Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimesed keda me ei mõitsa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vahepeal, suhtle, näitleja, mõtleme, iseend, müsteerium, kahepalgeline, suutma, ausaks, andestada, tahtmata, muret, püüdes, mõistan, lohutuseks, ütlema, vaiksed, omaette, üritavad, rõõmsameelne, näitlejad, teistega, suhtlema, vist, ranged, leebed, käitumiselt, tundja, erinemine, kuuluda, avaraid, riideid, selga, noortest.. ja abituriendid kirjutavad lõpukirjandeid. Me võiksime nüüd õnnelikud olla, aga paraku käime mornide nägude ja valutavate südametega ringi, sest kõigil on ju alati omad mured. Sageli ei muretse me eksamite, tervise või majandusliku olukorra pärast, vaid hoopis inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista
.. ja abituriendid kirjutavad lõpukirjandeid. Me võiksime nüüd õnnelikud olla, aga paraku käime mornide nägude ja valutavate südametega ringi, sest kõigil on ju alati omad mured. Sageli ei muretse me eksamite, tervise või majandusliku olukorra pärast, vaid hoopis inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista
Inimesed, keda on raske mõista Kõik persoonid on erinevad, meid kõigis leidub midagi huvitavat ja erilist, mida teisel ei ole. Me erineme üksteisest nii välimuselt, kui ka iseloomult ja käitumisviisilt. Kõik need kolm tegurit võivad saada saatuslikuks teise isiku mõistmisel. Kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Maailmas leidub väga palju atraktiivseid, huvitavaid inimesi, aga me ei pruugi neid kõiki mõista. See on suhteline, sest ma võin meeldida oma olemusega paljudele, aga see ei tähenda seda, et mul pole neid, kes mind ei mõista. Kui on mure, siis on kõige parem jagada seda oma lähedastega, et jõuda koos probleemi lahenduseni. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii,
lootust ja tuge. Ja kindlasti ei tohiks unustada, et lapsed on samasugused leinajad nagu täiskasvanudki. Keegi ei saa kaitsta last elu valude ja kannatuste eest. Elu on selline, nagu ta on. Oleks hea, kui lapsel oleks ka väljaspool kodu täiskasvanuid, kes veidi kaugemalt saaksid last jälgida ning võtta vastu lapse selliseid tundeid ja kogemusi, mida ta ei soovi oma kõige lähedasematele täiskasvanutele väljendada. Sügisel mõtleme rohkem ka neile, kes meie hulgast ajast igavikku on kutsutud. Rahvausu järgi tulevad lahkunud hingedeajal jälle koju vaatama neid, kes veel siin elavad. Kirikukalendris on novembrikuus kolm tähtpäeva, mis juhivad meie mõtted surmale ja surnutele: hingedepäev, pühakutepäev ja igavikupühapäev, mida paljud ikka veel surnutepüha nime all tunnevad. Arvatavasti kutsub ka looduses toimuv - nähtavad märgid elu lakkamisest, pimeda aja pikenemine ja lindude lahkumine - meid tavalisest enam
Suhtlemist võib määratleda kui vastastikust mõistmist - mina mõistan sind ja vastupidi. Selline vastastikune mõistmine eeldab " tõlkimisoskust " - et mina suudaksin " tõlkida " oma mõtted väljaöeldavateks sõnadeks ja lauseteks ning oleksin võimeline " tõlkima " teise väljaöeldud sõnu, mõistmaks, mis öeldu taga võib olla. Esmane väljakutse suhtlemisel on seega õppida ütlema seda, mida me mõtleme, ning teine õppida kuulama nii, et me mõistaksime, mis teistes tegelikult toimub, mida nad sel hetkel vajavad ja väärtustavad. Efektiivse kahepoolse suhtlemise olulisim osa on usalduse kõrge tase. Inimesega, keda me otsustame usaldada, on võimalik suhelda peaaegu sõnadeta. Kui usalduse tase on madal, tekib tõenäoliselt ikkagi arusaamatusi, vaatamata sellele, kui väga me ei püüa omi mõtteid selgelt sõnastada ja teise öeldut kuulda ning mõista. Suhtlemise võtmeks on usaldus.
