Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Innovatsiooni kostöömudelid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
innovatsioon, innovatsiooni, ministeerium, alane, kasvustrateegia, arengufond, kontserni, haridus, sihtasutus, ettevõtetes, lumiste, turg, teadlaste, väljakutse, panustama, urve, esmalt, tervisetehnoloogia, strateegias, 3700, firmat, arenguprogramm, vihalem, ivar, simson, rein, ettevõtjad, ergutamine, edukaid, teadmistepõhine, tarnijate, vahendaja1 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Kerli Indres Uurimuslik referaat Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenendud riikidega. Juhendaja: Aet Kull 2 Sissejuhatus. Tänapäeval on ettevõtluses väga tähtsal kohal innovatsioon. Innovatsiooni kohta on teada, et see on
Terje Tammekivi Tallinn 2017 Sissejuhatus Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga. Innovatsioon on laiaulatuslik tehnoloogiline ja majanduslik nähtus, mille "isana" tunnustatud Joseph Alois Schumpeter, aga ka Carlota Perez jt teadlased eristavad innovatsiooni põhimõtteliselt leiutusest. Leiutus muutub innovatsiooniks alles siis, kui see omandab turu jaoks väärtuse ehk sellest on saadud või saadakse majanduslikku kasu. Innovatsiooni mõiste on lai ja tüpoloogia mitmekülgne. Valdkondade järgi liigitatakse: sotsiaalne, protsessi-, tehnoloogia-, süsteemi-, organisatsiooni-, toote-, turu-, positsiooni-, komponendiinnovatsioon jt (Raivo Linnas, TTÜ doktorant). Innovatsioonipoliitika tähtsust tunnustatakse laialdaselt. See on samuti
Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses Innovatsiooni juhtimine Referaat Juhendaja/õppejõud: Üliõpilane Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tallinn 2017 Sisukord 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika......................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaarteaduskond Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Koostajad:................................ ARENGUFOND Analüüs Juhendaja: ................. Tallinn 2006 Eesti Arengufond on plaanitud avalik-õigusliku ettevõttena, mille idee võeti Soomest, kus käivitus edukalt samasugune SITRA projekt aastal 1967. Soomlaste arengufondi tegevuse põhimõte on tippteadmiste rakendamine ühiskonna arenguks. Majandus-ja kommunikatsiooni
...............11 Kokkuvõte....................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus......................................................................................................15 2 Sissejuhatus Euroopa Komisjoni Rohelises Raamatus nimetatakse innovatsiooniks uudsete asjade ja nähtuste kiiret omaksvõtmist, juurutamist ja edukat tootmist. Innovatsioon võib toimuda nii majanduses kui ka sotsiaalsfääris. Vastandsõnad innovatsioonile on arhailisus ja rutiin. Vastavalt OECD "Frascati Manual" määratlusele sisaldab mõiste "innovatsioon" uute ideede kasutamist turul konkurentsivõimelise toote või teenuse pakkumiseks, uue või parandatud tehnoloogia või jaotusprotsessi kasutuselevõtmiseks või uute meetodite rakendamist teeninduses. Oluline on sealjuures, et innovatsiooni käsitletakse
Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Personalijuhtimise eriala Esimene kursus Ilona Šmunk INNOVATSIOON EESTIS JA MUJAL Kodutöö Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2015 Sissejuhatus Juba iidsetest aegadest on inimesed otsinud paremaid viise oma töö- ja elukorralduse parandamiseks. Ammu on aru saadud, et kõik uus algab ideest ning entusiasm ja riskijulgus on uute lähenemiste juures väga tähtsad. Idee ja teostuse ühisjõul leiabki aset majanduselu edenemine.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool: lk 127)
...................... 56 9. Püügikorraldus ja järelevalve ................................................................................... 58 9.1. Ülevaade püügikorralduse ja järelevalve hetkeolukorrast ................................ 58 9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT.............................................................. 62 9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64 10. Teadus, haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes ........................................................................................................... 65 10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 2013 ..............
positiivne ning tähendusrikas mõju ettevõtete tulemustikkusele. (Estonian Institute for Sustainable Development) Klastriarendusfaasid: Tegevused jaotuvad eesmärkide põhjal kuude peamisesse gruppi: - uuringud ja võrgustumine (infokogumine, klastriülevaated, info levitamine, seminarid, veebilehed jne); - poliitika (lobitöö, dialoog ettevõtete, T&A-asutuste ja avaliku sektori vahel); - ärikoostöö (hanked, turuinfo, eksporditurundus); - haridus ja koolitus (erialane ja juhtimisteemaline); - innovatsioon ja tehnoloogia; - klastri laiendamine (piirkonna tootemargi arendamine, välisotseinvesteeringud, inkubatsioon, ülikoolist võrsunud ehk spin-off-ettevõtted). 3. Miks on klastit vaja? Strateegia väljatöötamisel lähtuvad klastri arengueesmärkidest, mis eeldavad osaliste tegevuste kaardistamist ja sellel põhinevat rollijaotust. Klaster on selgete rollijaotustega
tasakaaluihalusel. Ta sai siiski päris varakult aru, et valitsev teooria oli ebatäiuslik majandussüsteemis on ,,energiat", mis viib turge tasakaalust välja. · Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või ,,uutest kombinatsioonidest". · Majandussüsteemis esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. · Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Schumpeter kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. Ettevõtja roll Keegi peab innovatsioonid ellu viima.
