proovitud jälgida, et töös esitatav informatsioon oleks uudne ning aktuaalne praegusel hetkel. 3 1. ISEJUHTIVA AUTO OLEMUS Isejuhtivad autod on sõidukid, mille eesmärgiks on liikuda sihtkohtade vahel, ilma, et inimene juhtimisprotsessist osa võtaks. Selleks, et autot pidada täielikult autonoomseks, peab masin suutma navigeerida ette määratud asukohta ilma inimkäe sekkumiseta. Liikumine peab aset leidma teedel, mida ei ole spetsiaalselt kohandatud nende sõidukite kasutamiseks. (Rouse 2011) Juhita autod suudavad tajuda enda ümbrust kasutades tehnoloogiavahendeid nagu näiteks LIDAR-it, radarit, GPS’i ja kompuuternägemist. Saadavat sensoorset teavet töödeldakse selliselt, et sõiduk suudaks leida asjakohase raja, mida mööda sõita ning sealjuures vältida teele ilmuvaid takistusi ja alluda teemärkidele. Auto kasutab digitaalset
...........................................................................................6 Sõiduteede sünd ......................................................................................................................................................6 Liiklusmärkide ajalugu ......................................................................................................................................................7 Vasak- ja parempoolne liiklus ......................................................................................................................................................7 Autode ajalugu ........................................................................................................................................................10 Sõiduautode sünd ................................................................................................................................................
maailma kõikide kaubamärkide seas [14]. 3) Autotööstuse liider tootmis- ja müügimahtude osas [5]. 4) Firma tugev fookus R&D suunas. Firmal on arendusüksused 14 riigis [5]. 5) Esimene „roheliste“ autode massitootja (Prius 1997). Ajaline eelis teiste ees. 6) Aktiivselt laienev tootmis- ja müügivõrk. Autod ja nende komponendid pannakse kokku 27 riigis. 7) Head lepingud BMW ja Mazdaga tehnoloogia omavaheliseks vahetamiseks (diiselmootorid ja Skyactiv hübriidtehnoloogia eest) Nõrkused 1) Massilised tagasikutsumised viimastel aastatel (Lexuse hübriidi tehnoloogia, gaasipedaali kinnijäämine, Takata õhkpadjad) 2) Nõrk esinemine arenevatel turgudel. Puudub selge eristus näiteks Hiina ja India mudelistest. Saksamaa tootjad eristuvad tehnoloogiatega ja luksusega ning teevad palju koostööd Hiina ja India kohalike tootjatega.
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina
/ 30.11.08 Teadlased USA Kesk-Florida ülikoolist sõnastasid üle 20 põhjuse, miks jalgrattasõitu tuleks eelistada kõigile teistele transpordimoodustele, kirjutab Alo Lõhmus ajalehes Postimees. edasi Lumega on selleks korraks õnnelikult ühel pool ning algab uus rattahooaeg. Teadlased USA Kesk- Florida ülikoolist sõnastasid üle 20 põhjuse, miks jalgrattasõitu tuleks eelistada kõigile teistele transpordimoodustele, kirjutab Alo Lõhmus. Kinnisvara väärtus suureneb Jalgrattateede lähedus kergitab kinnisvara hinda, selgus 2002. aastal avaldatud USA rahvusliku kinnisvaramaaklerite ühingu (National Association of Realtors) ning ehitajate assotsiatsiooni (National Association of Home Builders) uuringust. Veel olulisemaks rattateede lähedusest hindasid majaostjad vaid hõlpsat väljapääsu kiirteedele, samas kui rattateedest vähem tähtsaks peeti näiteks parkide, kaupluste, lasteaedade, ärikeskuste, palliväljakute ja korravalverajatiste lähedust. Lisaks puuduvad r
