o Töödes dramaatiline, vägivaldne joon. Tajus raskusi ja vastuolusid. O TAAVETI KUJU 5m kõrgune renessansiinimese ideaaljooned tahtejõuline vägilane, võitleja ideaaltüüp jõuline o MOOSESE FIGUUR o maalikunsti juurde suunas ta Julius II, kes pani ta Raffaeliga võistlema O SIXTUSE KABELI LAGI JA IDASEIN motiivid piiblist lage katavad täiuslikud inimkehad, kuid poosid tihti ebaloomulikud idaseinal "VIIMNE KOHTUPÄEV" · tegelased alasti, kes talle ei meeldinud · kujutatud Jeesust kohtumõistjana O MEDICITE HAUAKABEL FIRENZES Portreeskulptuurid Medicitest. Neli ööpäeva hetke kujutavat alasti skulptuuri.
Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase",sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 1mm- 750nm.Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Kasutamine: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. Sellega võimaldatakse politseil ja sõjaväel suurema temperatuuriga
karikatuurselt groteskini. Akadeemiline kunst eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunstoli esindatud salongides, salong võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks. Prantsusmaa: Theoldore Gericault (1791-1824) · Inimkehad plastiliselt modelleeritud- klassitsismi mõju o ""Meduse`i" parv"*esiteos, kaasajast, komp.kahel ristuval diagonaalil, dünaamiline, vaimuhaigete portreed Meelisaineteks olid hobused ja ratsanikud Eugene Delacroix (1798-1863) · Väljendusvahendiks värv, vastand(täiend)värvide teooria · Võttis ainet kirjandusteostest Goethe ,,Faust", ,,Hamlet" jne. · Sai inspiratsiooni Rubensilt o ,,Suur lõvijaht" · Tõi sisse idamaade teema
tekivad tursed. Kesknärvisüsteemi nähud: erutuvuse tõus, lastel kiljuv nutt; teadvusehäired, letargia, krambid, palavik. Liigne naatrium soodustab luude hõrenemist ja tõstab vererõhku. Keedusoola rohke tarvitamine võib tekitada ka hulgiskleroosi ning teisi autoimmuunhaigusi, mille puhul keha ei suuda eristada oma rakke haigustekitajatest Naatriumi liigtarbimise korral on oht, et organismis tekib tema vastandaine kaaliumi puudujääk. Väidetakse, et ajalooliselt ja geneetiliselt on inimkehad kohanenud tarbima umbes 7-800 mg naatriumi päevas (sõltuvalt kehakaalust), moodne toidulaud on nihutanud aga selle piiri umbes 3-4000mg juurde. Seda on 5 korda rohkem. Toitumisspetsialistis räägivad päevaseks soovituslikuks koguseks umbes 2000mg. Tegelemine/vastutamine: Piisava koguse naatriumi tarbimise harjumust ja teadlikust saaksid selgitada-reguleerida nii toitumisnõustajad, perearstid, lasteaiakasvatajad, kooliõpetajad ning kindlasti toitlustusettevõtted.
valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime. Seda kasutatakse pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, toidu küpsetamiseks. Mõned loomad näevad, näiteks maod, isegi saaki infravalguses, infraastronoomia võimaldab uurida tähti. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja
Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamise ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujundamisega. Rubensi maalide kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel on näha kunstniku ülekeevat fantaasiat. Dünaamika küünib mõnikord lausa märatsusteni. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Kogumulje Rubensi maalidest on toretsev ja jõuline. Rubens "Kolm armsamat" Rubens ,,Õlgkübar" Rubens ,,Phaetoni kukutamine"
Dali veetis suve ühe sõbra juures, kus tal ilmnesid hüsteeriahood. Sõbrad olid mures ta vaimse tervise pärast ja Galal paluti Dali eest hoolitseda. Dali tähtsaim panus sürrealismi on reaalsuse järjekindel väärtõlgendamine. Dali üritas muuta reaalsust hallutsinatsioonide kaudu Oma sürrealistlikel maalidel jäädvustas Dali üksikasjalikult transisarnases olekus läbielatud hallutsinatsioone. Mitmete maalide keskne kuju on Gala. Tuntuimad motiivid on põlevad kaelkirjakud, inimkehad, millest avanevad sahtlid, võikad toore liha värvi monstrumid jne. Tuntuim töö ,,Mälu püsivus" ( ,,Pehmed kellad", ,,Sulanud aeg") Dali hakkas oma loomingus kasutama ka tarbeesemeid. Ta andis igapäeva esemetest valmistatud objektidele kaugeleulatuvama funktsiooni. Esimesed sürrealistlikud esemed valmisid 1931.aastal. Dali loomingus on kajastatud ka Hispaania kodusõda oma koledustega. II maailmasõja ajal elas Dali USA-s. 1934.a
