Samas tapmine on tapmine ning see ei olene relvast, surma saadakse niikuinii. 3. Mida õpetati poistele koolis, mida väljaõppelaagris? Mis olid eesmärgid? Ja poiste hinnang? Koolis õpetati distsipliini ja seda, et tuleb oma isamaad teenida. Kantorek rääkis neile milline on rindeelu kuid nad tõdesid, et see on hoopsi midagi muud, mida oli neile räägitud. Eesmärgiks oli poisse harida ja õpetada välja tulevaseks eluks. Väljaõppelaagris õpetati, et sõdur peab mõistma maastikku, ta kõrv peab eraldama mürske nende kõla järgi ja teadma nende toimet, peab oskama ette määrata, kuhu nad sisse löövad, kuidas killud hajuvad ja mismoodi ennast nende eest kaitsta ning õpiti sõjatehnikat kasutama. Eesmärgiks oli ellu jääda rindel ja tappa võimalikult palju vaenlasi. Poisid läksid koolipingist sõtta teadmata, mis neid seal ees ootab. Paul läks sõtta koos oma koolivendadega ja seda õpetaja hoogsal õhutusel
· "Meie teadmised elust piirduvad surmaga." See on tõsi, sest suuremale osale sõjas sõdijatele, eriti noortele meestele, pole antud muud elu. Neil paljudel ei ole võimalust luua perekond, ehitada maja, käia tööl. Saada lapsi. Nende kogemused piirduvad surmaga nii tapmise, surma nägemise ja vb ka iseeenda surmaga. Kogu tegevus leiab aset Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal. . Tegelased on sakslased. Peategelane Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõjaväkke, sõtta, kodumaa kaitseks. Koos temaga lähevad sõtta pooled tema klassivennad. Nad on kogenematud, kuid õnneks õpivad kiiresti. Rünnaku ajal vaevab neid peamiselt hirm, kui kui see oli edukas, ollakse endaga rahul. Neid sõidutatakse edasi tagasi rinde ning tagala vahet ja baasides olles venib aeg ja kõik on üldjuhul rahulik. Poistel kujunevad välja omad kombed, mis kodus olles oleks
räägib surnuga. Ta mõistus pole selge. Järgmine haavatutest on Kropp. Samal ajal saab ka Paul vigastada, kuid mitte nii tõsiselt. Nad lasid koos Kroppiga end katoliiklikusse hospidali toimetada. Teda opereeriti ja ta sai terveks. Kropil ambuteeriti jalg. Peale ambuteerimist tahab Kropp ennast maha lasta, kuna tema arust pole elul enam mõtet. Paul läks tagasi rindele. Pärast seda Kropp ja Paul enam ei kohtunud. Katoliiklikus kirikus oli teisigi haavatuid. Kui sõdur oli väga raskeid vigastusi saanud ja polnud enam lootust taastusravil, siis ta viidi hospidali surnupalatisse ja peale seda surnukuuri. Detering oli järgmine, kelle saatus ei olnud paljulubav. Ta üritas põgeneda Saksamaale, kuid võeti kroonupolitseinike poolt kinni. Rohkem ei kuuldud temast midagi. Pärast Deteringi suri Müller. Ta sai valgustusraketiga tabamuse kõhtu. Pärast tabamuse saamist elas ta veel pool tundi.
purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad - isa teatab, et nende külast Milde põgenes Soome peigmehe ja vendade juurde, esimene paat sai lahkuda, sest jää oli kadunud - isa-ema arutavad, et tood nii palju, keegi ei jaksa enam, ehk peaks mõned loomad ära andma
purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad - isa teatab, et nende külast Milde põgenes Soome peigmehe ja vendade juurde, esimene paat sai lahkuda, sest jää oli kadunud - isa-ema arutavad, et tood nii palju, keegi ei jaksa enam, ehk peaks mõned loomad ära andma
kamp. Sellesse keerisesse sattununa polnud kellelgi lihtsat väljapääsu. Nad olid kurnatud ja tülpinud ning ainus, mis neid tegutsemas hoidis, oli tahe elada. Nad teadsid, et nende võiduvõimalused on kehvad, sest vastaste varustus ja tehnika olid ilmselgelt on paremad. Ülekoormatud suurtükitorud tulistasid nii suure hajuvusega, et sageli sadas mürske oma kaevikutessegi (Remarque 1983: 63). Siiski ei karda keegi ka surma, sest surm valitseb rindel igal pool ja sellega oldi juba harjunud, kuid vaatamata sellele vajutas järjekordse langenud kamraadi surm südamele pitseri, mis jäi sinna alatiseks. Noorukid harjusid nii surma kui haavatutega, kuid ei mõistnud, kuidas selline koledus võimalik on. ,,Lausa arusaamatuks jääb, et nõnda katkirebitud kehade kohal on veel inimnäod, milles elu oma igapäevast kulgu jätkab. [---]
Nad viskasid talle koti selja tagant üle pea, peksid ja mõnitasid teda, tõmbasid püksid alla, peksid piitsaga. Haie lõik kaks korda pähe ja poisid jooksid ära. Ta ei saanud kunagi teada, kes teda ründasid. Ja nüüd tuli Himmelstoss pärid sõtta, kus poisid teadsid temast rohkem. 4. ptk. Neid saadeti ette kaevikuid kaevama. Sõitsid pimedas, et mitte tähelepanu äratada. Rinne on rahutu, täna öösel läheb märuliks. Ümberringi tulistatakse. Kat arvabl et varsti inglased pommitavad neid. Paul ja teised ei ole hirmund ent on pinges ja nad on valmsi varjuma. Pauli jaoks on rinne üks õudne keeris, kui oled sellest kaugel, nö rahulikus vees, siis juba seal tunned tema imemisjõudu ja ei suuda erilist vastuseisu osutada. Maa on koht, kus nad end varjata saavad ja seega elus püsida. Ent lahingus võtavad su üle võimust loomainstinktid. Nad saabuvad hõreadsse metsa ja väljuvad autodest. Nad ei tohi suitsetada, et mitte
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque, kodanikunimega Erich Paul Remark, on sündinud 22. juunil 1898 Osnabrück'is raamatuköitja pojana. Ta on saksa kirjanik, kes on kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki on nooruses kirjutanud ka esseid ja lühijutte, 1956, aastal on näidendi ,,Lõpp-peatus". Aastal 1916 läks Remarque sõdurina rindele, kus sai mitmeid kordi haavata. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö
räägivad kangelastegudest ja vastastele ärategemisest, teadmata tegelikult, mida tähendab reaalne sõda. Ta ei suutnud enam leida midagi rõõmustavat, hing oleks nagu tühjaks saanud. Kõik tundus võõrastav, kõik oli möödas. Ema haigus (vähk). Pärast puhkust on Paulil veelgi raskem rindele naasta. (,,Ma poleks iial tohtinud siia tulla. Seal, väljas, olin ma ükskõikne ja sageli lootusetu nüüd ei saa ma enam ealeski nii olla. Ma olin sõdur, ja nüüd pole ma enam midagi muud kui valu enda pärast, oma ema ja kõikide pärast, ja see on nii lohutamatu ja lõputu. Ma poleks iial tohtinud puhkusele sõita" Lk 114-115) 2 5. Taas õppekursused Heidelageris. Maakaitseväkke on saadetud ka Pauli õpetaja Kantorek. Samas asub ka venelaste vangilaager (,,Üks käsk tegi need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie sõpradeks muuta
