,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas. Lugu on ka sellest, kuidas me lapsena unistasime ja kuidas me neid unistusi mäletame. Esimeses vaatuses toimus tegevus laste kodus
oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak. Osades Kristo Viiding , Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer, Hendrik Toompere jr, Ott Kartau või Valter Soosalu, Johannes Tammsalu. Bänd Andre Pichen, Ott Kartau, Valter Soosalu, Andreas Altmäe, Urmas Jõgi, Mihkel Roolaid.
Bessemerprotsess Referaat ajaloos. Koostajad: Krista Makke Helen Baumann Aveli Noortoots Sirle Sauman 8D klass M.R.G Tartu 2004 Rauaga on inimkonna elu tihedalt seotud. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on leitud tähtede hõõguvates atmosfäärides. Maakera tuum
erinevat toimist erinevates valdkondades, sektorites ja eelkõige muutumist ajas ongi vaja kõige rohkem mõista. Ja tuleneb see tehnoloogiast. Nt. Toyota Mastaabisääst tähendab pidevat õppimist, tootlikus ettevõttes kasvab ja sellega seoses on teil ka konkurentsieelis. Loeng 6: Rajasõltuvus- kui olete mingile rajale-trajektorila sattunud, siis on raske sealt maha tulla. N: Sony-JBC: erinevatel põhjustel eratarbijad hakkasid kasutama VHS makke, aga Beeta- Maxi hakkasid kasutama profesionaalid. Oluline on see, et kes suudab määrata tehnoloogilisestandardi. Kes määrab ära standari, see võtab kogu turu. Võitja võtab kõik turud. Kui konkureerida tehnoloogilisestandardi üle, siis hakkab toimuma mitmekesisussääst ja mastaabisäästa ehk üritatakse saavutada mastaabisäästu läbi tehnoloogilistestandardite. Tehnoloogiastandardid on olulised, kui olete ettevõtjana välja töötandu ühe tehn.standardi,
BMC Surgery, 5(14): 67. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4167307/pdf/1471- 2482-14-67.pdf (08.05.2015) Ene, K.W., Nordberg, G., Bergh, I., Johansson F.G., Sjöström, B. (2008). Postoperative pain management - the influence of surgical ward nurses. Journal of Clinical Nursing, 17(15): 2042-50. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365- 2702.2008.02278.x/abstract;jsessionid=18B4FCF2D15DBE72E0F0F05E98CEA486.f03t04 (09.05.2015) Altraja, A., Makke, V., Roosipuu, R. (2010). Kopsuvähi sümptoloogia ja diagnostika alused. Eesti Arst, 89(Lisa 2): 18-31. http://www.eestiarst.ee/static/files/054/ea10lisa2lk18-31.pdf (09.05.2015) Eesti 2. tüüpi diabeedi juhend. (2008). Eesti Arst, 87(7-8): Lisa 1. http://www.eestiarst.ee/static/files/047/ea080708lisa1.pdf (09.05.2015) Ortiz, J., Wang, S., Elayda, M.A., Tolpin, D.A. (2013). Preoperative patient education: can we improve satisfaction and reduce anxiety
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jaagant U. Eesti on alates tänasest OECD täisliige. Eesti Päevaleht 09.12.2010. 2. Järvelill R Kas Eesti jätab OECD jõusaali raua roostetama? Sirp 05.05.2011. 3. Kress M. OECD Parema Elu Indeks võrdle oma heaolu teiste riikide elanikega http://www.finantsvaade.ee/uudised/oecd-parema-elu-indeks-vordle-oma-heaolu- teiste-riikide-elanikega (20.09.2011) 4. Makke J, Saar K Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14422 (20.09.2011) 5. OECD ametlik kodulehekülg http://www.oecd.org (25.09.2011) 6. OECD Better Life Index algatus http://www.valitsus.ee/et/uudised/taustamaterjalid/37542/oecd-better-life-index- algatus (26.09.2011) 7. OECD http://www.mkm.ee/oecd/ (20.09.2011) 8. OECD http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/86 (20.09.2011) 9. OECD: Me ei ole rikaste riikide klubi. Delfi 29.03
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM Referaat ajaloos Krista Makke 6d klass Tartu 2002 Miks lagunes Rooma impeerium? Impeeriume on olnud erinevatel aegadel. Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium.
o 2-silbiliste noomenite NA tüvi, nt sarvesi ‘sarvesid’; Keskrühm Vigala, Kirbla, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Tori murrakud ning Audru põhjaosa murrak; Kõige enam läänemurdele iseloomulikke jooni. Palju ühist ka keskmurde Põhja-Viljandimaa lääneosa murrakutega; erijooned: o si-lõpuline mitmuse partitiiv, nt pulmasi; Lõunaeestilised jooned: o tüvekonsonandi geminatsioon, nt makke ‘mage’; o i-, u-verbide da-infinitiiv on tunnuseta, nt likku ‘liikuda’, ma-infinitiiv sisekaoline kikma ‘kiikuma’; o oleviku mitmuse 3. pööre on TA ja sisekaoline, nt anDvaD ‘annavad’; o di-tunnuseline impersonaal kaasrõhulise silbi järel, nt kasvattaDi; Viljandimaaga ühised jooned: o mitmuse partitiivis 3- ja enamasilbilistes sõnades, kontraheerunud sõnades ja 3-silbilistes ne-, s-sõnades on id-lõpp, nt aGaniD
annaabi.ee 
