INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus
hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele) - Sõnastas raamatukogu kasutamise korra - Koostas kataloogide koostamise alused - Süstemaatilise kataloogi koostaja, hiljem ka alfabeetiline kataloog Friedrich Puksoo osa eesti raamatukogunduses Eesti raamatukogunduse rajaja, esimene raamatukogunduse õppejõud Eestis. Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja. Tuntuim raamat "Raamat ja tema sõbrad". uute kogude ja uut tüüpi kataloogide rajamine rahvusbibliograafiale aluse panemine kutseharidus ja kutsehuvide kaitsmine Raamatukogu ja varade evakueerimine, kaitsmine ja päästmine II Maailmasõja ajal Aleksander Sibula osa eesti raamatukogunduses 4
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal- kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija ;
Sissejuhatus Infoteadusesse Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus on teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. (infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest).
komplekteerimiskava koostamise põhimõtted ja teadusraamatukogude teadusinformatsiooni ning arhiiviraamatukogude rahvusteavikute hankimise finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ning finantseerimise otsustamise kord.) teadusliku sisuga informatsioon mis tahes andmekandjal. 21. Mis on rahvusteavik? (vt. Teadusraamatukogude ühtse..) eestikeelne, Eestis ilmunud muukeelne, välismaal ilmunud Eestit käsitlev ja/või eesti autoritega seotud teavik mis tahes andmekandjal 22. Rahvusraamatukogu määratlus/definitsioon raamatukogu, mis vastutav oma asukohariigis kõigis selles riigis ilmuvate teavikute kogumise ja säilitamise eest; võib tegeleda ka sundeksemplariraamatukoguna 23. Kõrgkooliraamatukogu määratlus/definitsioon Kõrgkooliraamatukogu on kolledži, era- või muu kõrgkooli üliõpilasi, õppejõude jt. töötajaid teenindav raamatukogu. 24. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid rahvusraamatukoguna
Kordamisküsimused Loe moodlest: Infoühiskonna arendamisest Eestis - veebileht ja arengukava 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3
Raamatukogude Assotsiatsiooni liikmeks (IATUL) · 1991 - alustati Eestis ilmunud tehnika- ja majandusalaste artiklite andmebaasi ETE loomist. 1996. a. lõpuks oli ETE-s 1315 kirjet koos referaatidega (aastad 1988-1996) · 1992 - seoses Eesti Tehnikaraamatukogu reorganiseerimisega ühendati Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguga Eesti Tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloogide kogud ning vastavad osakonnad; raamatukogule anti EV Valitsuse otsusega 16. septembrist Eesti tehnikakeskraamatukogu staatus; Tehnikaülikooli Nõukogu otsusega 20. oktoobril kinnitati raamatukogu põhimäärus · 1993 - 8. oktoobril avati energeetikateaduskonna raamatukogu; raamatukogu astus UNESCO Network of Associated Libraries - UNAL liikmeks ja Rahvusvahelise CDS/ISISe Kasutajate Assotsiatsiooni liikmeks · 1994 o seoses raamatukogu Lai t. 5 asuva hoone tagastamisega
Raamatukogundust eri aspektidest uurides, sarnasuste ja erinevuste leidmisel ning nende tõlgendamisel kultuuriliste, demograafiliste, majanduslike, hariduslike, ajalooliste, poliitiliste, sotsiaalsete või teiste faktorite taustal Kaasajal kasutatavaid seisukohti rahvusvahelisest raamatukogundusest on kujundanud oluliselt Joseph Z. Nitecki Michael Buckland (1992)on määratlenud 3 rahvusvahelisele raamatukogundusele omast tunnust: 1) Rõhuasetus kontekstil, st raamatukogu- ja infoteaduse kui nähtuse konteksti mitmekesisus; 2) Keelest, kultuurist, geograafilistest vahemaadest tulenevad praktilised raskused 3) Teadlik rõhuasetus võrdlusel (võrdlusmeetodi kasutamise vajadus ja oskus). Buckland rõhutab rahvusvahelise raamatukogunduse jaotumist teoreetiliseks ja praktiliseks, mille vahele tuleks nö lisada valdkonna standardimisega ja tasemeharidusega seonduvad küsimused. 3. Võrdlevad analüüsid raamatukogunduses.
