Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimene on oma tegude kogusumma". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegude, sartre, kogusumma, haridus, argpüks, prantslane, unikaalsed, olukordades, kordumatu, olend, tabula, lehena, elutee, pakkumised, vangis, suurelt, kooliga, tekkima, omaenda, väitnud, kummagi, enesepettus, eeldan, geeniust, nõustun, langetamaTALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik....................................
Intellekt- mõtlemine- tõde (pole seotud rahulduse ja tunnustusega) Kui surematusega mõeldakse seda, et ainsana minust jääb järele intellekt, siis see ei ole enam isikupärane mina, kellena ma ennast tajun ja kellena mulle tundub, et ma ennast identifitseerin. · Kristlik- inimese erilisus kogu looduse hulgas. ... jumala palge järele loodud- tõstab ta esile. Inimene loodud loodust valitsema. ... hea ja kurja tundmine- inimene ainsana on eetiline olend, kes eristab head ja halba. Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Jumalal on inimese suhtes väga erilised tunded. Vastuarmastus on väga raskesti määratletud, et mida tegema peab. Ohvri toomisest või regulaarsest kummardamisest jne ei piisa- jumal nõuab sisemist pöördumist. Inimese hing on võimeline hea ja kurja vahel valima ja jumalat vastu armastama. ... igatsus millegi puuduva järele- ähmaselt läbi igatsuse miski on väga kallis.
17.märts-pühapäev iirlastel.Eestis levitasid: M.Fulco, pr pärit 1167-ei õnnestunud. 2) sunni meetod-valitseja suund. Valitseja võtab kristluse, seejärel rahvas. Vürst Vladimir 1988 Teda inspireeris konkr naine.Kaupo-liivaste vanem. J.Luiga kirjutas ,,Lembitu välis poliitika". Tuli ja mõõk. PIIBEL VT ja UT. VT 39 rmt-ajaloor.(5 Moos.r),õpetusr.(Salom r), prohvetir, UT 27 rmt-ajaloor.-4 evangeliumi Markus,Matteus,Luka,Johannes.apostlite tegude r-Peetrus,Paulus.õpetusr, prohvetir- Johannes.Apokrytos-r-d, mis piiblist eemaldati, loeti ekslikest, ei kuulu piibli kaanoni, nt Juutide r. FIL ja PIIBEL 1.Tõeprobl. Tammsaare tõese õigus ta itsus tõde piiblist. Tõde ise liigub in suunas.Aeg tekkib koos loomisega. Lin. aeg, ühesuunaline, lõppeb maaima lõppemisega. 2.Väärtustamine. Jumala tarkus, vagadus. Sõna on püha. MEDIUM AEVIUM (KESKAEGNE) kestis tuhat aastat: 5 saj(476)- 15-16 saj. 1453 türklased võtsid
Isiksus, kes pole loodusjõud, tung ega stiihia. Isiksuse sisemine konflik- jagunemine kolme erineva palge vahel (Jumal isa, Jumal poeg ja Pühavaim). Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega
1. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele tähendab seda, et inimene peab mõnda aega eksisteerima, olemas olema ning alles siis saab ta end defineerida. Inimene eksisteerib, kohtub iseendaga, kerkib maailmas esile ja seejärel on ta keegi, keda on võimalik defineerida. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb. 2. Sartre väidab, et inimene on "visand". Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on "visand" tähendab seda, et see, milline on inimene, sõltub sellest, kuidas ta end loob. Alles siis, kui inimene on endast "visandi" loonud, hakkab kujunema kõik muu, näiteks käitumine ja tahtmised. Need lähtuvad loomulikult sellest algsest "visandist". 3. Mis on eksistentsialism ning millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi?
8. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mingi asja või nähtuse olemus, ka inimese olemus - selle valmistamiseks ja defineerimiseks vajalik eeskirjade ja kvaliteetide kogum - eelneb eksistentsile, asja või nähtuse kohalolu on determineeritud. Esmalt inimene eksisteerib, seejärel kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja pärast defineerib ennast. 9. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene on see, kes viskub tuleviku suunas ja on teadlik enese tulevikku visandumisest. Inimene on visand, kellel on subjektiivne elu ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end visandab. Mitte selline, kes ta tahaks olla. 10. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna paigutab inimese saatuse temasse endasse,
· Sartre’i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele, tähendab seda, et inimese olemuse definitsiooni tingib tema mõnda aega kestnud olemasolu. Eelnevalt tuleks eksistentsi raames läbida mingi teekond, kohtuda iseendaga ja alles seeläbi saada kellekski, keda on võimalik mõista ja defineerida. · Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on „visand“, tähendab seda, et tema olemus on suuresti seotud sellega, kuidas ta esmalt iseennast kujundab. Kogu tema edasine käitumine, eneseteostus, tegude summa ja ka tahted juhinduvad sellest „visandist“. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi?
