Informaatika I Scratch Arvu ära arvamine (0)

Bioloogia
Elu omadused
1. Elusorganismidel on  rakuline  ehitus
2. Keeruline organiseeritus
3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga
o Hingamine, toitumine, eritumine jne
4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond.
5. Paljunemine
o Suguline
o Mitte suguline (pole vaja sugurakke)
6. Kasvamine ja areng,  vananemine  ja surm
7. Pärilikkus ja muutlikkus
8. Reageerimine keskonna muutustele,  kohanemine
9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon
Eluslooduse organiseeritus
1. M
  olekulaarne tase 
NT: DNA  molekul
a. Organellid:  kromosoomid ,  membraan , kloroplastid  jne
2. Rakutase
a. Kõik eluomadused olemas
a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne)
a.ii. Organ – mass, süda, kops , aju (taimedel juured, leht jne)
b. Loomadel: elundkonnad – nt  hingamiselundkond
3. Organismi tase
a. Toimub organismi talituse reguleeriminepüsiv  sisekeskkond
b. Hormoonide abil – humoraalne  regulatsioon  (NT: kilpnäärme  hormoon , 
neerupeane hormoon jne)
c. Loomadel: närvisüsteemi abil – NEURAALNE  REGULATSIOON
4. Populatsiooni tase
a. Ühte liiki, samal ajal, ühisel alal
a.i. Nt: nurme  nukud aasal
5. Liigi tase
a. Nt: hall hunt
6. Ökosüsteem
a. Nt: vihmamets,  raba  (6000-8000a vana)
b. Kui inimene ei puutuks, siis võin ökosüsteem kesta sadu aastaid
c.  Elukooslus  (kõik liigid kes seal elavad) + eluta kooslus
7. Biosfäär
a. Kogu planeeti ümbritsev elu sisaldav kiht
Organismide geeniline koostis
Keemillised elemendid jagunevad:
1.  Makroelemendid
a. O – hapnik
b. C – süsinik
c. H – vesinik
d. N – lämmastik
e. S – väävel
f. P – fosfor
2. Mikroelemendid
a. Tähtsamad:
a.i. Ca – kaltsium
a.ii. Fe – raud
a.iii. Mg – magneesium
a.iv. Na – naatrium
a.v. K – kaalium
Keemilised ühendid
1. Anorgaaniline ühend
a.  Vesi, mineraal   soolad
2. Orgaanilised ühendid
a.  Valgud
b. Rasvad ehk lipiidid
c. Süsivesikud
d. Nuklehiid happed
d.i. DNA
d.ii. RNA
Vesi H2o
Rakkude põhivedelik
Omadused: 
1. Universaalne lahusti
2. Molekul on polaarne
3. Võime moodustada H- sidemeid
4. vee molekulid on omavahel vesiniksidemetega seotud (kõrge  aurustumis  soojus)
5. Hea  soojusjuht , (soojeneb ühtlaselt)
6. MAX tihedus 4 kraadi juures
Vee ülesanded:
• Ainete  lahustamine , lahust. Ainete tp. (rakus, organismis) NT glükoos
• Loob keskkonna Reaktsioonide toimumiseks
o Nt: tärklise lagunemine glükoosiks
• Tagab raku/organismi sise keskkonna stabiilsuse
o Nt: raku siserõhkraku kuju
• Kaitseb nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest
o  Kuumenemise  puhul:  higistamine
o Transpiratsioon: vee  auramine  lehtede kaudu
• Vesi on paljudele  organismidele kelle elukeskonnaks on vesi
o Nt: ahven
• Vesi on fotosünteesi lähteaine
Mineraalsoolad
Jaguneb: 
1.  Tahked
a. CaCO3
b. Ca2(PO4)2
c. Mg – soolad
c.i. Nt: luudes
c.ii.  Lubikoda
c.iii. Lubiskelett korallidel
2. Lahustunud
a. Katioonid
a.i. Ca+2 (vere hüübimine), lihasrakkude lõtvumine
a.ii. Fe3+, Fe2+ (hapniku transport)
a.iii. Na+, K+ - närviimpulside liikumine
a.iv. Mg2+ - klorofülli koostises, kromosoomides
a.v. NH +
4  - eritumisprotsess
b. Anioonid 
b.i. Cl-1 – raku siserõhu segul
b.ii. H
-2
2PO4  – energia ülekanne
b.iii. HPO -2 
4 – kilpnäärme hormoonis
Süsivesikud ehk  sahhariidid
Molekul koosneb süsinikust (C), vesinikust(H) ja hapnikust(H)
Jagunevad:
1. MONOSAHHARIIDID –  molekulis (3-7) 5-6 C aatmonit
a. Glükoos – C6H12O6 ÕPI PÄHE (nt õpik lk 29!!!!)
b.  Fruktoos  - C6H12O6 maitse poolest  magusam  kui glükoos
c.  Riboos  ja desoksüriboos
2.  Oligosahhariid : liitsuhkrud (molekul 2-10 monosahh. Jääki
a. nt: maltioos=glc+glc
b.  sahharoos  = glc+fru (roo suhkur)
c. laktoos – piima suhkur
3. POLÜSAHHARIIDID: molekul koosneb rohkem kui 10-st monosahhariidi jäägist
nimetatakse BIOPOLÜMEERIDEKS – koosneb MONOMEERIDEST
nt: tärkils, glükogeen, tselluloos , kitiin
Sahhariidide ülesanded:
1. Ehituslik ülesanne ja kaitse ülesanne
a. Polüsahhariid (kitiin kest)
a.i. Seene raku  kestas  ja putuka välisskeletis
a.ii. Tselluloos (on taime raku kestas)
2. Energeetilne ülesanne ja  varuaine  ülesanne
a. Nt: Universaalne energiaallikas
a.i. Glükoos (loomne)
a.ii. Glükogeen (Loomne)
a.iii. Tärklis (taimedel)
Lipiidid
Koosnevad:
1.  Alkohol
a. –OH
2. Rasvadest ja hapetest
1. Lihtlipiidid (neutraalsed rasvad)
a. Glütserool + 3 rasvhappe jääki( ainult üksik sidemed) (nt sea  rasv )
2. Liitlipiidid
a. Glütseroolist + 2RH-jäägist+mingi muu happe jääk
a.i. NT fosforlipiid
a.ii. Glükolipiid
3. Vahad
a. Teine alkohol
a.i. Nt. Mesilas  vaha
a.ii. Taimsed vahad
4.  Steroidid
a. Sugu hormoonid
b. Kolesterool (põhjustab infarkti)
Ülesanded: 
1. Energeetiline ülesanne ja energia varu
a. nt: Lihtlipiidid (õlid, rasvadrasvkude)
2. ehituslik ülesanne ja kaitse ül
a. nt: fosforlipiid (raku kudedes) kaitseb vee aurustumise eest taimedel
3. bioregulatsioorne ülesanne
a. nt: suguhormoonid
b.  vitamiinid
valgu  struktuurid
1. järku struktuur –  primaar  struktuur
a. kõikides  molekulides
b. on aminohappete jääkide järjekord molekulis
2. järku struktuur – sekundaaene struktuur (pepiidside)
a. keerdub või voltub (vesinik sidemed)
b. nt. Ämbliku võrgu niit , siidi niit, juuksed
3. järku struktuur – tertsiaarstruktuur, tekib kui II molekul „kägardub“ kokku
a. kerajas e. Gloobu
a.i. nt. Kanamuna valge
a.ii. vereplasma valgud
b. niitjas e. Fibrill
b.i. nt. Lihasvalgu  rakud
b.ii. fibriin
4. järkustruktuur – tekib kui mitu III järku struktuuriga osast ühineb
a. nt. Hemoglobiin Fe3+ hoiab neid koos (kompleks)
b. klorofüll  Mg2+ hoiab koos
denaturatsioon  – nähtus kui valgu molekul kaotab oma kõrgemad järku struktuurid
• tegurid: 
o normaasest kõrgen temperatuur
o mehhhaaniline tegur (muna praadinime või lahustamine)
o happeline keskond (piim)
o ultraviolet kiirgus (kõrvetamine)
renaturatsioon  – nähtus kui valgumolekul taastab oma kõrgema järku struktuuri
DNA
DNA  nukleotiid  koosneb: 
• Monosahh.- desoksüriboos ( 5C) 
• N- alus : T- tümiin
                A- adeiin
   