Isegi mõisated polnud kaera nii palju, et priisata võiks. Krahvipojad sõitsid rahulikult talupoegade põldudele, võtsid oma hobustele söögiks kaeru ja üldse ei huvitunud sellest, et talupojad võisid nälga jääda. Kui ühel poisil hammas valutas, ja ta kohe rohtu ei saanud, siis ta peksis rusikatega oma toapoissi, too vastu lüüa ei tohtinud. Kasvatati Tolstoi kõrgiks ja egoistlikuks aadlikuks. 1841 kolib kogu pere Kaasanisse, et jätakata haidusteed. 1844. Astub Kaasani ülikooli. Seal õppimine on ka, kui miski asi meeldis, siis ta õppis seda, kui aga midagi tundus vastumeelset, siis kaotas selle vastu kohe huvi. 1847. Esitab ülikoolile avalduse, et seoses halva tervise ja perekondlike asjaoludega, et üliõpilaste nimekirjast välja arvata. Sai samal ajal päranduse, kus talle kuulus mitu küla, kaasa arvatud Jasnaja Poljana. Ta planeeris kogu oma elu midagi, siis nüüd otsustas, et hakkas talupoegade elu kergendama. Hakkas päevikut
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv
Nii paljud nendest, uskus Billy, olid õnnetud ja eksiteel, sest nad ei näinudasju selgelt nagu Billy väikesed rohelised sõbrad Tralfamadorel. 7. Lk-del 28-29 (29-30) kirjeldatakse tralfamadorlaste ajatunnetust. Mis on sellisele ajatunnetusele iseloomulik? Proovi hetkeks mõelda oma elust tralfamadorlaste ajatunnetusele tuginedes. Kas see on kerge / raske? Miks? Sellisele ajatunnetusele iseloomulik on see, et sa ei karda enda ega teiste surma, sest sinu jaoks elab see inimene ikka veel edasi. Tralfamadorlaste ja maalaste ajatunnetuse vahe seisnebki selles, et kui maalaste jaoks on hetk möödas, on ta möödas igaveseks, kuid Tralfamadorlaste jaoks kestab iga hetk igavesti. Ma arvan, et tralfamadorlaste ajatunnetusega on tõesti lihtsam elada. Näiteks kui su lähedane saab surma, siis sa mõtled temast ainult positiivseid mälestusi ning mõtled, et ta elab praegugi ning nii sul ei teki sellist kurba leina
autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque'i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema teoste läbivaks motiiviks ongi nn. ,,kadunud põlvkond". Mind paelus mõte sellest, kuidas suutis endine sõdur oma eluga edasi minna. Kuna Erich Maria Remarque on alati müstiline ja ekstravagantne tundunud, oli valik kerge. Laskunud nõnda legendaarse kirjaniku eluloosse ning loomingusse, olid kõiksugused ootused ületatud. Põhjalikumalt otsustasin sööbida teose ,,Arc de Triomphe" (,,Triumfikaar") süzeesse. Püstitatud eesmärgiks oli uurida antud autori sõjast mõjutatud eluteed ja loomingut ning kuivõrd maailmatragöödia muutis kirjaniku mõttemaailma ja kuidas see kajastus tema teostes. 1
Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema, kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve, kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisil tegi võõrastele tüdrukute
Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Mehed arutlevad tagalas olles selle üle, kuidas sõda peaks algama ja kuidas see peaks käima. II. Eesliinile kaevikuid ehitamas.Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunudplahvatustega nende ümber. Mehed räägivad omavahel, kui tähtis on sõduri jaoks maa. Nad liiguvad puruks lastud vankritest mööda, hiilivad vaikselt, et kaevikuid ehitada. Paul saab natuke vigastada, kuna pole enam harjunud okastraati vedama. Lõpuks saavad nad valmis ning liiguvad edasi. Paul lohutab ühte nekrutit, kes on väga hirmul. Noortel kogenematutel meestel on hirm nahas, aga Paulil ja tema seltskonnal, ei ole häda midagi. Kuskil sai keegi suure