FRANCISCO de ZURBARAN : · Usuline temaatika · Mungaordude tellimusel maalis pühakupilte · Karm koloriit, kujund loodud ainult heletumeduse abil · ,,Püha Bonaventura surivoodil" BARTOLOME ESTEBAN MURILLO: · Usulise temaatikaga maalid · Maalid tänavalastest · ,,Noor kerjus" Flandria · Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaad PETER PAUL RUBENS: · Tegelased antiiksetest legendidest · Lopsakad, vormikad inimkehad · Üle 3000 töö · Ei teinud kõiki oma töid üksinda, vaid kasutas ka oma õpilaste abi · Teemad piiblist, antiikmütoloogiast · Portreed, maastikupildid · Ühendab eluläheduse ja idealiseerimise · Kompositsioonis suunduvad massid piki pildi ristuvaid diagonaale, on ühtne, üksikfiguur võib kaotada iseseisva tähenduse · On maalinud portreesid enda mõlemast naisest · Susanna Fourment'i portree · ,,Minerva kaitseb Paxi Marsi eest"
´´Püha õhtusöömaaeg´´ ´´Mona Lisa´´ MICHELANGELO BUONARROTI(1475-1564) Pärit Firenze linnast, töötas Firenzes ja Roomas. Väga andekas. Loominguline. Mitmekülgne . Kunstnik. Skulptor. Maalikunstnik. Arhitekt. (luuletaja ja teadlane). Ennast pidas eelkõige skulptoriks. Esindas tüüpilist kõrgrenessansi kunstnikutüüpi. Paljud tööd jäid lõpetamata tema konfliktse iseloomu ja tööde suurte mõõtmete tõttu. Tema töid iseloomustavad jõulised inimkehad, rikkalikult volditud ja kaunistatud rõivad. Looming: Julius II hauamonumendi üks skulptuur ´´Mooses´´ . Töö hauamonumendiga kestis üle 10 aasta,. Taaveti skulptuur(5,5m) renessansiinimese eeskuju. Väga jõuline figuur, oskuslik inimkeha edasiandmine. Sixtuse kabeli laemaal. 9 Vana Testamendi lugu . Rooma Peetri kiriku kuppel.
Peter Paul Rubens, jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas. Kasutas õpilaste abi. Teemasid võtnud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Baroklikuks muudab ta maalid see, et ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioonis massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõulist pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Lüürilised maastikud ja portreed, kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav. Anthonis van Dyck, paraadportree rajaja. Paraadportree esitab inimest tähtsana ja võimukana, tal on suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. Rahvuslikku suunda viljeles Jakob Jordaens.
valitsejate õukondadega. •Tohutult tellimusi, kasutas õpilaste abi. •Suuremate tööde puhul on ta teinud ainult kavandi ja viimistluse. •Teemad on piiblist, antiikmütoloogiast, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid. •Oma piltides ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. •Kompositsioon rahutu, massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. •Suurtel mütoloogilistel piltidel ülekeev fantaasia. •Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes kogu pildipinna. •Kogumulje piltidel toretsev ja jõuline. Tema pildid: “Leukip pose tütarde röövimine“ „Pariisi karistus“ „Vee ja maa ühendus“ Anthonisvan Dyck •17. saj kuulsamaid portretiste. •Paraadportree rajaja. Paraadportree–inimesi kujutatakse tähtsate ja võimukatena, neil on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid, neid ümbritseb luksuslik interjöör. •Paremates portreedes avab
Tema töödes ilmnevad haruldaselt tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel.Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust
· Väljendusrikas valgus- keldrivalgus · Intensiivsed, jõulised värvid · Kontrastsed toonid · Pintslitunne nähtav, isikupärane · Rahutu, dünaamiline(ägendatud liigendused) · Teemad: võitlus- ja röövimistseenid, konfliktsituats, märtristseenid · Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud 2 suunda: 1. idealistlik ehk akadeemiline laad Annibale Carracci Koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga · Rajasid Bologna akadeemia 1580 · Inimkehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud · Illusoorsed võtted · Usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid · Antiikmütoloogia teemalised freskod · Eeskujuks kogu euroopa nn akadeemilisele kunstile 2. naturalistlik suund Michelangelo da Caravaggio 1573-1610 · Usuteema · Peategelane lihtrahvas · Uudne kompositsioon- poosid ja asend mõjuvad juhuslikult · Äärmuslik naturalism(vanadus, mustus, katkised rõivad) · Natüürmordi meister
