ühe dieesi või bemolli rohkem kui eelmine helistik. Kvindiring sulgub enharmooniliste helistike ühtimiskohas (Fis-Ges). * Enharmoonilised helistikud on helistikud, millel on sama kõla, kuid erinev kirjaviis. Samanimelised helistikud on helistikud, millel on ühine nimi, aga võtmemärgid ja astmed (noodid) on erinevad. Näit. C-duur ja c-moll, G-g, F-f, D-d jne. Põhitoon ehk toonika (T) on helistiku I aste, duuris JO, mollis RA. Põhikolmkõla on helistiku I astmelt ehitatud kolmkõla, duuris J-M-S, mollis R-J-M Põhikolmkõla astmed on helistiku püsivad astmed. Juhttoon on helistiku VII aste, duuris DI, mollis SI (# VII: SO > SI). Toonika ja pöörded põhikuju toonika kk. T (t) I pööre toonika sekstakord T6 (t6) II pööre toonika kvartsekstakord T64 (t64) duur moll M' J'
Mõned Vivaldi viiulikontserdid on säilinud Bachi poolt klavessiinile ümber kirjutatuna . Peale Vivaldi surma tema looming unustati ning see taasavastati alles 1920. aastatel. Looming Vivaldi on kirjutanud üle 500 concerto grosso. Ta on kirjutanud ka kontserte, ca 70 sonaati, ligi 45 ooperit, millest vähesed on säilinud; mitmeid keelpillikvartette ning kantaate. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Kontserdid Mandoliinile · "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 · "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532 Plokkflöödile ja flöödile · Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella" · Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443 · Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444 · Kontser A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445 Ooperid · "Ottone in villa" (1713) · "Orlando finto pazzo" (1714) · "Arsilda regina di Ponto" (1715) · "L'incoronazione di Dario" (1716)
Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Teosed 1. üle 500 soolokontserdi (millest umbes pooled viiulile ja orkestrile) 2. 73 sonaati, 3. 46 ooperit, millest vähesed on säilinud; 4. mitmeid keelpillikvartette, 5. kantaate, 6. sümfooniaid, 7. kammermuusikat, 8. ning kristlikku muusikat. Kontserdid mandoliinile 1. "Kontsert mandoliinile" C-duuris. 2. "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris. Kontserdid plokkflöödile ja flöödile 1. Kontsert D-duuris, "La pastorella" 2. Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile. 3. Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile. 4. Kontser A-mollis sopranplokkflöödile. Lapsepõlv Antonio Lucio Vivaldi sündis Veneetsia, kapitali Vabariigi Veneetsia 1678. Ta ristiti kohe pärast tema sündi tema
(mäng ilma poognata, pillikeeli näppides). Vivaldi kõige kuulsam teos on "Aastaajad"(kirjutatud 1724) , mis kujutab endast nelja viiulikontserti. Loetakse esimeseks programmiliseks teoseks muusikaajaloos. Teose aluseks on võetud Vivaldi enda kirjutatud sonetid. Sonetiread on kirjutatud partituuri ja muudetud muusikalisteks kujunditeks Kontserdid Mandoliinile "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532 Plokkflöödile ja flöödile Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella" Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443 Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444 Kontser A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445
Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda laulukaare all, kuid enne viimast korda ei mõistnud kui suur ja tähtis teos see on. Nähes kõiki inimesi enda ümber nutmas ja südamest laulmas, ei pääsenud ka mina selliste emotsioonide käest. Eesti koorimuusika üks absoluutseid tippteoseid. 2 „Hakkame, mehed, minema“ Ernesaks kirjutas teose 1933
" Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoonia nr 7 D-duur KV 45 (1768) ja Kontsertaaria ,,Voi avete un cor fedele" KV 217 (1775). Haydni loomingust kuulsime: 3-osalist Trompetikontserti Es-duuris, Hob Vlle/1 (1796) ning 4-osalist Sümfoonia nr 94 ,,Üllatussümfoonia" G-duuris Hob 1/94 (1791). Kõiki palasid esitas orkester- Tallinna kammerorkester. Dirigent oli Risto Joost, kelle repertuaar ulatub barokist kaasaegsete heliloojate teosteni. Mozarti loomingust esitatud teise ning neljanda teose juures laulis solist Kädy Plaas, Haydni Tromperikontserdi juures trompetil solist Indrek Vau. Orkestrist tundsin ära järgmised pillid:
