Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese füsioloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
insuliin, aeroobne, reaktsioon, antikeha, anaeroobne, glükagoon, kahjutuks, antikehad, hüdratsioon, narkootikumid, maksas, mehhanismid, higistamine, veri, mistõttu, aeglasem, haigustekitajat, dehüdratsioon, füsioloogia, kahjustub, kulumine, kuulmise, seedehäired, jooksja, järjekord, teisena, treening, lihastöö, kasutamisel, laktaat, kuhjumineArterid viivad verd südamest välja Adrenaliin toodavad hormoonid, tõstab valmidust mingiks asjaks Jäsemete lihased Vererõhk - Veresuhkru kontroll o Energia allikas: Glükoos Toidust Glükogeeni varudest Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest o Kõhunääre e pankreas Insuliin gly rakkudesees tagab glükoosi liikumise rakkudesse, kui insuliini pole/on vähe siis muutud kõhnaks, lihased on lõdvad, glükoos on jõudnud uriini (ei tohiks jõuda), ajul pole insuliini vaja, ainult lihastel Glükagoon glükogeenist gly ensüüm, mis tagab glükogeenist glükoosi tekke o Diabeet insuliini tootmine häiritud Südame ehitus Asub roiete vahel otsaga kolmnurgas.
Mõned patogeenid võivad siiski tungida organismi, sellisel juhul hakkab tegutsema omandatud immuunsus, mida on vaid võimalik teha kui imuunsussüsteem on seda ,,tundma õppinud." Seda suudavad lümfotsüüdid. Selle toimel toimub vaktsineerimine, kehasse viiakse nõrgestatud haigusetekitajad, kes kehale ei suuda halba teha, aga mille kaudu saab organism neid antigeene tundma õppida ja edaspidi neid pantogeene hävitada. Allergia.ehk ülitundlikkus, on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele .Allergeen on allergiat tekitav aine. Allergeenid võivad tekkida väliskeskonnast kuid ka sees. Tagajärjel kahjustuvad:hingamiselundid,nahk, limaskestad,veresooned,süda,neerud, närvisüsteem. Allergia võib tekkida kõige suhtes. Palavik:Nähtus, kus kehatemperatuur tõuseb tavaliselt kõrgemaks. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Temperatuuri tõus stimuleerib keha kaitsemehhanisme, ja pidurdab paljude pantogeenide arengut.
vereringlue kiirust ja siis see piimhape liigub maksa ja siis see lagundab selle veeks ja süsihappegaasiks. (püroviinamarihappeks) Etanoolkäärimine. Glükoosi lagundamine pärmseente toimel, eraldub süsihappegaas. (Veini ja õlle valmistamine) Näitks pärmitaigna tegemne. Tekkinud CO2 paneb kerkima ja etanool kaob küpsetades. Käärimise teeb on võimalik teha biokütust (rapsist, suhkruroo jääkidest) Laiemalt on kasutusel Brasiilias ja USA's. Anaeroobne hingamine EI OLE anaeroobne glükoüüs. KORDAMINE 10.MÄRTS 2014 ESITLUSEGA Tsentrioolid- niitide kinnituskohad. Niidid- jagavad DNA'd kaheks. ANAFAAS: Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. Kogu tegevus selleks, et saaks DNA mõlemasse poole võrdselt. TELOFAAS: Kääviniidid kaovad, sest neid pole enam tarvis. Tekivad tuumaksesed. Sünteesitakse uued tuumamembraanid!!!!!!!! Tuuma jagunemine on lõppenud. Tsütoplasma jaguneb kaheks. (Tsütokinees) MEIOOS.