Antud projekti raames on plaanis tutvustada uurimuse tulemusi ka mitmetel seminaridel. Antud uurimus sai teoks tänu Tallinna Ülikoolis läbiviidud Tallinna linnale suunatud uurimisprojektide konkursile, mille üheks võitjaks osutus ka autori poolt esitatud projekt. Koostöös REC Estoniaga õnnestus lisafinantseeringute saamine Tallinna Linnavalitsuselt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. 10 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS Jüri Uljas Tallinna liiklus on muutunud väga ohtlikuks. Eestis tervikuna on Maanteeameti hinnangul jalakäija tõenäosus liikluses elu kaotada 3 korda suurem kui Prantsusmaal, Belgias või Austrias ja 5 korda suurem kui Põhjamaades. Jalakäijatega on seotud kaks igast kolmest liiklusõnnetusest (Janar Filippov. ”9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale” Eesti Ekspress, 18.04.2003). Tallinna kõige eluohtlikumad tänavad on Pärnu maantee, Mustamäe tee ja Paldiski maantee. Surmajuhtumite
Eesmärgini jõudmiseks osaleb Volvo Trucks üle-euroopalises uurimusprojektis Safespot, mis uurib kuidas autod ja veokid saaksid üksteisega ning infrastruktuuriga suhelda. "Eesmärgiks on pakkuda juhtidele vajalikku informatsiooni teel toimuvast, mis saadakse teiste sõidukite kiiruse ja asukoha, teeolude ja võimalike takistuste järgi. Et süsteem toimiks, on vaja, et oleks usaldusväärne ja kiire suhtlus lokaalses võrgustikus," selgitab Carl-Johan Almqvist, ja lisab: "Selline tehnoloogia peab olema äärmiselt usaldusväärne ja nõuab avatud, konstruktiivset koostööd sõidukitootjate ja ühiskonna vahel. Üks suurimaid väljakutseid on standardiseeritud "keele" leidmine sõidukite ja infrastruktuuri vaheliseks suhtluseks," ütleb Almqvist. Digitaalne kaaspiloot Osana Euroopa Liidu projektist HAVEit osaleb Volvo Trucks digitaalse kaaspiloodi arendamisel veokites. Tegemist on virtuaalse "kaitseingliga", mis jälgib tähelepanelikult
..............................................................19 Lisa 7: Project Oxford....................................................................................................20 2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest küsimused tehisintellektist ja närvivõrkudest on praegu muutunud populaarsemaks kui kunagi varem. Viimastel aastatel on tehnoloogia areng nii palju kiirenenud, et see ei üllata enam meid. Oleme peaaegu harjunud mõttega, et järgmistel aastatel on teedel autopiloodiga autod ja suhtluskõnega personaalarvuti on huvitavam kui suhtlemine inimestega. Üks Google Sandar Pichai tippjuht ütles 2014. aastal, et ettevõtte peamine prioriteet selles arengu etapis on masinatreening. Kaks aastat hiljem, pärast seda teadaannet, 2016. aasta märtsis AlfaGo võitis parima mängija Go'is professionaalse 9 dan Lee Sedoli. Pärast
maailma esimene raudtee (vt lisa 5.). Sellel teel vedasid raudteeruunad 90-tonnist lasti juba kiirusega 10 kuni 25 km/h. Raudteerööbaste arv ja veeremi hulk suurenes lausa erutava kiirusega ning muutis raudtee tähtsamaiks maismaaliiklusvahendiks (2, lk 22-23). Moottoriehitus Selsamal aastal, kui James Watt sai oma esimese aurumasinapatendi, veeres kolinal mööda Prantsusmaa tänavaid kohmakas vedrustamata sõiduk, millel oli kolm mehekõrgust ratast. Ülalt ulatus välja korsten. Kutsariistme alla oli mahutatud umbes tonn kütust. Ilmnes, et sõitja näol oli tegemist kuningliku suurväekorpuse ohvitseriga. Nicolas Joseph Cugnot tahtis oma "tule jõul liikuva masinaga", millegi auto ja veduri vahepealsega, teha revolutsiooni tavalistes sõjatehnikavahendites (2, lk 19; vt lisa 6.). Tol ajal olid kõikjal maailmas raudteed. Veduri eeskujul tehti katseid aurumasinat rööpmetega
