1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele
Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951.
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
kaasa tuua tõsise ohu [...]" Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Keskkonnapagulased on inimesed, kes on sunnitud ajutiselt või alaliselt lahkuma keskkonnaseisundi loodus või inimtekkelise halvenemise tõttu või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu. 2001 aastal hinnati nende arvuks maailmas 25 miljonit Põgenike arv suureneb pidevalt kliimamuutuste tõttu: loodusvarad vähenevad, kuid looduskataroofid sagenevad.
südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus, ühinemisvabadus, õigus eraelu kaitsele. majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused õigus toidule; inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele; tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele ja perekonnale. inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis vastu ÜRO Peaassamblee 10. detsembril 1948 resolutsiooniga Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on 1950. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all Roomas vastu võetud ja 1953. aastal jõustunud vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping. Inimõigused on inimese ja riigivõimu vahelisi suhteid käsitlev valdkond. Seega asetab konventsioon kohustusi riigile. Eraõiguslikud (indiviidide vahelised) suhted jäävad konventsiooni reguleerimisalast üldjuhul väljapoole Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu kokkulepe, mis sõlmiti 18. oktoobril 1961
aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel mõnes riigis (nt Eestis) rahvusvahelise kaitse saanud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Sisserände kvoot (edaspidi kvoot) on vastu võetavate varjupaigataotlejate piirarv (Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus). Varjupaiga saamine on inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus. 1951. aastal toimus Genfis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee koosolek eesmärgiga töötada välja konventsioon, mis reguleeriks täpsemalt põgenike staatust ja sellest tulenevaid mõisteid. 1997. aastal 1951. aasta Genfi konventsiooni (edaspidi konventsioon) ja selle 1967. aasta protokolliga liitunud riigid võtsid kohustuse võtta vastu varjupaigataotlejaid ja pakkuda kaitset riiki asunud pagulasstaatust omavatele isikutele ning mitte saatma neid tagasi riiki, kus on põhjendatud oht nende elule, turvalisusele ja vabadusele. Pagulasstaatus antakse isikule,
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus
jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu . ÜRO on kompleksne rahvusvaheline organisatsioon. ÜRO-l on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn "ÜRO organisatsioonide perekond"), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon. ÜRO fondidest ja programmidest võib nimetada ÜRO Lastefondi ja ÜRO Arenguprogrammi.
3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele 2. Kokkuvõte 3. Kasutatud kirjandus 4. Lisad 1. Sissejuhatus Eesti kohalike õigusaktide, mis on seotud rahvusvahelise kaitse andmisega välismaalastele esimene ja tähtsaim akt on Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mis oli vastu võetud 14.12.2005 Riigikogu poolt ja jõustus Eestis 01.07.2006. aastal. Antud seadus asendas peaaegu 9 aastat Eestis kasutuses olnud Pagulaste seaduse ja selle väljatöötamine oli tingitud kohustusest harmoneseerida Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid ning sätestada välismaalase ajutist kaitset puudutav regulatsioon. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse rakendamiseks on välja töötatud järgmised Vabariigi Valitsuse määrused: · 1.1 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse rakendamiseks on välja töötatud järgmised Vabariigi Valitsuse määrused:
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2
ÜROga 17. septembril 1991. Inimõiguste kaitse on ÜRO üks peamisi tegevussuundi, tema tegevuse käigus on loodud rida inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Aastail 1993 - 2001 tegutses Eestis ÜRO Arenguprogramm (UNDP), mis lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2002. UNDP toetusel on koostatud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. 2) Euroopa Nõukogu- on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Konventsioon keelab: · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse;
....................................................................................................... 11 SISSEJUHATUS 2 Et ühiskonnas eksisteerida, on vältimatuks eelduseks mõista inimõigusi ning seepärast on vaja erinevatel eluetappidel neid korduvalt teadvustada. Praktika näitab, et inimesed ei tea, millised on nende õigused. Seega ei mõisteta inimõiguste tähendust ega nende sisu. On kujunenud illusioon, et inimõigused on midagi kauget ja eemalseisvat ega tajuta, et need õigused puudutavad iga ühte. Õppijale või noorele tihtipeale ei anta vabadust vastutada, ning juhul, kui tema inimõigused satuvad ohtu, rakendub taas harjumuspärane käitumine: ta ootab vastutust kelleltki teiselt. Inimõigused ja vastutus käivad käsikäes – inimõiguste teadvustamine loob vastutust. Vastutusest loobumisega jäetakse kasutamata isiklikud ressursid, millega kokkuvõttes
Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes
Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on rahvusvaheline asutus, mis võtab teatud kindlate tingimuste olemasolul vastu kaebusi isikutelt, kes väidavad , et on rikutud nende Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga kehtestatud inimõigusi. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Euroopa inimõiguste konventsioon on rahvusvaheline leping, millele on alla kirjutanud ainult Euroopa Nõukogu liikmesriigid (kõik Euroopa Nõukogu 47 riiki). Konventsioon, millega loodi EIK ja kehtestati selle töökord, sätestab õigused ja vabadused, mida riigid on kohustunud austama. EIK-i võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu.