mõeldud altarimaalidena; mütoloogiapiltides valitseb meeleline nautlemine; ühendab maalides baroki mõlemad suunad eluläheduse ja idealiseerimise; efektselt kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega; piltidel suunduvad massid piki pildi ristuvaid diagonaale; allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeb Rubensi ülekeevat fantaasiat; piltide dünaamika küündib märatsuseni; lopsakad, elujõulised inimkehad katavad peaaegu kogu pildipinna; kompositsioon väga ühtne, üksikfiguur võib kaotada iseseisva tähenduse. Anthonis van Dyck: paraadportree rajaja esitab seal inimest tähtsa ja võimukana, ei rõhuta liialt ümbrust, avab aristokraatide pingelise hingeelu, portreeritavad vabas juhuslikus poosis, iseloomustamisel kasutab lisaks näole ka käte kuju ja asendeid. 17. sajandi Hollandis tekkisid: siiralt meeleline olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal eriti meremaal
· Pintslitõmme nähtav, isikupärane · Rahutu, dünaamiline(ägedad liigutused) · Teemad: võitlus- ja röövimisstseenid, konfliktsituats.,märtristseenid · Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud 2 suunda: 1. idealistlik e. akadeemiline laad ANNIBALE CARRACCI Koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga · rajasid Bologna akadeemia 1580.a · inimkehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud · illusoorsed võtted · usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid · antiikmütoloogia teemalised freskod · eeskujuks kogu Euroopa nn.akadeemilisele kunstile 2. naturalistlik suund MICHELANGELO da CARAVAGGIO 1573-1610 · usuteema · peategelane lihtrahvas · uudne kompositsioon - poosid ja asend mõjuvad juhuslikuna
Konrad Mägi 16. Kust ammutas oma loomingulisi ideid Kristjan Raud? Kalevipojast 17. Mis iseloomustab Kristjan Raua loomingut? Too mõni näide tema loomingust. Nurgelised vormid, monumentaalsus, muinasolendid, loodusjõud, suur osa loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. ,,Puhkus rännakul", ,,Inimene ja öö", ,,Kalev kosjas". 18. Mis on Jaan Koorti tuntuim skulptuur? Metskits 19. Mis on kubismi iseloomulikud jooned? 3 1) inimkehad olid jagatud geomteerilisteks vormideks, 2) esemeid kujutati ühekorraga mitmest vaatevinklist, 3) värvid jäeti tahaplaanile, 4) ruumilisus puudub 20. Keda võib pidada kubismi rajajaks? Kust sai ta oma eeskujud? Pablo Picasso 21. Mis on kollaaz? Kollaaz on kunstivorm, milles kinnitatakse alusele erinevaid kujundeid /materjale. 22. Mis sõnast tuleneb mõiste futurism? Tulevikust. 23. Mis maal sündis futurism? Millised olid selle maa ühiskondlikud olud? Itaalias, 24
Tallinnas Kadrioru loss. Selle lasi ehitada 18. sajandi alguspoolel Peeter I oma suveresidendiks, pühendades selle oma naisele Katariina I. Arhitekt oli Niccolo Michetti. 11. Milline Eesti mõis on barokk stiilis? Palmse mõis 12. Kes oli see flaami kunstnik ja spioon, kes töötas prantsuse kuningale? Mis oli tema töödele iseloomulik? Peter Paul Rubens. Looduslähedus, elujõud, idealiseerimine, allegoorilisus, lopsakad ja elujõust pakatavad inimkehad, punased ja sinised toonid, diagonaalkompositsioon, dünaamilisus, fantaasia. 13. Kes oli see flaamlane, kes töötas inglise kuningale? Mille alusepanijaks teda peetakse? Anthonis van Dyck. Ta oli paraadportree alusepanijaks. Paraadportreel oli inimene kujutatud tähtsa ja võimukana. Tal oli suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. 14. Kes oli kuulus hispaania kunstnik, nimeta tema töid. Diego Velazquez
1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik. Tema loomingus teostus madalmaade ja itaalia kunsti süntees, ta on graafikatehnikate virtuoos. Tema töödes võib näha 2 pooluse hea ja kurja, valguse ja varju,