Kui elastsus on alla 1, siis nt 10% hinnatõus vähendab nõudlust vähem kui 10%, kui elastsus on suurem kui 1, siis sama 10% hinnatõus toob kaasa nõudluse järsema muutuse. Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab: – Asenduskaupade valik – Kauba osakaal tarbija sissetulekutes – Vajaduse aste – Vaatlusalune ajaperiood – Kauba definitsiooni ulatus – Brändi lojaalsus Asenduskaubad on kaubad, mis on alternatiivid üksteisele (buss ja rong linnade A ja B vahel) Kui bussi hind odavneb, siis tema nõudlus suureneb: 1. Ka “vanad” bussireisijad sõidavad nüüd rohkem, 2. tulevad juurde uued sõitjad, kes enne üldse ei sõitnud 3. need, kes sõitsid sama distantsi varem rongiga, aga otsustasid nüüd ümber Viimase komponendi olulisust kirjeldab ristelastsus – üks osa kogu hinnaelastsusest. Piirkasulikkus (marginal utility) – kogukasu kasv, mis tekib tarbijale ühe lisaühiku kauba v
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Tutvumis-ja erialapraktika Praktikaaruanne Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1.ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS........................................................................5 1.1.Praktikaettevõtte kirjeldus: ajalugu, tegevusalad, asukoht, tegevuste üldkirjeldus,kasutatavad ressursid-hooned, masinad ja seadmed, personal jne. 5 1.2.Ettevõtte logistika-ja klienditeeninduspoliitika ning -strateegia kirjeldus......5 1.2.1.Ettevõtte logistikastrateegia eesmärgid ja ülesanded, logistikastrateegia seotus ettevõtte üldise äri-ja marketingistrateegiga..........6 1.3.Logistikatöö korraldus ettevõttes..................................................................6 1.3.1.Ettevõtte peamiste logistiliste toimingute ja protsesside l
2.Elektrienergia Elektrienergial on vähese CO2-heitega majanduses keskne osa, kuid samas peab olema tagatud varustuskindlus ning konkurentsivõime. Kõigi stsenaariumide kohaselt kasvab elektri tarbimine praegusest tasemest kõrgemale ja soojuse tarbimise vähenemise tõttu langeb koostootmise potentsiaalne toodang, mistõttu kasvab vajadus vaid elektrit tootvate tootmisseadmete järele. Tootmisseadmete võimsuse vajadus sõltub lisaks tarbimise kasvule ka kasutatava tehnoloogia eripärast milline on selle maksimaalne kasutatavustegur ning kui hästi vastab tootmine tarbimisprofiilile ning seetõttu erineb stsenaariumide tootmisvõimsus 2050. aastal ligi kaks korda. Erinevad analüüsid on näidanud, et vähese CO2-heitega toodetud elektri (nt taastuvad energiaallikad) kasutamisega on aastaks 2050 võimalik CO2-heitest peaaegu täielikult vabaneda ning transpordi- ja küttesektoris kasutatavaid fossiilkütuseid saab osaliselt asendada elektriga
[1, lk. 3] Riigiteede teehoiukava on koostatud seitsmeks aastaks, tulenevalt 2014-2020 Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise planeerimise ning Transpordi Arengukava 2014-2020 ja selle finantseerimise planeerimise kooskõla tagamise vajadusest. Teehoiukava on koostatud Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu alusel ning täidab selle alaeesmärki 2. Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus. [1, lk. 3] Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks, arendamiseks ja administreerimiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T Trans-European Transport Network) kuuluvate riigimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjadest. [1, lk. 3] 5 2.3