5) Kaitsefunktsioon. Organismi üks olulisemaid kaitsereaktsioone on vere hüübimine, mis toimib rea hüübimisfaktorite koordineeritud funktsioneerimise tulemusena. Valdav enamus hüübimisfaktoritest on valgud, sealhulgas ka nende seast enam tuntud ühendid fibrinogeen ja tromboniin. Kaitsefunktsiooniga on näiteks lümfotsüütides produtseeritavad immunoglobuliinid, mis on võimelised ära tundma ja kahjutuks tegema baktereid, viirusi, võõrvalkusid. Kaitsefunktsioon on samuti mitmetel valkudel tänu nende vastupidavusele mehhaaniliste mõjutuste suhtes, nagu näiteks kollageenidel nahas ja veresoonte seintes; 6) Toitevalgud ja ladestavad valgud omavad inimese jaoks enamasti tähtsust kui toitained. Neid leidub näiteks taimeseemnetes, sealhulas teraviljas. Näiteks piimavalk kaseiin ja munavalk ovoalbumiin; 7) Energeetiline funktsioon
4.Vere füüsikalis-keemilised omadused osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja -7,4- 7,6 atm Osmootset rõhku reguleeritakse: 1) aine filtreeritakse organismist välja 2) tasakaalustatakse mõnda teist ainet lisades. Kui rõhk ületab piirid, kaotavad verelibled oma funktsiooni, tagajärjeks võib olla surm. onkootne rõhk e. kolloidosmootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. Hoiab verd veresoontes. konstantne reaktsioon – sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH. Arteriaalne veri kergelt aluseline: pH 7,4. Venoosne veri 7,35 pH. Max pH piirid on 7,0-7,8 pH. Suuremate muutuste puhul tagasipöördumatud tagajärjed. Vere külmumistemperatuur on -0,55 C. puhveromadused – omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Eesmärgiks tekitada olukord, kus verre sattunud happed või alused ei saaks ületada pH piire
hoidmiseks. Ülearune glükoos muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks ning põhiliselt rasvkoes triglütseriidideks(rasvhapped ja glütserool), mis kujutab enesest varu e depoorasva. Vajaduse korral aga organism suudab triglütseriide ja glükogeeni taas muuta glükoosiks ning kasutada ära energia saamiseks. Rasvhappeid glükoosiks ei muudeta. Pärast söömist vereglükoosi sisaldus tõuseb, see stimuleerib kõhunäärme b-rakkudes insuliini vallandumist. Insuliin hakkab vere glükoositaset langetama. Ta teeb seda järgmiste mehhanismide kaudu: 1. Insuliini toimel aktiveeritakse transportvalgud (kandur-transport valgud), mille vahendusel glükoos ja aminohapped saavad rakku siseneda (ise nad läbi rakumembraani ei lähe). 2. Raku sees aktiveeritakse ensüümid, mis soodustavad glükoosi oksüdatsiooni ja selle oksüdatsiooni käigus vabaneb energia ning jääkainetena tekivad CO2 ja H2O. 3
Ühtlustab kehatemperatuuri. Kaitsefunktsioon – vereliistakud tagavad vere hüübimise; valgelibled (e leukotsüüdid) hävitavad haigustekitajad ning lümfotsüüdid valmistavad antikehi. Südame tööd reguleerivad adrenaliin, vererõhk ja jäsemete liigutamine. Toimub pidev veresuhkru sisalduse kontroll. Kõhunäärme e pankrease hormoonid reguleerivad veresuhkru stabiilsust: insuliin soodustab glükoosi kasutamist keharakkudes ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, mis talletatakse maksa ja lihastesse varuainena, glükagoon lagundab veresuhkru taseme alanemisel glükogeeni taas glükoosiks. 4. Hingamiselundkond Õhu teekond hingamisteedes: ninaõõs neel kõri trahhea e hingetoru bronhid e kopsutorud bronhioolid alveoolid e kopsusombud. Funktsioonid:
Veresuhkru sisalduse kontroll Organismi põhiliseks energiaalllikaks on glükoos, sest organism saab põhilise osa vajalikust energiast glükoosi oksüdatsioonil. Keha rakud vajavad pidevalt varustamist glükoosiga. Organism saab glükoosi: 1. taimsest toidust tärklis, tselluloos 2. loomsest toidust glükogeen Organismis kontrollitakse pidevalt veresuhkru sisaldust. Kõhunääre e pankrease hormoonid reguleerivad veresuhkru sisalduse stabiilsust järgmisel moel: 1. Insuliin aktiveerib lihas, maksa ja rasvkoe rakkude rakumembraanide transpordivalke, et glükoosi molekulid saaksid rakkudesse siseneda. 2. Insuliin muudab liigse glükoosi glükogeeniks, mis talletatakse maksa ja lihasrakkudes energeetilise varuainena. Glükogoon lagundab veresuhkru taseme alanemisel glükogeeni uuesti glükoosiks. glükoosisuliin muudab glükogeen glükogeenglükogoon muudab glükoos Maks ja selle ül Maks on organismi suurim nääre
nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist
nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist
18.Milline on müofibrillide ja müofilamentide ehitus? Jäme müofilament koosneb mitmest omavahel põimunud müosiinist. Peenike filament aga aktiini molekuli ja tropomüasiini omavahelises põimumisest. 19.Milline on sarkomeeri ehitus? Sarkomeer koosneb ühest müofibrillide kimbust. 20.Millised on motoorsed lõpp-plaadid? Motoorne lõpp-plaat on närvikiu lõpmed, mis kinnituvad sarkolemmile, kuid ei sisene sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp-plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin. 21.Milline on libisevate filamentide mudel? Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22
· kõht jäme keskosa, koosneb peamiselt lihaskoest, mille vahel on ka sidekudet · kõõlused peenemad algus- ja lõpposad, koosnevad ainult sidekoest. Alguskõõlus võib olla väga lühike, kuid on alati olemas. Lõppkõõlus on tavaliselt pikk. Lihasraku energeetikast: · lihasrakus on varuks keratiinfosfaadi molekule need reageerivad ADP-dega, muutes viimased ATP-deks. See on kõike kiirem viis uute ATP-de tekkeks · anaeroobne (ilma hapnikuta) glükoosi lagundamine (glükolüüs) selle käigus saadakse igast glükoosi molekulist 2 ATP-d ning samal ajal tekib püruuvhape, mis muutub edasi piimhappeks. Viimane on jääkaine, mis muudab raku sees pH happeliseks häribi raku tööd. Glükolüüsi abil energia tootmine on kiire ja ei vaja hapnikku, kuid raiskab glükoosi · aeroobne (hapnikuga) energia tootmine toimub mitokondrites. See protsess on aeglane,
seeditavusest ja aminohappelisest koostisest. Valguvaegus: · Kasvu seiskumine · Vastuvõtlik haigustele · Seedehäired · Vereloome häired · Apaatia · Lihaste kängumine Valkude ülesanne · Ensümaatiline funktsioon Valgud mis reageerivad biiokeemiliste reaktsioonide kiirust · Ehituslik funktsioon Rakuorganellides Küünised Karvad Kabjad Sõrad Suled · Kaitsefunktsioon Antikehad · Regulatoorne funktsioon Valgulised hormoonid Insuliin · Liikumisfunktsioon Lihasrakkudes Kontraktsioonilihased · Transportfunktsioon Bioloogia Page 8 · Transportfunktsioon Veres Hemoglobiin Albumiin Rakumembraanides · Retseptorfunktsioon Rakumembreaanis on retseptor, mis valid, mida lasta raku sisse. · Energeetiline
o Kopsudest O2 kudedesse o Seedetraktist imendunud toitainedkudedesse o Toitainete oksüdatsioonil vabanenud CO2kopsudesse o Muud ainevahetuse jäägidneerudesse o Hormoonide transport nende toimekohtadesse o Ainevahetuses tekkinud soojuse ühtlane jaotamine org. Kaitsefunktsioon o Organismi tungiva nakkuse eest – üks osa vereliblesid suudab koos antikehadega (mis samuti tekivad ja ringlevad veres) kahjutuks muuta haiguse tekitajaid o Vere hüübimine – kaitseb suure verekaotuse eest Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine o Ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamine o Organismi soolade ja vee sisalduse reguleerimine o Organismi ainevahetusest tekkinud soojuse ühtlustamine Vere hulk ja koostis, selle ealised iseärasused lastel:
o Toitainete oksüdatsioonil vabanenud CO2kopsudesse o Muud ainevahetuse jäägidneerudesse o Hormoonide transport nende toimekohtadesse o Ainevahetuses tekkinud soojuse ühtlane jaotamine org. • Kaitsefunktsioon o Organismi tungiva nakkuse eest – üks osa vereliblesid suudab koos antikehadega (mis samuti tekivad ja ringlevad veres) kahjutuks muuta haiguse tekitajaid o Vere hüübimine – kaitseb suure verekaotuse eest • Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine o Ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamine o Organismi soolade ja vee sisalduse reguleerimine o Organismi ainevahetusest tekkinud soojuse ühtlustamine Vere hulk ja koostis, selle ealised iseärasused lastel