Meloodilise molli tunnus on #VI ja #VII aste üles minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: meloodiline moll üles R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused noodid ja võtmemärgid. NB! Duur-helistikke tähistatakse suure, moll-helistikke väikese tähega Põhitoon ehk toonika (T, t) on helistiku I aste, duuris JO, mollis RA. Põhikolmkõla on helistiku I astmelt ehitatud kolmkõla, duuris J-M-S, mollis R-J-M Põhikolmkõla astmed on helistiku püsivad astmed. Juhttoon on helistiku VII aste, duuris DI, mollis SI (# VII: SO > SI). Pool tooni on astmete MI-NA ja DI-JO ning nootide e-f ja h-c vahel. Kõrgendus- ja madaldusmärk Diees kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu. Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his Bemoll madaldab nooti poole tooni võrra
rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga. Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pzzicatotehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides. Teoseid Tal on üle 500 soolokontserti (millest umbes pooled on viiulile ja orkestrile); 73 sonaati; 46 ooperit, millest vägesed on säilinud; mitmeid keelpillikvartette; kantaate; sümfooniaid; kammermuusikat;ning kristlikku muusikat. Kontserdid mandoliinile "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532 Kontserdid plokkflöödile ja flöödile Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella" Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443 Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444 Kontsert A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445 Ooperid Ottone in villa (1713) Cunegonda (1726) Orlando finoto pazzo (1714 Nerone fatto Cesare (1715) Farnonce (1726) Arsilda, regina si Ponto (1716)
Kontsert toimus ilusas Estonia kontserdisaalis, 11.mail. Esinejateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Anna Selest ja dirigent Neeme Järvi. Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es-duur, op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks. Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo seguks kurbusest ja õnnest. Sellele järgnev Andante oli vastanduv poeesiarikka lüürikaga. See kaunis pala oli tunduvalt rahulikum ja aeglasem kui Allegro. Viimane osa Allegro oli väga
Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova ja Darja Skurljatjeva. Darja Skurljatjeva mängis ka viola da gambat. Kontsert algas pastorite jutlusega, kus räägiti katekismusest nii eesti kui ka vene keeles. Esimesena kõlas Julia Lotova esituses Dieterich Buxtehude'i, kes oli taani- saksa organist ja helilooja, prelüüd, füüga ja dzakonn C duuris. Mängiti orelil. Alguses mängiti jalgadega pedaalidel ning siis mängiti ka kätega oreliklahvidel. Ehk siis algas pikka ja väljendusrikka pedaali soologa. Lõpetab mitte arpedzode järelmänguga vaid täiesti õiguspäraseliku üpriski keerulise meloodia kordumisega pedaalidel dzakonnaga. Kuna esitus oli duuris, siis oli meloodia rõõmus. Harmoonia oli väga akordiline. Mängiti kiirelt. Esitus oli tänu sellele väga värvikas
,,Villageoises" (Külastseenid 1933) ja kaks sonaati klaveriansamblile. Kokku umbes 30 klaveriteost. · On kirjutanud 3 ooperit: ,,Les Mamelles de Tiresias" 1903, ,,La voix humaine" (Inimese hääl), 1958, ,,Dialogues des Carmelites" (Karmeliitide dialoogid), 1956. Tähtsamad teosed veel: · ,,Rapsodie negre" 1917 · Ballet ,,Las Bisches" 1924 · ,,Kontsert d- mollis" kahele klaverile ja orestrile 1932 · ,,Missa G- duuris" 1937 · ,,Kontsert" orelile, timpanile ja keelpillile 1938 · ,,Klaverikontsert" 1949 · ,,Gloria G- duuris" sopranile, koorile ja orkestrile 1959 Leidsin tema eluloost ka põnevaid fakte. Nt. Poulenc vihkas jalutamist. Ta oli gei. On maetud Pere Lachaise surnuaeda. Kahju jällegi, et eesti keeles oli väga vähe materjali Poulencist. Huvitavad faktid leidsin kõik inglise keelsetelt kodulehekülgedelt.