Lincoln õppis sellest ning kunagi enam ei kirjutanud ta ühtki solvavat kirja. Samuti vältis ta teiste arvustamist ja naeruvääristamist. Lincoln on öelnud: ,,Ära mõista kohut, et sinu üle kohut ei mõistetaks". Tänu sellisele suhtumisele pälvis ta teiste austuse ja lugupidamise ning teda tuletatakse ka tänapäeval meelde auväärse mehena. Iga rumal võib arvustada, süüdistada ja hukka mõista, kuid on vaja iseloomu ning enesevalitsust, et teisi mõista ja neile andestada. Selle asemel, et inimesi maha teha püüdkem neist aru saada. Katsugem selgusele jõuda, mispärast toimivad nad nii, nagu toimivad. See on hulga kasulikum ja huvitavam, kui arvustamine ning tekitab meis kaastunnet, sallivust ja sõbralikkust. ,,Kõike mõista tähendab kõike andestada". 3 Vajadused Kõigil inimestel on vajadused. Need on osalt teistega sarnased, kuid võivad ka paljuski
tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Efektiivne kuulamine on seejuures väärtuslik oskus, mis annab kindla alustala tõepoolest õnnestuvale kommunikatsioonile ja aitab kaasa tööprotsessi paremale sujumisele. Efektiivne kuulamine on oskus keskenduda rääkijale, olenemata, kas räägitakse grupile või ainult sinule. Olles hea kuulaja, peaksid suutma oma sõnadega alati väljendada seda, millest just oli jutt. Kuulamisprotsessis osalevad: rääkija, kuulaja, info foneetiline esitlus ja KUULAJAROLLID Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Levinumad kuulajarollid: Jõllpõrnitsist segab kõnelejat oma karmi, isikliku, ülemusliku või ülikriitilise hoiakuga. Tema sõnatu teade on: ,,Rääkige asjast. Lõpetage pläma".
Ta avastas, et mees ei osta endale peaaegu midagi, ta kulutab naeruväärselt vähe raha rõivaste peale. Mõni aeg hiljem sai ta aru kuhu Niels enda raha peidab ning võttis selle temalt ära. Tänapäeval pole palju spartalike elukommetega inimesi. Nii võivad ja saavad elada pigem siiski mungad. Nii peavad elama ka kahjuks väga vaesed inimesed, kes ei saagi endale midagi sageli osta. Nemad hoolitsevad eelkõige selle eest, et neil midagi süüa oleks. „„Aga minust oli vahepeal hundikutsikas saanud.““ (H. Wassmo „Dina raamat“, lk 314) Dina heidab oma isale ette, et too ei kasvatanud teda üles vaid saatis ta endast eemale. Noorest peast viidi Dina väiksesse kandikohta, mille nimi oli Helle. Ta isa maksis rikkalikult – rahas, jahuga, tööpäeva- dest vabastades. Helle inimesed olid vaesed ning seal oli palju lapsi. Dina ei suhelnud nendega, ta ei rääkinud üldse. Samuti ei kuulanud Dina mingeid õpetussõnu, kasvas täiesti omapead – metsikult,
Igatahes on nad hakanud meid õpetama ja see ongi laste kohus oma vanemate ees. Tänapäeva kooli on võrreldud küll keskaja skolastilise müsteeriumiga, küll konveieritöö, vangla ja vabatahtliku kinnipidamisasutusega. Kooli muutmist on peetud vältimatuks paljude mõtlejate poolt viimased 70 aastat. Paraku võib kummastavate maailmaimede nimekirja arvata kooli erakordse sitkuse igasuguse uuenemise suhtes. Auväärse meelekindlusega ilmutab seda ka eesti kool, olles tänapäevane müsteerium keskaegse skolastika tunnustega. Meenutaks siinjuures, et tunnustatud rahvusvaheliste PISA uuringute tulemustes saavutasid suurimat edu võrdsusele, loovusele ja vabadusele rajatud koolisüsteemide lapsed (Soome jt Skandinaaviamaad). Kuid see raske ülesanne koolihariduse viimine otsustavalt teistele alustele jääb vist küll indigolaste kanda, kes olemasoleva süsteemiga enam ei lepi. Kas ei võiks siiski neid lapsi säästa ning teha midagi täiskasvanutele antud eelise terve