· Põhjalikud teadmised sihtturgudest · ISO sertifikaadid 5. SWOT-analüüs 5.1 Keemiatööstuse tugevad küljed Kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse soodustab eksporti. Sihtturud on usalduslikumad rahvusvaheliste ettevõtete tootekvaliteedi suhtes. Samuti on välisinvestorid huvitatud pigem rahvusvahelistesse ettevõtetesse investeeringute tegemisest, sest riskid on madalamad või kergemini maandatavamad kui kohalikul kapitalil põhinevates ettevõtetes. Suurem osa keemiatööstuse eksporditulust tulebki rahvusvaheliste ettevõtete tegevusest. Nendel ettevõtetel on kergem sihtturule siseneda. Tavaliselt teostatakse eksporti ka kontserni sees. Keemiatööstuse ettevõtete tootlikus on aastatega pidevalt tõusnud ning kasvuvõimalused on jätkuvalt head. See avaldab positiivsed mõju välisinvesteeringutele. 12 Nafta hinna tõus edendab siinsete põlevkivil rajanevate ettevõtete läbilöögijõudu. Kõrge nafta
25.Võimaluse aken (window of opportunity) – mõiste. Kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 26.3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (4. loeng). täida lünk turul jälgi trende leia ja lahenda probleem 27.Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus- sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon- ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine) Erinevused Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg.
25. Võimaluse aken (window of opportunity) mõiste. Kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 26. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (4. loeng). · täida lünk turul · jälgi trende · leia ja lahenda probleem 27. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus. Loovus- sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon- ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine) Erinevused · Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg.
Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on ühisturu põhimõtted, lisaks veel järgmised majanduslikud kokkulepped: Kokkulepe rahandusalasest koostööst (jõustunud 10.02.1995); · Kokkulepe töövõtjate töötamise kohta nende kutsealaste ja keeleliste teadmiste avardamiseks (jõustunud 21.08.1995); · Kaubandusliku meresõidu alane kokkuleppe (jõustunud 6.06.1996); · Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustunud 12.01.1997); · Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustunud 30.12.1998, tagasiulatuva mõjuga kuni aastani 1994); · Lennuühenduse kokkulepe (jõustunud 27.03.2002); · Kokkulepe Eesti Sotsiaalministeeriumi ja Saksamaa Töö- ja Sotsiaalministeeriumi vahel
tasakaaluihalusel. Ta sai siiski päris varakult aru, et valitsev teooria oli ebatäiuslik majandussüsteemis on ,,energiat", mis viib turge tasakaalust välja. · Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või ,,uutest kombinatsioonidest". · Majandussüsteemis esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. · Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Schumpeter kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. Ettevõtja roll Keegi peab innovatsioonid ellu viima.
Kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 26.3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (4. loeng). täida lünk turul jälgi trende leia ja lahenda probleem 27.Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus- sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon- ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine) Erinevused Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg.
(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust,
kajastades sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse. · 0-etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms. · 1. etapp - planeerimine 1.1 Määratle tarbijate vajadused. 1.2 Määratle toode või teenus. 1.3 Analüüsi olukorda tegevusalal. 1.4 Hinda konkurentsi. 1.5 Leia oma konkurentsieelis ja turuniss. 1.6 Hinda turgu, vali sihtsegmendid. 1.7 Hinda turu ja nõudluse suurust. 1.8 Täpsusta kavandatavad müügimahud. 1.9 Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus. 1
on reaalne siseneda uuele turule: - Kui turg uuele tootele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru - Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken sulgub 19. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks.(Jälgi trende, ….). - Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) - Leia ja lahenda probleem - Täida lünk turul 20. Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn leiutis – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamis ja praktilist rakendamist.
Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovatsioon Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus Visioon ja vaist Soov sõtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiili ettevõtjale, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule Iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus
Võimaluse aken (window of opportunity) mõiste. Kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 27. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (4. loeng). · täida lünk turul · jälgi trende · leia ja lahenda probleem 28. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus. Loovus- sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon- ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine) Erinevused · Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg.