*Rahutud tööd *Peenutsevad, ilutsevad tööd ·Itaalias tähtsal kohal seina-ja laemaalid Michelangelo da Carvaggio(1573-1610) ·Andekaim ja mõjukaim barokk-kunstnik ·kujutas kõike tõetruult, tegevuspaigad elust, dramaatilisus ,,Õhtusöök Emmauses" ja ,,Bacchos" ·Flandria tähtsaim maalikunst, levib äärmuslik e pärisbarokk, Hispaania mõjutused Peter Paul Rubens(1577-1640) ·Kõige täiuslikum baroki esindaja ·üle 3000 töö ·tegelased antiiksetest legendidest, lopsakad inimkehad ·palju portreesid, suur värvimeister ·fantaasiaküllane ,,Leukippose tütarde röövimine" ja ,,Helene Fourment" ·HispaaniaTasakaalukas ja realistlik El Greco(1541-1614)·manerist ·tööd müstilised, erinevad vaatepunktid ·pikad figuurid ·maalis usutegelasi-kõrgid, ranged ·külmad toonid ,,Krahv Orgazi haudapanek" Diego Velázquez(1599-1660)·Hispaania suurim ja kogu maailma üks andekaim meister ·Pani rõhku loomulikule päikesevalgusele ·loomulik situatsioonitunnetus
Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. Manerismi üldiseloomustus Manerism on periood Euroopa kunstis 16. sajandil, renessanssi järel ja baroki eel. Manerismi iseloomustab renessansi ilmalikkus, selgus ja harmoonia on asendatud müstika, rafineerituse, kunstlike efektidega. Maalikunstis on manerismile iseloomulikud väänlevad, üksteise haardes olevad ja üksteisega põimunud inimkehad. Tintoretto. El Greco Tintoretto oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Tintoretto õppis ja töötas Veneetsias. Seal õppis ta lühikest aega ka Tiziani juures. Kuid juba kümne päeva pärast saatis Tizian ta koju. Kuulujuttude järgi nägi umbes 56-aastane Tizian umbes 15-aastases õpipoisis nii suurt annet, et sai tema peale kadedaks ega tahtnud teda õpetada. Tõenäolisemalt näitasid Tintoretto joonistused nii suurt iseseisvust, et Tizian otsustas, et kuigi Jacopo võib saada
inspiratsiooni. Michelangelo raius inimesi välja marmorirahnudest. Piiblist võetud teemade kaudu väljendab ta mitte ainult kristlikku, vaid ka individualistlikku ennastteostavat renessansiinimest. 21. Sixtuse kabeli lae ja altariseina pidi Michelangelo kaunistama ise ja ta tegi seda mitu aastat. Maalignute motiivid on võetud Piiblist. Talle ei piisanud piibliloo ümberjutustamisest, kogu tema loomingut täidab eriline pinge. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. 22. Giorgine teost äike peetakse tähtsaks maastikumaali arenguloos, sest pildid on kujutatud väga elavalt loodust. 23. Millise värvitooni abil maalis Tizian oma parimad figuraalkompositsioonid. Tizian muutis oma teosed eriliseks, kandes maalile väga paksult värvi ja mitte ainult pintsli vaid ka sõrmedega. 24. Nimeta maalivaldkonnad milles Tizian maalis eriti häid teoseid
· kunsti hakati koguma, tehti koopiaid · lisaks realismile levis ka idealiseeriv laad · nt keiser Augustuse marmorkuju MAALIKUNST · maalikunsti allikaks 2 linna: Pompeji ja Herculaneum · kaevati välja 19. saj · on säilinud tänu tuhale vulkaanipurse · pemiselt 4 erinevat stiili · kasutati ruumide kaunistamiseks · omane illusionism, looduse jäljendamine · valguse, varju kasutamine ruumilisuse saavutamiseks · inimkehad keerukates poosides · teemad: 1) mütoloogia 2) ajalugu 3) elurõõmsad, värvikad sündmused · vahel ka pikantsed stseenid · mosaiigid värvilistest kividest (nt põrandamosaiigid) · Tahvelmaal: *peamisteks teemadeks portreed, maalitud enkaustika tehnikas e vahavärvidega (isikupärased)*maaliti puittahvlitele RISTIUSU MÕJU KUNSTILE VARAKRISTLIK KUNST. KRISTLUS:
portreid ja maastikupilte. 8. Mis muudab Rubensi maalid eriti barokseks? Mida ütled nende kompositsiooni, värvikasutuse, inimtüüpide kohta? Ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused. Kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid ssunduvad piki pildi ristivaid diagonaale. Värvikasutus on kontrastne. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. 9. Keda maalides loobus Rubens oma suurejoonelisusest ja pompoosusest ning piirdus sooja südamlikkusega? Kumb laad sulle enam meeldib? Põhjenda. Ta mõlemast naisest. 10. Kes Rubensi õpilastest sai nn. paraadportree loojaks? Mis iseloomustab seda liiki maale? Anthonis van Dyck Tema porteere peen töötlus ja kõrge värvikultuur mõjutasid oluliselt inglise ja prantsuse portreemaali arengut.
