19. Elluviivaks osapooleks üldhariduspolitiika puhul on A. Riigikogu hariduskomisjon B. Haridus ja teadusministeeriumi üldharidusosakond C. Üldhariduskoolid D. Õpetajate liit 20. Otsuste kujundamisel hg ja avalikkuse informeerimine ja nendega konsulteerimine on A. Teemavõrgustik B. Kaasamine C. Järelevalve D. Koosloome Kaasamine Võrgustikuteooria, ükski osapool ei pruugi omada juhtimspositsiooni, võimu. Koosloome- kodanikele antakse juhtimisvõime Võrgustikud: Näidata ära kuidas erinevad osapoole koostööd teevad 1. Kui valitsus võtab vast otsuse, et konkreetse ühiskondliku probleemi puhul ei pea riik sekkuma, siis on tegemist a. Positiivse halduspoliitikaga b. Laissez-faire poliitikaga c. Rakenduslüngaga d
raamprogrammidest. 5. raamprogrammi esitati 809 projektitaotlust, millest rahastati 195 (24,2%), 6. raamprogrammi kolme esimese aasta jooksul on edukaid taotlusi juba 252 (23,4%). Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu teaduskoostöös ja on astunud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks (Euroopa Molekulaarbioloogia Konverents (EMBC)) ning sõlminud mitmeid koostöölepinguid (Euroopa Elementaarosakeste Füüsika Laboratoorium, (CERN)). (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) Võrgustikuteooria väidab, et ettevõtted on harva võimelised eraldatuna innovatsiooni tegema (Chesbrough, 2003; Powell, 1990; Rosenbloom, Spencer, 1996; Roberts, Liu, 2001). Ettevõtetevahelise koostöö kasulikkus seisneb eelkõige ressursside baasi ja kompetentsi laiendamises. Seega võib järeldada, et ettevõtte innovatsioonivõime paraneb laiema teadmiste baasi, kulude ja riski jagamisel, mis toimub koostöös teiste subjektidega (näiteks tarnijate,
lahutamine/kokkugrupeerimine. Grupeerimise [terviku(te)moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed) (gestaltprintsiibid). Millised vihjed stiimulis (nt suures puuvilja vaagnas) viivad arusaamiseni, et tegemist on erinevate puuviljadega? Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada tausta ja objekti eristamine. Oluline on taju ja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset "pilti" tõlgendab mis on taust ning mis ei ole. 3. Võrgustikuteooria Clock, Cat, Geoonid2D ja 3D elemendid, millest ajus objektid kokku pannakse. 4. Tajuline püsivus(perceptua lconstancy)-taju omadus luua objektist stabiilne "pilt", isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu.(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). 5. Kauguste tajumine 6. Liikumistaju - Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid (spetsiifilised neuronid)ajus
Grupeerimise [terviku(te)moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed) (gestaltprintsiibid). Millised vihjed stiimulis (nt suures puuvilja vaagnas) viivad arusaamiseni, et tegemist on erinevate puuviljadega? Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada tausta ja objekti eristamine.Oluline on taju ja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset "pilti" tõlgendab mis on taust ning mis ei ole. 3. Võrgustikuteooria Clock, Cat, Geoonid2D ja 3D elemendid, millest ajus objektid kokku pannakse. 4. Tajuline püsivus(perceptua lconstancy)-taju omadus luua objektist stabiilne "pilt", isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu.(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). 5. Kauguste tajumine 6. Liikumistaju - Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid (spetsiifilised neuronid)ajus. Indutseeritud