Digikogud ja digitaalraamatukogud Mõisted, tähendused ja tüübid Kaasaja raamatukogu · Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda. Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest. Kaasaja raamatukogu
Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?) o Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) o Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo-, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine! 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? - raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele. 6. Nimeta tegevused kogude kujundamisel. o Kogude arenduspoliitika väljatöötamine o Kogude komplekteerimine valik ja hankimine o Kogude arvestus ja töötlemine o Kogude hoiustamine ja säilitamine (säilituskava ja ohuplaan)
tihedalt inimese ja tema käitumisega(intelluktaalse uudishimuga)Tehnika poolelt sai määravaks infotöötluse vahendite ehk arvutite kasutuselevõtt 20 sajandi II poolel. Teaduse poolelt mõjutasid eelkõige 19461948 ilmunud tööd küberneetikas ja matemaatilises infoteoorias. See oli periood, mil hakati rääkima informatsioonist kui teadusliku uurimise objektist. 2. Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust avav definitsioon? INFOTEADUS Infoteadus on noor teadus, mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust.; infoteadus tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega. 3. Mis on infoteadused? Too näiteid. Infoteadus on organismide infotöötlusprotsesse uuriv teadus. Infoteadusel on ühisosad: bioloogia, füüsika, arvutiteadus, sotsioloogia, psühholoogia. Infoteadusel on seosed: raamatukoguteadus, lingvistika, arvutiteadus, psühholoogia
korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) · kogu nende teavikute arv laadide (nt raamatud ja jadaväljaanded, mikrovormid, elektroonilised jadaväljaanded) kaupa, mida hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus (EVS-EN ISO 2789:2003) aga... · Kollektsioon mingite valikuprintsiipide järgi kogutud raamatud, esemed vm. kogude süsteem · kogude süsteem ühe või mitme raamatukogu omavahel seotud ja üksteist täiendavate koordineeritult koostatud ja kasutatav fondide kogum Kogu omadusi: · On üheaegselt nii materiaalne vara kui ka inforessurss; kompleksne segu trükistest, audiovisuaalsetest materjalidest, multimeediast, ja e-väljaannetest · On suhteliselt püsiv ning seostatud tervik talle ainuomase koostise, kasutajaskonna, ajaloo ja tulevikuvisiooniga
teadmistele ja vaiketeadmistele tuginedes ka uusi, innovaatilisi teadmisi. Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt. Informatsiooni hankimise protsessis võib infoallikaks olla mõni inimene, kes informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. inimesed teavikud esemed inimestevaheline suhtlemine eksperdid ehk asjatundjad informatsiooni hangitakse teistelt inimestelt kas suulise vestluse või kirjaliku suhtlemise teel Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. Alginformatsioon ja vahendatud teave Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad, teaduslikud artiklid jne). Vahendusdokument on dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused
auviste ja elektrooniliste teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute riiklik hoiustamine, kaitse ja säilitamise tagamine. Sundeksemplari seaduse nõuete rikkumine. Trükise, auvise või elektroonilise teaviku sundeksemplari loovutamise kohustuse eiramise eest, samuti trükisele, auvisele, elektroonilisele teavikule või sundeksemplarile esitatava nõude eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. Eesti sundeksemplari kogumise süsteem Eesti on korraldanud oma sundeksemplaride kogumise süsteemi sarnaselt Põhjamaadega, kus sundeksemplarina säilitatakse