  G – guamiin
                 C –tsütosiin
• Fosforhappejääk : 
inimesed u. 990 mm
 u. 3 mld. Paari (nukleotiidid) 
DNA molekuli struktuurid
1) Prim.str nukleotiidide (-jääkide) järjekord DNA ahelas. 
2) Sekundaar str. – biheeliks  kaks primaarstr. Nukleotiidi  ahelat  on teineteise ümber 
keerdunud 
3) Kehtib  KOMPLEMENTAARSUS- Lämmastik alused moodustavad teineteisega 
ruumiliselt sobivaid paare .
4)
RNA – ribonnukletiinhape
RNA nukleotiit koosneb:
1.  Monosahhariid (riboos: 5 süsinikku)
2. Lämmastiku alus:
a. A – adeliin
b. G – guamiin
c. C – tsüosiin
d. 7U – uratsiil
3. Fosfaat rühm (P)
RNA molekuli ehitus:
• Enamasti ainult primaar struktuur – nukleotiidide (jääkide) järjekord ahelas
• Nt. AAUUGCUACC
• Erand: transpordi RNA (omab osalist skundaarne struktuur) nim. Ristikulehe 
kujuline
i. A=U
ii. G=C
RNA ülesanded:
• Päriliku  realiseerimine  (elluviimine)valgu molekul
• DNA molekul (Tuum)

