Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Innovatsiooni kvaliteet: mis ja kuidas on selles mõõdetav ?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
innovatsioon, innovatsiooni, mõõdik, mõõdikud, rakendamise, tehnoloogia, efektiivsust, rest, tehnoloogilised, organisatsioonid, ülikoolidduste, parandama, kriteerium, tööprotsessid, kaadri, koolitamine, täiendusõpe, luues, realistlikud, muutma, innovaatiline, märksõna, projektijuhtimise, best, toov, täiustatud, turunduses, parendamiseLoeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem
x lihtsam on tagada organisatsiooni tegevuse järjepidevus. Strateegia elemendid: x Visioon x Strateegilised tegevused x Missioon x Ärimudel x Eesmärgid Strateegia raamistik: 1. Analüüsid sise- ja väliskeskkonna analüüsid, SWOT-analüüsid 2. Strateegia - kriitilised edutegurid, visioon, missioon, valdkonnad, eesmärgid, strateegilised tegevuskavad 3. Strateegia rakendamine - mõõdikud, tegevuskavad, kvaliteedijuhtimine, protsessi-juhtimine, personalijuhtimine, partnerite ja huvigruppide juhtimine, finantsjuhtimine ja eelarve 2. Strateegilise juhtimise koolkonnad. Mintzberg on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda. Koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida. Järgnevad kuus kirjeldavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad
kolmandale sektorile on protsess, mille käigus kogu teenust või osa teenusest, mida kohalik omavalitsus peab rahvale osutama, hakkab täielikult või osaliselt osutama eraldi ettevõtja või teenuse osutaja. Asjakohane väljakontraktimise kasutamine võib parandada nii kohaliku omavalitsuse haldamist ning juhtimist kui ka kohalike teenuste osutamist, sest: Avalike teenuste ning muude tegevuste väljakontraktimine avaliku konkursi korras hoiab kokku kulusid ja tõstab efektiivsust. Konkurss erinevate pakkujate vahel sunnib neid otsima võimalusi teenuse maksumuse vähendamiseks ja pakkumise efektiivsuse tõstmiseks. See paneb tulevasi töövõtjaid otsima võimalusi töö võimalikult tõhusamaks ülevõtmiseks ning annab omavalitsusele informatsiooni teenuse tegeliku maksumuse kohta. Avalike teenuste väljakontraktimine, kui seda tehakse läbimõeldult, edendab sektoritevahelist koostööd ning võimaldab "parimate kogemuste" vahetamist, sh
Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine · uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt · uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi
Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid uue või täiustatud toote juurutamine uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus uue turu avamine uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi
tasakaaluihalusel. Ta sai siiski päris varakult aru, et valitsev teooria oli ebatäiuslik majandussüsteemis on ,,energiat", mis viib turge tasakaalust välja. · Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või ,,uutest kombinatsioonidest". · Majandussüsteemis esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. · Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Schumpeter kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. Ettevõtja roll Keegi peab innovatsioonid ellu viima.
lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Руководство предпринимателя по Шемпетеру. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid. Виды инноваций uue või täiustatud toote juurutamine/Внедрение нового или дополненного товара uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus/Внедрение новых методов производства uue turu avamine/Открытие нового рынка
tasakaaluihalusel. Ta sai siiski päris varakult aru, et valitsev teooria oli ebatäiuslik majandussüsteemis on ,,energiat", mis viib turge tasakaalust välja. · Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või ,,uutest kombinatsioonidest". · Majandussüsteemis esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. · Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Schumpeter kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. Ettevõtja roll Keegi peab innovatsioonid ellu viima.