Kasutusel oli ka kuldne algusekivi. Hiljem tuli kasutusele ka hodomeeter, mis näitas läbitud teed ja selleks kulunud aega. Sõidutee paremaks orientiiriks paigaldati ka marmorkive, mis pimedas helkisid. Kaardistamine. Esialgu ikka sõjalisest ja kaubanduslikust huvist. Kaardid sisaldasid laagriplatse, puhkepaigad, otseteed, vahemaad, jõgede ületuskohad. Seepärast hoiti neid alguses salajas. Säilinud kaart 6,82m pikk 34cm lai 2-3 saj. 103000 km teid 3000 linna. Teedel olid tähistused vahemaadega ja suundadega. Riigipost. Algul toimetasid posti tavalised käskjalad. Alates 23 ema toimetasid teateid kiirkäskjalad ja vankripost muuladega. Riigiteede äärde rajati postijaamad. Riigiposti kasutasid ametnikud, sõjapealikud, õukondlased. Reisimine. Vaesed liiklesid jalgsi ja pakid eesli seljas, rikastel suured eskordid orjadega. Üldiselt oli liikluskorraldus paigas, veoste suurused ja kaalud, päeva teekonna pikkused jne
Elektriauto akul võib olla sadu individuaalseid elemente. Olulised omadused selle juures on energia tihedus ja võimsus. Energia tihedus näitab, kui palju energiat aku mahutab. Mida suurem see on, seda kauem kestab aku enne laadimist. Võimsus näitab, kui kiiresti suudab aku ära anda oma energia ja kui kiiresti saab selle täis laadida. Tüüpilised akud, nende omadused ja eelised on: 5.1. Pliiaku Pliiakut on kasutatud väga palju elektriautodes nende väljakujunenud tehnoloogia, hea kättesaadavuse ja madala hinna tõttu. Selle eeliseks on ka suur võimalik voolutugevus. Eluiga ulatub viie aastani. Nagu kõigil akudel, on ka sellel keskkonnale halb mõju nende ehitamise, kasutamise ja taaskasutamisega. Lisaks vajab see välja vahetamist iga 3 aasta järel. Pliiakud on suure osaga (25-50%) sõiduki lõpp-kaalust. Samuti on sellel oluliselt madalam energia tihedus (30–40 Wh/kg). 5.2. Liitium-ioonaku
Süsteemi on kerge ülal pidada, selle remont ja varuosad on üldiselt kergelt kättesaadavad ning installeeritavad. Materjali osas eelistatakse ühtlasema suurusega ja ilma väljaulatuvate teravate metallkoordi jäätmeteta rehvitükke. Sellise tulemuse saamiseks kasutatakse lõikavat tenoloogiat. Peenemate fraktsioonide saamiseks kasutatakse mitmeastmelist purustamist, kus jämepurustamisele järgneb peenpurustamine ning erinevate komponentide nagu näiteks kangas ja metall eemaldamine. Tehnoloogia halvaks küljeks on purustamisel eralduv tolm ja müra. Töötamine selle protsessi juures on räpane ning võib ohustata tervist. Negatiivseks pooleks on ka tehnoloogia maksumus ja sõltuvalt purustamise astmelisusest, kasvab märkimisväärselt energia kulu valmistoodangu ühiku kohta [13]. 19 7.2 Krüogeentehnoloogia
Tervisepsühholoogia Kasutatud kirjandus: Linda Brannon, Jess Feist. Health Psychology, an introduction to behavior and health. 2003.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika. Manteeamet, 2004 Lapsed Eestis. ÜRO Tallinn, 2000 Laapotti, S. What are young female drivers made of? Turun Yliopisto, Turku 2003 Vigastuste ennetamine. Enne 1970, nii psühholoogid, kui ka peaaegu kõik teised, nimetasid tahtmatuid vigastusi õnnetusteks - termin, mida seostati juhuse, saatuse ja paratamatusega. (Whilliams & Lund, 1992). 1970 ja 80 aastate jooksul, muutis William Haddon viisi, kuidas psühholoogid ja teised asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2. ohtlikke keskkonnatingimusi 3. tu
piirmõõtmetega teoreetiline liiklusvahend. Mis on ,,punane joon" linnas ja maal tänava maa-ala ja tänavaäärsete maavalduste vaheline piirjoon, millest edasi ehitada ei tohi. Loetlege küsimused, millele tuleb leida vastus liiklusnõudluse leidmise neljaetapilises otsustusprotsessis - EKSAMISSE EI TULE SEE KÜSIMUS Miks V klassi maanteele ei kavandata lisarada tõusule - Kuna projektkiirus on juba niigi madal, lisarada kavandatakse I-III klassi maanteedele. Milline võiks 2+1 teedel olla möödasõiduala pikkus (ühel suunal) 1 km Loetlege vähemalt neli maantee põhiparameetrit, mille vähim lubatud väärtus sõltub projektkiirusest - Plaanikõveriku raadius koos viraazikaldega; nähtavuskaugused; püstkõverike raadiused; pikikalle; Millest on tingitud Eesti autostumistaseme statistiliste väärtuste langus mõnedel aastatel, kui vaadata viimast 10..15 aastat - Vanade ülevaatusel mitte käinud autode registrist kustutamisest. Majanduslangus ja majanduskasv
