on alguse saanud. See toetub kristlikule põhiprintsiibile, et algus ja lõpp peavad omavahel kattuma, ehk siis hetk, kus me praegu oleme, peaks kattuma hetkega, kus kristlus alguse sai – need peaksid olema võrdpildid. Kõik see, mis sinna vahele jääb on kihistus, millesse suhtumine peab olema kriitiline. Kiriku uuenemine institutsionaalsel moel on varasemalt olnud munkluse kanda – kiriku vagaduselu ja teoloogilise mõtte uuendajad ja värskendajad. Reformatsioonieelsed sajandid – vajadus uuenemise järele oli ilmne nii ilmikute kui ka vaimulike seas, ainus, kes vajadust ei tajunud oli Rooma kuuria, kes elas kirikliku välise hiilguse taastamise ajas. Kirik oli läbi teinud reformikontsiilide perioodi (konstanzis ja baselis). Saksamaa olud olid teised. Linnakodanlus hakkas nõudma ka vaimulikkonna käest rangemat
tsiviliseeritud kooselu huve ja väärtusi. Cicero on oma teoses Brutus Serviust ülistanud õigusteadusele kui teadusele alusepanijana ja pidanud teda paremaks juristiks kui nende ühist õpetajat Quintus Muciust. Serviuse süsteemi arendasid edasi tema rohked õpilased. Tuntuim neist on Trebatius, kellele Cicero pühendas oma teose Topica. Serviuse ning tema otseste õpilaste eluaega nimetatakse spetsiifiliselt klassikaliseks õigusteaduseks, mis lõpeb aastal 27 eKr. Klassikalist institutsionaalsel teoorial põhinevat õigusteadust kannavad edasi prokuliaanide koolkonda kuuluvad juristid. Klassikaline institutsionaalne õigusteadus põhines teaduslikul maailmavaatel, mille kohaselt kõik, millest inimene aru saab, sh õigus on vaba igasugusest jumalikkusest, ka jumalikest loomuõiguslikest printsiipidest. Usk loomuõiguslikesse printsiipidesse asendus veendumusega, et õigus on sarnaselt keelele, arhitektuurile jt tehnikatele ainult osa inimlikust tsivilisatsioonist.
suunatud loovtegevuse kaudu. hulgas; (3) treening mõjutab osalejate välise kontrollikeskme nihkumist sisemise poole; (4) väheneb osalejate agressiivne Sotsiaalsete oskuste treening alaealiste õigusrikkujate käitumine; (5) väheneb vangistamise tõenäosus tulevikus; (6) institutsionaalsel kohtlemisel väheneb korduvate kuritegude sooritamise tõenäosus. Käesolevas artiklis tehakse kokkuvõte neli aastat (1999- Uurimused näitavad (Ross & Ross, 1998), et kurjategijatel 2002) kestnud projektist, mille puhul töötati välja SOTu metoodika
Selles 2 suunda: · Olemasolevate haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi (1751. aastal Inglismaal) jne. · Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. William Tuke (1732-1822), kveekerist kaupmees, rajas lähtuvalt humanistlikest ideaalidest 1796. aastal Yorki krahvkonda vägagi eesrindliku vaimuhaigete varjupaiga, mis sai hiljem teedrajavaks nähtuseks vaimuhaiglate institutsionaalsel arengul (kuigi arstimise jms meditsiinilise vastu seal huvi ei tuntud). Lähenemist, mida kõnealuses asutuses rakendati, nimetati ,,moraalseks raviks / hoolekandeks" (moral treatment). Vincenzo Chiarugi (1759-1820) leidis, et vaimuhaige on isiksus. Keelas oma Firenze haiglas haigete karistamise ja piinamise. Jagas psüühikahäired kolme liiki: · melanhoolia, e. osaline vaimuhaigus; · mania, e. täielik vaimuhaigus; · amentsia e. intellekti ja tahte ebanormaalsus.
akadeemiaks ( TÜ eelkäija). Võetakse üle jesuiitide hooned. Samas gümn ei saa lugeda TÜ eelkäijaks, sest siis oli ta alles gümn ja ei olnud päris sellise haarde ja tasemega. Rootsi aeg Rootsi ise areneb sellel ajal suurriigiks. Arengud nii vaimu kui ka hariduselus on jätnud palju tugevama jälje. Samas tehakse ka meie maj olulisi samme, tehakse palju uusi algusi, mis jäävad püsima pikemaks ajaks. Tegemist siiski ka pikema rahuper. Kõige tugevamad muutused tulevad institutsionaalsel pinnal ( kohtukorraldus, linnade ja maa valitsemine, riigivõimu teostamine), ühtlasi ka ajas pikemalt viibivad protsessid. Paljud nende institutsioonid jäävad püsima 19 saj lõpuni. Meie ja Rootsi ajalugu on vähemalt 150 a põimunud. Paljud muutused ja uuendused, mis leiavad aset Rootsis, kanduvad üle ka siia. Tihedalt ka seot. Nt Rootsi areng suurlinnades.Saab nurgakivi Tallinnas, peagi kogu eesti ala seot Rootsiga. Rootsis algab ekspansiivne välispol. Lahkutakse rootsi ter, luuakse
veendumused teadmised ------------------------ emotsioonid Püüame nüüd lühidalt vastata eespool esitatud küsimustele. Esiteks: mida internaliseerimisprotsessis omandatakse? Vastus on: välised väärtused muudetakse sisemisteks väärtusteks. Kõige üldistatumalt võib välisteks väärtusteks pidada ühiskonnas käibivaid väärtusi, norme, ideaale ja tavasid. Institutsionaalsel tasandil on väärtusteks tegevuste eesmärgid. Normid, tavad, ideaalid, eesmärgid peavad muutuma inimeste vajadusteks, hoiakuteks, veendumusteks, väärtusorientatsiooniks. Teiseks: kuidas see protsess toimub? Kui eespool püüdsime näidata selle protsessi põhimõistete vahelisi seoseid, siis lisada tuleb järgmine oluline mõte: ühiskond peab ühed või teised nähtused, protsessid enne ise väärtustama (neile väärtuse omistama), alles siis saab
annaabi.ee 