6. Nende ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus. · Mikroettevõtted - 0-9 töötajat (92%) · Väikeettevõted - 10-49 töötajat (7%) · Keskettevõtted - 50-249 töötajat (< 1%) · Suurettevõtted - 250+ töötajat (0,2%) 7. Start-up ettevõtte mõiste. · Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. · ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat; · ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise käivet ning 20% ja enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas;
"Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. Kasvuettevõte Elustili-ettevte J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Kiired muutused ,,Mugav" aktiivsuse tase Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku Suurem risk ja oodatav tulu Äraelamiseks piisav sissetulek aktiivsuse keskne looja. Strateegiline juhtimine Rutiinne taktikaline juhtimine Innovatsioonide liigid: 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi
18.Võimaluse aken (window of opportunity) – mõiste. Võimaluse aken (window of opportunity) – ajaperiood, mille jooksul on ettevõttel reaalne siseneda uuele turule : kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetk turg kõpseb ja võimaluse aken uute sisenejate jaoks sulgub. 19.3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks.(Jälgi trende, ….). Jälgi trende, leia ja lahenda probleem ,täida lünk turul 20.Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess, mille tulemuseks nn leiutis– uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon – ideede praktiline rakendamine, nt leituise ärilisel otstarbel ära kasutamine ( nt uue toote loomine). Innovatsiooni all mõistetakse ideede täiustumist ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on uuendus,
juhtimisse ja protsesside parendamisse. Planeerimises osalevad peale juhtide ja töötajate veel ka kliendid ja hankijad. Üks peamisi kliendikeskse organisatsiooni saavutusi on see, et inimesed, kes selle organisatsiooni teenuseid ja tooteid kasutavad või temaga seotud on, väljendavad ülimat rahulolu - see on parim organisatsioon, kuhu ma kuulun (nt. minu ülikool on parim ja minu õppejõud on suurpärased). Ehk teisisõnu kliendid hakkavad organisatsioonile ise reklaami tegema. Paljud organisatsioonid paraku ei ole kliendikesksed. Põhjusi võib vaadelda kolmel tasandil: Nad tahaksid olla rohkem kliendikesksed, aga neil ei piisa vajalikke ressursse, oskustöötajaid või puudub juhtkonnal autoriteet töötajate seas. Organisatsiooni väike eelarve ei võimalda tööle võtta, koolitada ja motiveerida häid töötajaid ja jälgida nende tegevust pikemaajaliselt. Probleemiks võib ka olla, et juhtkonnal pole piisavalt võimu, et nõuda töötajatelt heatasemelise teenuse pakkumist.
ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähetootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumilikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. "Ettevõtja" (Enterpreneur) ja "omanikjuht"(ownermanager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja kasvuettevõtja (orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile), kiired muutused, suurem risk ja
20) * Jälgi trende – Poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja tehnoloogilisi. * Leia ja lahenda probleem * Täida lünk turul 21) Loovus- Sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon- Nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt. uue toote loomine). Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele VÕI selle väärtuse loomise/ tagamise kulude olulises vähendamises. Erinevused Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov.
on reaalne siseneda uuele turule: - Kui turg uuele tootele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru - Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken sulgub 19. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks.(Jälgi trende, ….). - Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) - Leia ja lahenda probleem - Täida lünk turul 20. Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn leiutis – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamis ja praktilist rakendamist.
siseneda uuele turule: Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 20. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. Jälgi trende, leia/lahenda mõni probleem, täida lünk turul (N: Yahoo – veebilehted organiseerimatus) 21. Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsioon – nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Loova tegevuse käigus toimub
Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse tootmine ja tarbimine toimub üheaegselt, teenus ei ole asi, vaid tegevus.
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Põhiseisukohad: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või „uutest kombinatsioonidest“. Majandussüsteemides esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Ettevõtja roll majanduses: Keegi peab innovatsioonid ellu viima. Ettevõtjale on iseloomulik oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat. Ettevõtlus eeldab teatud isikutüüpi, kes erineb tavalisest ratsionaalsest majanduslikult mõtlevast inimesest. Ettevõtjad igatsevad oma kuningriiki, vallutusi ja loomise lusti või tänapäevasemalt
Keskkonna koolkond Strateegia kujunemine kui keskkonna muutustele reageeriv protsess. Jõud väljaspool organisatsiooni mõjutavad protsessi. Organisatsioon ja juhtimine alluvad väliskeskkonnale. Keskkonna koolkonna põhiseisukohad Keskkond on keskseks tegelaseks strateegia kujundamise protsessis Organisatsioon peab reageerima nendele jõududele Juhtimine passiivne, selle ülesandeks jälgida keskkonda, reageerida muutustele Organisatsioonid koonduvad, tarvitavad ära ressursid ja surevad Konfiguratsiooni koolkond Strateegia kujunemine kui transformatsiooniprotsess. Uuritakse põhjalikult, kuidas efektiivselt juhtida strateegilisi protsesse. Strateegilise mõtte areng Eestis Konfiguratsiooni koolkonna positsioonid Enamiku ajast organisatsioon kindlate karakteristikutega kindel struktuurne vorm, mis sobib keskkonnale, kindel käitumine ja selle kaudu kindel strateegia
Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse tootmine ja tarbimine toimub üheaegselt, teenus ei ole asi, vaid tegevus.