tugevdada poliitiliste, õiguslike ja põhiseaduse reformide toetamise abil demokraatlikku stabiilsust Euroopas. Inimõigused Euroopa Nõukogus Euroopa Inimõiguste Kohtu poole võib pöörduda iga isik, kes leiab, et konventsiooniosaline (riik) on rikkunud talle konventsiooniga tagatud õigusi või piiranud vabadusi. Kohtu otsused on riigi suhtes siduvad ja otsuste täitmise üle teostab järelevalvet ministrite komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); omandile. Konventsioon keelab: piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse;
- Objektiivne nautimine Inimõiguste kujunemine Filosoofilised alused - Alates antiigist, lõpetades loomuõigusega Ajaloolised sündmused: - Olulisemad varasemad aktid - 19nda sajandi liikumised Kaasaegsete inimõiguste tekkimine - ÜRO - Olulisemad kaasaegsed aktid Õiguse vormid - Positiivne õigus – instutsionaliseeeritud, kirjutatud õigus - Loomuõigus – printsiibid, üldised moraalsed standardid o Inimõigused – 20nda sajandi termin, varem räägiti loomuõiguset või inimese õigusest Loomuõigus Antiik - Platon - Aristoteles - Rooma Keskaeg - Augustinus – lex aetema (jumalik+loomulik õigus), nex naturalis (loomulik + inimlik õigus), lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers - Revolutsioonide aeg – Glorious Revolution 1688, Ameerika revolutsioon) - Immanuel Kant
mis lähtub oma tegevuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, kes on selle konventsiooni ratifitseerinud (47 liikmr). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui lkmr kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguste konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel sõlmitud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. EIÕK on tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Eesti riik on võtnud endale kohustused teiste lepinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsek. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5
järgima kokkulepitud printsiipe. 04.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, st inimeste vahel mingil põhjusel vahe tegemist näites selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikute kui ka inimrühmade kohta. Inimrühmad on näiteks perekond, välismaalased, vähemused, valitsusvälised organisatsioonid ehk vabaühendused jt. Inimõiguste subjekt võib olla ka rahvas või kogu inimkond. Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: 1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused.
Mitte mingil tingimusel ei tohi nendest taganeda. Inimese loomulikke õigusi ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning teatud eesmärkidel kasutatav, näiteks teiste isikute õiguste kaitseks. Kõik inimõigused on välja toodud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis.
Osce saadab konfliktiohtlikesse piirkonadadesse oma missioone. Nendes organisatsioonides olemine tagab Eestile julgeoleku ning võimaluse saada rahalist toetust kultuuripärandi kaitseks. Eesti panus rahvusvahelisse julgeolekusse: Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aastaaastalt kasvanud. Eesti osamaks NATO eelarvetesse jaguneb kolmeks: panus sõjalisse eelarvesse, tsiviileelarvesse ja julgeolekuinvesteeringutesse. INIMÕIGUSED Põhilised inimõigused õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus perekonnale ja eraelule, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eesti Poliitilised õigused- õigus rahvusele, kodakondsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus Sotsiaal-majanduslikud õigused õigus tööle, töötasule, puhkusele, õigus puhtale toidule ja joogiveele, õigus arstiabile
ÜRO põhikirja artikli 7 raames vastu võetud meetmete puhul. ÜRO põhiorganid ja struktuur ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn `ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid (sh Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank IBRD) ja ÜRO Haridus, Teadus ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO). ÜRO fondidest ja programmidest
seaduslikult vastutavate isikute vastutust, õigusi ja kohustusi, et tagada lapsele kohane suunamine ja juhendamine, mis on kooskõlas lapse arenevate võimetega ning käesolevas konventsioonis tunnustatud õigustega. Artikkel 6 1. Osalisriigid tunnustavad iga lapse sünnipärast õigust elule. 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Artikkel 7 1. Laps registreeritakse kohe pärast sündi ning sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. 2. Osalisriigid tagavad nende õiguste ellurakendamise kooskõlas oma siseriiklike seaduste ja kohustustega, mis tulenevad selle valdkonna asjakohastest rahvusvahelistest dokumentidest, eriti kui vastasel juhul jääks laps kodakondsuseta. Artikkel 8 1. Osalisriigid kohustuvad austama lapse õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet,
8 6 OGANISATSIOONILINE STRKTUUR ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid (sh Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank - IBRD) ja ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO)
rahvuslik võrdsus. 7. Kuidas püütakse luua olukorda, et vang ei muutuks ühiskonnavaenulikuks ega võõranduks sotsiaalsetest normidest? Talle antakse võimalus käia koolis, külastada jumalateenistusi, osaleda spordi- ja kultuuriüritustel. Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka tööd, mille eest ta saab minimaalset töötasu, mis hiljem vanglast väljudes oma elu ülesehitamiseks suureks kasuks tuleb. §3.4 Inimeste õigused, vabadused ja kohustused. 1. Mis on inimõigused? Nende eripära võrreldes teiste õigusliikidega? Inimõigused on õigused, milles peegelduvad üldised inimlikud väärtused ja ideaalid. Esimene eripära on see, et vajalikud tingimused peavad looma valitsus ja riik; inimesel on aga õigus nõuda nende austamist. Teiseks inimõiguste eripäraks on see, et need on kujunenud rahvusvaheliselt. 2. Mis on, millal ja miks loodi ÜRO? Kuidas on see seotud inimõiguste kujunemise ja hoidmisega?
kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. 2. Osalisriigid tagavad nende õiguste ellurakendamise kooskõlas oma siseriiklike seaduste ja kohustustega, mis tulenevad selle valdkonna asjakohastest rahvusvahelistest dokumentidest, eriti kui vastasel juhul jääks laps kodakondsuseta. Artikkel 8 1. Osalisriigid kohustuvad austama lapse õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted ilma ebaseadusliku vahelesegamiseta. 2. Kui laps on ebaseaduslikult ilma jäetud mõnest oma identiteedi elemendist või kõikidest neist elementidest, kindlustavad osalisriigid talle vajaliku abi ja kaitse, et taastada kiiresti tema identsus. Artikkel 9 1. Osalisriigid tagavad, et last ei eraldata vanematest vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui pädevad ametivõimud, kelle otsuseid võib kohtus uuesti läbi vaadata, otsustavad kooskõlas kehtivate
- õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust d) andma lojaalsusvande Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise tingimused: Igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. 2. Inimõigused Inimõigusi sätestavad dokumendid: 1) 1948 a. Võeti vastu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon
valitsemisviisist sõltumata. Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimestel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi. Inimõiguste põhiliikideks on: Isikuõigused, kodanikuõigused (poliitilised õigused) ning sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Veel on ka ära märgitud kollektiivsed õigused ehk siis rahvaste õigused. Inimõigustel on siis kindlasti ka teatud mõju. Inimõigused koos põhivabadustega võimaldavad meil täielikult arendada ja kasutada oma inimlikke võimeid, oma intelligentsust, andeid ja südametunnistust. Veel ka rahuldada oma hingelisi ja muid vajadusi. Inimõigused põhinevad inimkonna kasvaval nõudmisel elu järele, milles iga inimese väärtust ja kaasasündinud väärikust hinnatakse ja kaitstakse. Oma ideelt on inimõigused universaalsed ja üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus:
Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni. Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Slaid 3: Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. Teise maailmasõja ajal toimus suurim põgenemislaine eesti rahva ajaloos. Rootsi oli kõige ihaldatum põgenemispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. Aprilliks 1945 arvatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast. Teine suur põgenikelaine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatidega Rootsi.
On tehtud riikide õiguse alusel, mitte rahvusvahelise õiguse alusel. FÜÜSILISED ISIKUD Üksikisikud on kõige uuemad RÕ subjektid RÕ subjektid (füüsilised isikud on inimõiguste subjektiks kahes valdkonnas): 1) inimõiguste valdkond 2) kriminaalõigus KODAKONDSUS: Igal riigil õigus määrata, kes on tema kodanikud. Ei ole kohustust anda kodakondsust kõikidele rahvastele. See on erinevus füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute puhul. Sünniõigusega kodakondsus: kas pärivad ühelt või teiselt vanemalt või saavad selle nii, et on sündinud selle riigi territooriumil. Mõned riigid tunnustavad seda mõlemat. Topeltkodakondsus paljudele riikidele ei meeldi sh Eestile ja USAle. Eesti võib reguleerida vaid oma riigi kodakondsust, mitte teiste riikide omi. Naturalisatsiooni korras saadud kodakondsusega võib riik nõuda isikult, et ta loobuks teiste riikide kodakondsusest.
USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide lahendamisele, rahu säilitamisele ja rv õ jõustamisele (selektiivselt ja lähtuvalt enda huvidest). ÜRO osatähtsuse langus ja sõjaliste liitude (NATO) osatähtsuse tõus, samuti suund regionaliseerumisele. Probleemideks vabakaubanduse edendamine, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, kkkaitse, etniliste, rassiliste ja usuliste konfliktide vältimine. Õigusvaldkondade seotuse ja mõju kasv. Väärtused, nagu inimõigused ja vajadus aidata kaasa ühisk arengule, mõj oluliselt teisi rv õ-se valdkondi. Põhiprintsiibid (8) Kirjas 1945 ÜRO põhikirjas ja 1970 ÜRO resolutsioonina vastu võetud rv õ-se prints deklarats-s. kuna dek mittesiduv, siis prints jur siduvuse kindlakstegem-ks tuleb pöörduda rv-se praktika ja jur siduvate rv-ste dok poole. Need keht nii tavaõigusnormidena kui kodisitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rv-sse lepingutesse. Riikide suveräänsus (6) ja võrdsus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