D2 - sekund IV V (#)VII II III V I I Lah. ül. noot alla <2suurend. Sek. VI #VII V I HARM. MOLL >7 vähend. septim #VII VI V I _______,,_______ <2suurend. Sek. VI VII V I HARM. DUUR >7 vähend. septim VII VI V I _______,,_______ v. VII 7 - väike VII II IV VI I III III V AINULT DUURIS >VII7-vähendatud (#)VII II IV ()VI I III III V Harm. Moll/duur
· Kõlamehanismid peenelt lihvitud, elegantsed · Rohkem lähedust postimpressionismile · Kasutab ära eredaid värvinguid · Tähtsaimaks allikaiks loodus ja loomad ning lapsed ja muinasjutumaailm · Teoste tantsulisust saab võrrelda Henri Matisse maalidega Henri Matisse "Tants" Tuntumad teosed · 1899 "Pavane pour une infante defunte" klaverile · 1901 "Jeux d'eau" klaverile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloe" · 1928 "Bolero" orkestrile · 1931 "Klaverikontsert G-duuris" Näited · "Pavane pour une infante defunte" https://www.youtube.com/watch?v=GKkeDqJBlK8 · "Jeux d'eau" https://www.youtube.com/watch?v=v-QmwrhO3ec
Kaks poissi, kes seda teost mängisid olid oma noore ea kohta suhteliselt keerulise looga väga hästi hakkama saanud. A.Dvoák Romantiline pala nr. 1 Seda pala esitab ainult viiul ning klaver. Stradivariuse viiulil mängib Patrick Chemla ning tema saatjaks on pianist Philippe Biros. Pala algab kohe viiuli ning klaveri koosmänguga. Klaver mängib taustal saadet rütmiliselt kahe peale, samas kui viiul aeglaselt kaunist meloodiat mängib. Viiul mängib duuris ning väga rahulikus tempos. Selles palas esineb samuti sekventsi. Pala esimesed kaks takti korratakse rütmiliselt ning samade intervallidega täpselt suur terts allpool. Teema algab küll duuris kuid esimese lühikese osa lõppedes läheb meloodia molli ning esimesena mängitud teema läheb jälle kordamisele väikeste meloodiliste kaunistustega. Seekord ei lõpe mängitud teema molli vaid duuri ning see sama alguse teema mängitakse kolmandat korda. Seekord on ta
Milanosse, et seal jätkata esimese kompositsioonialase oma õpinguid õpetuse Christian Gottlieb * Tahtis astuda sealsesse Müllerilt konservatooriumi, kuid teda * 1831. aastal asus õppima ei võetud vastu muusikat Leipzigi Ülikoolis * 1832. aastal kirjutas sümfoonia C-duuris * 1833. aastal sai koorijuhi koha Würzburgi teatris * 1833. aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "Die Feen" * 1836 abiellus Minna Planeriga * 1
sümfonistid on Mozart, Beethoven, Brahms, Berlioz, Tsaikovski, Bruckner, käesoleval sajandil Mahler, Sostakovits, Sibelius jt. Maailma tuntumate sümfooniate hulka kuulub kahtlemata Beethoveni 5. Sümfoonia. Teos algab lühikese peateemaga, mille kohta olevat auto rise äelnud: "Nii koputab saatus uksele." Sellest ka laialt levinud nimetus "Saatusesümfoonia". I osa on kirjutatud traditsiooniliselt sonata-allegro vormis. Peateema (c-mollis) on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema (Es-duuris) on rahulikum, laulvam, tundub peateema jätkuna. Töötlust läbib pidevalt peateema motiiv, esinedes muudetud kujul erinevates helistikes. Repriisis võitlus vaibub, sümfoonia I osa lõpeb koodaga.