numbreid öelda. Üks vang hakkas mässama ning ta pandi väikesesse kongi kinni. Teistele vangidele anti võimalus ta seal päästa, näiteks pidid nad loovutama midagi väikest, kuid teised vangid keeldusid, sest nad pidasid kongis istuvat vangi tülitekitajaks ning ei tahtnud temaga tegemist teha. Eksperiment tuli lõpetada juba peale kuuendat päeva, sest üliõpilased, kes mängisid vangivalvureid, olid muutunud nii rangeks ja vahepeal ka psühholoogiliselt nii julmaks, et eksperimenti ei saanud enam jätkata. Vangivalvurid käitusid nii olude tõttu, millistes nad viibisid, ja rollide tõttu, mida nad mängisid, aga mitte oma isiksuse omaduste tõttu. Paljud neist olid oma käitumisest sokeeritud, sest tavaelus olid nad väga leebed ja sõbralikud inimesed. Neil oli raske uskuda, et nad millekski selliseks valmis olid. Kuid nende arusaam
libiseme allapoole. W. Brownell Elust tuleb lahkuda nagu pidusöögilt: tänada perenaist ja siis kompsud kokku panna. Tundmatu Kui kurb on see, et ma ei saa nautida üheaegselt hauarahu ja päikesesoojust. Tundmatu INIMENE JA ÜHISKOND Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. R.Rolland Häda inimesele, kelle nimi on suurem kui ta tegu. E. Canetti Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. C. Baudelaire Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. A. Schopenhauer Iga inimese mälu on tema erakirjandus. A. Huxley Me mõtleme vastavalt loomusele, räägime reeglite ja tegutseme tavade järgi. F. Bacon Kõik kurdavad oma mälu üle, kuid mitte keegi ei kurda mõistuse üle. F. de la Rochefoucauld Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Tundmatu Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. P.A.de Beaumarcais
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Krista Kämer ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada
ega ka pojale. Mõlemad saavad elu-saatuse käest tuuseldada. Mõnes mõttes tundub Ase käitumine ja suhtumine olevat suhteliselt isekas isegi, sest ta mõtleb rohkem nagu enda peale, mitte aga poja peale. Nimelt on temal kui emal raske ja keeruline ja ebamugav oma poega tema tegude eest vastutama õpetada. Kui ta mõtleks rohkem oma poja peale, siis ta ehk suudaks aru saada, et tegelikult teeb tema leebus Peerile rohkem kahju, kui kasu. Niisiis peaks ta suutma end rohkem kokku võtta, et muuta oma käitumist, see aga on teatavsti ebamugav ja raske. Leian, et antud teos on alati aktuaalne, olenemata ajast. Tal oli öelda midagi nii 50 aastat tagasi kui ka on tal öelda midagi 50 aasta pärast. Inimesed nimelt on suhteliselt sarnased, olenemata ajajärgust, millal nad elavad. Leian, et siit tuleb ilmekalt välja see, et kui tahta oma lapsele head, siis tuleb temaga ka mõnikord karm olla. Mitte aga mõtlematult karm, nii et laps aru ei saa
Inimesed, keda on raske mõista Maailmas on ligi 6 miljardit inimest, kes igaüks on isik omaette. Inimese organism on juba tema sees toimuvate looduslike protsesside poolest keeruline, rääkimata vaimsetest protsessidest, mis inimestes toimuvad. Öeldakse ka, et iga inimene on unikaalne ja kordumatu. Kuid see, kuidas me mõistme mida teine inimene tunda võib ja mida oma peas mõelda on hoopiski keeruline, kuna me kõik oleme erinevad, me kõik oleme omamoodi uued. Sisimas on iga inimene hea, kuid olukorra sunnil pole nii mõnedki meist heatahtlikud. Igaüks meist jätab oma jälje kuhugi oma elatud elu jooksul. Näiteks ajaloosse, paljude inimeste südametesse või teda ümbritsenud tutvusringi. On mitmeid aspekte mille järgi saab lahterda enam vähem sarnase maailmavaate ja sisemise eluga inimesi. Inimesi võib jaotada intelligentsuse järgi näiteks: EQ, ehk emotsionaalne intelligentsus, inimesel on võimailk aru saada ja toime tulla enda kui