säästlikuma variandi arvutamine ei osutugi vajalikuks. Kuidagi aga peab olema hetkeolukorraga kursis, et saaks ettevalmistada järgmiseid tegemisi. Tänapäeva tehniliste võimaluste korral on mõistlik oma juhitud tegevuste otstarbekuses veenduda. Hea logistika tõstab efektiivsust kõikides protsessides ja annab sellega tootele või teenusele lisaväärtust, seda aitavad saavutada kõrgtehnoloogilised jälgimisseadmed. GPS- tehnoloogia näitel toon välja jälgimisseadete plussid. GPS-seadmete logistikas kasutamise hetkeolukorra ja heidan pilgu ka tulevikku. 1. GPS-TEHNOLOOGIA Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. GPS võrgu rajamist alustas USA kaitseministeerium 60-ndatel aastatel. See 12 miljardit USA dollarit maksma läinud projekt oli mõeldud vastase rakettide stardiseadeldiste
kasutamise planeerimise ning Transpordi Arengukava 2014-2020 ja selle finantseerimise planeerimise kooskõla tagamise vajadusest, on otstarbekas riigimaanteede teehoiukava ühitada ajaliselt välisvahendite kasutamise perioodiga. Samas tagab see ka parema planeerimise keskpikas perspektiivis. Teehoiukava on koostatud Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu alusel ning täidab selle alaeesmärki 2. Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus. Eesmärk on, et aastaks 2020 väheneb halvas ja väga halvas seisukorras olevate teede osakaal 10 protsendipunkti võrra ja selle arvelt suureneb heas korras olevate teede hulk. Eesmärgi täitmist mõõdetakse tee seisukorra hindamisega (vt peatükk 4 . Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted). Eesmärgi täitmise eest vastutab Maanteeamet. Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu
Tallinna Polütehnikum Referaat Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus Õpilane: Saamuel Pedosk Õpetaja: Taavi Toppi Tallinn 2012 Tehnoloogia tänapäeval ja minevikus Tänapäeva tehnoloogia on juba üsna palju arenenud, kuid arenguruumi on sellel veel rohkem kui küll. Vaadates korra ajas tagasi võiks öelda, et tänapäeva tehnooogia on siiani arenenud ülisüüre kiiruse ja tempoga.Vaadates tehnoloogia arengule tekkib ikka küsimus, miks see nii suure kiirusega areneb ja miks ürgsed inimesed ei avastanud ega leiutanud selliseid tehnoloogiaid sellise kiirusega nagu tänapäeval. Juba mõne kuuga võib leiutada sellise asja mis on maailmamuutev.
Olles varustatud 6-käigulise manuaalkäigukastiga, tava WRX mudelist võimsama mootori ning Suretrac piiratud libisemisega tagadiferentsiaaliga, sai sellest mudelist Impreza tippversioon. Tänu auto erakordsetele sõiduomadustele, leidis mudel peagi oma väljundi kogu maailma autospordis. 2002. a. täiustub Subaru mudeliseeria veelgi. Valmib teise põlvkonna Forester. Nimelt oli Subarul ammu kavatsus luua maailmaklassi mudel SUV-ide kategoorias. Ideed õigustas igati, end teedel juba tõestanud Subaru sümmetriline nelikvedu. Uue Foresteri mudelivaliku moodustasid nii turbo kui ka vabalthingav SOHC-mootoriga sõiduvahend. Mais 2003. esitleti neljanda põlvkonna Legacyt ning sellel põhinevat uut Outbacki. Mõlema mudeli disaineriks oli Alfa Romeost Subarusse tööle tulnud kreeklane Andreas Zapatinas. Tema eelmiseks suureks õnnestumiseks oli Alfa 147 disainimine. Varem oli Zapatinas koostööd teinud ka Fiat-i ja BMW-ga.