A. Ritsing kolleegide seas tunnustatud kõrgetasemelise koorijuhina, selle värskendajana ja filigraanse töötlejana. Ta on olnud külalisdirigendiks nii Eestis kui välismaal.Praegu on Alo Ritsing TAM'i peadirigent, samuti meeskoori Forestalia ning EMLS Tartu Meeskoori peadirigent. · Teose teksti tõlge: Sina päästev ohver, Kes avad taeva värava. Vaenuväed suruvad, Anna jõudu, saada abi. Aamen · 1. Põhihelistik on D-duur 2. Algab D-duuris, lõpus kaldub F-duuri 3. Teos on lihtvormis 4. Harmooniline 5. meetrum on ¾ 6. rütm on hästi lihtne, enamasti kaheksandikud ja veerandnoodid 7. Laulab meeskoor 8. · 1. Teos on enamjaolt vaikne ja rahulik 2. Tempo on rahulik (Andante) 3. Algem pianos, kulminatsioonis tuleb laulda tugeva fortega, teos lõppeb pianosse 4. kuna teos on võõrkeelne, tuleb koorile tuua näiteid mõnede sõnade hääldustele · Mulle väga meeldib see teos
Joseph-Maurice Ravel 7. Märts 1875 - 28. detsember 1937 Elulugu · Joseph-Maurice Ravel oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Sündis Prantsuse väikelinnas · Isa oli sveitslane ja ema baski-sealt ka huvi Hispaania muusika vastu Pierre Joseph Ravel Marie Delouart Ravel Joseph-Maurice Ravel Haridus-ja töökäik · 14-aastaselt asub õppima Pariisi konservatooriumisse · Sealsed õpiaastad olid ebahuvitavad ning ta pühendas oma aega rohkem muusikale, eelkõige heliloomingule · Vanemaks saades avastab oma tõelise ande · Ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad · Edasi järgneb viljakas tööperiood ja ta on väga hinnatud Pariisi kultuuri valdades · Rindele saadetud ning peapõrutusega tagasi toodud Ravel on mõjutatud nähtud sündmustest ning viimased eluaastad on täis traagikat, seda kõike mõjutab ka tema looming Looming · Raveli muusika ...
Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy ...
Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel sündis 7. märtsil 1875 Siburi linnas Lõuna- Prantsusmaal. 1882. aasatl hakkas õppima klaverimängu ja 1887. aastast alustas harmoonia õppimisega. Siburi linn asus Hispaania ja Prantsusmaa piiril, kus teenis sõjaväes Raveli isa, kes oli väga suur muusika armastaja ning andis selle armastuse üle ka oma pojale. Ta oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist, 20. sajandi üks reformaatoritest ja kõige tähtsamatest tegijatest. Tema kõige kuulsamaks teoseks on ,,Bolero". 1889. aastal astus Ravel Pariisi konservatooriumisse, mille lõpetas klaveri erialal. Noort muusikut aitas vä...
Vähendatud septakord • Vähendatud kolmkõla + väike terts - Vähendatud septakord ehk vähendatud juhtseptakord • Priimi ja septimi vahe on väike septim • - Väike terts - Väike terts - Väike terts • C° • C°7 • Cdim7 Dominantnoonakord • Noonakord on helistiku viiendalt astmelt ehituv viiskõla • S.o septakordi laiendamine (lisandub 9.aste) • 9ak on naturaalduuris suur, pehmekõlalisem, enamtarvitatav • 9ak on harmoonilises duuris ja –mollis väike, teravakõlalisem, vähemtarvitatav • 4-häälses seades vaegkvint • Cmaj9 Altereeritud noon • Noon võib olla puhas, suurendatud või vähendatud. • Altereeritud noon märgitakse sulgudesse septimi tähise järel. • Nooni altereeritakse reeglina ainult väikeses mažoor- septakordis: Undeetsimakord • Noonakordile + terts - undeetsimakord ("11"). • Undeetsim võib olla puhas või suurendatud(6).