müosiin ja aktiin; 5. Kaitsefunktsioon. Organismi üks olulisemaid kaitsereaktsioone on vere hüübimine, mis toimub rea hüübimisfaktorite koordineeritud funktsioneerimise tulemusena. Valdav enamus hüübimisfaktoritest on valgud, sealhulgas ka nende seast enam tuntud ühendid fibrinogeen ja tromboniin. Kaitsefunktsiooniga on näiteks lümfotsüütides produtseeritavad immunoglobuliinid, mis on võimelised ära tundma ja kahjutuks tegema baktereid, viirusi, võõrvalkusid. Kaitsefunktsioon on samuti mitmetel valkudel tänu nende vastupidavusele mehhaaniliste mõjutuste suhtes, nagu näiteks kollageenidel nahas ja veresoonte seintes; 6. Toitevalgud ja ladestavad valgud omavad inimese jaoks enamasti tähtsust kui toitained. Neid leidub näiteks taimeseemnetes, sealhulgas teraviljas. Nt piimavalk kaseiin ja munavalk ovoalbumiin; 7. Energeetiline funktsioon
*Ergomeetrilised koormustestid limiteerivaks teguriks jalaihaste väsimine VO2 max 10-15 % madalam kui treadmillil. Algkoormuseks tavaliselt 25 W (1-2 W/kg), iga 2-3 minuti järel tõstetakse koormust 25 W *Liikuva koormusraja (treadmill) testid spetsiaalsed protokollid jooksjatele, suusatajatele jne. Kehalistele ja vähetreenitud inimestele. Koormustestide liigitamine raskusastme järgi: supermaksimaalne, max aeroobne, submaksimaalne Koormustestidega veloergomeetril määratavad kehalise võimekuse näitajad: maksimaalne võimsus (W, W/kg), võimsus aeroobsel lävel (W/AL), võimsus anaeroobsel lävel (W/AnL) VO2 max (ml/min/kg), MET-id, PWC 170 (W, W/kg), FI Koormustestidega jooksurajal määratavad kehalise võimekuse näitajad: tööaeg (min), max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel , kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel,
Seda põhjustavad: kõrge temp, UV, mehhaaniline tegur, raskemetallid (n Hg), happed Renutratsioon on kõrgemat järku struktuuride taastumine. Näiteks toimub ensüümi aktiivsuse taastumine. Valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete järjestusest ja hulgast. Ülesanded: ensümaatiline (ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust); transport (hemoglobiin transpordib hapniku); retseptoorne (rekumembraani pinnaretseptorid edastavad infot); regulatoorne (osa hormoone, n insuliin reguleeri vere suhkrusisaldust); kaitse (antikehad); energeetiline; liikumis. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille moneeriks on nukleotiid. Nukleotiid koosneb sahhariidist (desoksüriboos/riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. DNA kahte ahelat hoiab koos vesiniksidemed. DNA ülesanded on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA põhiülesanne on pärilikkuse avaldamine: kopeerib DNA infot ja kannab selle vajalikku kohta.
tsüsteiinjäägist - ahelasisesed (tugevdavad primaarstruktuuri) või ahelatevahelised (aitavad siduda polüpeptiidahelaid).Peptiidsidemed ja disulfiidsidemed on kovalentsed. Valkude primaarstruktuur on molekulaaraluseks: - valkude spetsiifilisusele/mitmekesisusele - kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele - molekulaarhaiguste patogeneesile Spetsiifilisus on valkude olulisim tunnus. See on aluseks valkude põhifunktsioonidele (katalüütiline, regulatoorne). Nt. Valguline antikeha seostub spetsiifiliselt vastava antigeeniga. Valkude spetsiifilisuses eristatakse: · Liigispetsiifilisus liigile iseloomulike valkude spekter · Organismispetsiifilisus liigi erinevate organismide valkude spekter · Koespetsiifilisus erinevate kudede valgud erinevad immunoloogiliselt, st ühe koe valgud kutsuvad teise koesse sattumisel esile antikehade tekke Juba ühe aminohappejäägi asendus muudab valgu spetsiifilisust.
