Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimene kui piir". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hullus, zarathustra, dialoog, prometheus, tasemele, goethe, öelnud, värsivormis, jumaliku, eksib, elavast, otsides, ütlus, mõtteviisi, aristoteles, inimeksistentsi, prometheuse, eesmärgile, vaevalt, keskastme, üliinimene, kulutab, vabast, kaaslast, kahtle, kolmandaks, eelduseks, teeks, lühikese, ajaga, taludaESIMENE OSA Zarathustra eeskõne 1 Kui Zarathustra oli kolmkümmend aastat vana, jättis ta oma kodumaa ja oma kodumaa järve ning läks mägedesse. Siin nautis ca oma vaimu ja üksindust ega väsinud sellest kümnel aastal. Viimaks aga muutus teiseks ta süda, - ja ühel hommikul ta tõusis koidukumal, astus päikese ette ja kõneles talle nõnda: ,,Sina suur taevakeha! Mis oleks su õnn, kui sul poleks neid, kellele paista! Kümme aastat sa oled tõusnud üles mu koopani: sul oleks küllalt saanud oma valgusest ja sest
Isegi sõpru ei olnud tal vanaduses eriti palju, nii näiteks ilmus tema viimast teost ainult 4o eksemplari, seda kõike filosoofi raha eest ja ära õnnestus tal kinkida ainult seitse, isegi tema õde ei soovinud omale eksemplari. Lisaks eelnevale oli Nietzsche täielik kistluse vastane referaat räägib ka lähemalt filosoofi seisukohtadest, kuid tuleb teada, et Nietzsche öeldut ei maksa alati täie tõena võtta, sest osad mõtted on ta öelnud lihtsalt selleks, et ühiskonda sokeerida. Lapsepõlv Freidrich Nietzsche on Saksa filosoof, kes sündis 1844. aastal Karl Ludwigi ja Franziska perre esimese lapsena. Friedrich Nietzsche pereelu ei olnud kerge, tema isa suri juba 1849. aastal. Pere kolis 1850 aastal Naumburgi, kus elati Karl Ludwigi ema juures. Fredrich pandi juba viie aastaselt õppima rahvakooli ja hiljem erakooli. Fredrich ei tundnud ennast just koolis
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimese
,,Vii see oinasarv vana Mauruse juurde," ütlesin mina, ,,ja kui tema tast midagi ei tee, siis ei tee tast enam ükski midagi, pane sõnnikut tõstma." Vend läkski vana Mauruse juurde ja ütles talle nelja silma all (mina nimelt õpetasin teda nõnda rääkima): ,,Võta maksu, mis võtad, aga tee minu poisist mees, mis oleks mees. Tee tast tudeng, nii et oleks värvimüts." -- ,,Küllap meie temast juba mehe teeme, nii et oleks värvimüts," öelnud vana Maurus vennale. ,,Hobusevargastki saab veel asja, kui aga õigest otsast pääle hakata," lisanud teine juurde. ,,Siis hakkagi õigest otsast pääle," öelnud vend suure rõõmuga. Ja mis te arvate, mis sündis? Nõmme Karlast sai tudeng. Maksis küll roppu raha, aga ikkagi sai. Tudeerib juba aastat kuus mis müriseb ja maksab veelgi ropemat raha kui vana Mauruse juures, aga ikkagi tudeerib, sest värvid on pääs... Ei, ei,
õpetussõna: "Pead orjama filosoofiat, et sulle saaks osaks tõeline vabadus." Ei määrata vabastamise tähtaega sellele, kes ennast talle allutab ja loovutab, ta saab vabaks otsekohe. Filosoofia orjamine ongi vabadus. (8) Võib juhtuda, et minult küsid, miks ma nii palju häid ütlusi esitan pigem Epikuroselt kui meie omadelt. Kuid miks peaksid sa neid ütlusi pidama Epikurose ja mitte üldsuse omandiks? Kui palju ütlevad luuletajad seda, mida filosoofid on öelnud või mida nad peaksid ütlema! Jätan siinkohal kõrvale traagikud ja meie tooganäidendid14. Ranget tõsidust on nendeski ja nad on vahepealseks komöödiate ja tragöödiate vahel. Kui palju ülitabavaid ütlusi sisaldavad miimid! Kui paljut Publiliuse 15 loomingust tuleks ette kanda koturnil, mitte aga sandaalides16! (9) Tsiteerin sulle üht tema värssi, mis puudutab seda filosoofia osa, mis just oli kõne all ja milles ta juhuslikult saadut ei pea meie omandiks:
Toimub teoloogiline lühiühendus, inimlik iseolemine hävineb. Vana inimese, mina surmas sünnib uus inimene. Kõigis oma kirjutistes tegeleb S.Kiergekaard mõistetega: HÜPE ja HIRM (arenemiseks peab olema võimeline hirmu ületamiseks hüpet sooritama.) Nietzsche nõrk tervis, hülgab vanemate usu. Esilagsed eeskujud Schopenhauer ja Wagner. "Nõnda kõneles Zarathustra" - Zoroastrismiga seob Nietzschet üksnes päikese kummardamine. Nietzsche jutlustab Zarathustra kaudu hea ja kurja vahettegemisest loobumist: kätte on jõudnud uus ajastu, kus Jumal on surnud ja inimene peab end ülendama üliinimeseks. Nietzsche "üliinimene" (Übermensch) on uus Siegfried, kes oskab kreeka keelt. Ta looming on sõda kristliku Euroopaga, kuid ta ei suuda loobuda euroopalikkusest. I periood: Ta leiab, et kreekluse algsed jõud, apollonlik ja dionüüslik, segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasolevaid teadmisi. Nt kõ
vastasel juhul poleks ta julgenud jumalaga kihlvedu teha. Ta tahab olla maailma valitseja ning ideaalseks peab oma põrguriiki. 4.2. Mefistofeles pakub Faustile oma teeneid, sest tal on vaja võita kihlvedu jumalaga ja tõestada, et Faust ei jää lõpuks jumalale truuks ning ei jõua teadmiseni, igavese tõeni. Ta ütles jumalale: ,,Kas veame kihla? Kaotate ta veel. Ta ilmaaegu rühib, jändab ja istub peagi minu reel." Jumal vastas talle: ,,Kes otsib, ikka eksib teel.", ,,Hea, jäägu ta su meelevalda. Ta vaim vii ära eluveelt, ja kui sa seda suudad, klada ta eksitusse õigelt teelt; sul siiski häbis tuleb tunnistada, et kuigi pime tung veab inimest, hing ikka aimab, ihkab õiget rada." Kurat ei saa jumalale alla jääda ning ei taha tunnistada, et tal on õigus, seetõttu püüab tõestada, et Faust annab alla. 4.3. Tema eesmärk on saada Faust oma alamaks. Ta tahab tema hinge endale, et see teeniks teda peale Fausti surma
suursugususe tuum on, alamail mis kohus, päev miks päev on, öö miks öö ja aeg miks aeg, see oleks raisata nii päeva, ööd kui aega. Sestap siis, et lühidus on arukuse hing ja igavuseks taandub väliskest, teen lühidalt. Te auväärt poeg on hull. Ma ütlen hull, sest määratleda, mis on hullus, ongi ehtne hullus ju. See selleks. KUNINGANNA: Rohkem sisu, vähem kunsti! POLONIUS: Ausõna, kunst mul täitsa võõras on. Et hull ta - tõsi; kahju, et on tõsi ja tõsi, et on kahju. Tobe kujund - Kuid aitab, mulle võõras on ju kunst. Ja nõustugem, et ta on hull. Nüüd jääb veel uurida, kust lähtub see efekt,
Naised muretsevad alati asjade pärast, mida mehed unustavad, mehed aga asjade pärast, mida naised mäletavad. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita. Pole vähimatki tõendusmaterjali kinnitusele, et elu on tõsine. Meie arvamused muutuvad, kuid veendumus nende õigsuses ei kao kuhugi. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind keegi ei näe. Need, kes saavutavad jumaliku võimu, kasutavad seda tavaliselt kuratlikult. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi. Ära muretse tühiasjade pärast. Galaktikate seas on kõik asjad tühiasjad. Kui üks ei taha, siis kaks ei saa vaielda. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad. Tõeline tsivilisatsioon on see, kus iga mees annab ka kõigile teistele