saj. Itaalia, kõrgrenessans Millise suurema maali osa see on, kus asub? Sixtuse kabeli laemaali osa, Itaalias Sellel tööl on sügavam sisu, milline? Autor ja II mingi Düreri tehtud pilt graafika tehnikaga Kes on teose autor, mis kunstiliigiga on tegemist, maa, saj? Autor Dürer, graafika, Aadam ja Eeva, Saksamaa, 15.saj. Kust on kunstnik saanud mõjutusi inimkehade kujutamisel? Aadam ja Eeva on üldistatud kujud, kuid lähtutakse reaalsetest inimkehadest. Millised need kujutatud inimkehad on? Ei ole nii konkreetsed kui madalmaades, kuid mitte nii üldistatud kui Itaalias. III triumfikaar Mida on kujutatud? Millal ja kus nim.tuid ehitati? Triumfikaar, 4.saj pKr. Rooma Mis otstarve neil oli ?Mida ja mis laadi sündmusi neil kujutati? Püstitati sõjaliste võitude puhul. Kujutati võitlusi. IV Michelangelo Pieta Keda on kujutatud ? autor,aeg, stiil, saj? Michelangelo Pieta, Kõrgrenessans, 15.saj. Kuidas on kujutatud stseeni? Nim. millise kirikupühaga on seotud
17. Kristjan Raua loomingut iseloomustavad: · Rasked nurgelised vormid · Väljendusrikkad siluetid · Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve · Loomingu aluseks rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel. Tema maalid: ,,Kalevipoja surm", ,,Pesu", ,,Laotus" tsüklist ,,Inimene ja öö" 18. Jaan Koorti tuntuim skulptuur on ,,Metskits". 19. Kubismi iseloomulikud jooned: · Inimkehad on lahutatud erinevateks vormideks · Esemeid kujutatakse korraga mitmest vaatenurgast · Määrav oli eseme vorm ja kuju, värv jäeti meelega tahaplaanile. · Kogu figuuri ümbritsev ruum oli jagatud geomeetrilisteks tahkudeks, igasugune ruumilisus puudus. 20. Kubismi rajajaks võib pidada PabloPiccassot, kelle eeskujuks oli Paul Cèzanne, kes püüdis oma kunstis nähtavaid esemeid lähendada geomeetrilistele kujunditele ja maalis pildile
Aastaid hiljem valmis ka idaseina kompositsioon Viimne kohtupäev. Maalingute motiivid on taas kord võetud Piiblist, kujutades stseene maailma loomisest, Aadama ja Eeva loomisest, pattulangemisest, Noast ja veeuputusest. Michelangelo suutis neile pelga illustratiivsuse asemel anda dramaatilise ja isegi vägivaldse iseloomu. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks, kogu lage katavad täuslikud, hästiarenenud inimkehad, kelle poosid on aga ebatavalised ja kohati hirmutavad, luues nii vapustavalt jõulise ja dramaatilise üldmulje. Erinevaid stseene eraldavad alasti mehekujud, mis on eelkõige Michelangelo geniaalsuse ja väljendusrikkuse esindajaiks, kunst kunst pärast, kui kannavad mingit muud eritähendust. Kabeli kõige kuulsam stseen on Aadama loomine, milles Aadamat äratava Jumala väljasirutatud käest näib otsekui elektrilaeng välja paiskuvat. See on kõige sügavama inimliku müsteeriumi
Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamide ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. Rubensi maalide kompositisoonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeme Rubensi ülekeevat fantaasiat. Dünaamika küünib mõnikord lausa märatsuseni. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Kuigi põrkame ikka ja jälle uutele karjuvatele kontrastidele, on kompositisioon tervikuna väga ühtne, kusjuures üksikfiguur võib sootuks kaotada iseseisva tähenduse. Kogumulje Rubensi piltidest on toretsev ja jõuline. Tänapäeva kunstisõbrale ütlevad siiski tõenäoliselt palju enam Rubensi lüürilised maastikud ja portreed ( näiteks ta mõlemast naisest), kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav.
· Bartolome Esteban Murillo. Sügav ja siiras usutunne ta loomingus., elulisemad pildid on tänavapoistest. · Flandria maalikunst. Suurim esindaja Peter Paul Rubens. Temaatiline haare on lai- piiblist, antiikmütoloogiast, dekoratiivsed teosed, portreed, maastikupildid., Kristuse kannatused (altaripildid). Ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioon- massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad inimkehad. · Anthonis van Dyck. Nn paraadportree rajaja. Tal on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid. Juhuslik poos maalidel. Charles I õukonna portreed · Rahvalik suund flaami maalikunstis. Jakob Jordanes kujutas peamisel talupoegi ohjeldamatult pidutsemas ja söömas. HOLLANDI KUNST 17.SAJAND · Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust. Levisid lõõridega ahjud. Tüüpiline hoone oli
(Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad. Roomas oli realistlik ja dekoratiivne kunst. Seal olid freskod. eluolu Kreekas olid metoigid, kodanikud ja orjad. Naistel polnud mingeid õiguseid. Lastest võisid kooli minna vaid poisid. Roomas olid plebeid, patriitsid ja orjad. Plebeid ja patriitsid olid pidevalt tülis, sest plebeid tahtsid rohkem õigusi ja saada võrdseteks patriitsidega. Roomas said naised ka sõnaõigust ja võisid osaleda avalikel üritustel. Kooli võisid minna ka
hädavaevu looma paigal hoida. Rubens liidab oskuslikult mitmefiguurilise, keerukate liigutustega grupi üheks tervikuks. Umbes 1620ndaiks oli P. P. Rubens eriline maailimislaad lõplikult välja kujunenud. Selle tunnuseks on maalidelt paistev jõud ja dünaamika ning kirglikud liigutused ja säravad värvid. Tema iseloomulikeks joonteks olid täidlased alasti naised, samuti lopsakad elujõust pakatavad inimkehad, mis vääneldes ja põimudes katavad peaaegu kogu pildipinna. Tugevad kontrastid asendusid järkjärgult ühtlase valguskäsitlusena. Pilditeemad hõlmasid mütoloogilisi, ajaloolisi ja religioosseid stseene, jahi ning võitluspilte, portreid ja maastikke. Ebaharilik on P. P. Rubensi maalide kompositsioon. Seal pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki ristuvaid diagonaale.