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Tähelepanu. On vaimsete .. kontsentreerumine sensoorsetele sündmustele. Tähelepanu ei ole sama, mis taju, mälu ja mõtlemine. On nende kulgemise tunnuseks. Kui tähelepanelikult tajume, kui keskendunult mõtleme jne. päris iseseisev protsess pole, tajuga palju sarnast, kohati raske vahet teha, kas probleemid seotud taju või tähelepanuga. Üldiselt on leitud, et lisaks tajuprobleemidele esineb probleeme ka tähelepanus. Õpetamise seisukohast oluline see, kuivõrd on laps tahtmatu tähelepanu domineerimise faasis ja kuivõrd ta suudab tahtlikult oma tähelepanu suunata. Tunnetusprotsessid praktiliselt omandavad mingil hetkel selle tahtlikkuse dimensiooni,
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale
vanemaid mõista, sest kindlasti on ka neil omad probleemid. Inimesed üldiselt teevad kõik, et algselt mõista oma vanemaid ja vabaneda nendele suunatud vihast. Tuleb olla ettevaatlik, et see ei muutuks ebaõiglase teo õigustamiseks. Ometi on mõistmine tähtis etapp viha poolt põhjustatud probleemide käsitlemisel. 11.ANDEKSANDMINE Nooremasse sugupõlve kuuluv inimene, kellel on olnud või on raskusi vanematega on raske neile nende tegude eest andestada. Kui tal juhuslikult ei ole kellelegi oma südant puistada ning kuulda mitmesuguseid nõuandeid. Kuid kedagi ei saa sundida andeks andma kui me ei tea, millised valusad kogemused sellele on eelnenud. Halba teinud inimesele andeksandmine kuulub tingimusteta niisuguste asjade hulka, mille puhul peab igaüks ise seisukoha võtma. Andeksandmine kellegi teise ettepanekul võib muutuda enesepettuseks. Ebaõiglased teod ei lakka sel moel olemast, viha ja sellest
mingit muud moodi. Mul ei ole just palju sõpru ja neil on juba oma põhimõtted välja kujunenud, kuid siiski on võimalik neidki suunata. Tuttavate ringkond on laialdasem ja sinna kuulub ka inimesi, kelle mõjutamisega probleeme ei teki. Kõnekeelne väljend ,,pehmeks rääkimine" ei ole mulle just kõige enam meeltmööda. Ise olen ma suhteliselt kindlate põhimõtete ja arusaamadega inimene, kuid isegi mind on võimalik vahepeal mõjutada. Mõjutamine võib olla kas positiivne, negatiivne või neutraalne. Näiteks kutsudes sõpra poodi kaasa võib ta keelduda, kuna ta ei taha tulla. Järgnevalt hakkab toimuma mõjutamine, kuna proovitakse teda ,,pehmeks rääkida", et ta ikka tuleks. Viimaks, kui sõber järgi annab ja nõustub, on toimunud mõjutus, kuid kuna see kellelegi liiga ei tee, siis on see kas positiivne või isegi neutraalne. Negatiivne mõjutus on see, kui tagajärg teeb kellelegi kahju, nt
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon)
Pimedusest mustrikudujad koovad aina usinamalt seadusi, mis piiraks või välistaks igasuguse alkoholi müümise Maarjamaal. Milleks? Kas valitsus tõesti arvab, et võttes vastu seaduse, mis lubab tulivett osta kella kümnest kümneni, teeb midag? Sihtgrupp kellele seadus tegelikult suunatud on ei mõista seda." ,,Alkoholi unikaalne probleem seisab selles, et seda pole mitte raske endale saada, vaid sellest on raske lahti öelda." ,,Koos usupuudusega valvab lootusetus, püss õlal. Mõtleme, et kui normaalset elu nagunii tagasi ei saa, siis milleks pingutada, leiame parem vabandusi, miks muredega tegelemise asemel need uputada. Lootus kaob vale mõtteviisi tõttu. Tegelikkus on, et keei ei tule meile paremat elu pakkuma, teda tuleb ise otsida ja kui me ei püüagi, siis leiame enda varsti lämbumas viinapudelisse, lõksus omakirjutatud õudusloos." ,,Minu põlvkond peab mõistma, et oma nädalalõppude joomapidusid jätkates võivad
