Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimene kui looja, inimene kui hävitaja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iseendale, loojad, endid, loome, headus, tarbimisühiskond, poed, sihiks, võtnud, kuulnud, sureb, temalt, vastupidine, lihtsatest, tunnen, olend, tekiks, reostunud, hingata, lõppude, kaudselt, veeuputuse, loodab, niisiis, endile, fantaasiad, elud, arenemiseks, kunstiteos, killuke, öelnud, filosoof, pöörama, looduseleMiks on vaja kaitsta loodust Kui hakata arutlema, miks on vaja kaitsta loodust, siis esimesena tuleb mulle meelde saastatud puhkepiirkond, reostatud vesi ja prügihunnikud pargi- või puituservas. Alati kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei saa iga veekogu ä�
Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada
1. UNIVERSUMI SEADUSED JA KOLMANDAS DIMENSIOONIS ELAMISE TINGIMUSED. 1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on
Ühiskond ei saa iial teada, miks inimesed end tapavad, kuid nad saavad aidata nende otsuste mõjutamisel, mis võib otsustada nende elu. Nad peavad suutma näha ja kuulata enesetapja südamesse, tema hinge, kuna seal võib tavaliselt vastus end peita. Enesetapjate nimekirja võib lisanduda ka neid, kellel on elu mõte olemas. Neil on käsil mingi projekt või idee, neil on olemas kindel tegevusplaan, mis on nende elust tähtsaim. Kui nad saavutavad selle, siis nad tapavad endid, kuna neil ei ole enam midagi tähtsat, mis neid elus hoiaks. Absurdi müürid. Absurd on kõikjal meie ümber. Kõik, mis me teeme, kõik, mida me mõtleme, kõik, millest me unistame. Kõike seda võime me absurdiks nimetada. Absurdi mõistmine on nagu iseenda tundma õppimine. See on teekond tõelise mina juurde, teekond, kus me maalime ise enda tõelise mina-pildi. Kõik tegevused ja toimetused, mida me igapäev teeme, on üks osa meist. Kui aga tekib küsimus, milleks seda kõike
6. Romantismi antropoloogia (lähtub nii kristlikust kui klassikalisest konseptsioonist) *Inimene on isiksus(kordumatu sisemaailmaga subjekt; See sisemaailm on absoluutselt unikaalne), mille saladus väljendub tema loomingus. N:luuletaja suudab oma teost ette kandes tuua inimesteni vaid killukese oma mõttemaailmast, temas endas on peidus midagi palju sügavamat. *Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele. Kujutlusvõime abil loome me fantaasiamaailma, mida isegi jumal ei suuda, sest kõik, mis jumal mõtleb, ta loob, ta ei saa fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole
Me ei taha, et teised meid petaksid samas aga petame me teisi. Tõe rääkimine on kasulik üksnes sellele kellele seda räägitakse, kuid kahjulik rääkijale endale, sest teda hakatakse rääkimise eest vihkama. Inimene on läbi ja lõhki üks suur teesklus. Inimene hoidub tõe rääkimisest ning ta ei taha ka ise tõtt kuulda. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese suuruse määrab mõtlemine. Kogu meie väärikuse määrabki ära mõtlemine. Selle toel ajamegi endid sirgu Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pascal kutsub inimest pilliroogks kuna inimene on täpselt sama nõrk, sama habras, sama haavatav. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absurditunne ei küsi aega ega kohta- see võib igalpool, igal ajal näkku karata. Tõde on absurdne kuna on faktid (räägivad tõsiasjadest ent ei õpeta midagi) ja teooria (seletab kuid ei tõesta). Vastuhakk homse suhtes.