orienteeritud inforessursside kogum – Omandatud kasutusõigusega teavikud laadide kaupa. Neid hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina. 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? soovitud koostisega kogu loomine, korraldus ja arendamine vastavalt raamatukogu eesmärkidele 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... laadi ja kasutuse järgi 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? Kogude kujundamine peab vastama raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele 6. Nimeta tegevused kogude kujundamisel. arenduspoliitika väljatöötamine komplekteerimine – valik ja hankimine arvestus ja töötlemine hoiustamine ja säilitamine
Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? (https://www.riigiteataja.ee/akt/76507) Tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded? Kogude komplekteerimine ja töötlemine Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike (bibliograafia-, täistekst- ja muude) andmebaaside loomine ja pidamine Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine Teatmebibliograafilise töö korraldamine 7. Mis organisatsioon on IFLA ? IFLA – Rahvuvaheline Raamatukoguühingute ja -Institutsioonide Liit
· Tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. · Informatsioon on eelkõige mingilkandjal fikseeritud kirjeldus, arutlus, käsitlus vms, aga ka suuliselt edastatav ja vastuvõetav sõnum. 7. Mis on infoallikas? · Informatsiooni säilitamise koht, objekt. 8. Kuidas infoallikad jagunevad? · Inimesed · Teavikud · Esemed 9. Mis on teavik? · Materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon 10. Mille järgi teavikud jagunevad? · Publitseeritud o Trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart vms [paberil]) o Elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) o Audiovisuaalsed teavikud (helisalvestised, filmid videod jms) 1
informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. 7. Kuidas infoallikad jagunevad? Infoallikad jagunevad: inimesed , teavikud , esemed Inimesed infoallikana: inimestevaheline suhtlemine , eksperdid ehk asjatundjad , informatsiooni hangitakse teistelt inimestelt kas suulise vestluse või kirjaliku suhtlemise teel Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 8. Mis on teavik? Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 9. Mille järgi teavikud jagunevad? Teavikud võib jaotada: 1. publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) , elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) 2. publitseerimata (käsikirjalised materjalid)
Eesmärkide täitmiseks on ühing välja andnud erinevaid teavikuid ja on koosolekuid korraldanud, et lubada inimestel pidada diskussioone ja rääkida kaasa probleemide lahendamisel. Ühingus võivad kaasa lüüa üksnes eriala professionaalid, aga ka eriala õpilased, koostöö firmad, arendavad firmad, tütar firmad. Liikmemaksud on erinevalt tüüpidest erinevad, õpilasele on kõige odavam, $40, tütar firmadele aga kõige kallim, $800. Euroopa kontekst selles oleks, et ta juhib infoteaduse huvilisi ja akadeemikuid Euroopas ja on ka osa ülemaailmsest ASIS&T-st. Nende eesmärk on suurendada infoteaduse ja tehnoloogiaga seotud valdkondades ideede vahetust ja häid kogemusi professionaalide, uurijate ja õppejõudude vahel. Euroopas asutati ASIS&T 1993. aastal, mil muudeti Põhja-Euroopa üle Euroopaliseks mõisteks. Täites avalduse, et saada liikmeks, ja märkides Euroopa aadressi, siis ollakse automaatselt ASIS&T-EC liige