Meie teadmised tulenevad kogemusest. Ta ütleb, et ma võin kahelda, kas sulepea, mis näib olevat minu käes, siiski on olemas. Kuid ma ei või kahelda, et mul on sellest aisting. Ta iseloomustab kogemusel põhineva meelelise teadmise loomust üksikasjalikumalt kui keegi teine enne teda. Tema empirism sisaldab ratsionalismi. Descartese ratsionalism sisaldas empirismi. Berkley 1685-1753 Fanaatiline idealism – tegelikkuse vaimne käsitlus viiakse ennekuulmatule tasemele. Ta oli iirlasest geenius. Tema arvates ei ole mateeriat olemas. Ta väidab, et esemed ei ole midagi muud kui aistingud. Kui talle näidata üksikuid esemeid näiteks õuna, kohvitassi ja tooli, siis ta väidab, et need on vaid üksikud esemed, mitte mateeria. Ta väidab, et kõik omadused on oma päritolult hingelised. Esse est percipi – eksisteerida tähendab olla tajutav. Ta mõõdab eksistentsi empiirilise kogemuse mõistega
n:ei näe päikest silm, mis pole olnud päikese sarnane, ilu ei näe hing, mis pole ise ilus. Iga millegi tegija peab olema tugevam tehtavast, sest ta peab endast osa ära andma. Me ei näe asja ilu siis, kui see on väljaspool meid, vaid kui see siseneb meisse. Kui keegi imetleb midagi, mis on tehtud millegi teise järgi, suundub ta imetlus sellele, mille järgi on see tehtud. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. Aquino Thomas. Kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Filosoofiat kasutati religiooni teenistuses ja selle sisuks ning eesmärgiks oli päästa oma hing. Maailmas valitseb lõputu astmete hulgaga hierarhia, mille alumises otsas on kõige madalamad asjad ning ülemises otsas jumal. Koht, kus inimene on sündinud ja elab, on tema lahutamatuks omaduseks. Polnud abstraktset inimest, vaid kindla grupi liige. Elu ei saanud lahutada looduslikest protsessidest (maailma vananemine, algus ja lõpp). Maailmas käib pidev võitlus
keskkonnatingimused see on kõik, mis meilt nõutakse, sest iga laps sirgub omaenda rütmis ja küpseb omaenda eelduste kohaselt nagu taimed looduses. Kobestage mulda, kastke ja väetage ning laske päikesel hellitada - piltlikult öeldes vajab sedasama inimlapski, sest kõik vajalik on tal sünnipäraselt olemas. Sarnast loodusteaduslikku lähenemist inimesele pooldab ka nüüdisaegne eksperimentaalpsühholoogia. Jüri Allik (2009) on ühes usutluses öelnud, et teadusrahade liikumist arvestades võib väita, et psühholoogia liigub loodusteaduste suunas. Tema arvates on kasvatuse ja perekonna osa isiksuse põhisuundumuste kujunemisel kas minimaalne või lausa olematu. Peamised isiksuseomadused seadumused - on pigem mingid ajusisesed bioloogilised protsessid, mis kujunevad välja oma sisemise arenguseaduse alusel ning on kasvatuse suhtes paindumatud. Kuigi ka Liisa Keltikangas-Järvinen (2009) kinnitab, et
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katke
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm...............................................................
FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast ning nende vahekorrast. · Antiikaja filosoofia (7.-6. sajand e.m.a. 2. sajand) -- filosoofiline kaemus kui mõtlemise ja olemise kõrgeim vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. · Keskaja filosoofia (2. 14. sajand) -- kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Eesmärgiks saab jumalasõna kaudu päästa oma hing. · Renessanss (14. 16. sajand) -- ülemineku periood. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Tekkis humanism kui usaldus oma enese mõistusesse ja kogemusse. · Uusaja filosoofia (17. sajand 19.-20. sajand) -- kujuneb praktiline suhe maailmaga. Tekib kasusaamise printsiip. Filosoofia tegeleb peamiselt teadusliku teadmise analüüsiga. 1 · 20
koorima." Me mõtleme harva sellele, mis meil olemas on, alatasa aga selele, mis meil puudub." A. Schopenhauer Tark inimene ei raiska kunagi aega kaotuse üle kurvastamiseks, vaid püüab rõõmsal meelel oma haavad kinni siduda." Shakespeare Pain is just weakness leaving the body" tundmatu auror Tõelist sõpra tuntakse hädas." Cicero Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero Suur leek süttib pisikesest sädemest." Dante Alighieri Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang von Goethe Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Anton Tehhov Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." George Herbert Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." Rootsi vanasõnda Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida.Kes millegagi ei riski, eii ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi
Sokratese käsitluses on dialektika mõistete uurimise meetod, täpsete määratluste kindlaks tegemise viis. Täpsed määratlused tekivad esemeid ja nähtusi liikidesse ja klassidesse jagades, Sokratese puhul induktiivselt (loogiline järeldamine üksikult üldisele). Ta püüab koondada erinevate nähtuste analoogsed jooned ja tehe nende sarnasuse põhjal üldistusi. Seejuures kasutab Sokrates ka hüpoteesi, uuendades analüüsi käigus oma hüpoteesi pidevalt. Sokrates olevat öelnud, et kes tunneb ennast, tunneb ka seda, mis on tema jaoks kasulik, ning annab enesele aru, milleks ta on võimeline ja milleks mitte. Ent ainult hea ja kurja tundmine pole veel tõeline hüve, kui see ei vii hinge ravimisele (mõtestatud vaimne elu, hingesuuruse kasv). Sokrates väitis eneses rääkivat midagi jumalikku, mis andis näpunäiteid (kuues meel, südame hääl). Sokrates nägi jumalat kui isikustamata maailmamõistust, üleinimlikku tarkust
Techne ilmub vastandmõistena just muusikaliste kunstide kontekstis. Vastandab muusa (kunsti) ja tehnika. Kunst ei rajane teadmisel ja tehnikal, kuna selles pole teadust ega arulist tunnetust. Kunst rajaneb maanial ja entusiasmil. See, kes toetub oma tehnilistele võimetele, ei saa kustnikuks, vaid jääb alati tehnikuks. Mõisted maania ja entusiasm. 10 Maania= hullus. Maanial on kaks liiki: üks sünnib inimeste haigustest, teine aga sellest, et jumalik vägi viib inimese harjumuspärastest tavadets välja.Entusiasm= jumalast vaimustatud, inspireeritud seisund. Platon kasutab maaniat ja entusiasmi lähedases tähenduses jumaliku inspiratsiooni seisund, jumalst vaimustatud tegevus. Maaniaseisundis inimene unustab oma teadmised, samuti harjumuspärased tavad. See on kunsti vältimatu tingimus. Tõeline kunstnik ei tea midagi sellest, mida ta teeb
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
dogmaatikaraamatu lahti ja otsisin vastust neile põletavatele küsimustele kannatuse põhjuste, ebatäiuslikkuse ja kurjuse kohta. Ent ma ei suutnud mingeid vastuseid leida. See läks juba üle igasuguse piiri. Ma ei leidnud midagi muud peale ilukõnelise lobisemise, ja mis veelgi halvem, kogu see rumalus teenis vaid ühtainust eesmärki - ähmastada tõde. Ma olin pettunud ja veel rohkemgi: ma olin nördinud." (JUNG 2004:63-64) Jung leiab palju rohkem mõistmist ning hingesugulust Goethe ,,Fausti" lugedes. ,,Viimaks ometi on inimene, mõtlesin ma, kes võtab Kuradit tõsiselt ja sõlmib isegi verekokkuleppe tollega, kes on võimeline nurjama Jumala kavatsust luua täiuslik maailm." (JUNG 2004:64) ,,Fausti" lugedes mõistis Jung, et selle nimitegelane on omamoodi filosoof ning see ärgitas tema huvi filosoofia vastu. Isa raamatukogus ei leidunud sellelt alalt peaaegu midagi, kuivõrd isa kartis, et filosoofia lugemine võib usku ohustada. Tutvumine filosoofiaga aga pani Jungi