Ta ei saanud järje peale. Talle tulid võlad kaela, aga see võlausaldaja oli selline mees, kes hakkas pinda käima. Tiit vihjas siis, sellele, et ta tahab kellegagi nendest probleemidest rääkida. Ta tuli minu juurde, kuna ma tundsin teda. Rääkis oma jutu ära üksikasjadeni, et mida ta plaaninud on ja kuidas ta selle mõrvaplaani täide mõttes viia. Tema ei küsinud minu käest, et kas mul on talle raha laenata ja mina ei pakkunud ka, ma kuulasin. Ma olin vait, ma vahepeal noogutasin, vaatasin talle otsa ja kasutasin muid positiivseid kehakeele mooduseid. Mis siis toimus? Jutuajamise lõpus küsis Tiit, et kas mu mehel on metsa kedagi vaja appi tööle. Ma ütlsein, et ei tea. Tegelikult ma teadsin, et mu mehel pole kedagi sinna appi vaja, aga mu mees võttis Tiidu endale appi. Tiit sai oma asjadega järje peale, ta maksis oma võlad ja sai eluga edasi minna. Tegelikult tal oli vaja kedagi, kes kuulaks. Viimased sõnad olid tal, et ta ei taha sinna
Mees otsustas linnakodust lahkuda, pakkis asjad kokku ja siis läks minema, kuid tal tuli meelde, et majas on relv ja siis ta kiirustas tagasi. Majja jõudes oli Karin teise mehega siivutus poosis ja siis kui Indrek relvaga lahkuma hakkas, tegi Karin midagi sobimatut, ta küsis: '' Keda sa nüüd lähed tapma?'' Siis lõi Indrekul eest mustaks ja ta tulistas naist kättemaksuks viis korda. Õnneks jäi Karin ellu ja ka mees pääses süüdistusest. Mina ei suudaks kunagi andestada inimesele, kes mind on tappa üritanud, kuid Karin suutis. On ta seega parem inimene, seda ma ei tea. Tõsiseks eluliseks näiteks saab tuua Domodedovo rünnaku selle aasta jaanuaris, kui nagailased tahtsid kätte maksta Vene valitsusele. Terroriaktis hukkus 35 inimest ja umbes 170 sai vigastada. Mulle üldse ei meeldi usk, sest see põhjustab selliseid laest võetud tasumisi üle kogu maailma ja hukkuvad sageli süütud inimesed
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
Kirjutamise kunst Nimeta mõtete püüdmise vahendeid. Kirjelda neist ühte. Lihtsaim viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri. Nimekirja koostamine on eriti hea mõtete püüdmise tehnika siis, kui tuleb kirjutada juhendit millegi valmistamiseks või kuhugi minemiseks, koostada katse või eksperimendi ülevaadet, loetleda argumentte mingi seisukoha kaitseks või selle vastu või kirjutada teaduslikku artiklit, ühesõnaga igasuguste vähem loominguliste tekstide koostamiseks. Esmalt tuleks endale täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Seejärel tuleks sinna alla lühidalt ja kiiresti kirjutada niipalju erinevaid põhjusi, kui iganes meelde tuleb. Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida ja neid kuidagi üldistada. Ning siis tuleb juba lõplik valimine, millised teemad sobiksid kõige paremini kokku ja millest annab parima kirjatüki kokku panna. Veel on mõtete püüdmiseks headeks vahenditeks teema veeretamine, skeemi koostamine. 2. Harjutus lk
Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses rahval (rahvamassil)? Rahvas andis tegevusele hinnanguid. Näiteks lõpus kui Juudit tunnistas üles, et ta läks Olovernese juurde selleks, et saada kuningannaks mitte rahva pärast, siis rahvas nõudis Juuditi surma kuigi Petuulia peavanem oleks tahtnud talle andestada selle. Samas ka kui algus tuli Juudit söögi ja joogiga, siis rahvas karjus „Elagu Juudit!“. Ehk siis rahvas andis hinnangu peategelaste tegevusele, kas see oli siis hea või halb. 4. Kuidas suhtub rahvas Juuditisse? Selgita Rahvas suhtus Juuditisse väga suure austusega. Alguses kui rahval ei olnud süüa ja juua, siis mindi Juuditi juurde, kuna ta oli alati olnud lahke ja abistav. Juudit oli rahva jaoks
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt argise sotsiaalse keskkonna anal�
võimalikest maailmadest. (Ilma viirusteta poleks võibolla ka meid. Jumal, kes lõi Suure Paugu ajal maailma, lõi füüsikalised seadused, tegi nii, et elu saaks areneda inimeseni) Postmodernne religioonifilosoofia Pooltargument: argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest. Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid? Jah, ta peaks suutma luua nii raske kivi, sest ta suudab üle astuda loogikareeglitest.