Eesmärkide täitmiseks on ühing välja andnud erinevaid teavikuid ja on koosolekuid korraldanud, et lubada inimestel pidada diskussioone ja rääkida kaasa probleemide lahendamisel. Ühingus võivad kaasa lüüa üksnes eriala professionaalid, aga ka eriala õpilased, koostöö firmad, arendavad firmad, tütar firmad. Liikmemaksud on erinevalt tüüpidest erinevad, õpilasele on kõige odavam, $40, tütar firmadele aga kõige kallim, $800. Euroopa kontekst selles oleks, et ta juhib infoteaduse huvilisi ja akadeemikuid Euroopas ja on ka osa ülemaailmsest ASIS&T-st. Nende eesmärk on suurendada infoteaduse ja tehnoloogiaga seotud valdkondades ideede vahetust ja häid kogemusi professionaalide, uurijate ja õppejõudude vahel. Euroopas asutati ASIS&T 1993. aastal, mil muudeti Põhja-Euroopa üle Euroopaliseks mõisteks. Täites avalduse, et saada liikmeks, ja märkides Euroopa aadressi, siis ollakse automaatselt ASIS&T-EC liige
Märkssõna võimaldab otsida teemat, aga sõnaotsing on laiem. Sõnaotsinguga leiad iga sõna autorite, pealkirjade, ilmumisandmete, märkuste ja märksõnade hulgast. Sõnaotsingut tuleks kasutada nende kirjete puhul millel pole märksõnu. Märksõna tuleks kasutada juhul, kui teada on teema, aga puudub selgetähenduslik sõna. 5. Mis on Liitotsing? Milliste tunnuste abil saab otsingut sooritada ja/või täpsustada/piirata? Liitotsing on teaviku otsing, mis võimaldab ksutada kuni kolme välja. Otsingut saab täpsustada keele, tarviku laadi, eksemplari asukoha ja ilmumisandmete järgi. 6.Millise käsunupu abil saab raamatut tellida? Millised andmed tuleb tellimiseks sisestada? TELLI käsunupu abil saab teavikuid tellida ja järjekorda panna. Sisestada tuleb raamatukogu kust soovid tellida, laenutuspunkt, vali teaviku eksemplar ja oma kasutajatunnus ja salasõna, sellisel juhul rohkem andmeid ei küsita. 7
Statistilised numbrid näitavad millises vanusegrupis on kõige enam laenutajaid- kas enamasti laenutavad õpilased või külaelanikud. Vastavalt sellele saab jällegi kirjandust valida. Läbi statistiliste näitajate õpib raamatukoguhoidja oma külastajate vajadusi rohkem tundma. Järgmine kasutajate rühm on lugejad, antud töö kontekstis on nendeks õpilased, õpetajad ja koolitöötajad. Nemad saavad programmi abil otsida huvi pakkuvat teavikut, pikendada interneti teel käesoleva teaviku tagastustähtaega. Kolmas kasutajate rühm on teised raamatukoguhoidjad. Programm soodustab raamatukogude vahelist koostööd, sest selle abil on võimalik vaadata infot teavikute kohta, mida oma raamatukogus pole ning neid siis tellida teisest raamatukogust. 8 3.3 Laenutusprogrammi kasutamise protsess Laenutus soov Lugeja tuleb raamatukokku
4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: … Rahvaraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud Teadus- ja erialaraamatukogud Lisaks: Eriraamatukogud 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded? Kogude komplekteerimine ja töötlemine Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike (bibliograafia-, täistekst- ja muude) andmebaaside loomine ja pidamine Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt Kujundada lastes juba varases eas lugemisharjumus ja seda arendada; Toetada nii individuaalõpet ja iseseisvat hariduse omandamist kui ka ametlikku
Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti raamatukogusid ning on samal ajal ka kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu tegevust finantseerib riigieelarve Kultuuriministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel (Talihärm, 2013). 4 3.2.2 Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Hoiuraamatukogu ülesanne on säilitada üleriigilist vähekasutavate trükiste kogud, vahendada vahetuskogu teavikuid raamatukogudele ja teenindada nägemispuudega lugejaid. Vahetuskogusse võetakse raamatukogudelt, teistelt asutustelt ja eraisikutelt neile ebavajalikke trükiseid (Talihärm, 2013). 3.2.3 Eesti Pimedate Raamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi, kellel on võimalik endale koju tellida
maailmas. 1940- 1991 Nõukogude võimu kehtestamisega tuli hakata süstemaatiliselt komplekteerima nõukogude kirjandust. Ülikooli raamatukogust sai Lõuna-Eestist kokkukorjatud keelatud kirjanduse laopaik. Saksa okupatsiooni ajal oli nõukogude kirjandus keelatud ja kõike tuli otsast alata ja raamatud ümber klassifitseerida. F. Puksoo tegutses ülikooli raamatukogus kuni 1944. aastani, osales 1941 ja 1944 kogude evakueerimistöödel Tartust ning hoolitses ülikooli raamatukogu töölerakendamise eest okupatsioonidevahelisel ajal. 1944. aastast toimus siis ,,vabastamine" ja taas kehtestus nõukodude võim, seekord pikaks ajaks. 1945. aastal arreteeriti Puksoo NKVD poolt ja ta viibis kuni 1954. aastani vangilaagrites. Talle pandi süüks koostööd Saksa okupatsioonivõimudega. Raamatukogu juhatajaks määrati Karl Weltmann. Muu raamatukogu koosseis jäi samaks väikesearvuliseks töökaks kollektiiviks
................................59 Joonis 23 Töötajate registri kontseptuaalne klassidiagramm....................................................61 Joonis 24 Klientide registri kontseptuaalne klassidiagramm....................................................63 Joonis 25 Arvete registri kontseptuaalne klassidiagramm........................................................65 Joonis 26 Konto registri kontseptuaalne klassidiagramm.........................................................67 Joonis 27 Teaviku registri kontseptuaalne klassidiagramm......................................................69 Joonis 28 Teenuste registri kontseptuaalne klassidiagramm....................................................71 Joonis 29 Tellimise registri kontseptuaalne klassidiagramm....................................................73 Joonis 30 Koostööpartneri registri kontseptuaalne klassidiagramm.........................................75 Joonis 31 Laenutamise registri kontseptuaalne klassidiagramm..........
lahendusi. Allikad: sotsiaalmeedia, teadusuuringutes kasutatavad seadmed, mobiiliseadmed, sensortehnoloogia. Suurandmete omadused: struktureerimata, erinevat tüüpi, asuvad erinevates kohtades, kättesaadavad reaalajas. Suurandmete analüüsime on metoodiliselt keerukas: kasutatakse spetsiifilisi meetodeid ja tarkvara. “Avastav” analüüs: milliseid mustreid, struktuure ja trende andmed sisaldavad. Kaasaegne infoteadus on interdistsiplinaarne sidusvaldkond täppisteaduste, tehnikateaduste ning sotsiaal- ja käitumisteaduste vahel. Kaasaegne infoteadus tegeleb infost ja tehnoloogiast küllastunud ühiskonna mõtestamise ja praktiliste probleemide lahendamisega. Lapsepõlve sotsioloogia - üks nooremaid sotsioloogiaharusid Laps on tabula rasa (valge leht), arengut kujundab keskkond ja ka geenid. Laps on haavatav ja sõltuv, täiskasvanud on vastutavad. Laps on sellegipoolest aktiivne sotsiaalne toimija.