vananev Harry Haller õpib lahti ütlema väärtusest, mis on põhjustanud tema viletsuse ja taastama nooruse terviklikkust ja süütust. Oluline etapp Harry tervenemises on kohtumine Herminega. Hermines näeb Harry oma alateadvuse naiselikku poolt. Hermine on lohutaja, ta võtab Harry emalikult oma tiiva alla ja õpetab talle lihtsaid asju, mille kaoks Harry pole varem aega leidnud. Juba esimesel kohtumisel Herminega ilmub Harryle Surematu, Goethe, kes manitseb, et ei maksa end mitte liiga tõsiselt võtta, sest tõsidus on ajalik, kuid nali igavikuline. Hermine on lahtine uks, mille kaudu jõuab Harryni elu. Hermine ise on aga samamoodi üksildane nagu Harry seepärast tunnevadki nad vastastikust tõmmet. Hermine tutvustab Harryle Pablot, nägusat hispaania või lõuna ameerika verd saksofonimängijat, kes kehastab meest, kes Harry ei ole. Pablo olemus on maha surumata, vaba, ta ei vaeva end probleemide
väärikate meeste poolt, mistõttu Ateena vallutused on õigustatud, ateenlased on väärt valitsema teisi rahvaid; Ateena langus tulenes sellest, et peale Periklese surma lahknesid erahuvid ja Ateena huvid (väejuht Nikias viib armee hukatusse, sest kardab taganemisega kaasnevat ateenlaste hukkamõistu; Diodotus on sunnitud ateenlastele valetama, et ta on motiveeritud linnahuvist, mitte omahuvist). 2) Ateenlaste ja meloslaste dialoog jõust ja õiglusest. Rahvusvaheliste suhete ja realismi klassika: ,,tugevad teevad seda, mis on nende võimuses teha ning nõrgad lepivad sellega, millega neil tuleb leppida" · Õiglus lähtub omahuvist (linna huvist) ja jõust · Ühishuvi saaks tekkida vaid jõudude võrdsusest Ateenlased: ... kuigi olles Sparta koloonia, ei ole te Spartaga selles sõjas liitunud ega ole te meile ka kahju teinud... püüdke saada seda, mis teil on võimalik saada
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et jõuaks kätte sedavõrd küps iga, et pole enam tulemas paremat aega teaduste kallale asumis
Ka ei ole loodus nii vaene, et ta ei võiks pakkuda mulle seda rõõmu palju kordi, ja nii ketrame endile oma sotsiaalseid niite, koome suhetevõrke; ja sedamööda, kuidas paljud mõtted üksteise järel endale ainelise kesta leiavad, jõuame ajapikku uude, enda loodud maailma ega ole enam võõrad ja majalised sel tavapärasel maamunal. Mu sõbrad on tulnud mu juurde palumata. Suur Jumal andis nad mulle. Vanima õiguse alusel vooruse jumaliku enesega suguluse alusel leian ma nad, või pigem mitte mina, vaid Jumalik minus ja nendes naerab välja ja teeb olematuks need individuaalse iseloomu, veresuhete, vanuse, soo, positsiooni paksud müürid, mida ta tavaliselt kindlustab, nüüd aga paljud üheks liidab. Kõrget kiitust võlgnen ma teile, suurepärased armastajad, kes te teete maailma mulle teoks uues, üllamas sügavuses ja avardate kõigi mu mõtete tähendust
Sa oled selline nagu sa oled ja sellepärast ma sind nii väga armastangi. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. Maailma jaoks oled sa keegi, aga kellegi jaoks maailm! Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest. Mannekeenid ei lähe iial moest. Sa oled nii tark, et isegi õpetaja ei saa sulle midagi vastu öelda. Sa oled loogiline inimene. Kas ma ei öelnud seda juba viiendat korda ? See,kes on rahulik ei sega ennast ega teisi. Ükski vihane mees ei pea ennast ebaõiglaseks. Sa oled nii hea inimene, et kui keegi Sind ei salli, on see sellepärast, et ta ei suuda taluda mõtet, et olemas on ka täiuslikud inimesed. Sina oled see, keda ma saan usaldada 101% ja kelleta ei ole võimalik elada. JUHTMED KOOS: Narivoodi moodi voodi, viidi voodipoodi. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel.