vanemate tagant 10 krooni varastama) ja ostab kella välja, läheb Tumbu juurde ja räägib talle, et tema isa tahaks seda kella osta ja ajab ise käe kellaga mantli taskusse, kus Tumbu seda muidu hoiab. Tumbu ütleb, et tal pole plaanis seda müüa ja Penn läheb koju, jättes kella sinna, kust ta selle alguses saanud oli. Kui Riks paari kuu pärast kooli tuleb ei tee Jaak külmetuse pärast kehalist kaasa ja nad jäävad kahekesi klassi ja lähevad Virve pärast tülli. Samal ajal astub sisse Penn ja soovitab neil jälle tikku tômmata (kaotaja jätaks vabatahtlikult Virve ümber tiirlemise), aga Riks keeldub kohe. Seepeale soovitab Penn ainult Jaagul tômmata, kuid Jaak ütleb, et see on Virve otsus, keda ta tahab. Nende klassil pidi muidu matemaatika lôpueksam teiste ainete kasuks ära jääma, kuid matemaatikaôpetaja tahtab oma tahet peale suruda ja korraldab laupäevasel päeval matemaatikaeksami, mille jaoks on aega 3 tundi (ise nimetab suureks kontrolltööks)
läbi, et tal "mõistus tagasi tuleks". Mõned nekrutid põgenevad varjendist ja nad tapetakse kohe mürsu poolt. Üks nekrut peksab pead vastu seina... Turmtuli lõpeb ja algab pealetung. Vaenlased jõuavad järjest lähemale. Vastupanu on meeleheitlik ja see toob edu. Algab vastupealetung. Jõutakse vaenlase varjenditesse ja sealt võetakse toitu kaasa, kuna vaenlased on palju paremini toiduga varustatud. Päevad mööduvad. Rünnakud vahelduvad vasturünnakutega. Üks sõdur on pihta saanud ja karjub, kuid teda ei suudeta leida (kõhuli karjudes on hääle suunda raske kindlaks teha). Teda aga ei leita ja hääl muutub päevadega vaiksemaks, kuni ükskord kostub korinat. Rotid muutuvad aga järjest paksemateks... Ükskord satub P HI-ga koos varjendisse. Kõik jooksevad sealt välja rünnakule, kuid HI varjub nurka. P peksab ta varjendist välja. Rahulikematel tundidel õpetavad vanemad sõdurid nekruteid, kuid lahinguolukorras unustavad nad kõik õpitu.
Mida tunned Paul pärast puhkust- tunneb end halvasti, et ta poleks tohtinud minna puhkusele, hakkab mõtlema selle peale, mida teha pärast sõda. Mõtted emast. Kokkupõrge elu ja surma peale- pärast sõda, kui inimesed ei leia oma kohta ühiskonnas. Pealkiri- et see sõda ei muutu, ei liiguta lähemale ega ka kaugemale, ainult kaotatakse elusid; sõjasõnum oli, et ühe inimese surm sõjas ei ole midagi, see oli ainule perele katastroof. Moto- sõda mõjutas kõiki, kogu põlvkonda, mitte ainult neid, kes konkreetselt sõdisid vaid ka inimesi kodudes. Vaimselt mõjutas kõiki. Kui koolipingist minna sõtta, siis ei osanud midagi teha, kool oli lõpetamata. Vanematel oli amet, pere, neil oli eesmärk mille nimel edasi elada. Idee- klassivennad ja teised noored erinevatelt elualadelt; Albert Kropp ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud". ,,Esimene sihtmärki tabanud granaat, tabas meie südant"
Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7. Timo vend Georg räägib Timole ta võlast, mille taotlus võeti tagasi, niisiis Timo ei peagi võlga tasuma. 8. Jakob kirjeldab olevikku: õemees teatab, et Timo kodu renditakse teisele perele välja. Timo pere saadetakse Kivijala härrastemajja. 9. Kolimise käigus leiab Jakob Timo kirjad keisrile. Timo kirjutab pahameelest riigikorra vastu. 10. Uus pere saabub Võisikule. Uus peremees pole rahul, et peab teise mehe koju elama minema ja Timo järel nuhkima, aga keisri käske tuleb täita. 11. Jakob kirjeldab minevikku. Timo vanglas viibimine. Georg teavitab Timot, et Eeval sündis poeg. Jakob ja Eeva käivad keisri ema jutul, et veenda naist Timot vabastama.
Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7. Timo vend Georg räägib Timole ta võlast, mille taotlus võeti tagasi, niisiis Timo ei peagi võlga tasuma. 8. Jakob kirjeldab olevikku: õemees teatab, et Timo kodu renditakse teisele perele välja. Timo pere saadetakse Kivijala härrastemajja. 9. Kolimise käigus leiab Jakob Timo kirjad keisrile. Timo kirjutab pahameelest riigikorra vastu. 10. Uus pere saabub Võisikule. Uus peremees pole rahul, et peab teise mehe koju elama minema ja Timo järel nuhkima, aga keisri käske tuleb täita. 11. Jakob kirjeldab minevikku. Timo vanglas viibimine. Georg teavitab Timot, et Eeval sündis poeg. Jakob ja Eeva käivad keisri ema jutul, et veenda naist Timot vabastama.