Cole Porteri ,,Let's Do It, Let's Fall In Love" kõlas minu jaoks kõige jazzilikumalt nende esitatud laulude seast. Selle rahulik tempo ja improvisatsioon olid kerged kuulata. Muidugi ei olnud võimalik sel koosseisul mängimata jätta pala ,,Tramm nr. 66". Lugu sai uue lähenemise improvisatsiooni ja jazzi-elementide näol ning on kingituseks Eesti Vabariigile 100. juubeliks. Üks lugu, mille kuulamist ma ei nautinud oli see, kui muusika mängis F-mollis ja lauldi F- duuris need ei sobinud üldse kokku ning lugu ei kõnetanud mind. Arvan, et isegi soome naeru laul oli sobivam siia jõulukontserdi kavasse kui see. Väga kaunis oli seevastu ,,Lume värv", see tõi tagasi rahuliku talvemeeleolu ja meloodilisuse. Järgnevalt kaasati publik muusika tegemisse plaksude ja jalamatsude tegemisega ning Jan Uuspõld demonstreeris oma steppimisoskust muusika saatel. Igal kontserdil esitab koosseis sooviloo. Otepääl oli selleks Mariah Carey ,,All I want for
· Ooperid Impressionism · Monett ,,impressioon tõusev päike" · ,,impressioon"-mulje · Pastelsed värvid, hägusad piirjooned · Täistoonlaad, pentatoonika · Debussy, Ravel DEBUSSY · Sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna" < I impressionistlik teos · 3 sümfoonilist eskiisi · Kogumik ,,Prelüüdid" · Ooper ,,Pelleas ja Melisandi" RAVEL · Huvitus Hispaania kunstist · Ballett ,,Daphne ja Chole" · Klaverikontsert D-duuris vasakule käele · ,,Bolero"- orkestirpala/ballettmuusika, 18 sümfoonilist variatsiooni ühele teemale Ekspressionism · Ekspressionism-väljendus · Mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid · Oskus näha inetuses ilu · Uus viini koolkond: Schönberg, Berg, Weber SCHÖNBERG · Juudi päritolu austerlane · Iseõppija · 4 loominguperioodi: totaalne, üleminek atoonsusele, seeriatehnika periood, mitme stiili koostoime · Dodekafoonia < tema kompositsioonitehnika
Üheksas sümfoonia d-moll (1822-24) on kui elutöö kokkuvõte. Tõeline finaalisümfoonia – kogu muusikaline areng kulmineerub ulatuslikus finaalis, kus orkestriga ühinevad koor ja solistid. Tekstiks Fr. Schilleri ood „Rõõmule“ („An die Freude“, 1785). Sümfi muusikaline materjal tugineb kahel vastandlikul kujundil, mis ühinevad finaalis: laskuv kvardi-motiiv d-mollis (nn saatuse teema) ja nn rõõmu-teema D-duuris. Helistikuline plaan liigub sihikindlalt peahelistikult d-moll D-duurile. Finaali ülesehitus: *dramaatiline sissejuhatav lõik Presto, meenutab ooperlikku saatega retsitatiivi *3 eelmise osa teemade meenutus, mis viib välja rõõmu-teema esimese ilmumiseni *orkestrilt rõõmu-teema neljakordne esitus *sissejuhatuse materjal Presto *bassi retsitatiiv „O Freunde, nicht diese Töne“ *koorilt-orkestrilt rõõmu-teema „Freude, schöner Götterfunken“ 4-
lugusid kui ka kiireid ja rütmikaid palu. Üks sümpaatsemaid oli ''Qui Es'', mida esitatigi kogu orkestriga esimest korda ning mille autoriks oli sellel aastal Tõnis Kaumann. See pala tekitas kuidagi teistsuguse tunde, kui ülejäänud. Kuid solistid olid oma ettekannetega väga silmapaistvad ja mängisid oma esitatava pala väga ilusti ära. Väga jäi meelde tsellist Silvia Ilves, kes esitas Dmitri Sostakovitsi kontserti tsellole ja orkestrile, mis oli esitatud Es-duuris ja pärineb oopusest number 107. Ta oskas kuulata seda, mida ta mängis ning tema mänguviis oli kindlasti väga silmapaistev ja väga heliloojale iseloomulik. Ja kindlasti arvestades seda, et see sama noor neiu on meie vanune, siis selle esituse kohta võib kindlasti öelda, et see oli väga originaalne ja kindlasti polnud pettumus. Väga meeldisid ka kitarrist ja poiss saksofoniga. Kitarristi pala oli väga ilus ja ta