valge piljardikuuli veeremine punase kuuli poole-, siin on teine mulje- punase kuuli põrkumine ettepoole- ja need kaks muljet on teineteisest loogiliselt ja tunnetusteoreetiliselt sõltumatud ja kuna nad on sõltumatud, siis ei kohta me ka midagi paratamatut. ,, Kõik sündmused näivad olevat täiesti eraldiseisvad ja erilised. Üks sündmus järgneb teisele, aga me ei või kunagi tajuda mingit seost nende vahel. Nad näivad esinevat koos, aga mitte kunagi ühenduses üksteisega" Me ise loome kausaalsuse- selle algupära on meie endi silmades, mitte nähtustes. Kogemus annab meile üksnes hulga üksteisega mitte ühenduses olevaid sündmusi, mille meeled ühte liidavad. Kausaalsus ületab selle, mida on tajutud, ta on suurem kui meie kogemus. Kui me mõtleme sellele, et lumi sulab sooja käes, siis me ei mõtle üksnes sulatatud lumest, vaid arvame, et need tuttavad kausaalsed seaduspärasused kehtivad üldiselt mistahes lume
jumala tahe, kes valitakse pärispatt (peccatum originale)- ainuke patuta inimene oli Aadam, kõik järgnevad langesid pattu. Patt levib sugulise akti teel. Universaalia- üldmõiste. Keskajal üks põhilistest vaidlusalustest teemadest. Kas ainult universaaliad sisaldavad tõelist olemist, samal ajal kui üksikmõisted on nendest tuletatud või on ainult konkreetsetel üksikasjadel reaalne olemine, samal ajal kui universaaliad on paljad nimetused, mis inimesed on iseendale loonud? Jumalatõestus- mõistuspärane ümberseletus jumala olemasolu kohta. Kosmoloogiline, ontoloogiline, eskatoloogiline-ajalooline, teleoloogiline, moraalne Teodiikeküsimus- küsimus kurja olemasolu kohta. Kui kõik on jumala loodu, siis kuidas saab olla maailmas kurjus? Modi- substantsi seisundid (Spinoza) Monaad- substantsi jõud, looduse hingeline aatom "Confessiones" ("Pihtimused") "De civitate Dei" ("Jumalariigist") vt augustinus
Popkultuuri enesekäsitus seotud revolutsiooni mõistega. Revolutsioon ja mäss. Revolusitsiooniliseks on teinud pöörded/nihked, mis seotud ühiskonnas levinud ideedega, mille tagajärjel maailma muudeti kuidagi. 60ndatel muutus rokkmuusika ühiskondlikult kasulikuks. Loomult poliitiline. Mässumeelsus osutab suunale, mis pole maailma ebaõigluse vaid teatava demokraatliku tasakaalutuse vastu. 1. Revolutsionäär saab õndsaks teistega koos, mässaja saab rahuldust ainult iseendale. 2. Revolutsionääri idee on enesevalitsuse idee, mässaja idee lasta oma implusid vabaks. 3. Revolutsioon püüdleb uue korra poole, mässaja idee kaose poole püüdlemine. 4. Revolutsioon viiakse ellu tuleviku nimel, saabuva paradiisi nimel, mässu idee rahuldus nüüd ja praegu. Battaille 18971962. Suverään mõiste viitab aristokraatiale. Inimesel loomupoolest tung millegi kõrgema poole.
Leian, et ka Sartre ütlemine on praeguseks hetkeks juba veidi puudulik. Nimelt ei saa me ainult enda järgi otsustada, milline otsus on õige ja milline vale. Saame selle enda jaoks välja mõelda tõesti, et kas kommipaberi maha viskamine on minu jaoks õige tegu või mitte, millest lähtuvalt teen ma kas õige otsuse või vale aga inimesed meie ümber ei pruugi samamoodi arvata. Seega ongi väga tähtis kogu otsustamise protsessi juures ka see, mis hoiaku on võtnud ühiskond otsustaja ümber. Vale on parkida auto muru peale, sest esiteks on see seadusega keelatud ning teiseks on muru ju areneb ja kasvav organism, keda ma kahjustan, kui auto temale pargin. Samas on ka siin AGA. Kui on kortermaja, kuhu ette ei mahugi kõikide elanike autod, siis otsustatakse ühiselt, kuni ajutiselt autosid pargitakse, kuni püsiv lahendus leitakse. Sellest tulenevalt võib juhtuda lugu, kus inimene on enda jaoks otsustanud, et tema autot muru peale ei pargi
Jumalat defineeritakse kristlikus religioonifilosoofias kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust. Jumalat kirjeldatakse inimese sarnase mõtleva organismina, kes teab mida teeb. Jumala sisse on peidetud isiksuse konflikt jumala isa, jumala poja ja pühavaimu vahel. Kuna jumal paikneb väljaspool aega ja ruumi ei saa küsida kus ta on ja millal ta tekkis, kuna ta on ajatu ja ruumitu. Teda iseloomustab ka kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus, mis teeb teada teistsuguseks võrreldes uues ja vanas testamendis kirjeldatud jumalast. Ülim tarkus annab talle võime näha nii minevikku oleviku kui tuleviku samaaegselt olenemata sellest, et inimesel on olemas vaba tahe, mida jumal ei manipuleeri. 3.Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid? Väga raske on maailmas tõestada mingi asja mitte olemist. Seega on üritanud mitmed filosoofid tõestada ära jumala olemasolu, kasutades selleks peamiselt nelja tõestust.