tema surma. Carlo Maderna teeb fassaadi. Giovanni Lorenzo Bernini teeb kolonnaadi 4 reas 284 sammast, keskel Caligula aegne obelisk. Põrand 15160 m2; kupli diameeter 42 m; fassaadi kõrgus 45,5 m ja laius 114,5 m; sisepikkus 187 m ja välispikkus 211,5 m; kiriku kõrgus 132,5 m Flandria kuulsaim barokkkunstnik, kellele tehti maale? Paraadportree? Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse. Van Dyck'i saab lugeda nn. PARAADPORTREE rajajaks. Paraadportreid tellisid õukonnad. Hollandi maal erinevad süzeed, kellele maalid mõeldud? J.Vermeer ja Rembrandt iseloomusta nende loomingut. ,,Kadunud poja tagasitulek". Mis on graafika?
tumeda pildiga (n.n.lakaluugivalgus). 17. sajandi baroki üks kuulsamaid ja tüüpilisemaid esindajaid on PETER PAUL RUBENS (1577-1640). Ta on silmapaistvalt haritud ja reisis diplomaadina mitmel maal. Tohutu tellimuste hulk ja kuulsus sundisid teda kasutama õpilaste abi. Paljude suurte teoste puhul on ta ise teinud ainult kavandi ja viimistluse. Suurtel allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeme Rubensi ülekeevast fantaasiat, lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes kogu pildipinna. N: "Mercurius ja Argus", "Susanne Fourmenti portree", "Madonna lillepärja keskel", "Rahu ja sõda". 17.sajandi kuulsamaid portretiste on flaamlane ANTHONIS van DYCK (1599-1641), keda loetakse nn. paraadportree rajajaks. Tähtsatel meestel on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid ja teda ümbritseb luksuslik interjöör N: Inglise kuningas Charles I. DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660) oli Hispaania kuninga õuekunstnik,
Dali veetis suve ühe sõbra juures, kus tal ilmnesid hüsteeriahood. Sõbrad olid mures ta vaimse tervise pärast ja Galal paluti Dali eest hoolitseda. Dali tähtsaim panus sürrealismi on reaalsuse järjekindel väärtõlgendamine. Dali üritas muuta reaalsust hallutsinatsioonide kaudu. Oma sürrealistlikel maalidel jäädvustas Dali üksikasjalikult transisarnases olekus läbielatud hallutsinatsioone. Mitmete maalide keskne kuju on Gala. Tuntuimad motiivid on põlevad kaelkirjakud, inimkehad, millest avanevad sahtlid, võikad toore liha värvi monstrumid jne. Tuntuim töö ,,Mälu püsivus" ( ,,Pehmed kellad", ,,Sulanud aeg"). Dali hakkas oma loomingus kasutama ka tarbeesemeid. Ta andis igapäeva esemetest valmistatud objektidele kaugeleulatuvama funktsiooni. Esimesed sürrealistlikud esemed valmisid 1931.aastal. Dali loomingus on kajastatud ka Hispaania kodusõda oma koledustega. II maailmasõja ajal elas Dali USA-s. 1934.a. eemaldus sürrealismistja naases traditsioonilise
Skulptuur: maaliline ja radikaalne Maalikunst: siiras, tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika, intensiivne kehalise ja vaimse elu kujutamine, massid piki diagonaale, lopsakad inimkehad, vabad efektsed poosid, õrn värviharmoonia 17.saj barokk Holland Arhitektuur: väikese kupliga torn, suhtuti Arhitektuur: vaenulikult kirikute kaunistamisse Jakob van Kampen ( 1596-1657) Maalikunst: loodus, zanrimaal, maastik, Maalikunst:
vägilane kes on valmis otsustavaks võitluseks. Tema taavetit peeetakse ideaalseks mehe kujuks. Ta kujutab taavetit sel hetkel kui.. nüüd ma lähen, ja löön selle koljati maha. Mooses. Üks osa paavst juljus teise hauamonumendist. Kavandati jälle hiiglaslikuna aga moosese kuju oli ainune mis sai valmis. Ta töötas Sixtuse kabeli lae kallal 1508-1512. 30 aastat hiljem saab valmis ka idaseina maal viimne kohtupäev. Kogu temaatika on piiblist. Lage katavad täiuslikult ja hästi arenenud inimkehad ta mitte ei püüa piiblit ümber jutustada vaid stseenidesse panna pingestatust. Keskseks stseeniks on Aadama loomine. Michelangelo on maetud firenzesse. Mitte ainult roomas polnud tuntud maalikunstnikud, vaid neid oli ka veneetsias. Firenzes ja roomas oli tähtis pöörata tähelepanu joonistusele ja kompositsiooni täielikkusele. Veneetsia kunstnikud pööravad pea tähelepanu värvile. Kuulsamad veneetsias olid Giorgione ja Tizian. Giorgione kuulsamaid teoseid on magav Veenus