nautimine, huvitavad pillide kooskõlad ning Toomase naljakad vahejutud, mida ta rääkis üle kahe loo. Samuti suhtus kontserti hästi ka publik. Aplaus oli vali, paar väga jazzilembelist fänni isegi plaksutasid lugude kulminatsioonide ajal või peale judinaid tekitavaid soolosid. Jätsin kodus tegemata eeltöö artistide ning nende loomingu osas ning seetõttu sain kerge üllatuse osaliseks. Ootasin kvartetilt mõnusat duuris svingi, 60-70ndate jazzi ning väga mahedat tooni. Selles osas pidin veidi pettuma, kuid sain nüüd teada, et eksisteerib veel palju teisigi huvitavaid jazziliike, mis on täitsa kuulatavad. 2.veebruaril Kandles kuulatud kontsert ,,Quotes" oli huvitav, pakkus nii positiivselt kui ka negatiivselt tugevaid emotsioone. Peale jäid positiivsed. Toomas Rulli kvartett esitas omaloomingut, mis on nende viimasel plaadil ilusti järelkuulatav. Läbi kontserdi
Ta sündis muusikute perre, kus teda hakati juba ta varases nooruses muusikaliselt harima, tänu sellele võeti ta juba üheksa aastaselt Pariisi konservatooriumisse, kus ta arendas oma oskusi peamiselt pianistina ja heliloojana. Seal õppis ta paljude suursuguste muusikute käe all, nende seas ka proffessor Jacques Halévy. Oma klaverimänguga õnnestus tal isegi muljet avaldada klaverivirtuoosile Franz Lisztile. Seitsmeteistkümne aastaselt kirjutas ta oma "sümfoonia C-duuris" metoodilise ja muretu teose, mis sai avalikkusele kuulda alles 1935ndal aastal. 1858 aastal tunnustati teda Prix de Rome´I autasuga, mis tähendas talle kolme aastast finantseeringuid, et ta saaks täiendada oma oskusi heliloojana Itaalias. Seal oldud aeg ei olnud ta loomingu kohapealt eriti viljakas, ta töötles oma loomingut ja alustas paari uue ooperiga("Buffa", "Don Procopio"), et kuidagi ära elada. Vahetult peale kodumaale naasmist aastal 1861 suri tema ema
kirjutanud " Kui ma vaatan tagasi oma elule kui tervikule, siis ei leia ma ühtegi teist sündmust mis oleks nii sügavat muljet mulle avaldanud". 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. Samal ajal õppis ta mõnda aega kompositsiooni Thomas-Schule kantori Theodor Weinligi juures. Viimane lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada. Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose - klaverisonaadi B- duuris. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris. 1833. aastal suutis Wagneri vanem vend Karl Albert Richardile saada koori juhtpositsioon Würzburgis. Samal aastal, kahekümneselt, kirjutas Wagner oma esimese täieliku ooperi "Die Feen" (Haldjad). See ooper, mis selgelt matkis Carl Maria von Weberi stiili, lavastati alles pool sajandit hiljem kui see esilinastus Münhenis pärast helilooja surma aastal 1883. Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris, mil ta