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool GPS Global Positioning System Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2007 Sisukord Sisukord .........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 Globaalne asukoha määramise süsteem ........................................................................4 Mis on GPS ................................................................................................................... 4 Mõõtmismeetodid ..........................................................................................................5 Absoluutne asukohamääramine ..................................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA GPS Referaat Juhendaja: Silver Konksi, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 MIS ON GPS? Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult andmeid enda asukoha ning liikumise suuna ja kiiruse kohta. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete (sagedused 1,2 ja 1,5 GHz) püsiva kiirusega s
LINNA KOMPAKTSUS JA LAIALIVALGUMINE, MIS ON HEA JA MIS SOBIB ALLIKAD: 1. Ahas, R. (7. august 2006). Pealinn valgub lähivaldadesse. TallinnCity. http://www.tallinncity.ee/1566427/pealinn-valgub-lahivaldadesse (kasutatud 24.10.2013). 2. Ahas, R. (21. aprill 2007). Uusasumite valud. Postimees.ee http://sudoku.postimees.ee/210407/esileht/ak/256384.php (kasutatud 24.10.2013). 3. , E. (2012) , . Urals Academy of Architecture. 4. Burton, E. The Compact City: Just or Just Compact? A Preliminary Analysis. Urban Studies, Vol. 37, No. 11, 1969 2001, 2000. 5. Dieleman, F.M. (1996) Compact urban development: experiences in Randstad Holland, in J . Kjellberg Bell and S. Webber (Eds) Urban Regions in a Global Context, Directions for the Greater Toronto Area, pp. 118--123. Toronto: University of Toronto, Center for Urban and Community Studies. 6. Dieleman, F.M., Dijst, M. J., Spit, T. (1999) Planning the compact city: The randstad Holland experience.
Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võibolla ja töötlevas
analüüsi. EDI kasulikuks sisseseadmiseks peavad organisatsioonil kindlasti olema piisavalt suured infomahud. Samuti peaks eelnevalt analüüsima, kas olemasolevad infosüsteemid võimaldavad vajalikku infot sisaldavat sõnumit genereerida ning kui erinevad on info ja sõnumi formaadid jms. EDI on igale ettevõttele kättesaadav vahend, meetod, mis võimaldab suurema efektiivsuse ja tootlikkuse nimel teha äritehinguid elektrooniliselt. EDI ei ole tehnoloogia, vaid vahend, mille abil tootja saab paremini, kindlamalt ja usaldusväärsemalt rahuldada tarbija nõudmisi. Kompaniidel on palju ärialaseid sidemeid. Paljude eri partnerite vahel on vaja jagada infot. Enamus EDI –st saadavatest kasudest on strateegilise iseloomuga.Strateegilised kasud hõlmavad selliseid asju nagu suurem kliendi rahulolu, ja paranenud varustussuhted, turuosa kasv ja konkurentsieelis. Definitsioon: EDI on struktureeritud andmete elektroonne ülekanne
· saastab teeäärset pinnast ja vett · tekitab ohtlikud jäätmed · kasutab fossiilseid kütuseid 1 14. Ühistranspordi ülesanded: · Sõiduvõimaluste loomine · Teede ja tänavate liikluskoormuse vähendamine · Vähendada liiklusõnnetusi · Vähendada kahju keskkonnale 15. Eesti ühistransport: 2/3-buss, 30%- tramm, troll, 2%- rong (hõre graafik).Rongid ja bussid ei täienda teineteist vaid konkureerivad. 16. Teedevõrk Eestis: · Kõik teed 58 034 km · Riigimaanteed (16 487 km) - põhimaantee 1602 km -tugimaantee 2391 km -kõrvalmaanteed 12 444 km -ühendamisteed 50 km E-teed (Euroopa Liidu) 935 · Kohalikud, era 38 489 · Linna tänavad 3 058 km 17. Tee on sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku
Tabelis toodud kandevõime kehtib ettenähtud suurima rõhu korral, mis võib olla rehvile märgitud. Kiri Tubeless tähendab tihtteostust ehk lohvita rehvi. Talverehvidel on lisatähis M+S (mud and snow - pori ja lumi). Enamasti on antud ka vahevöö ja põhimiku koordi materjal, terast märgib sõna steel. Suurelt on rehvil kirjas firma nimetus ja mudel. Viimane seostub mustri kujuga, millest sõltub rehvi haardevõime mitmesugustel teedel, veeremise müra ja kulumise intensiivsus. Märja asfaldiga haarduvad kõige paremini sellised rehvid, mille mustris on palju kitsaid sisselõikeid. Mustri suurtest hammastest on kasu poris ja lumes, kuid rehv kulub kiiremini. Rehvide hooldamine Rehvide enneaegset kulumist põhjustab väär rõhk. Rõhu vajak või liig 20% vähendab läbisõitu kuni 30%. Lisaks veereb ratas raskemini, mis põhjustab bensiinikulu suurenemist.