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Kestlusaruandlus annab informatsiooni ettevõtte peamiselt nelja aspekti kohta (About… 2013): - majanduslike aspektide, - keskkonna-alaste aspektide, - sotsiaalsete aspektide ja - juhtimisalaste aspektide kohta. Aruande koostamine sunnib koguma infot ettevõtte protsesside ja mõjude kohta, mida varem ei pruugitud mõõta. Saadud informatsioon, lisaks suurenenud läbipaistvusele, aitab ettevõtetel vähendada loodusvarade kasutamist, suurendada efektiivsust ja parandada tegevusnäitajaid. SR aitab vältida või vähendada keskkondlikke ja sotsiaalseid riske, millel võib olla materiaalne efekt ettevõtte tulemustele ning seda tehes luua rohkem äri-, ühiskonna-, keskkonna- ning finantsväärtust – moodustades tõhusa terviku. SR standardi olulisus seisneb ka loodud ühtses raamistikus, mis võimaldab ettevõtteid võrrelda. (Value of…2013: 3). Rahvusvahelisel tasandil iseloomustavad SR arengut järgmised momendid:
ülesande sisuga (liiga suur vale liiga väikese raha eest), ei valetanud siis, kui neilt enestelt küsiti hinnangut töö kohta nad hakkasid seda ise reaalselt uskuma teistele tudengitele valetamise käigus. Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidzireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt. edev sportauto) näitab meid teatud moel. Enesetaju sunab käitumist, käitumine viimistleb enesekuvandit... · 1981 Petty, Cacioppo Elaboration Likelihood Model (keerukuse/ümbertöötamise/töötlemise tõenäosuse mudel) (ELM): kui on huvitav ja keeruline info, siis tähelepanu süveneb ja on lootust efektiivsemalt mõjustada (+ osalusmäära/involvement mõiste).
määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma Kliendi jaoks võib väärtusena pidada: · kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv (vigade vähenemine või veaparandusele kuluva aja vähenemine) · kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv · kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine · innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine · suhteid - koostöö klientide, partnerite või isegi konkurentidega läbi teadmise ja kogemuste jagamise Organisatsioon täidab oma eesmärke teostades protsesse - manuaalsete, automatiseeritud või poolautomatiseeritud omavahel seotud tegevuste kogum. Organisatsioonis teostatavad protsessid Protsessid jagunevad üldiselt:
Hooajalisuse indeks; Püsikulude muutumise indeks; Kasumi kasvu indeks; Võlakordaja indeks; Intressikulude indeks; ,,Ämbrite" indeks Hinnangud viimase 3a jooksul koostatud skaalaga; indekseid võib teha loominguliselt; vajalik on hindamisskaala 2.4. Maatriksanalüüs ja modelleerimine Võib kasutada eri tasanditel (ettevõte, regionaalne, riikide vahel). Efektiivsusmaatriksi iga element on intensiivsustegur. Terve maatriks aga kirjeldab tootmise majanduslikku efektiivsust, hõlmates efektiivsust kujundavaid komponente. Kirjeldamise adekvaatsust tagab lähteparameetrite piisavalt suur arv. Mida rohkem on näitajaid, seda suurem on tõenäosus, et tekivad sidususnäitajad (näitajad, millel otsene nimetus puudub). Tulpadesse ja ridadesse pannakse erinevad tegurid. Tekivad sisuga majandusnäitajad. Toodang Kasum Tööjõud Põhivara Q P L K
Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või
· Töötajate motivatsiooni ja lojaalsuse tõus ning ka suurem töötootlikkus · Uute ärivõimaluste loomine ja kasutamine · Riskide maandamine · Madalam barjäär ettevõttele oluliste võtmeisikute, ametnike ning juhtidega kogukonnas · Hea tahte reserv kogukonnas, mis võib kriisiolukordades või suuremate makromajanduslike muutuste korral kasulik olla · Ühiskonna ja valitsuse poolehoiu võitmine · Innovatsiooni kasv 2.3. Organisatsioonikultuur Eelmises peatükis käsitletud sisemine imago on osa organisatsioonikultuurist ja vastupidi. Organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ( E.H. Schein). Jälgitaval kultuuritasandil tuleks mainida TKHK kaasaegset ja mugavat töökeskkonda ning interjööri. Hooned on läbinud täieliku
Rentaabluse kohapealt ei ole oluline kuidas see kasum jaotub, rentaablus sellest ei muutu (isegi intresside ära maksmine ei mõjuta rentaablust). Omakapitali rentaablus- kogu kasumist arvame maha laenu intressidesumma ja jagame selle omakapitaliga (omakapitali puhul tahame ikka teada, palju meile jääb investeerimisel). Tähtis on et omakapitali puhastulu jagatakse omakapitaliga, mitte kogukapitaliga. Kogukapitali rentaablus näitab kogu ettevõtte efektiivsust (investeeritakse kogu kapital). · tootlikkus- 4 TEGUTSEMISEGA SEOTUD EESMÄRGID lk 71 · tootmis-turundus-eesmärgid · finantseesmärgid- kasum ja rentaablus, maksevõime tagamine, käibe eesmärgid · juhtimislikud ja organisatoorsed eesmärgid · sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid Millised eesmärgid on ettevõtte siseselt.