löökpillid, soolopillid: kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, rütmigrupp klaver, kontrabass, löökpillid, kitarr (hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniat), rütm paindlik, rütmilised elemendid sünkoop ja rütmiline sving e kiikumine (korrapärane pulss ja mustanahaliste vaba rütmitunnetus), helipikkuste võrdlemine vaba, helisid peetakse tavaliselt üle, ebareeglipärane rütm, meetrum on neljaosaline, rõhutatakse 2 ja 4 lööki, meloodia paindlik, voolav, duuris kasutatakse madaltatud 5, 5 ja 7 astet (kurvad noodid afroameerika bluusist), harmoonias madaldusi ei kasuta, akordijärgnevused tonaalsed, toetub duurile, madaldatud meloodia koos duuriga annab omapärase kõlavärvi. jazzi sünd 1900a Usa Louisiana osariik pealinn New Orleans, eelkäijad on afroameerika muusika (spirituaalid, gospelid, töölaulud), marsiorkestrid, euroameerika muusika (laulud, tantsud,
Läbi terve teose oli tempo lento. Selles osas ei tomiunud dünaamika vaheldumist vaid püsis pianos. Kolmas osa ehk allegretto oli minu meelest nendest kolmes osast kõige huvitavam ja rõõmsmeelsem. Selles osas toimus tugev dünaamika vaheldumine liikudes pianolt mezzofortele ja mezzofortelt fortissimole. Tempo oli läbi terve osa suhteliselt kiire. Kontserdi teises pooles esitati Franz Joseph Haydni kirjutatud sümfooniat nr.94- Üllatussümfooniat G-duuris. See on 4 osaline:Adagio-Vivace Assai, Andante,Menuetto: Allegro Motto, Final:Allegro Motto. Mida esitas sümfooniaorkester. Üllatusümfoonia on Haydni Londoni sümfooniate sarjas teine. Selle teose kirjutras ta aastal 1791 Londonis. See teos sai oma nime Salomoni orkestri flötist Andrew Asheltilt . Ta ütles, et teos sai oma nime sümfoonia teise osa järgi, kus peaaegu, et uinutava meloodia katkestab äkiline fortissimo akord kogu orkestrilt
Beethoven on kirjutanud veel ooperi `Fidelio`, mis ei olnud aga eriti menukas. Vokaalsümfooniatest teostest on tuntuim Missa solemnis (`Pidulik missa`, 1823), mida helilooja ise pidas oma tähtsaimaks tööks. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas sellest välja oratooriumi mõõtu suurteos. Missa Solemnis Missa Solemnis tähendab ladina keeles püha missat. Missa Solemnis esitatakse D-duuris. Esmaettekanne oli 7.aprillil 1824 Peterburis. Kuulus 9.sümfoonia alla. Vokaalsümfooniatest oli see tuntuim teos. Seda pidas Beethoven ise oma tähtsaimaks tööks. See oli üks tema viimaseid klaverisonaate. Peale 9.sümfooniat plaanis Beethoven ka 10.sümfooniat teha, aga tervis halvenes ja lõpuks ta suri. Kasutatud kirjandus: Õpik Muusikaajalugu gümnaasiumile www.miksike.ee www.et.wikipedia.org
senised ooperid). Muinasjutuline lugu kurjast öökuningannast ja targast ja õiglasest valitsejast. ,,Figaro pulm" Mozarti opera buffa, libretist da Ponte. Koomiline ja irooniline ooper ülikutest ja nende teenritest. ,,Don Giovanni" Mozarti ooper, libretist da Ponte. Ühendab endas nii opera seriat kui ka opera buffat. Lugu küünilisest võrgutajast Don Giovannist(=Don Juan, Don Quijote) 40. sümfoonia, g-moll (<--tema ainus, ülejäänud kõik D-duuris) Mozarti üks kuulsamaid sümfooniaid, mille peateema on rahulik ja ennastvaatlev, kõrvalteema trööstiv ja lohutav, raskuspunkt koondub finaali ,,Väike öömuusika" serenaad nr. 13. Mozarti üks kuulsamaid serenaade ,,Üllatussümfoonia" sümfoonia nr 94, G-duur. Haydni sümfoonia, mida iseloomustab rahulik ja meloodiline algus, kuid milles järsk nn pauk pidi kuulajad üles ehmatama ,,Lastesümfoonia" Haydni üks sümfooniatest, mis on eriti mõeldud just ühele
Tempereeritud häälestus –on häälestus, kus kõik pooltoonid on võrdsed ning mis võimaldab kasutada kõiki helistikke. Varem häälestati klahvpillid nii nimetatud naturaalse häälestuse (kus pooltoonid ei ole võrdsed) järgi väga täpselt ning see välistas paljude helistike kasutamise. Hästitempereeritud klaviir – lühend - HTK - (klaviir-ühine nimetaja klahvpillidele va orel), mis sisaldas kõikides duurides ja mollides (12 duuris ja 12 mollis), prelüüde ja fuugasid. Johann Sebastian Bach ja HTK Hilisbaroki suurmeister Johann Sebastian Bach (1685-1750) oli esimene muusikaajaloos, kes kasutas süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Tema oli helilooja, kelles loogika ja konstruktiivne mõtlemine kombineeris tema fantaasigaa ja eriliste muusikatundmistega, lisaks oskas ta ära kasutada psühhoakustilisi inimese kuulmise iseärasusi. Oma instrumentaalloomingus on ta
(häälestus, kus pooltoonid on kõik võrdsed) klahvpillidel, mis võimaldas kasutada kõiki helistikke. Varem häälestati klahvpillid nn naturaalse häälestuse (kus pooltoonid ei ole võrdsed) järgi väga täpselt ning see välistas paljude helistike kasutamise. Uue häälestuse propageerimiseks lõi Bach teose Hästitempereeritud klaviir , lühend-HTK (klaviir-ühine nimetaja klahvpillidele va orel), mis sisaldas kõikides duurides ja mollides (12 duuris ja 12 mollis), prelüüde ja fuugasid. 17 saj hakkavad olulisemat rolli mängima just duur ja moll-helilaad, varem kasutati mitmeid diatoonilisi laade (dooria früügia lüüdia miksolüüdia) . Prelüüd – eelmänguks-sissejuhatuseks keerukale polüfoonilisele palale, fuugale. Tavaliselt on prelüüd ja fuuga kontrastsed, kui fuuga on aeglane, siis prelüüd on kiire. K: prelüüd ja fuuga C - duur (prelüüdile lõi pr helilooja Gounod meloodia – Ave Maria)
aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald. Ta otsustas panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde. 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. Samal ajal õppis ta mõnda aega kompositsiooni Thomas-Schule kantori Theodor Weinligi juures. Viimane lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada. Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose - klaverisonaadi B-duuris. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris. Esimene loominguperiood algas 18331834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on
Oopereid kirjutati konkreetseid lauljaid ja truppe silmas pidades; juba olemasolevaid libretosid tehti ümber. Peategelastel oli igas vaatuses 2-5 aariat (5 oli algul reegel), kõrvaltegelastel vähem. Kaks samas karakteris aariat ei tohtinud teineteisele järgneda. Aaria tüüpe: lamento-aaria - vanimaid aariatüüpe, esineb juba varastes ooperites, näit. Monteverdi Ariadne lamento; kättemaksuaaria - sageli d-mollis; bravuuraaria - efektne, jõuline, sageli D-duuris; pateetiline aaria - Es- duuris; igatsev, lüüriline aaria - g-mollis; pastoraalne aaria - G-duuris; armastusaaria - A-duur (kuigi barokkooperis tegelased otseselt oma tundeid ei näita) Opera seria's kulgeb aeg kahel tasandil: retsitatiivides kiiremini, aariates aeglasemalt, sest peatutakse ühel afektil (afekt - rõhutatud tundeväljendus). Osatäitjad näitasid oma tegelase afekti, mitte ei elanud otse rolli sisse; alati jäi püsima distants rolli ja esitaja vahel.
annaabi.ee 