Siin on säherdust maakeskkonna ilu, loomakujundeid ja looduslüürikat. Kuigi need on teemadelt ja laadilt üsna kokkusobimatud, hakkab kas või vaid neid kolme valikkogu vaadeldes mingi soomeugriline üldistusmasin siiski tööle, tuleb ilmsiks too melanhoolia, oma maa ja maatuse, keele ja keeletusega seotud olu. Ja kultuurikandja kohustus ning taak, mis neist tekstidest vastu vaatab... Teadlikkus oma rollist identiteedi ja mälu säilitajana. Muidugi, ma olen seda varem öelnud ja ütlen veel. Valton on kõigepealt siiski esmaklassiline proosakirjanik. Tema luuletehnika on pisut vanamoeline (mis muidugi soome-ugri tõlkeiks kohati just passibki: ei ole need tekstid veel kõrgmodernismi harjal ja postmodernismi puudutust ei haista pea üldse) ja liiga oodatavalt luuleline. Sõnaseadmine kipub värsitreimiseks, eriti vormitäpsemates ja riimilistes luuletustes, s.t et hästi õnnestunud luuletõlgete sekka satub ka kipakamaid, kus värsside tagant tuleb
Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tungib võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teose tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhted arenevad teravaiks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas. Kirjanik on hästi tabanud kujutatava sotsiaalse rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks . Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu. Põhiprobleemid: - Kas enda ehtimine võõraste sulgedega millegi kasuliku nimel on õige?
Niisiis ihnuskoi maine on parem, sest varsti hakatakse teda heldeks pidama, kuna ta tuleb toime olemasolevate vahenditega. Julius II, kes sai paavstiks helde inimese mainega, aga ei mõelnud mainet säilitada. Prantsusmaa ja Hispaania kuningad on saanud teha erilise maksustaiseta nõnda päris palju sõjakäike. Kui oled teel võimule, on olla hea heldeks peetud, edasi pole see vajalik, vaid pigem kahjulik. Caesar oleks saatnud keisririigi hukatusse, kui kulutused olnuks jäänud samale tasemele. Teistele kuuluva kulutamises tuleb helde olla - siis järgeneb sulle sõjavägi (vallutatud alade rüüstamine). Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi Halastust ei tohi kasutada vääriti. Cesare Borgia, julm valitseja, ühendas Romagna. Alamate üksmeele ja ustavuse säilitamise nimel ei tarvitse valitseja niisiis julmusega kaasnevast hukkamõistust hoolida; sest... ta osutub halastavamaks
12 Kurjad keeled rääkisid vanasti, et Stalingradi all võitlesid kaks heegellaste koolkonda — stalinlased ja hitlerlased. (EL) 1.7. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA 15 ülemine või alumine tipp13 . On olemas eesmärk iseeneses. Otstarve määrab asja14 . Kõik teoloogilised arutlused on vaieldavad. Hegel kasutab mõisteid He- geli moodi. Hegel arvab sõnade kohta teadvat, kuidas neid kasutada ning kui rahvas kasutab teisiti, siis ta eksib. Tuleb silmas pidada, kuidas mõisteid kasutatakse — kas väärtustavalt või täpsustavalt. Mida näiteks tähendab “suur”? Igatahes ei saa ajalugu uurida lähtuvalt Hegeli spekulatsiivseist käsitlus- test. Kui asjale on pandud õige nimi. . . noojah. . . mis sest nüüd kasu on? “20 tuhandes ljöös vee all” on teener, kes klassifitseerib. Kui professor ütleb, millise kalaga on tegemist, siis tema nimetab kohe täis nime15 . Aga nii nagu see asi Hegelil on, see ei tööta
meie mõte liigub teist teed kui näilus, kuivõrd on meie mõtlemine usaldatab? Eelsokraatikute koolkond * Herakleitos Efesosest (544-483 eKr) ,,Kahte korda ei saa ühte ja samasse jõkke astuda." ehk tema ütles, et kõik liigub ning miski pole püsiv. -) Ainus, mis tema arust ei muutu on muutuvuse seadus logos = sõna või seadus. *) Kui keegi ütleb, et kõik on suhteline, siis ta tuleb välja absoluutse väitega, mis automaatselt eksib suhtelisuse väite vastu. -) Herakleitos uskus, et ürgaineks on tuli ning, et kogu maailm ei olegi midagi muud kui tule kord kustumine ja kord süttimine. -) Ta uskus ka, et võitlus (sõda) on kõige isa, et maailm liigub, kuid tänu sellele, et asjad on dialoogis (hea ja halb, külm ja soe). * Demokritos (460-370 eKr) ütles, et maailm koosneb ülipisikestest osadest, mida enam väiksemaks teha (tänaseks on Tesla ja Thompsoni abil tõestatud, et on ka väiksemaid osasi).
annaabi.ee 