19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1. Ei võta arvesse kasumi saamiseks kasutatud kapital hulka; 2. Kasum on lühiajalise perspektiiviga ning EPS ei ole seotud aktsiate tulumääraga. Tulumääral põhinevad mõõdikud: ROIC (kapitali rentaablus) = EBIT/investeeritud kapital Näitaja peaks ületama kapitali hinda, kuid on olemuslikult suurem valdkondades, kus on vähe materiaalseid investeeringuid/varasid. Eelis – seob bilansi ja kasumiaruande näitajad. Puudus – investeeringute tegemine põhivarasse alandab ROIC-i. ROIC – WACC ● Näitaja peaks olema positiivne Puudus – juhid ei saa mõjutada WACC-i, aga investeerimine põhivarasse alandab ROIC-i (pole kasulik investeerida).
(tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga d) Tollimaks Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt. Traditsiooniliselt moodustavad tollimaksutulud ühe arenenud riigi maksutuludest suhteliselt väikese osa. Tollimaksude rakendamise eesmärgiks ei ole tavapäraselt mitte riigikassa täitmine vaid kodumaiste tootjate ja töökohtade kaitsmine välismaiste konkurentide eest. e) Tarbijahinnaindeks , infatsiooni mõõtmine Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud ehk milline on olnud inflatsioon (fikseeritul ostukorvil põhinev indeks). THI arvutamine põhineb nn. metoodikal, kus võrraldakse igakuiselt ostukorvi hinda mingi lähtemomendi tasemega
saabumise) tõenäosust. Vastuolu ei ole, prognoosimine on üks planeerimise meetod. (+) madalamad tasemed on paremini motiveeritud ja hõivatud Planeerimise (kui protsessi) tüüpilised ETAPID: (-) osaplaanid võivad jääda omavahel vastuoludesse I) informatsiooni kogumine: ammendava ülevaate hankimine kavandamise C) vastassuunaline plaanimine algab enamasti retrograadselt nn (esi)algse objekti kohta (sh turud, tehnoloogia ja tehnika, rahastamisvõimalused jne); raamplaaniga, mille alusel tehakse algsed osaplaanid; jätkub progressiivselt, teostatavuse kontrolliga. Protsess võib alata ka progressiivselt. II) alternatiivplaanide väljatöötamine kõigi (mis tegelikult üha võimatumaks (-) ajakulu (ehk rahakulu) muutub) võimaluste leidmine, mis võimaldavad saavutada soovitud eesmärki;
3. väljuv logistika – toodangu või teenuse toimetamine klientideni. 4. müük ja turundus – toote või teenuse info viimine klientideni, tutvustades nende omandamise ja kasutamise võimalusi. 5. teenindus– tegevused, mis seonduvad teenuste osutamisega toote väärtuste suurendamiseks või säilitamiseks nt paigaldus, remont, koolitus, varuosade tarnimine, toote kohandamine Abitegevusalad- toetavad põhitegevusi ja üksteist, tagades tegevussisendi hankimise, tehnoloogia, inimressursid ja erinevad ettevõtet hõlmavad funktsioonid. 1. Ettevõtte infrastruktuur – funktsioonid, mis tagavad igapäevaste tegevuste efektiivsuse, näiteks raamatupidamine, seadusandlus, haldusjuhtimine; 2. Personalijuhtimine – ettevõtte ja töötajate vahelised suhted. Tegevused, mida tehakse selleks, et töötajaid motiveerida ja arendada; 3. Tehnoloogia arendamine – tegevused, mis on seotud info haldamise ja kasutamisega
annaabi.ee 