Ometi on hirme, mis puudutavad meid kõiki ja tekitavad meis kõhedust ning õõva. Minu arvates on selleks hirmuks ELU, mis kaasab endasse erilisi vorme: perekond, tervis ja rahu. Just need samad väärtused peaks olema igale väärikale inimesele kallim kõigist materiaalsetest väärtustest ning ihadest. Kui miski või keegi aga üritab neid vorme ära kasutada, likvideerida, ohustada. siis on ka iga tugevaim isiksus vaimselt murtud. Me kõik teame või vähemalt oleme kuulnud ütlust, et loodusjõud on maailma ja minu silmis ka kogu elu kõige võimsamad jõud. Tee mis tahad, aga nende jõudude vastu ei saa mitte ükski masin ega ammugi inimene. Üha enam on aktuaalsemaks muutunud temaatikad globaalse soojenemise ning kliimamuutuste üle. Paraku on see minu nägemist mööda hetkel lihtsalt üks lootusetu üritus ning debatt - me kõik teame, et loodus koos oma võimuga meie ümber muutub ja seda negatiivses mõttes. Samuti on meile kõigile
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoofia- valdkond, kus küsitak
(ehk narratiivi); selleks, et narratiivist aru saada, tahame me tajuda, mis on siia sisse pandud (otsime refleksiivsust), paneme sisse oma empaatiavõime; seejärel uurime, kuidas ta on kokku pandud (konstrueeritud); siis vaatame missuguseid printsiipe / koode / reegleid on kasutatud. Teksti koostamisel ja kirjutamisel kasutame sama loogikat, pannes end punliku rolli, kes püüab tekstist aru saada. Mis on Eesti narratiivi eripära? Kui me midagi loome (sh kirjutame), siis selleks, et asju tõlgendada, peame nägema alati ka selle pragmaatika poolt (loogikat, ratsionaalset) ning teisalt emotsionaalset poolt (sest loo allikas tekitab tundeid, emotsioone). Need ongi alati ja igal pool koos. Samas, peame tunnetama, mis on maailmas väärtused, sh et meie oleme väärtus vastasel korral ei ole midagi väärtus, ka kultuur ei ole vastasel korral väärtus. Orjaühiskonnas näiteks ei ole kultuur väärtus. Võite lugeda raamatut
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16
Delenze – ei ole küsimus tahtes domineerida, vaid lihtsalt üks tahe valitseb teise tahte üle (jutt ei ole igatsusest võimu/jõu järele). Nietzsche arvates võimutahe on iga kehaga seotud. Võimutahte kontseptsioonil 2 mõõdet: kvalitatiivne aspekt – kellel on võimu rohkem, kellel vähem, kes on alamad. ... Hea olla tähendab seda, et me ei tee midagi sellist, milleks me pole piisavalt tugev. Meie suutmatus tugevale jõule vastu seista – suutmatuse headus. Jõuetus ja võimetus ... Nii kujunevad moraalinormid ja nende aluseks on reaktiivsus. Me pöördume pidevalt kellegi poole selgitamaks, et kes me oleme. genealoogia – uurib, kuidas moraal välja kujuneb Antiikmaaiilmas, mis oli kangelasi väärtustav kultuur – kangelaste ja jõu väärtuseks oli au ja häbi tunne. Kristlikus maailmas – süütunne? Antiikne kangelaste maailm jagunes kaheks: need, kellel oli võim ja need, kellel pole. Herrenmoral Herdenmoral
korrastaja, piiritleja, korrastas maailma. Dionysos oli seevastu ekstaasi, lõbu, viljakuse, veinijumal. Piiride lagunemise sümbol. Nii saabki nietzche puhul eristada kahte printiipi apollooniline ja dionüüsiline. Kunsti areng seotud sellega. Apollooniline – analüütilised eristused, vahe tegemine asjade vormi kaudu toetub sellele. Asjade vorm on apollooniline. Nähtusel on vorm, kuju. Kõige apolloonilisemaks kunstiks nim skulptuuri. Loome asjadele vormi kaudu identiteedi. Dionüüsilisus – piiride lõhkumine. Kui inimene on selle mõjuväljas, siis see tähendab tema karakteri lagunemist. Kõige dionüüsilisem kunst Nietsze jaoks on muusika. Muusika mõjub kehale, instinktidele vahetult, ei toimi mõistusele. Inimene allub muusikat kuulates jõule, mis on temast tugevam. Immanuel Kantil fraas, muusikal ei ole head kasvatust. Mõjub otse kehale. Astutakse muusika rütmis, isegi kui ei taha. muusika mõjub kehale
Kustav, Kusti on eriti populaarsed 19.saj lõpus ja juhuslik. See ei puuduta ainult maiseid 20. saj. alguses. eesmärke. · Kirjanduslik tegevus · Õnnelik elu... · Ta alustab kirgliku eksiõpetuste vastu võitlejana. · See, mille poole inimene tegelikult püüdleb on "Contra Academicus". KÕRGEM HEADUS (SUMMUM BONUM). · "Pihtimused" · Maised eesmärgid inimest ei rahulda, sest ta on · "Kolmainsusest" pidevalt uute eesmärkide jahil. · "Jumalariigist" De civitate Dei. 22 raamatut. See · Kõrgeim ja muutumatu varandus (summum et on peateos, mida kirjutas aastail 413-426. Impulsi incommutabile bonum) on üksnes Jumal.