Veenvalt on lahendatud Platoni ja Aristotelese esiletõstmine teiste seast. Tema lemmikmotiiviks oli madonna. Michelangelo maalitud on Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Ta täitis selle tellimuse üksi, töötades kabeli lae all mitu aastat. Idaseina kompositsioon ,,viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. Maalingute motiivid on võetud Piiblist,. Kogu tema loomingut täidab eriline pinge. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed. Tallinnas esindab renessass stiili mustpeade vennaskonna maja fassaad Barokk stiil16-17saj Iseloomustab dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus. Arhitekt sünnikohaks rooma, esmalt avaldus kirikuehituses. Fassaad-kahekorruseline, kolmnurkne viil, korisntose stiilis poolsambad ja pilastrid, seinaorvades skulptuurid. Sisemus kaeti värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistste ja maalidega
ülesandest. Kogu tema loomingut, nii maale kui ka skulptuure ja isegi ehitisi läbib eriline dramaatiline ja vägivaldne joon - selgemalt ja varem kui teised kunstnikud tajus Michelangelo oma ajastu vastuolusid ning raskusi. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks, mis on renessansiideaalide kõrgpunkt, aga kus on ka juba tunda ummiku lähedust, nagu mingit meeleheitlikku üliinimliku pingutuse varjundit. Kogu lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa ebatavalised. Silmatorkav on loobumine Kristuse traditsioonilisest kujutamisviisist. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Oma maalidel käsitles Michelangelo inimesi "skulpturaalselt", inimkeha plastilisi vorme vaju ja valgusega modelleerides. Sixtuse kabeli lae ja idaseina maalimise vaheajal loodud teostest on kõige ühtsem ja terviklikum Medicite hauakabel Firenzes. Selle tellis samasse perekonda kuuluv 12 paavst Leo X.
omast õrnust ja harmooniat leidub meistri loomingus harva. Medicite hauakabel Firenzes- Medicite ideaalportreedega on ühendatud allegoorilised päevaaegade figuurid. Michelangelol oli täita hiiglaslik tellimus- kaunistada Vatikanis freskodega Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Halastamata oma tervisele täitis ta selle tellimuse üksi. Maalingute motiivid on võetud Piiblist, kuid talle ei piisanud piibliloo ümberjutustamisest. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Paljude piiblistseenide hulgas on kõige ilmekam Aadama loomine (12. pilt). Silmatorkav on loobumine traditsioonilisest Kristuse kujutamisviisist. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Tema maalidel näivad inimesed skulpturaalsed- vormituna valguse ja varjuga. 3 Madalmaade kunst 15.-16. saj
kuju. Tema töödes ilmnevad haruldaselt tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel. Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust
keskkonnast lähtuv kuid visuaalselt neutraalne, ei kritiseeri vaid huvitub sellest, siis prantsusmaa uusrealism oli kriitilisem. YVES KLEIN 1928-1062 hakkas inimkeha kasutama pintsli asemel; toimub orkestrihelide saatel teatris; mängitakse Kleini enda loodud monotoonset muusikat. JEAN TINGUELY 1925- 1991 kummalised masinad, abstraktsed, funktsioonita absoluutselt mõttetud, aga keerulised. NIKI de SAINT PHALLE 1930- 2002 orgaanilised inimkehad, lõbusad, mängulised CÈSAR Baldaccini 1928- 1998 kokku pressitud objektid Christo, õieti Christo Vladimirov Javacheff, sündinud 1935. Hakkas pakkima. Kunst väljub galeriist ja muuseumist liigub avalikku ruumi. Selline kunst ei taha pakkuda ilus või edasi anda ideoloogiat, vaid pakkud üllatust, ootamatust (John Dewey kunst kui kogemus) Inglise kunst pärast 2.ms; kolooniate eraldumine suurbritannia senise mudeli varing osad leidsid et see oli õige; osad et vale