valk (tsütoplasma)
• 3 tüüpi RNA milekule
• Trantsport RNA (tRNA)
• Informatsiooni RNA (mRNA)
• Ribosoomi RNA (rRNA)
Raku ehitus ja talitlus
Tsütoloogia
Uurib raku ehitust, kuidas see toimib jne.
R. Hook  (1665) – esimene kes uuris ise tehtud microskoobiga raku kesta ning ehitust
Cellula –  rakk  (ladina keeles, kasutusele võttis Hook)
A. Van  Leeuwenhoek  – vaatles esimesena elusrakke, kirjeldas mitmesuguseid 
mikroorganisme  (algloomi, vererakke)
1848a. – rakuteooria põhiseisukohad
• M. J. Sschleiden
• Th. Schwavnn
• R. Vizchow
Rakuteooria põhiseisukohad:
• Kõik organismid koosnevad rakkudest
• Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud
• Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel
Ühikud mida kasutatakse rakkude juures:
• 1 mm ( mikromeeter ) – 1*10-3mm=0,001mm
• 1nm=1*1o-6mm
• 1pm=1*10-9mm
Rakuehituse põhjal jagunevad:
• Päristuumsed organismid
a) EUKARÜOODID (omab tuuma)
a.i) Nt. Taimed, loomad, seened.
•  Eeltuumsed organismid
a) PROKARÜOODID (tuum puudub, DNA tsütoplasmas)
a.i) Nt. Bakter
Päristuumne rakk
Tuuma ehitus:
1.  Kahekihiline  tuumamembraan
2.  Poorid  AV tuuma ja tp vahel
3. Tuumake ( tumedad  alad raku tuumas)RNA molekul, uued ribosoomid
4. Kromatiin (-aine) – DNA molekule, RNA molekule, valgud
Kromosoomid: 
1. Nähtavad raku jagunemise ajal (joonis lk 55)
2. Ehitus (lk 55)
a. 1 või 2 DNA molekuli (reeglina 1)
b.  HISTOONID  – kromosoomi valgud (terava kujuga et biheeliks saaks selle 
ümber keerelda) – pakivad DNA molekuli kokku, Kaitsevad DNA molekule
c. NUKLESOONID – 8 histooni + DNA biheeliks
d.  Kromosoomistik – kariogramm
d.i. Homoloogilised kormosoomid on (paarilised) ühesuguse kuju ja 
suurusega kromosoomid mis sisaldavad samu tunnuseid ja 
ülesannedeid
Rakus võib olla...
1.  Kahekordne kromosoomistik homoloogne. Kromos. Paarid
a. DIPLODINE 2n
a.i. Nt in: närvirakk – 2*23 kromos
a.ii.  Naharakk – 
2. Ühekordne kromosoomistik üksikud kromosoomid
a. HAPLOIDNE (n)
a.i. Inimese munarakk – 1*23 kromos
a.ii. Sperm – 1*23 kromos
Ehitus. 
1.  Fosfolipiidid  – 2 kihti
2. Valgud
3. Kolesterool
4. Oligosahhariid
Ülesanne
1. Ainete valguline tp. Rakku välja
a. Passiivne
a.i. Nt. Difusioon – O2, CO2
a.ii.  Osmoos  – H2O
a.iii. Tp. Kanali kaudu - glc
b. Aktiivne – vajab energiat
b.i. Nt. Tp, valgud... – vitamiinid
2. Endotsütoos
a. Nt, õgirakud
3.  Retseptorvalgud  – vahend infot raku ja kk vahel
4. Seob rakud kudedeks
5.

Document Outline

• Elu omadused
• Eluslooduse organiseeritus
• Organismide geeniline koostis
  • Keemilised ühendid
    • Vesi H2o
    • Mineraalsoolad
    • Süsivesikud ehk sahhariidid
• Lipiidid
• DNA
  • DNA molekuli struktuurid
• RNA – ribonnukletiinhape
• Tsütoloogia
• Päristuumne rakk
  • Tuuma ehitus:
  • Kromosoomid: