SÜDAMEINFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned;
INFARKT Koostajad: Mairis Õispuu ja Kadri Lebedev Mis on infarkt? § infarkt on pöördumatu südamelihase kahjustus. § Infarkti tagajärjel teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu. § verevoolu katkemise põhjustab südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. § infarkti sümptomiks on valu rinna piirkonnas. Tekkepõhjused Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: § südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid. § embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned. § veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist. Sümptomid
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI
autonoomse närvisüsteemi või endokrinoloogilise süsteemi töö omapärad.Tahhükardia on sage ärevushäirete sümptom. Terve südame korral tahhükardiat ei ravita.Tahhükardia võib olla ka südame teatud haiguslike seisundite sümptom. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Üle 90 löögi minutis Bradükardia ehk südame madal löögisagedus alla 60 löögi minutis. Tagaseina infarkti puhul, müokardi infarkt, müksödeem Tsüanoos Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades, sõrmedes ja varvastes, nimetatakse akrotsüanoos.Südamepuudulikkuse, kopsuemfüseemi korral. Düspnoe-kellel esineb?
ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Skleroos-ahenemine. Natokinaas- puhastab veresooni (hiina oma) Veresoonte lupjumise mehhanism: LDL ühineb raku jääkainetega, Ca ioonide ja fibriiniga ( valk verehüübimiseks). Ladestused kleepuvad veres seinale, vähendades valendikku. Keha kasutab veresoone sisepinna põletikust tingitud mikrovigastuste ,,parandamiseks" kolestorooli koos eelnevate ainetega. Veresoone elastsus väheneb, diameeter väheneb ja võivad tekkida paksendid ja trombid. Paradoks: mida nõrgem pump või vähene liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud). Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant. Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju
Halb mõju tervisele on vähesel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustamata toitumisel ja riskikäitumisel (alkohol, tubakas, narkootikumid, hasartmängud, vead liiklemisel). Tervist tugevdab õige toitumine. Sööge mitmekesist toitu, säilitage normaalne kehakaal, valige rasvavaesed toidud, eelistage köögivilja, puuvilja, teravilja toite, suhkrut ja soola tarbige mõõdukalt. Peamised vale toitumisega seotud haigused on rasvtõbi, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südame infarkt ja vähktõbi. Kui ollakse rasvunud tuleks kindlasti kehakaalu langetada, selleks suurendage kehalist aktiivsust, sööge rasvavaeseid toite, tarbige vähem suhkrut ja maiustusi ning ärge liialdage alkoholiga. Lapsevanemad ja kool peaksid lastele õiget toitumist õpetama juba varakult, kuna siis ei kinnistu lapsel halvad harjumused, millest on hiljem raske vabaneda. Kehaline aktiivsus on organismile väga kasulik. See tugevdab meie töövõimet, parandab meeleolu ja tugevdab psüühikat
liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel. Suhteliselt harvad kuni 40 aastaste seas. 35-40 aastate seas äkksurm seotud kaasasündinud südamehaigustega. Südamehaigusega indiviidi äkksurma risk kõrge tugeval kehalisel koormusel. Äkksurma põhjused: hüpertroofiline kardionüopaatia. Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus, stenokardia, ebatavaline väsimus, teadvusekaotushood, rütmihäired. Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps
Aastasel 23, 12 a 40 ml, 13-16 55-60 ml. Südame minutimaht on verekogus, mida süda 1 minutiga välja pumpab. Minutimahu suurus võrdub löögimaht korda löögisagedus. Süda ei tühjene verest tsüstoli ajal kunagi täielikult. Südamesse jääb alati umbes 50-70 ml verd. Seda nim. südame jääkmahuks. Südame puudulikkuse nähud · Rütmi kiirenemine · tekib tsüonoos (naha ja limaskestade siniseks muutumine) hapniku kogus veres väheneb. Huuled, käed · hingeldus koed ei saa piisavalt hapnikku, süda ei jõua nii palju verd pumbata Vastsündinul on löögisagedus 120-140, täiskasvanul 70-80, 5aastasel 95-100, 10-14 aastasl 75-90, 15-18 aastasel 65-75. Löögimaht vastsündinul 2,5-3. Löögimaht 1.aastasel 10 ml, 7.aastasel 23-25ml, 12 aastaselt 40ml, 13-16 vanuses 55-60ml, täiskasvanul 60-80ml. Täiskasvanu löögisagedus sõltub mitmest asjast. Sümpaatiline NS.
5. PÕLETUS Põletused tekkivad tavaliselt kokkupuutest lahtise tulega (tulekahjud), kokkupuutest tuliste esemetega (pliit, ahi), tulise vedeliku sattumisel kehale (supp, tee) või päikesepõletus (suvel). Need on termilised põletused. Põletused võivad olla veel keemilised (happed ja alused), ning radioaktiivsed. Põletuse puhul on oluline: · Haava sügavus · Haava suurus · Põletuse sügavus Põletuse sügavus · I Aste kahjustatud ainult epidermis, naha alused veresooned laienenud, ohtlik 85% tegu on punetava nahaga · II Aste epidermis irdub, veresooned läbilaskvad plasmale tekivad villid, ohtlik 30% · III Aste sügav naha kahjustus, pind must või valge, ohtlik 10% · IV Aste sügav kudede kahjustus, ohtlik 1% söestunud Kergemate põletuste esmaabivahend on külm vesi. Põletuskohale tuleb lasta joosta 1520 minutit külma vett, kuni valu kaob ja põletuskolle väheneb.
o Haigutamine ja õhu ahmimine o Teadvusetus Südameseiskus. 11. Millised on šoki põhjused? Põhjused • Välimine verejooks, • sisemine verejooks, • põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma Valu Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. •
Verevoolu aeglustumist soodustab ka arterioolide ahenemine, mis omakorda soodustab agregatsiooni. · Kujunenud agregatsiooni aeglustab, histamiin laiendab arterioole ja kiirendab verevoolu kapillaarides, mis soodustab erütrotsüütide massi väljaviimist kapillaaridest. STAASI TAGAJÄRJED · võib olla reversiivne protsess kui põhjuse kõrvaldamisel verevool kapillaarides taastub · Ohtlikud staasid peaajus, südamelihases ja neerukoes võimalik infarkti teke · Krooniline staas parenhüümorganites rakkude atroofia ja sidekoe vohamine, kujuneb organite tihkenemine e. induratsioon · Tagasipöördumatu e. irreversiivne veresoonte seinte ja vere ulatuslikemate kahjustuste korral, verevool kudedes katkeb, tekib nekroos Kahhektiline turse- Kahhektilised e. näljatursed- difuussed tursed, keerulise geneesiga. Teke seotud veres kujuneva hüpoproteineemiaga, kudedes tekkivate ainevahetushäirete ja mineraalainete sisalduse muutustega
struktureeritud kehalised harjutused, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne KA on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega liikumine, mida seostatakse tervise tugevdamisega ning haiguste ärahoidmisega. KA on seotud tervise kõigi aspektidega (füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervisega). Mõõduka intensiivsusega KA vastab energiakulule, mida nõuab hoogne kõndimine, kaasneb kerge hingeldus ja soojatunne. Suure intensiivsusega KA vastab energia kulule, mida nõuab aeglane sörkjooks, kaasneb hingeldamine ja higistamine. Kehaline võimekus e. valmidus e. tublidus võime end üle pingutamata tulla toime kehaliste liigutustega, mida läheb tarvis igapäevases elus (kodused toimetused, trepist üles minek, ka sportides).Kehalise aktiivsuse tasemed:Mitteküllaldane tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga tervisele
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud. Oluline lüli hemostaasi ja üldise vere hüübimise kompleksis. Normaaltingimustes on trombotsüüdid veres inaktiivsed, kui nad aga puutuvad kokku õhu, mõnede mürkide või veresoone sisekesta alla olevate kollageenkiududega, siis nad aktiveeruvad ja tekib vere hüübimine. Hemostaas katkise veresoone sulgumine. 3 staadiumit: 1. Veresoone spasm silelihased tõmbuvad kokku 2. Algse, valge trombi tekkimine vigastatud koht täitub sinna kinnituvate trombotsüütidega. 3. Vere hüübimine lõpliku (punase) trombi moodustumine vigastatud rakud eritavad koefaktorit, mis reageerib trombotsüütide pinnal olevate fosfolipiidide, K-vitamiini, Ca- ioonide ja teiste ainetega, tekib kompleks protrombiini aktivaator, mis muudab verevalgu protrombiini ensüümiks. Vere hüübimise häired:
asp 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI Tihti peetakse teist tüüpi diabeeti esimese tüübi diabeedist kõrgemaks. See on osaliselt tõsi, sest harilikult piisab enesetunde parandamiseks kehakaalu vähendamisest, igapäevasest mõõdukast füüsilisest koormusest ja õige toidureziimi järgimisest. Teist tüüpi diabeet algab sageli märkamatult ja selle areng on aeglane, võttes vahel aega mitu aastat. Diabeedile iseloomulikud kaebused -janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad ka puududa. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja paljudel juhtudel avastatakse kõrgenenud veresuhkur juhuslikul kontrollimisel. Ravimata või halvasti ravitud teist tüüpi diabeet võib mõju avaldada kogu organismile ja põhjustada hilistüsistusi. Kui kehakaalu vähendamine, mõõdukas kehaline koormus ja vastavad dieetravi soovitused ei anna loodetud tulemusi ning veresuhkur püsib endiselt kõrge, siis on vajalik rakendada tablettravi
). (motoorne osa: mälumislihaste innervatsioon; sekretoorne osa: seotud parasümpaatilise nv-ga) VII - Näonärvi kahjustus Näonärvi perifeerne halvatus: (võib tekkida ka külmetusega. Perifeerne halvatus: lõtv halvatus, tal on silmalaud lahti, muidu nägu on lõtv) . o Miimiliste lihaste halvatus o Lagoftalm - silm ei sulgu o Maitsetunde puudumine keele eesmisel 2/3 Tsentraalne halvatus: (nt aju infarkti korral. Infarkti korral suu on viltu.) o Suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus o Hüpomiimia (masknägu: ei ole halvatust, aga liigutused kohmakad. Parkinsoni tõve korral.) (Motoorne osa: näo miimilised lihased. * ülemine näopool saab kahepoolset innervatsiooni * alumine näopool saab ühepoolset innervatsiooni; sensoorne osa: maitsetundlikus keele eesmiselt 2/3, sekretoorne osa: pehme suulae ja nina limaskesta näärmed, pisaranääre, süljenäärmed. )
C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2) hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine 6. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Selle põhjuseks võib olla: a) energiavarude otsasaamine või järsk vähenemine. Põhiline energia saadakse glükoosist ja glükokoosi omakorda saadakse 1. verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad. See on absorptiivne periood ehk imendumisperiood (2-4h peale söömist). 2
2. hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine D. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Põhjuseks võib olla: a. energiavarude otsasaamine või järsk vähenemine Põhiline energia saadakse glükoosist ja glükokoosi omakorda saadakse: 1)verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad. See on absorptiivne periood ehk imendumisperiood (2-4h peale söömist).
maoprojektsioonis. Endoskoopia: maos toidujäägid, dilateerunud magu, pylorus deformeeritud ja endoskoobile läbimatu. Ilmtingimata vajalik biopsia kasvaja välistamiseks. Ravi: Algul konservatiivne ravi: haavandi medikamentoosne ravi, mao dekomprimeerimine nasogastraalsondiga, sond jätta sisse 1 nädalaks kuni turse ja spasm mööduvad ja saab langetada otsuse invasiivse ravi vajaduse osas. Selle aja jooksul parenteraalne toitmine või vedel enteraalne toit. Kui 7 päevaga olukord ei parane, siis näidustatud invasiivne ravi. Endoskoopiline ravi: Stenoseeritud segmendi balloondilatatsioon. Võimalik retsidiivi teke, mille korral protseduur korratakse. Olulisem tüsistus on perforatsioon.
arteriosus Millised tunnused viitavad ks südamerikke esinemisvõimalusele lapsel? 1. väsimine imemisel 2. nahavärvuse muutus - tsentraalne tsüanoos (huultel, keelel, suu ja nina kolmnurgas, kehatüve piirkonnas, küünte all) 3. maksa suurenemine (suure vereringe puudulikkuse korral) 4. südame löögisageduse tõus 5. hingamissageduse tõus - hingeldus 6. lapse rahutus/loidus 7. aeglane kasv ja areng, sage haigestumine 8. higistamine NB! kriitilises seisundis vastsündinu üldseisundi järsu halvenemise põhjuseks võib olla südamerike Kirjelda lühidalt avatud Botallo juha olemust. Avatud arterioosjuha (ductus arteriosus ehk Botallo juha) Kopsuarteri ja aordi vaheline juha (Botallo) tagab lootele vereringe, kuid peale sündi, mil lülituvad töösse ka kopsud,
Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres. Kliiniline meditsiin (Norm patoloogia) Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline Ravitulemuse hindamine kliiniline epidemioloogia Diagnoosimise põhiprintsiibid Diagnoos on lühike arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine.
kontraktsiooni sagedusest. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Novak 2004, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Süstoolset vererõhku mõjutavad vasaku vatsakese löögimaht, suurte arterite summutusfunktsioon ja arterite omadused, millest sõltub rõhulainete levimine ja tagasipeegeldumine. Kuna lastel on arterid elastsed, siis peegeldub rõhulaine tagasi aorti diastolis, koronaarverevoolu ajal. Täiskasvanutel, eeskätt eakatel kellel veresooned on jäigastunud, jõuab peegeldunud rõhulaine ülenevasse aorti aga juba süstolis, põhjustades süstoolse vererõhu tõusu ja diastoolse vererõhu langust. See on nn kaudne patofüsilooogia mehhanism, isoleeritud süstoolse vererõhu tõusu korral. (Ainal 2007.) Diastoolne arteriaalne vererõhk - on madalaim rõhk, südame tsükli puhkefaasis. Diastoolne vererõhk oleneb perifeersete veresoonte resistentsusest ehk vastupanust. (Novak 2004, Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007.)
meeleolu, kõrgenenud eneseusaldus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, hüplev mõttetegevus ja seksuaalhuvi tõus. Suurte kokaiiniannuste manustamisel võivad tekkida krambid, jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus. Mõned kasutajad saavad kokaiinist mürgistuse, sest neil on aine suhtes ülitundlikkus, mida ei ole võimalik ette näha. Kokaiini pikaajaline toime Korduval manustamisel võib kokaiin esile kutsuda südame rütmihäireid, südamelihase verevarustuse häireid ja infarkti. Kokaiin võib häirida ka aju verevarustust, sest ahendab veresooni. Tekivad nina limaskesta kahjustused (mis võivad põhjustada ninaverejookse), kurgupõletik ja krooniline köha, söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, unehäired, keskendumisraskused, närvilisus ja kerge ärrituvus, suguvõime langus. Juba mõnekordse kasutamise järel võib saabuda tugev psüühiline sõltuvus. Seksuaalsus kaob.
Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate enn
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taas
Hingamissüsteem Kopsud, hingamisteed na vahel, pH regulatsioon Toitainete, laguproduktide, gaaside ja Südame-vereringe Süda, veresooned, veri hormoonide transport kehas, kaitse- süsteem funktsioon, termoregulatsioon Võõrkehade kahjutustamine organismi Lümfisooned, lüm- Lümfi süsteem sisekeskkonnas, vedelikutasakaalu
(ninakõrvalurgete põletik), palavik, isutus, keratiit (silma sarvkesta põletik), kornea haavandid (harva), nina-pisarakanali põletiku korral tekib epifoor (pisaravool), üksikjuhtudel haavandid keelel, limaskestadel ja nahal, tiinetel kassidel abordid (sagedamini 6. Tiinusnädalal), viirus võib kahjustada loodet. Sümptomid kaovad nädala jooksul, kuid sekundaarse bakteriaalse nakkuse korral vältab haigus nädalaid. Lahanguleid: Nekroosikolded ninaõõne epiteelis, farünksis, epiglotises, tonsillides, larünksis, trahheas, bronhopneumoonia, inklusioonid (lümfikoes) tekivad 7-9 päeva pärast nakatumist. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine, immunofluorestsentsimeetod, patohistoloogiline uurimine (tonsillid, nina limaskest – inklusioonid), seroloogiline uurimine. Äigepreparaadid, koeproovid. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond –
Munasari (ovarium) Munasari on kujult lapik-ovaalne ploomikivi meenutav 4x2x1 cm suurune paarisorgan, mis kaalub ligikaudu 5g. Munasarjal on tubaarne (munajuhapoolne) ja uteriinne (emakapoolne) ots, eesmine e. munasarjakinnistmine serv ja vaba (tagumine) serv, lateraalne ja mediaalne pind. Munasarja ülemine, tubaarne, ots on munajuha kõhtmise otsa lingukujulises haardes ja munasarja kandesideme abil kinnitunud vaagnaõõne külgseinale. See side on kõhukelme kurd, milles kulgevad munasarja veresooned. Munasarja alumine, uteriinne, ots on emakale lähemal ja on sellega ühenduses munasarja-pärissideme abil. Munasarjakinnistmine serv kinnitub munasarjakinnisti, mesovaariumi, abil emaka laisideme tagumisele pinnale. Munasarja vaba serv on kokkupuutes munajuhanarmastega. Puberteediealise tütarlapse munasarja välispind on sile, tuhmi läike ja hallikasroosa värvusega. Suguküpse naise munasarja pind on ebatasane, see on seotud folliiklite
See aitab vanureid ilma masenduseta kohaneda oma haiguste ja puudustega. Antud nähtustel on suur kliiniline tähtsus, sest küllaltki sageli ei pea vajalikuks (vanurid) arsti juurde minna, arvates et nende hädad tulevad vanadusest. Teisalt lähevad mitmed vanurid ravile ja uuringutele korduvalt, sest vananemisega kaasnevad muutused panevad neid raskeid haiguseid kartma. TAVALISEMAD KAEBUSED Subjektiivsetest kaebustest sagenevad vanemates vanusegruppides kõige enam jõuetus ja väsimus ning tunnetuslikud (kognitiivsed) häired. Ka paljud teised mittespetsiifilised kaebused on pensionäridel sagedasemad, kui tööealised kuid nende järsult suurenenud esinevust vanematel pensionäridel võrreldes noorematega ei täheldata. Mõned kaebused isegi kohanevad. Kurdetakse peamiselt nende haiguste sümptoome mida enamus vanureid teab end põdevat. Subjektiivsete kaebuste spekter muutub vastavalt vanusegrupile. Nooremate pensionäride hulgas (65a.) on
Kasvueas tekitatud muutused mõnes organsüsteemis võivad olla eluaegsete tagajärgedega, mida hiljem enam parandada ei saa. Seedetrakti häired lastel tekivad, kui: hommikul kodus loobutakse hommikusöögist; koolilõunat ei sööda; peale kooli süüakse saiakesi, hamburgereid ja juuakse limonaade jm.; ainuke tugev söök on õhtul. 3. Naise suguelundid: I. Sisemised: 1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor. Paiknevad naisel alakõhus. Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 10-12 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest- neuronisammastest. Naha ja propriosensoreilt saadud info alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje- kehataju. Dermatoom- naha piirkonna segment. Puutetundlikkuse häired. Kui seljaaju on kahjustunud kogu ristlõike ulatuses, lakkavad kõik motoorsed ja sensoorsed funktsioonid allpool vigastust. Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral esineb kahjustuse poolel lihast lõtv halvatus, veresooned laienenud. Kahjustusest vastaspoolel puudub valu, temperatuuritundlikkus kõikides dermatoomides. 14. Temperatuurimeel. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma, sooja ja valusensorid. Külmasensoriteks on spetsiifilised närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa. Erutuse juhtimise kiirus on 20m/s. Neid on 3-10x rohkem, kui soojasensoreid. Soojasensorid juhivad c-tüüpi närvikiudude kaudu erutust 0,5-3m/s.
liigest ümbritsevate sidemete ja kapsli tugeva venituse tagajärjel. • patoloogilised põhjused. Mitmed haiguslikud protsessid on teadaolevalt seotud kollageenkiududega, nii ka näiteks reumatoidartriit, mis võib põhjustada näiteks tservikaalsete (kaelasse puutuv) ligamentide rebenemise. On ka teada, et vananemine mõjutab kõõluseid ja liigessidemeid ning teeb nad vastuvõtlikumaks mehhaanilisest koormusest tingitud vigastustele. • stress või väsimus. See ülekoormuse faktor on sageli seotud spordivigastustega ning inimestega, kes korduvalt teostavad kindlaid liigutusi, näiteks ka kasutades arvuti klaviatuuri. Korduv stress- vigastus (ingl.k repetitive stress injury- RSI) on klassikaline ülekoormuse probleem. Erinevate vigastuspõhjuste teadmine muutub tähtsaks patsiendi hindamisel ning ravi planeerimisel. Hindamise seisukohalt on erinevus, kas hinnata lähimat vigastuspiirkonda ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