95/646 Mõistusel on võime muuta tunded loomulikuks ja hävitada need. 96/736 Midagi tõestades väidetakse valesid teoreeme. Aga kui tõesed teoreemid on leitud, ei tahetata valesid lahti lasta. 97/634 Lapsepõlves kuuldud head ja halvad asjad, hakkavad neid läbi terve elu kummitama ja järel käima. Häid asju me tahame saavutada ja halbu asju vältida. Lapsepõlv otsustab, millised inimesed meist saavad. 98/193 Eelarvamus määrab meie elu. Kui meie isa oli sõdur, siis saab ka meist sõdur. Meie suguvõsa käib üht rada pidi. Me ei hakka ise otsustama, kelleks me saada tahame. See on juba ettekijutatud. 99/539 Tahe paneb meid mõtlema asjade üle, vaatlema erinevate nurkade vahel. Ta ei lase vaimul asjasse süvenedagi. Kui tahe otsustab, siis nii see ka jääb. 100/978 Inimesel, kellel on palju puudusi püüab neid peita. Ta ei taha endale tunnistada, milline ta on. Ta tahab, et teda kiidetakse ja tunnustatakse
Nad räägivad seal neidudega juttu ja pakuvad neile nende toodud süüa, mille üle on tüdrukud väga õnnelikud. Kati soovitusel hakkavad poisid kasarmusse tagasi minema, sest muidu võidakse neid märgata. Paar päeva hiljem kutsutakse peategelane oma jaoülema juurde. Talle öeldakse, et võib kaheks nädalaks koju minna. Ta räägib sellest ka sõpradele. Sõbrad õnnitlevad teda selle puhul ja saadavad ta rongijaama. Kui Paul oma kodu uksest sisse astub, näeb ta trepi peal oma õde. Õde jookseb tuppa ja ütleb oma emale, et Paul tuli koju. Paul märkab, et ta ema on voodis haige. Ta küsib oma õelt, et mis emal viga on. Õde ütleb, et emal on vähk.Paul on väga sokeeritud. Ema tõuseb voodist väga vaevaliselt üles ja läheb kartulikotlette Paulile küpsetama. Kartulikotletid on Pauli lemmik söök. Paul kõnnib mööda tänavaid ja näeb palju oma vanu õpetajaid ning jääb ka nendega juttu rääkima. Pauli puhkus on läbi
Agamemnon, jäta Briseis. Achilleus, austa oma juhti!" Nördinult lahkub Achilleus koosolekult ja läheb oma laagrisse. Mõne aja pärast ilmub sinna kaks Agamemnoni saadikut Briseist ära viima. Achilleus ei hakka vastupanu osutama. ,,Patroklos," käsib ta oma kõige kallimat ja truumat sõpra, ,,vii tüdruk välja." Ta on otsustanud kuuletuda. Kaamel ilmel vaatab ta nuttes eemalduvale Briseisele järele. Mõne päeva pärast ilmub Chrysa sadamasse kreeklaste laev. Sellelt astub maha Ithaka kuningas Odysseus, kes annab Chryseise suure pidulikkusega tema isale üle. ,,Siin on sinu tütar, Chryses," lausub ta. ,,Nüüd palu, et Apollon halastaks kreeklaste peale." ,,Ma teen seda, Odysseus!" vastab preester. ,,Tule nüüd - lähme lepitame teda ohvriandidega." Achilleus on aga raevust meeletu. Kaaslased pole veel kunagi näinud , et ta nii endast väljas oleks. Ta nuttis kaua, kuid nüüd uitab ta mööda kohiseva mere kallast. Ta kõnnib
Valvurite vahetus oli tähtis, kuna see võimaldas sealt välja tulla ilma probleemideta. Uus vahetus arvaks lihtsalt ,et nad sisenesid eelmise vahetuse ajal. Kõik toimus ja vanavanemad olid surmasuust päästetud. Meeleheite või ettenägelikkuse sunnil otsustasid juudid ise endalt elu võtta. Kui natsid olid kogu linna juudid surmalaagritesse pistnud, hakkasid nad linna majad läbi otsima, et ükski juut kõrvale ei jääks. Üks juudi pere oli parasjagu korteris, kui sõdur oli nende ukse juurde jõudmas. Kui sõdur oli ukse kohale jõudnud olid kõik seal viibinud juudid endale žiletiga veenid läbi lõiganud. „Raamatud ei maksa neil päevil midagi – kõik need otsin pudeli piima eest“. Sõjal ajal oli haridus tagaplaanis, tähtis oli sõdida ja saavutada võit. Raamatu hinda määras pakkumise ja nõudmise alusel. Kuna raamatuid oli palju ja nõudjaid vähe, siis raamatud sai kätte taskukohase hinnaga. Tänapäeval