Infosüsteemid ja -võrgud. I Etverk 1. Määratleda 1-2 lausega süsteemi mõiste. Tuua süsteemi näiteid loodusest, inimühiskonna korraldusest, tehnikast, infotöö valdkonnast, igast üks näide. Kirjeldada neid süsteeme lühidalt, kasutades süsteemiteooria põhimõisteid. Süsteem on elementide ja elemendivaheliste suhete terviklik kogum. Süsteemi olulised omadused on mitteamorfsus ja terviklikkus. Tjuhtini järgi võib süsteemide koostises eristada kuut eri liiki osiseid: elemendid, omadused, sidemed, suhted, seisundid ja faasid, erilised arenguetapid. Süsteemi näited inimühiskonna korraldusest - majanduses tegeletakse palju konkreetsete süsteemidega. Siinkohal võib näitena tuua teatud ettevõtte töötajaskonna alluvussüsteemi ja palgasüsteemi, mida rakendatakse töötajaskonna eri rühmade töö tasustamisel. Süsteemid on põhimõtteliselt iseseisvad nin g seotud inimestevaheliste suhetega ja on seatud neid suhteid kuidagiviisi korraldama, teatavas suunas
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogundus ja infoteadus R12 Anu Käärik KIRJASTUSTEGEVUS ja RAAMATULEVI EESTIS AASTAIL 1940- 1944 Referaat Juhendaja: M. Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend..............................................3 2
muud dokumenteerimist käsitlevad õigusaktid Kordamisküsimused dokumendihalduse aluste eksamiks 1. Mis on dokumendikäitlus? Dokumendikäitlus salvestiste pidev ja süstemaatiline kogumine ja töötlemine hoiu, liigitamise, otsingu, kasutamise või edastamise jaoks. 2. Kes oli Paul Otlet ja mis on tema tähtsus dokumentide organiseerimise ajaloos? Belgia visionäär, jurist ja rahuaktivist. Üks neist, keda võib pidada infoteaduse `isadeks'. Süstemaatilise biblioloogia rajaja. 3. Mis on dokumenteerimine? Tegeliku sündmuse, nähtuse, idee või struktuuri täpne kirjalik jäädvustamine, mis toimub kirjeldatava asja tingimustel. 4. Mis on arhiiv? Asutuse või isiku dokumentide terviklik kogu. Hindamine on avaliku arhiivi tegevus, mille eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus. 5. Mis on sari? Korrastusüksus, mis ühendab funktsiooni-, liigi-, sisu- või muu tunnuse
KordamiskÜsimused aines SidusinfotÖÖstus 2009 kevad 1. Miks on oluline aasta 1972? 1972 alustas Lockheed i Dialog kommertsteenuse pakkumist sidusandmebaasidest. Uus tÖÖstusharu oli sÜndinud sidusinfotÖÖstus (online information industry). Siia kuulub kõik, mis puudutab infotootmist e keskkonnas: andmebaasid nii vahendus kui täistekstinfot pakkuvad, ajakirjad, raamatud, teatmeinfo jpm. Samuti kuulub siia otsivõimaluste ja keskkondade arendamine elektroonilises keskkonnas sidusotsingu areng. 2. Nimetage sidusotsingutööstuse sektorid (4 üldist ja omakorda sisupakkujate jagunemine) ning iseloomustage neid põgusalt. sisu pakkujad: kirjastused (elektroonilised ajakirjad, raamatud) Saab leida: *teemavaldkondade ja tähestiku järgi; *ajakirjanumbrite sisukordi sirvides; *erinevate otsitunnuste alusel otsides. Andmebaasitootjad Kujunemist vaadeld
Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis. Jüri Anti andmeil (Postimees, 30. jaanuar 1999, l. 6): 5. septembril 1939 andis peaminister Kaarel Eenpalu ministritele Ants Oidermaale, Karl Selterile ja Nikolai Viitakule salajase korralduse, milles teatas, et sise- ja välispoliitilise teabe edastamist hakkab reglementeerima tsensuur. Ajalehed võisid sõjast ja välispoliitikast edastada ainult ETA vahendatud sõnumeid, kusjuures ETA direktor pidi siseinfo kooskõlastama Riikliku Propaganda Talitusega, välisinfo aga välisministeeriumiga, RPT ja välisministeerium pidid omakorda info kooskõlastama sõjavägede staabiga. I Vastastikuse abistamise pakt N.Liidu ja Eesti Vabariigi vahel sõlmiti 28. septembril 1939. 11. oktoobril 1939 keelati Sisekaitseülema otsusega Sofias ilmuva venekeelse ajalehe Nasha Gazeta toomine Eestisse põhjendusel, et selles halvustatakse olukorda meile sõbralikus naaberriigis. Eestis leitud 11. ja 25. septembril ilmunud ajalehenumbrid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