harjumatult pimedas (Javois, 2008). Teine kõrgaeg näib olevat maikuu ja suve esimene pool. Mais poegivad põdralehmad ja peletavad eemale seni ema seltsis elanud mullused vasikad, kes nüüd peavad väheste kogemuste najal ise hakkama saama. Nii satub neid isegi asulatesse ja hukkub vahel liikluskeerises. Suve esimesel poolel algab metskitsede jooksuaeg. Metskitsi ajavad suvel liikvele ka põllutööd: heinategu ja viljakoristus. Pika valge aja tõttu on liiklus nihkunud ka varastesse hommiku- ja hilistesse õhtutundidesse (Javois, 2008). Joonis 2. Liiklusõnnetused aasta lõikes (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Maanteeameti portaal. 05.01.2007.). Kõige rahulikum aeg tundub olevat talve teine pool ja varakevad, veebruarist aprillini. Raagus puud, lumi ja juba pikenev päev parandavad sõidukijuhtide nähtavust ja teevad loomi vast samavõrra ettevaatlikumaks. Loomi on jahi ja talvevintsutuste tõttu vähemaks
turunduse alused kordamisküsimused. Eleriin juur VE-15 1. Kordamisküsimused 1. Kas turundus ja müük on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 2. Kas mõisted "tarbija" ja "klient" on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 3. Kas politsei, haigla, kirik, hotell ja teater saavad oma tegevuses kasutada turundusprintsiipe? 4. Too konkreetseid näiteid erinevate turundusfilosoofiate rakendamise kohta! 5. Kas sotsiaalse turunduse kontseptsiooni see osa, mis puudutab ühiskonna üldisemate vajaduste arvestamist, on jäänud vaid unistuseks või on ta praktikas realiseerunud? Too näiteid Vastused: 1.Võib küll öelda, et need on erinevad turundus ja müük, kuna turunduse eesmärk on kokku viia ostjad ja nende vajadus, selle toote või teenuse järgi. Kuid müük iseenesest hõlmaks minu jaoks seda, et kas ja kui palju suudan oma toodet või teenust müüa just nendele ,kellele oleks seda toodet või teenust vaja. 2.Klient ehk persoon, kes soetab antud toote või te
Pöördumine mälu poole on protsessori töökiirusega võrreldes väga aeglane. Tehniliselt võiks teha mälu mis töötaks protsessori taktsagedusega, aga see oleks vajalike mälumahtude juures liialt kallis. Aeglase põhimälu poole pöördumine tekitab olukorra, kus kiire protsessor peab seisma ja ootama andmete ning käskude saamist põhimälust. Seega kaotab mõtte järjest kiiremate protsessorite ehitamine, kuigi uuenev tehnoloogia seda võimaldab. Lahenduseks on vahemälu, kus hoitakse sagedamini kasutavat osa programmist (käsud ja andmed). Tegemist on millegi telefonimärkmiku sarnasega, kus enamkasutatavad numbrid on märkmikus, ülejäänud aga telefoniraamatus. Alati on mõni nr märkmikus asendatav teisega, kui nr-it enam ei kasutata, ja kui mõnda nr-it on jälle tihedamalt vaja, võib selle ju alati telefoniraamaust ümber kirjutada märkmikku. Analoogselt hoitakse
3. Peatuda ei tohi... trammiteel või lähemal kui 1 m sellest; raudteeülesõidukohal; sõiduteel piiratud nähtavusega kohas; 5. Millist ligikaudset pikivahet ееssõitjаgа реаb hoidma kuival asulateel? 2 sekundit. 1 sekundit. 7. Milline juhi tegevus on õige? Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole C suunas. Juht valib vasakpoolse sõiduraja ja sõidab noole A suunas. Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole B suunas. 9. Milline sõiduk оn ristmikul õigesti peatatud? Sõiduauto. Mootorratas. 12. Kus on möödasõit keelatud? Reguleeritud ülekäigurajal. Reguleerimata ülekäigurajal. Raudtee-ülesõidukohal. 15. Milliste esituledega võib sõita mootorsõidukiga pimeda ajal, kui vastutulevale sõidukile ollakse sellisel kaugusel, et võidakse pimestada selle juhti? Lähi- ja udutuledega ning ääretuledega. Eesmiste udu- ja ääretuledega. Lähi- ja ääretuledega. 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