sellest kõrgemale. Kuid siiski side reaalse maailmaga ei kadunud täielikult. Michelangelo maalitud on Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Ta täitis selle tellimuse üksi, töötades kabeli lae all mitu aastat. Idaseina kompositsioon ,,viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. Maalingute motiivid on võetud Piiblist, kuid talle ei piisanud piibliloo ümberjutustamisest. Kogu tema loomingut täidab eriline pinge. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Kõige ilmekam stseen on Aadama loomine. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Michelangelo käsitles inimesi skulpturaalselt, inimkeha vorme varju ja valgusega modelleerides. Veel üsk tähtis teos on Medicite hauakamber Firenzes, kus Medicite ideaalportreedega on ühendatud allegoorilised päevaaegade figuurid. Tizian pühendas oma pika elu maalikunstile ja eriti tema mõjul muutus õlivärvidega
ei jõudnud sakslased metsa viia, vaid lasksid kohapeal maha. Läksin välja, nägin naise surnukeha, kellel oli laps kätel. See ei olnud juut – sakslased hävitasid seal kõiki, valimata. Üks vangidest, kes kandis erariideid, läks vaatama, mis toimub. Tagasi tulles hüüdis ta: „Sakslased on läinud!“ Oli 24. september 1944. a 50 […] Suundusime Nõukogude sõduritega sügavamale metsa. Siis nägime lõkkeid. Puuriitadel olid söestunud halud ja põlenud inimkehad. Lõkked olid tehtud suurtest puuhalgudest, keskele olid pandud midagi plekk- korstna taolist, et põlemise ajal käiks õhk riidast läbi. Sakslased käskisid inimestel puuhalgudele pikali heita, nägu ülespidi, ja tulistasid igaüht. Laipade kihile pandi jälle halud ja neile inimesed. Nii kiht kihi järel – neli korda. Sakslased „ehitasid hooneid“ halgudest ja inimestest. Hiljem süüdati lõkked bensiiniga. Puud veel hõõgusid
3. Tsivilisatsiooni või ühiskonna hierarhiline süsteem ja struktuur 4. Elu paljunemisvõime. 92 Need neli suurt osa ongi ülitsivilisatsiooniteooria põhilisteks elementideks ja teooria alusteks. Nende nelja osaga tutvume nüüd lähemalt. 3.2.3 Mateeria: aine ja väli Inimesed elavad planeet Maal olles tuntud mateeria vormidena ainena ja väljana. See tähendab seda, et inimkehad koosnevad elementaarosakestest, aatomitest ja molekulidest ning omakorda nende osakeste süsteemidest nagu näiteks veest ( ehk H2O-st ), DNA-st, rakkudest, kudedest, orga- nitest, elundkondadest jne. Antud juhul on inimene võimeline eksisteerima ka ainult energiaväljana ehk siis elektromagnetväljana, koosnemata samal ajal aineosakestest. Et me oleksime võimelised eksisteerima, ei pea meil ( Maal elavatel inimestel ) tegelikult olema ,,füüsilist" keha
2. Inimene omandab elektromagnetvälja füüsikalised omadused. 3. Tsivilisatsiooni või ühiskonna hierarhiline süsteem ja struktuur 4. Elu paljunemisvõime. Need neli suurt osa ongi ülitsivilisatsiooniteooria põhilisteks elementideks ja teooria alusteks. Nende nelja osaga tutvume nüüd lähemalt. 3.2.3 Mateeria: aine ja väli Inimesed elavad planeet Maal olles tuntud mateeria vormidena ainena ja väljana. See tähendab seda, et inimkehad koosnevad elementaarosakestest, aatomitest ja molekulidest ning omakorda nende osakeste süsteemidest nagu näiteks veest ( ehk H2O-st ), DNA-st, rakkudest, kudedest, orga- nitest, elundkondadest jne. Antud juhul on inimene võimeline eksisteerima ka ainult energiaväljana ehk siis elektromagnetväljana, koosnemata samal ajal aineosakestest. Et me oleksime võimelised eksisteerima, ei pea meil ( Maal elavatel inimestel ) tegelikult olema ,,füüsilist" keha
2. Inimene omandab elektromagnetvälja füüsikalised omadused. 3. Tsivilisatsiooni või ühiskonna hierarhiline süsteem ja struktuur 4. Elu paljunemisvõime. Need neli suurt osa ongi ülitsivilisatsiooniteooria põhilisteks elementideks ja teooria alusteks. Nende nelja osaga tutvume nüüd lähemalt. 3.2.3 Mateeria: aine ja väli Inimesed elavad planeet Maal olles tuntud mateeria vormidena – ainena ja väljana. See tähendab seda, et inimkehad koosnevad elementaarosakestest, aatomitest ja molekulidest ning omakorda nende osakeste süsteemidest nagu näiteks veest ( ehk H2O-st ), DNA-st, rakkudest, kudedest, orga- nitest, elundkondadest jne. Universumis on orgaaniline keemia väga laialt levinud ja seega võib kõikjal leida süsinikul rajanevaid eluvorme. Näiteks polütsüklilist aromaatset vesinikkarbonaati ehk PAH´i molekule võib esineda tähtedevahelises ruumis päris ohtrasti. Antud juhul on inimene
annaabi.ee 
