Hiina Pindala: 9,5 miljonit km/2(maailmas kolmas Venemaa ja Kanada järel) Rahvaarv: 1,3 miljardit, neist ligi 94% han-hiinlased Juhtiv ja suunav jõud: Hiina Kommunistlik Partei. Ajavahe: suvel 5, talvel 6 tundi Pealinn: Peking Keel Hiina keel jaguneb kaheks suureks murdeks mandariini ja kantoni. Sageli nimetatakse neid mandariini ja kantoni keeleks, sest nad on nii erinevad, et vastastikku aru ei saada (väidetavalt umbes nagu eesti ja soome keel). See, mida välismaalased hiina keelena õpivad, on mandariini keel, täpsemalt keelestandardiks kuulutatud Pekingi murre, mida hiina keeles nimetatakse putonghua (loe: phuthunghua). Kantoni keelt kõneldakse lõunaranniku provintsides. Õieti jagunevad nii mandariini kui ka kantoni keel veel hulgaks murreteks, mistõttu raamatust õpitud hääldusega pole ennast pahatihti võimalik arusaadavaks teha. Mandariini kirjakeel on üle riigi üks. See on võimalik tänu se...
aga sõltub sellest, kuidas inimene heli kuuleb ning kindlasti sellest, milliseid paraametreid autor valib oma pala jaoks. Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotud kõrva ehitusega. Esmaselt peatungi oma töös teoreetilisel pool – kuidas inimene kuuleb, mis seda mõjutab ja kuidas heli levib. Oma töös tahan selgeks saada missugused helid on kõige paremini inimesele kuulda ja miks. Nagu muusikalise näite maina olen valinud Johann Sebastian Bach’i kaks fuugat koos prelüüdidega. Mis on heli? Heli – on õhurõhu muutumine võnkumise tõttu, mida tajub inimese kõrv. See, kuidas heli jõuab inimese kõrvani sõltub sellest keskkonnast, kus ta on. Võib öelda, et see, kuidas me vastu võttame heli sõltub mitte ainult helist ja kõrva kuulmisest, vaid õhurõhumuutmiste omadustest. Kui aga rääkida inimsese kuulmisest, siis inimese kõrva võib võrrelda mikrofoniga,
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