Te tulite ju siia maapeale kogemusi looma. Naisel on raske sellest sokist üle saada, et tema lahutatud mees, kes on tema meelest nii palju pättust teinud, on ka ingel. Ei suuda uskuda! Pika peale mõeldes hakkas mõtlema, et kui ta on ka ingel, siis ei ole mõtet mehe peale inimlikul moel tige olla. Ta lahendas paljusid probleeme enda jaoks ära. Teie ju teate, et te olete inglid ja tulete siia füüsilisse kehasse tundeid kogema aga tunded me mõtleme ise välja loome ise! Kuidas käib tunnete loomine? Kõigepealt on teis olemas kolmsus: hing, vaim ja keha. Hing mõtleb välja, vaim annab selle tunde ja keha kogeb ja karjub siis selle tunde käes. Siis tekib tagasiside ja mõte: miks mu elu on nii õnnetu! Siis läheme tagasi selle negatiivse mõtte juurde, millega me selle negatiivse tunde lõime, mida me siis süüdistame iseennast! Miks mu elus on igasugust jama, miks mu elu on nii halb, miks mu elus ei ole edukust, jne.
Selgitage! o Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus ja olematusega võrreldes kõiksus, keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. Inimesest suuremaid maailmu on olemas ja samas on nii palju temast pisemaid maailmu. Ta lihtsalt ise peab uurima ja imestama. Kõik asjad tulevad olematusest ja suunduvad lõpmatusse. Suuruses on lõpmatus paremini tuntav kui väiksuses. Inimene on võtnud pähe, et ta suudab kõike seletada ja piire paika panna, aga tegelikult suudab seda teha ainult see kes selle maailma üldse siia lõi. Inimene arvab, et teab kõike, et suudab kõike... Inimene on igas võimes piiratud. Ta on igal pool keskpärane ( liigne müra teeb kurdiks). Äärmusi pole inimestele olemas ja äärmustele pole inimesi. Me oleme kuskil keskel: meil pole kindlaid teadmisi, aga samas pole
terve inimese säilimisele kõige enam ja kõige sagedamini. Siiski Jumala hüvelisusest hoolimata, jääb ta arvamusele, et inimloomus petab vahest. Enamasti teatavad meeled küll tõde, kuid vahel siiski eksitavad. Lõpuks täheldas ta ka, et erinevus ärkveloleku ja une vahel on väga suur. Sest kui inimesed ilmuksid ja kaoksid nii äkitselt nagu unenäos, siis peaks ta neid tontideks või vaimudeks. Ja sellele teadmisele jõudis ta, kui oli kokku võtnud oma meeled, mälu ja mõelnud palju. Kuid tõtt tunnistades arvas Descartes, et inimese elu allub sageli eksitustele ja meie loomus on nõrk. Kuuenda meditatsiooni peamiseks küsimuseks kujunes, kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Nagu Descartese arutelust selgus, siis on nad olemas, kui on selged ja täpsed ehk me saame tajuda neid. Mina arvan, et ka sellised materiaalsed asjad eksisteerivad, mida me ei suuda tajuda, aga teame, et on olemas
Rosseau kasvatusideaal? Rosseau kasvatusideaal väljendub ainsa sõnaga: Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseendaga. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui on inimlikkus. Teine väljendus samale sisule on : Elu. Mis see on? Elada tähendab läbistada oma olemust rõõmude ja kannatustega. Rosseau südame järgi iseloomustub inimene kõige paremini sõnadega: õnn, headus, vabadus, selgus. ,,Émile" kirjutamise ajal ei näe Rosseau enam vabadust puhtnaturalistlikult. Ta lausub: ,,Vaba on see inimene, kes ainult tahab seda, mida ta võib ja teeb, mis talle meeldib. Vaba olla tähendab vähe oleneda inimlikest asjadest. Vähem käte kui südame jõudude piiramine teeb meid sõltumatuks ja vabaks." Ideaali alus loodus. See ideaal ei ole lihtne mõtete kombinatsioon, mis toetub fantaasiale või lihtsale teoretseerimisele