ainult see, kes mõistab mis on poliitika ja kuidas see kindlale vundamendile rajada. Dealoogist "riik" analüüsib ta põhjalikult inimeste poliitilist elu, rõhutades, et poliitiline kogukond on vaja rajada sellel juhul, kui inimesed ei saa seda vältida, poliitilise filosoofia ül on uurida täiusliku riigi loomise viisi ja täiuslikku riiki saab lüüa ainult õiglane inimene, ebaõiglased inimesed ei saa täiuslikku riiki luua, kodanike vooruslikuks muutumise abinõu on haridus. Essee teema tegelik maailm vs ettekujutatav maailm. KRISTLUSE KAASAEGNE FILOSOOFIA Ühiskond näitas väsimust ja ei tekkinud uusi ideid Tekkisid uued voolud: Skeptikud (vaatlev uuriv), kahtleja, sellised kes uurisid aga jätsid lõpliku otsuse vastu võtmata. Skeptitsism on filosoofiline suund mida iseloomustab kahtlus tõepäras tunnetuse võimalikkuses, tuntuimad skeptikud Pyrrhon, Timon Eklektism tuleb sõnast eklektika tähendab välja valima
külge. 14. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on tähendus/mõte? Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda.
(lk 12) Voibolla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda. Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi restorani fuajees. Absurdi aluseks on lihtne rahutus. Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav. Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati iseendale vooraks. Maailm on absurdne. Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd
Kõiki kehi, mis suudavad liikuda, loetakse elusateks. Liikumise võime annab kehale hing mida loetakse keha elustavaks printsiibiks. Mõnikord jaotatakse hing veel omakorda kaheks substantsiks kehaliseks hingeks ja Intellektiks. Kehaline hing kui hinge alam osa alla kuuluvad inimese erinevad iseloomujooned ja tunded ja tunnetused. Intellekti juurde kuuluvad aga mõtlemine ning tõe ja õigluse ära tundmine. · Kristlik antropoloogia kohaselt on inimene jumala palge järgi loodud olend kes on mõeldud loodust valitsema. Kuna inimene on jumalast ning söönud hea ja kurja puust on ta ainus eetiline olend kes mõistab hea ja kurja vahet. Samuti on võimalik piiblist lugeda, et jumal nõuab inimeselt sisemist pühendumist. See näitab et inimese sees on hing, mis annab talle võime pöörduda jumala poole. Sellist võimet pole aga ühelgi teisel olendil. · Romantismile omase antropoloogia kohaselt tuleb inimese mina tajumiseks uurida tema loomingut
Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see,
Ent ainult hea ja kurja tundmine pole veel tõeline hüve, kui see ei vii hinge ravimisele (mõtestatud vaimne elu, hingesuuruse kasv). Sokrates väitis eneses rääkivat midagi jumalikku, mis andis näpunäiteid (kuues meel, südame hääl). Sokrates nägi jumalat kui isikustamata maailmamõistust, üleinimlikku tarkust. Seepärast vastandus ta täielikult käsitlusele, et maailmas pole midagi mõistuslikku. Sokrates pidas inimese peamiseks sihiks olla mõistuslik ja hea olend. Sokratese hinnangul elab hing kehast kõrgemal tasandil ning ta on igavene. Keha surma järel hing eraldub kõigest mateeriast ning läheb üle ideaalsesse maailma, igaviku maailma. Sokrates süstis tollastesse mõtlejatesse motivatsiooni jääda küsijaks, uurijaks ka siis, kui arvatakse end midagi teadvat. Esimesena tõstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise põhialusena esile. Seejuures on ta ka suur vooruste kuulutaja.
Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine, funktsioon ja eesmärk on uurimisobjektiks. Üldisus – filosoofia ei küsi konkreetset vastust mingile küsimusele, vaid pigem proovib vastata küsimust: kas ja kuidas saab inimene üldse midagi teada
Tõeline on kõik see, mis tundub indiviidile kasulik ja tõeline. Pragmatismis loobutakse abstraktsusest ja universaalse tõe õpetamisest, sest oluliseks peetakse tekkivat kasu. William James'i meelest on religioosne usk tõeline ja õige, sest see on praktiliselt kasulik. Need, kes usu hülgavad, neid ootab ees pessimism, mis pole üldse kasulik. Pragmatismi mõõdupuu lähtub sellest, kui kasulik miski inimesele on. Inimene ei ole eelkõige mõtlemisega varustatud olend, vaid tegutsev olend. Peamine on tahe. Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates pole reaalsust olemas, sest see on alles tekkimisel. Kõik sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised on need mõtted ja ettekujutused, mis aitavad parermini mõista tegelikkust ning mida saab praktiliselt ka kasutada. Pragmatistid ütlevad, et see mis töötab, ongi tõde.
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
(teleoloogilise ja deontoloogilise teooria süntees) 4. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. ..Õnnelikkust on väga raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnnesid. Kes ja kuidas võib otsustada, et ühe inimeste õnn või rõõm on suurem kui teisel inimesel. Kuidas on omavahel võrrelda erinevaid naudinguid. .. Probleem tagajärgedega. Mis on tagajärjed? Kas on parem vahetud või pikemaajalised tagajärjed? Kus on nende piir? Tagajärgedest teab ainult olend, kes teab kõike (nt Jumal). .. Moraaliprintsiipide avalikkus. Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest, inimesed hakkaksid pidavalt oma kasu arvutama. .. Utilitarism õigustab ebamoraalseid tegusid, nt surnud inimeste siseorganite kasutamine teiste inimeste elu päästmiseks, süütu inimese poomine võib vähendada kuritegevust, narkootikumite tarbimine. 5
Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus.Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Deontoloogiline on rohkem kui Platoni järgi (tarkus, vaprus, tasakaalukus ja õiglus). eetika, Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus
Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina (peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad (siin küsib “mina”, kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljas-pool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal (Kas on olemas ülimalt täiuslik olend? Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati
Erinevalt eetilisest egoismist on omakasu püüdlikkus hea, aga hea seni, kuni töötab ühistel eesmärkidel. Esialgu oli suunatud sotsiaalpoliitikale. Eesmärgiks oli reformida inglise karistussüsteemi. Tänapäeval kandunud üle majandusse. Jeremy Bentham (17481832) utilitarismi rajaja. Inimene antud looduse poolt kahe asja meelevalda: kannatus ja nauding. Põhiasjad, mille najal inimene toimub. Tahtis arendada karistussüsteemi. Kui kurjategija hakkab mõtlema oma tegude tagajärgedele, siis kannatus ületab naudingu tunde ja ta enam ei taha seda teha. Leidis, et mõnutunne on see, mis paneb inimese toimima. Töötas välja heaolu väljaarvutamise idee. Leidis, et parameetrid, mida tuleks arvutada, oleks järgmised: naudingu tugevus; kestus; kindlus; lähedus; viljakus; rikkumatus; ulatus. Need tuleb arvutada välja. Plussid, miinused. Utitilitarismi põhiküsimus on see, et millist naudingut me tegelikult tahame. Tegudel tagajärgi üks või mitu erinevat
Mis on tõde? · Aksioloogia ehk väärtusõpetus uurib esteetliste ja eetiliste väärtuste olemust ning nende põhjendamise võimalust (nt milline on moraalselt õige käitumine, kuidas põhjendada oma kõlbelisi seisukohti ja käitumist). 4. Ühiskonna- ehk sotsiaalfilosoofia uurib inimühiskonda, suhtlemise ja ühiselu aluseid, ka tänapäeval on aktuaalne Aristotelese väide, et inimene on ühiskondlik olend ja kuna meie eesmärgiks on õnnelik elu, lasub ühiskonnal suur vastutus. Avalik võim peab looma tingimused õnnelikuks eluks. Millised on vabadusepiirid? Mis kaalutlustel võib piirata inimese vabadust? (J.S.Mill. Vabadus.) Demokraatia ja polüarhia probeem. Võrdsuse probleem. Eliidi teooriad. Feminism. Anarhism. 5. Rakenduseetika viimaste aastatekümnete üks huvitavamaid filosoofia valdkondi. Naise õigus abordile. Eutanaasia (keha surm) probleem. Loomade õigused
olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina(peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad(siin küsib "mina", kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljaspool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal(Kas on olemas ülimalt täiuslik olend?Kas on olemas kõige oleva algpõhjus?need on religioonifilosoofia küsimused); arvud(Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?); propositsioonid(asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud) 5
1770 saab loa tagasi minna ja lõpetab/avaldab viimase teose ,,Pihtimused". Rosseau rõhutab vabadust. Valmistab ette protesti valgustusele. Ta lisab läänefilosoofiale 3 revolutsioonilist ideed: 1. Tsivilisatsioon ei ole hea või neutraalne, vaid selgelt taunitav nähtus. 2. Elu peab mõistuse asemel juhtima süda. Kõik peaks vastama meie tunnetele ja instinktidele. 3. Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend ja iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Ta eeldab, et inimesel on olemas mingi vaba ja loomulik olemine. See on selline seisund, kus inimene on tugev, üksik kõndija, iseoleja ja elab vastavalt talle omasele loomulikule korrale. Inimene on sünni poolest hea ja rikkumatu. Selles sünniseisundis võib inimene täielikult usaldada oma tunnet. Inimene on sündinud vaba, aga ometi on ta kõikjal ahelais. Kuna inimene on algselt hea, siis armastab ta ka õigsust ja korda. Kõige
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
· Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde
sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga
Seega on kõigil loomeinimestel olemas üks tähtsamaid omadusi, mis iseloomustab edukat ettevõtjat loov mõtlemine. Lõpetuseks ütleks, et ettevõtlust ei tohiks karta, sest alustavale ettevõtjale on abiks mitmed tugistruktuurid, kus jagatakse professionaalseid nõuandeid ja toetusi. Mina ettevõtjana ! Ettevõtlus tähendab seda, et s ma olen valmis ise midagi alustama, midagi individuaalselt meeskonnaga ette võtma. Ma vastutan oma tegude ja tulemuste eest. Ma olen iseenda peremees! Äri tegemine ei ole raske, kui on haridust ja läbilöögivõimet maailmas. Stardiloa saamiseks tuleks alustada pisikestest asjadest. Isegi abi osutamine võib olla äri. Tavaliselt sünnivad kõige paremad ideed kõige lihtsamast asjast, mille peale kunagi ei tulda. Elame väga kiiresti muutuvas ajas. Televisioon, popkultuur ja poliitika on suunatud sellele, et inimesed saaksid
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Sarnastes väljendites funktsioneerib “tõene” üllatuse, kahtluse ja mitteuskumuse väljendajana. 4. LOENG: EETIKA ÕIGE JA VÄÄR Kr ehtos komme, tava, harjumus, iseloom. Eetika harud: Normatiivne eetika (normid) Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Milline on õige ja milline väär käitumine? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest... (erinevate normatiivsete teooriate vastused). Normatiivse eetika küsimusi: Mis see on, mis määrab ära meie tegude moraalse väärtuse? Milliseid moraalinorme tuleks järgida? 3 normatiivsete moraaliteooriate tüüpi: 1) konsekventsialism ehk tagajärje-eetika Utilitarism – konsekventsialistlik teooria: õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne (naudingut, heaaolu), on antud
Poliitiline keha tekib kahe osapoole vahel kogukonnana siis kui leppe tulemusena on kahe poole isiklik loomuvabadus lõhutud ning kehtib jagatud loomuolemus. Kaubandusleppeid võrdluseks toov Locke tõdeb, et näiteks kahe saare kaubanduslepped ei taga poliitilise ühiskonna teket. Ühist peab olema rohkem. 4. Kuidas Locke mõistab sõjaseisundit? Sõjaseisund on vaenu ja vägivallatsemise ning selle õhutamise seisund. Sõjaseisund on oma tegude või sõnadega aegamööda ettekavatsetult teise inimese elu võtmise kavatsuste avaldamine. See paneb nö ohvri sõjaseisundisse, ehk kohustab teda kaitsma kõige võimalikuga, et enese elu päästa. Locke mõistab sõjaseisundit kui alustab lihtsamate võrdluste toomisest kahe inimese vahelisel tasandil, kuhu ka suurem sõjategevus tegelikult tavaliselt taandub. Sõjaseisundiks defineerib Locke ka seda, kui teist inimest üritatakse võimule vägisi allutada, teda oma orjaks mutes
23. Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest Milline järgmistest seletustest on aprioorne?
23.Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest Milline järgmistest seletustest on aprioorne?
et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. Kõik, mis seostus traditsioonilise, klassikalise pedagoogikaga, sai juurde sildi vana, s.t oma aja ära elanud. Vanema võimule tuginevad kasvatusviisid varisesid kriitikatule all põrmuks. Kõrvuti vabaduspedagoogikaga said tuule tiibadesse aktiivsuspedagoogika (John Dewey
annaabi.ee 
