Skandinaavias, `'kõrgeninalised saatanad'' on valge nahaga ja elavad Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. Neilt saatanailt ei maksa oodatagi, et nad mõistaksid tsiviliseeritud inimeste käitumist. Saatanate endi totratele kommetele võib ju mõningaid ööndusi teha, aga kui nad oma lapsemeelsuses üle piiri lähevad, tuleb neid isaliku väärikusega noomida. Mõned saatanad on õppinud hiina keelt rääkima ja neid imetletakse ning näidatakse nagu kõnelevaid mainasid (maina on Aasias elutsev kuldnoka taoline lind) või dresseeritud kirpe. Sellised saatanad võetakse küll inimühiskonda vastu, aga tõelisi inimesi ei saa neist siiski kunagi. Linnad on Hiinas enamasti betoonkarpe täis, teed on lagunenud või parajad külavaheteed, tihti on raskusi linnades isegi rohulible leidmisega, rääkimata muust haljastusest. Musta tossu välja ajavatele liiklusvahendite ei pööra tähelepanu keegi. Kui siia lisada
aga sõltub sellest, kuidas inimene heli kuuleb ning kindlasti sellest, milliseid paraametreid autor valib oma pala jaoks. Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotud kõrva ehitusega. Esmaselt peatungi oma töös teoreetilisel pool – kuidas inimene kuuleb, mis seda mõjutab ja kuidas heli levib. Oma töös tahan selgeks saada missugused helid on kõige paremini inimesele kuulda ja miks. Nagu muusikalise näite maina olen valinud Johann Sebastian Bach’i kaks fuugat koos prelüüdidega. Mis on heli? Heli – on õhurõhu muutumine võnkumise tõttu, mida tajub inimese kõrv. See, kuidas heli jõuab inimese kõrvani sõltub sellest keskkonnast, kus ta on. Võib öelda, et see, kuidas me vastu võttame heli sõltub mitte ainult helist ja kõrva kuulmisest, vaid õhurõhumuutmiste omadustest. Kui aga rääkida inimsese kuulmisest, siis inimese kõrva võib võrrelda mikrofoniga,
on omandanud pesaterritooriumi (et sobitada oma laulu naabrite omaga). Õppimisvõime on liigiti väga erinev: • osa liikide häälitsuste arengus on õppimise osa tühine (nt tuvide kudrutus ja kukkede kiremine areneb normaalselt välja isegi kurdistatud isenditel) • osa liike suudavad omandada vaid oma liigi laulu mõne dialekti (nt metsvint, valgekiird-sidrik jt) • osa liike suudavad vangistuses jäljendada väga erinevaid helisid (nt papagoid ja maina), kuigi vabas looduses on nende repertuaar märksa tagasihoidlikum • osa liike suudavad ka looduses jäljendada teiste lindude laulu ja muid häälitsusi (kuldnokk, pilalind, soo-roolind jt). Ka õppimise aeg on liigiti väga erinev: • osal liikidel esinevad tundlikud perioodid, millest väljapool ei ole õppimine võimalik. Neist osal on selleks lennuvõimestumisjärgne aeg, osal aga suguküpsuse saabumise eelne aeg,
annaabi.ee 