Kui jah, siis kust see tuleb? Sartre: elu mõte tuleb inimesel endal välja mõelda! Nii peabki! Elu mõtet ei pea üles leidma, vaid välja mõtlema. Kas on võimalik aru saada, mis on jumal? Jumala olemus kristlikus monoteismis. Igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on: · Kõikvõimsus igavene · Ülim tarkus · Ülim headus Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad
,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased I" Karl Popper Tsitaadid raamatust: - ,,Kõige kõrgem põhimõte on, et mitte keegi, ei mees ega naine, ei tohi olla ilma juhita. Ka ei tohiks kellegi mõtted omandada harjumust lasta tal teha ükskõik mida tema enese algatusel; ei innukusest ega isegi mängurõõmust. Vaid sõjas ja keset rahuaega peab ta suunama pilgu juhile ja järgnema talle ustavalt. Ja isegi väikseimas asjus peaks ta alluma juhtimisele. Näiteks peaks ta üles tõusma või liikuma või pesema või rooga võtma... ainult siis, kui tal on kästud seda teha. Ühesõnaga, ta peaks õpetama oma hinge pikaajalise hajrutamisega mitte kunagi unistama iseseisvast tegutsemisest ja selleks täiesti võimetuks muutuma." - ,,Ühiskondliku elu määravad kindlaks ühiskondlikud ja religioossed tabud; kõigil on ühiskonna struktuuri tervikus neile kindlaks määratud koht; kõik tunnevad, et nende koht ongi neile kohane ,,loomulik", määrat
Arvatakse, et neis puudub üldkehtiv tõde inimloomuse kohta. Kritiseeritakse filosoofia ajatu loomuse ja normatiivse etalonkuju puudumist, kuna tekstide praktikaid on tohutu hulk ja nende järgi ei saa öelda, kas teatud keelepraktika, mõtlemine ja arutelu on filosoofiline või mitte. 6. Filosoofia elitaarsuse probleem seisneb selles, et suur hulk inimesi eirab eksistentsiaalseid küsimusi või neil puuduvad need hoopis, väites, et filosoofid vaevavad end iseendale välja mõeldud probleemidega. Elu inimesena on suur privileeg ja selle põhjuslikkuse leidmine ei muudaks seda aega, mis meile siin ilmas antud on. Seetõttu tegeleb enamik pigem selle aja rakendamisega isikliku õnne ja rahu saavutamiseks, mis tundub neile iseenesest mõistetava elu eesmärgina. Tänapäeva kiire tempoga maailmas tähendab see aga suuremas osas pidevat liikumist mööda saavutustetreppi oma sihtmärgi suunas ning filosoofilises diskursis
a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha
5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.) HERAKLEITOS Efesosest (544-483 e.m.a.) "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu." "Eksisteerime ja ei eksisteeri." Herakleitose fragmendid: Logosedoktriin: 1.Sellele logosele olevale igavesti mõistmatuks jäävad inimesed, nii enne, kui on seda kuulnud, kui ka olles esmalt kuulnud. Olgugi, et kõik sünnib [nendele] selle logose järgi, sarnanevad [inimesed] kogenematutele, kogudes minu sõnu ja tegusid, nagu ma neid esitan, eristades kõike vastavalt loomusele ja seisukorrale. Ülejäänud inimeste eest on aga varjatud see, mida nad virgelt teevad, just nii nagu selle magavanagi ära unustavad. 2.Sellepärast peab järgnema <üldisele>, aga kuigi see logos on üldine, elab suurem jagu [inimesi] otsekui oma arusaamise järgi.