siseneda uuele turule: Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 20. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. Jälgi trende, leia/lahenda mõni probleem, täida lünk turul (N: Yahoo – veebilehted organiseerimatus) 21. Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsioon – nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Loova tegevuse käigus toimub
kasutamine säästlikumaks. (Riigieelarve seadus 2008- 2011, riigieelarve.fin.ee/? id=10421) Selleks, et eesmärk ellu viia, on valitsus aastateks 2008- 2011 seadnud järgmised prioriteedid: · Eesti rahva püsimine. Eesti riigi ülesandeks on tagada Eesti rahva, kultuuri ja keele säilimine läbi aegade. Selle tulemuseni jõudmiseks on vajalik iibe positiivseks muutmine, keskmise eluea pikenemine ja inimeste elukvaliteedi parandamine. · Hea haridus ja teadmiste loomine. Iga eestlase ja Eesti edu tervikuna sõltub üleilmastuvas maailmas üha enam inimeste haritusest. Selleks on vajalik konkurentsvõimelise, kättesaadava ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuva hariduse tagamine ning elukestva õppe soosimine. Samuti teadus- ja arendustegevuse ehk uute teadmiste loomise ning moodsate tehnoloogiate kasutamise võime arengu toetamine. · Inimeste jõukus ja heaolu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole �
siseneda uuele turule: Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 12.3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ….). • Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) • Leia ja lahenda probleem • Täida lünk turul 13.Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus ja innovatsioon ei ole sünonüümid. • Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. • Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine).
18.Võimaluse aken (window of opportunity) – mõiste. Võimaluse aken (window of opportunity) – ajaperiood, mille jooksul on ettevõttel reaalne siseneda uuele turule : kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetk turg kõpseb ja võimaluse aken uute sisenejate jaoks sulgub. 19.3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks.(Jälgi trende, ….). Jälgi trende, leia ja lahenda probleem ,täida lünk turul 20.Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess, mille tulemuseks nn leiutis– uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon – ideede praktiline rakendamine, nt leituise ärilisel otstarbel ära kasutamine ( nt uue toote loomine). Innovatsiooni all mõistetakse ideede täiustumist ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on uuendus,
Tabel 1. EMTAK 2008 teenustesektori struktuur Jagu Pealkiri G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont H Veondus ja laondus I Majutus ja toitlustus J Info ja side K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M Kutse-, teadus. ja tehnikaalane tegevus N Haldus ja abitegevused O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P Haridus Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg S Muud teenindavad tegevused 1.1.1 Areng Teenindusel on olnud oluline tähendus kõikides kultuurides. Madalamasse klassi kuuluv teenuse osutaja teenindas kõrgklassi erinevat teenuse saajat. Varasemalt mõeldi teenindaja all jooksupoissi, koduabilist, passijat. Üleüldine suhtumine 2
See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Põhiseisukohad: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või „uutest kombinatsioonidest“. Majandussüsteemides esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Ettevõtja roll majanduses: Keegi peab innovatsioonid ellu viima. Ettevõtjale on iseloomulik oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat. Ettevõtlus eeldab teatud isikutüüpi, kes erineb tavalisest ratsionaalsest majanduslikult mõtlevast inimesest. Ettevõtjad igatsevad oma kuningriiki, vallutusi ja loomise lusti või tänapäevasemalt
Ärivõimalust iseloomustab soodsate asjaolude kokkulangemine, mis tekitab vajaduse uue toote või teenuse järele. · Sündmuste järjekord võib olla erinev. · Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise 1. Ettevõtja on otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede ja rakendamise kulg. otsingut, hindamist, edasiarendamist. · Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski 2
ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähetootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumilikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. "Ettevõtja" (Enterpreneur) ja "omanikjuht"(ownermanager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja kasvuettevõtja (orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile), kiired muutused, suurem risk ja
mahukaks kujunevad tootearenduse ja -kvaliteediga seonduvad investeeringud. ö Võrreldes põllumajandussektoriga on toiduainetööstusesse tehtud välisinvesteeringuid suhteliselt palju. Esikohal on õlletööstus, kus välisosalusega ettevõtete netokäive moodustab kogu sektori netokäibest peaaegu 80%. 2002. aastal uusi välisinvestoreid toidutööstusesse juurde ei tulnud, küll aga tehti välisosalusega ettevõtetes suhteliselt suuri investeeringuid eelkõige tootearenduse- ja 3 kvaliteedi parandamiseks. Toiduainetetööstuse harude lõikes on ettevõtete kontsentratsioon erinev. Jätkuvalt on kõige enam kontsentreerunud õlletootmine 96% kogu õlletööstuse netokäibest annab neli suuremat ettevõtet.
ekspertarvamust, mis valmisid varasemate uuringute, meediaväljaannete, ettekannete ja intervjuude materjalide põhjal. Arvesse võeti ka teave, mis sisaldus Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kirjutatud kümnetes magistritöödes. Nende andmete põhjal püüti välja selgitada, kuidas on ettevõtted muutusteks valmis, mis võiks suurendada nende konkurentsivõimet uuenevas majanduskeskkonnas. Samuti tehti katse rühmitada ettevõtteid käitumismustrite alusel (Eesti Arengufond 2008). Ettevõtete käitumismustrite liigitamise aluseks võeti kaks lähtepunkti: esiteks, kui aktiivne ollakse oma tegevusvaldkonna piires, ja teiseks, mil määral tahetakse oma kohta väärtusahelas laiendada. Nende lähtepunktide alusel oli võimalik jaotada ettevõtted tinglikult kolme rühma, mida artiklis käsitletakse ettevõtete käitumismustritena. I rühma kuuluvad ettevõtted ei soovi (ei suuda) märkimisväärselt muuta tehnoloogiat ega
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km
annaabi.ee 