teiste kohta halba. Üks inimõigustest on olla vaba. Nagu ka lasteõiguste konventsioon ütleb, on lapsel õigus olla kaitstud, tugev ja vaba! Lapse jaoks tähendab vaba olemine eelkõige seda, kui ta ei pea minema kooli või tegema koduseid ülesandeid, aga ka see, kui laps võib koduõuest välja minna. Tegelikult on laps vaba siis, kui ta saab ise otsustada ja valida erinevate tegevuste vahel. Hmm, alustame kiirülevaatega, vahepeal olin ma totaalselt käet ära, tume välimus (meik, riided jne), eneselõikumine, pidev enesetapu mõte, masendavad luuletused, ristid joonistasin isegi kontrolltöödele peale jne jne Minu vabastatusele andis lükke isadepäevale pühendatud kirjand, mis pidi olema isaga seotud. Ma vihkasin seda, ma vihkasin oma isa, ma mõtlesin et ma ei suuda ju normaalset kirjandit kirjutada sellisel teemal
Raske mõista, kerge on hukka mõista Tänapäeva ühiskonnas on inimesed muutunud arvamustega lahkeks. Väga vähe annavad inimesed edasi tunnet nagu mõistmine. Mõistmine ehk arvestamine teiste tunnetega, soovidega, sellisena nagu inimene endast on kujundanud. Inimesel lubatakse omada erisuguseid tundeid, erinevat suhtumist asjadesse. Mõista hoolimata sellest kui erinevad vaated on teistel. Mõistmist ei saavutata kergelt, kergem on väheste juttude põhjal inimest hukka mõista, teda kuulamata. Tihti peale surutakse nurka, andes inimesele mõista, et ta on vale oma eksimuste tõttu. Tekivad hirmud elus edasi minna, seista tugevana, mõtlemaks „kas ma olen vale“, seades näo ette mask, varjamaks tegelikku „mina“, kaitsmaks ennast teiste eest. Küsimused mida esitatakse endale ja teistele. Kas tõesti on raske mõista ja kergem hukka mõista inimest? Inimesed on erinevad, tegemised, soovid, proovimine elus on erinev katsumus.
oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katkeb, kus süda otsib asjata siduvat lüli, siis see on absurdi esimene märk. o Absurdi tunne on mõtlemine, et elamine on naeruväärne harjumus. Enesetapp
Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis end. Ühiskond ei saa iial teada, miks inimesed end tapavad, kuid nad saavad aidata nende otsuste mõjutamisel, mis võib otsustada nende elu. Nad peavad suutma näha ja kuulata enesetapja südamesse, tema hinge, kuna seal võib tavaliselt vastus end peita. Enesetapjate nimekirja võib lisanduda ka neid, kellel on elu mõte olemas. Neil on käsil mingi projekt või idee, neil on olemas kindel tegevusplaan, mis on nende elust tähtsaim. Kui nad saavutavad selle, siis nad tapavad endid, kuna neil ei ole enam midagi tähtsat, mis neid elus hoiaks. Absurdi müürid. Absurd on kõikjal meie ümber
annaabi.ee 