13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad
Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mida nimetatakse ‘COMMON-
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Peale maandumist kuulis ta kuidas üks autojuhtidest oigas ja palus, et jumal ta maha laseks. Minategelane roomas tema poole, et tal verejooks kinni siduda, kui tema juurde jõudes taipas, et see on mõtetu, sest ta oli siis juba surnud. Minategelane ajas end istuli ja vaatas enda jalgu. Ta leidis oma põlvekedera säärelt. Sel hetkel tulid teised kaks autojuhti ja võtsid minategelasest kinni ja viisid välilaatsaretti, teepeal aga viskasid nad minategelase kaks korda maha, sest kartsid miini plahvatust. Seal vaadati minategelase haavad üle ja pakuti talle suitsu seniks kui arst temani jõuab. Kui arst saabus,siis esmalt pakkus ta minategelasele rummi, siis puhastas ta tema haavad ära ja seejärel sidus ta haavad kinni. Minategelane pandi autopeale koos teiste haavanutega, kellest üks oli saanud nii tugevalt haavata, et ta oli üleni sidemes, nii et ainult vahane ninaots oli väljas. Auto hakkas vaikselt sõitma ja peagi tundis
Heraklese 12 vägitegu: 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ajalugu 2. Urania astronoomia 3. Melpomene tragöödia 4. Thaleia käsitöö 5. Terpsichore tants 6. Kalliope eepiline luule 7. Erato armastusluule 8. Polyhymnia jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10
Elisabeth Kruse Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga. Hermann Böttcher puhkusel viibiv sõdur, kes otsib taga oma kadunud naist. Ta nõustub Graeberit aitama, küsides möödaminnes küladest, kus ka käib, ka tema pere kohta. Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma
Talus pakutakse meremeestele öömaja. Kord saabub sinna maailmarändur Leo. Dina ja Leo vahel tekib eriline side, isegi armastus. Dina jääb taas lapseootele, kuid kaotab loote merereisil, mille eesmärk on lisaks kauplemistele ka Leo leida. Dina esimene mees, Jacob Grønelv, oli 48 aastane. Tal olid hallisegused lokkis juuksed. Kui Jacob 15 aastat tagasi Reinsnesile oli tulnud, olid tal pruunid lokkis juuksed, ta oli hea kehaehitusega ja nõtke. Nüüd oli täiesti nähtav kõht, ehkki see ei paistnud eriti välja ning seetõttu võis öelda, et ta on sale. Jacob nägi välja noorem kui Dina isa, kuigi tal oli vanem. Mees oli sõbraliku tenori häälega, mis polnud lauldes eriti puhas, ja ülimalt viisakas. Küll aga võis öömajapidaja terve öö tantsida. Jacob oli erakordselt hea, ta hoolitses vaeste ja teenijate eest. Näiteks saatis ta regulaarselt vaestele ja teistele abivajajatele toitu ja muid asju. Jacobi jaoks oli põhiline, et tema majapidmisel läheks hästi
Täiskasvanute maailma saladusi avastades Igal inimesel on saladused, neid saladusi me hoiame, kanname endaga kaasas, kuid kui aeg tuleb siis räägime neist kasvõi võõrastele, peaasi et kellegagi rääkida saaks. Kas pole mitte nii, et mida vanemaks inimene jääb, seda vähem elurõõmu temasse püsima jääb, inimene satub rutiini ohvriks. Kahjuks on tänapäeva ühiskonnas eesmärgiks teenida võimalikult palju raha, ning majanduslikult võimalikult kõrgele tõusta. Miks inimesed hindavad materiaalseid väärtusi nõnda kõrgelt, nagu miski muu ei loeks, mida rohkem raha seda õnnelikum oled? Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt, pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamist väärt. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Mariest oli juba saamas võrratu noor daam, kes kahjuks vandus alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