KANABINOIDID VANILODI RETSEPTOR Neli võimalust, kuidas retseptorid võivad raku aktiivsust esile kutsuda: 1) Ioon-kanalite avamine ja memraanpotentsiaali tekitamine a. Ligand-gated ion channels – retseptor-kanal kompleks, mis avatakse lühikeseks perioodiks vastusena nende spetsiifilistele agonistidele. 2) Võivad otseselt aktiveerida membraan-seoseliseid ensüüme (proteiin-kinaasid, nt. Insuliin retseptor) 3) Võivad aktiveerida G-valguga seondunud ensüümid, mis võib moduleerida ioon-kanalid või muuta spetsiifiliste kemikaalide kontsentratsiooni intratsellulaarses ruumis (second messager) a. Second messagers sünteesitakse vastusena spetsiifiliste retseptorite aktiveerumisele 6
3. Autonoomse närvisüsteemi talitluse põhijooned. Sümpaatilise ja parasümpaatlise süsteemi anatoomiline ehitus. Autonoomse närvisüsteemi virgatsained ja retseptorid. Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses. Autonoomne närvisüsteem - tahtele allumatu, käitumisest sõltumatud. Kontrollib siseelundite talitlust. Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: 1. Sümpaatiline süsteem - keha reaktsioon stressile 2. Parasümpaatiline süsteem - taastab organismi varusid ja homöostaasi 3. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem Kehtib reegel, et igasse elundisse tuleb nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude. Sümpaatiline närvisüsteem Keskused asuvad seljaajus. Funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades. Parasümpaatiline närvisüsteem Keskused asuvad ajutüves ja seljaajus.
nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat ·Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil ·AP liigubT-torukesi mööda lihasraku sisemusse Motoorsed üksused ·Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse ·Silmaliigutajateslihastes sisaldab motoorne üksus alla10 lihaskiu, õlavarre kakskpea- lihasesaga ca 750. Lisatöö energiaallikad ADP otsene fosforüülumine. Anaeroobne (glükolüüs) Aeroobne (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi (CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest, aminohapped valkude katabolismist.
tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus.
võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad, roomajad ja kahepaiksed. 7. Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises. 8. Pärilikkus. Vanemorganismid pärandavad oma tunnuseid järglastele. 9. Evolutsioneerumine. Aja jooksul elutingimustega kohanemine- kaelkirjaku pikk kael. 10. Keerukas ehitus. Vt evolutsiooni!
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st
aminohapete suhtes ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust. KilpnäärmeH-d türoksiin ja trijodotüroniin stimuleerivad valgu sünteesi ja soodustavad kudede diferentseerumist. Neerupealise glükokortikoidid hüdrokortisoon ja kortisoon suurendavad valgu lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgu sünteesi taset. Meessuguhormoonid omavad anaboolset funktsiooni. Nii insulin kui kasvuhormoon võimaldavd aminohapete transporti rakkudesse. Insuliin suurendab rakutuumas DNA transkriptsiooni, kiirendab proteiinide sünteesi. · Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. . Ööpäevasest energiakulust kaetakse nende arvel ~60%. Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad, annavad lõpproduktiks süsinikdioksiidi ja vee. 1 g SV te oksüdatsioonil vabaneb 4,o kcal. Toidus leiduvad SV: Tselluloos,kui inimese seedetraktis seedumatu polüsahhariidi tähtsus toidus.
Suur valgu tarbimine on organismile kahjulik. 2. Ehituslik-struktuurne. Erinevad kattevalgud (sulgede, villa, karvad, soomuste valgud), viiruste kapsiidivalgud, rakkude membraanide valgud, lihaste valgud, mis annavad kehale kuju (nt: treenitud lihased- ei kasva mitte lihasrakkude arv vaid suureneb lihasrakkude läbimõõt). 3. Kaitse funktsioon. Passiivne kaitse (kattevalgud aga ka ogade ja kilbiste valkstruktuurid) ja aktiivne kaitse (võõrvalkude vastased antikehad, verehüübevalgud, erinevad valgulised mürgid). 4. Valkude toksilisus. Bakterite tasandil botulismi tekitaja toksiin botuliin, millel põhineb ka botox. Botuliin blokib närviimpulsi ülekande lihastesse. Taimede tasandil riitsinus ja valguks ritsiin, tehakse gastrool õli, milles ei ole valke. Loomades on kõige mürgisem tetradotoksiin kerakalades. Tetradotoksiin blokeerib naatrium-kaalium ainevahetuse (teadvus püsib, a sured ära)
kärbumist ja -vähki. Maksatsirroosi korral on tegemist maksarakkude kärbumise ning sidekoelise asendumisega. Ülevaade Maksatsirroos on mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg, st selle tekkimiseni kulub üsna pikk aeg. Kõige sagedasemaks põhjuseks on alkohoolne maksahaigus. Pikaajalise alkoholi liigtarbimise tagajärjel maksarakud hävivad ning asenduvad sidekoega. Seetõttu halveneb aga maksa töövõime. Maksa üheks tähtsamaks ülesandeks on organismile kahjulikke aineid kahjutuks muuta. Olles sunnitud pidevalt töötlema suurtes kogustes alkoholi, muutub maksa ainevahetus, mürgiste ainete pikaajalise suure koormuse tõttu ei tule maks toime ning tema rakud hävivad. Maksa ülesandeks on ka inaktiveerida ehk võimetuks muuta mitmeid hormoone, nagu näiteks aldosterooni, mis vastutab liigse vee väljutamise eest organismist, naissuguhormoone ehk östrogeene ja meessuguhormoone ehk androgeene. Kahjustunud maksarakud sellega aga toime ei tule.
soojusvahetust konvektsiooni teel, soojuse väljutamine suureneb (soodustab aurumist), organism jahtub. CO2 (süsihappegaas) värvusetu ja nõrga hapuka lõhnaga gaas, õhust 1,5 korda raskem. Väljahingatavas õhus 4%. Sisaldus õhus kasvab aeglaselt fossiilkütuste põletamise ja vihmametsa hävitamise tagajärjel kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Ei ole mürgine, kuid ei toeta ka hingamist. Laudas: loomade hingamine, uurea kiire lagunemine ja läga kuivaine anaeroobne lagunemine, söödajääkide lagunemine. Alla 10 000ppm ei oma loomadele toksilist toimet. Püsivalt kõrge kontsentratsioon põhjustav: vere leeliselise fosfataasi tõus, immuunsüsteemi nõrgenemine, hingamise kiirenemine. NH3 (ammoniaak) värvusetu, terava lõhnaga õhust tunduvalt kergem gaas. Lahustub väga hästi vees. Mida paremini kasutab loom lämmastikku, seda vähem eritub seda väljaheidetesse. NH3 teket soodustab kõrge temperatuur
soojusvahetust konvektsiooni teel, soojuse väljutamine suureneb (soodustab aurumist), organism jahtub. CO2 (süsihappegaas) – värvusetu ja nõrga hapuka lõhnaga gaas, õhust 1,5 korda raskem. Väljahingatavas õhus 4%. Sisaldus õhus kasvab aeglaselt – fossiilkütuste põletamise ja vihmametsa hävitamise tagajärjel – kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Ei ole mürgine, kuid ei toeta ka hingamist. Laudas: loomade hingamine, uurea kiire lagunemine ja läga kuivaine anaeroobne lagunemine, söödajääkide lagunemine. Alla 10 000ppm ei oma loomadele toksilist toimet. Püsivalt kõrge kontsentratsioon põhjustav: vere leeliselise fosfataasi tõus, immuunsüsteemi nõrgenemine, hingamise kiirenemine. NH3 (ammoniaak) – värvusetu, terava lõhnaga õhust tunduvalt kergem gaas. Lahustub väga hästi vees. Mida paremini kasutab loom lämmastikku, seda vähem eritub seda väljaheidetesse. NH3 teket soodustab kõrge temperatuur
Rauavarude täitmiseks ei piisa ühekuulisest ravitsüklist, vaid ravi peab kestma kuni punaverenäitajate normaliseerumiseni ja edasi veel 1–2 kuu jooksul. Mis on infektaneemia? Infektsioonist põhjustatud aneemia??? Mis on hemolüütiline aneemia? Punaliblede lagunemise tõttu tekkiv kehvveresuse vorm. Hemolüütiline aneemia on kehvveresuse vorm, mis seisneb kaasasündinud või omandatud haiguste tagajärjel tekkivas erütrotsüütide enneaegses lagunemises. Organismi antikehad hävitavad punaliblesid kiiremini, kui neid luuüdis toota suudetakse, viies erütrotsüütide hulga olulise vähenemiseni. Kuidas avaldub hemolüütiline aneemia? Avaldumine sõltub aneemia raskusest, kerge aneemia korral ei pruugi vaevusi esineda. ● kiire väsimine, ● üldine nõrkus, ● peavalu, ● koormusel tekib ruttu hingeldus ja pulsi kiirenemine. ● ikterus Leukeemia mõiste.
Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. Bioregulatoorne funktsioon - selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. ( Näiteks rakumembraani pinnaretseptorid. ) Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne).
annaabi.ee 