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes. Riistad ja vahendid, mille kasulikkust või vajalikkust pole läbi mõeldud, ei ole lisaväärtuseks, et loodust rohkem avastada. Tarvilike riistade ja vahenditega saab inimene endale looduse allutada, kuid seda ka sellisel juhul, kui ta tunneb ja teab looduse korda. Ilma teadmisteta ei ole inimene võimeline end usaldama loodusele, sest loodus usaldab end inimesele siis kui on vastastikkune usaldus.
· kõikvõimsus loob maailma eimillestki, võib oma soovi korral imesid korda saata- loodusseaduste rikkumine, eiramine. · ülim tarkus- omadus, mis võimaldab jumalal olla kursis sellega, mis oli, on ja tuleb. Jumala kursisolek sellega, mis tuleb, teab jumal ette ILMA, et need oleksid ette määratud. Inimesel on vaba tahe otsustada mida ta teeb, jumal ei manipuleeri ja sellegi poolest ta teab ette, mida inimene otsustab. · ülim headus (kristlik)- ootus inimese suhtes ei ole selline, nagu enamikel jumalustel teistes religioonides, kes nõuab et talle toodaks ande või järgitaks tema seadust. Talle on tähtsam vastuarmastus inimese poolt ja selle vastuarmastuse ootamisega on probleem: inimesel ei ole lihtne mõista, mida tal on vaja teha jumala suhtes, kui see mida talt oodatakse, on armastus. Mida see vastuarmastus tähendab
Saladus ,,Saladuse" põhitees on, et me ise loome oma reaalsuse. ,,Saladus" annab meile võtme, kuidas seda kõige osavamalt teha. Raamatu peategelaseks on universaalne külgetõmbeseadus, mille sisuks on tõestatud teadmine, et sarnane tõmbab sarnast, meie mõtted ja tunded on justkui magnetid ja see toimib alati, hoolimata sellest, kas meie sellega arvestame või mitte. Aastatuhandete jooksul kinnitust saanud tarkused ei leia paraku aga tihtipeale kasutust, olgugi nad teada ja kättesaadaval.
ballasti planeedile. A: Tuleb välja, et neil ei ole prügi? D: Peaaegu mitte. Neil pole prügi, sest pole pakendeid ja majapidamisjäätmeid. Kui on midagi vaja ära visata, siis viiakse see vastavasse kohta, kus töötavad inuakid, kes aitavad selle algosakesteks lammutada. Seepärast polegi seal prügimägesid või ära- visatud asju. A: Hästi, aga kui keegi loobub viimast prügi selleks ettenähtud kohta ja lihtsalt viskab selle teele? D: Miks peaks keegi nii tegema? Ma pole kunagi taolist kuulnud. Sellel pole lihtsalt mõtet. A: Kas teil on masinad või mingisugused transpordivahendid? D: Midagi taolist. Väljaspool planeeti reisime sellistega, mida maalased nimetavad "lendavateks taldrikuteks" aga planeedi piires neile sarnaste aparaatidega kuid väikse- matega. A: Millist kütust te kasutate? D: Me ei kasuta kütust. See on midagi igiliikuri taolist. Need töötavad igavesti, ilma kütuseta, kuigi neisse on ehitatud midagi ringidetaolist vastassuunaliste poolustega
võimeline ja milleks mitte. Ent ainult hea ja kurja tundmine pole veel tõeline hüve, kui see ei vii hinge ravimisele (mõtestatud vaimne elu, hingesuuruse kasv). Sokrates väitis eneses rääkivat midagi jumalikku, mis andis näpunäiteid (kuues meel, südame hääl). Sokrates nägi jumalat kui isikustamata maailmamõistust, üleinimlikku tarkust. Seepärast vastandus ta täielikult käsitlusele, et maailmas pole midagi mõistuslikku. Sokrates pidas inimese peamiseks sihiks olla mõistuslik ja hea olend. Sokratese hinnangul elab hing kehast kõrgemal tasandil ning ta on igavene. Keha surma järel hing eraldub kõigest mateeriast ning läheb üle ideaalsesse maailma, igaviku maailma. Sokrates süstis tollastesse mõtlejatesse motivatsiooni jääda küsijaks, uurijaks ka siis, kui arvatakse end midagi teadvat. Esimesena tõstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise põhialusena esile. Seejuures on ta ka suur vooruste kuulutaja.
annaabi.ee 
