cos wt/ i= im sin wt. Generaator on seade.mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Mehaaniline generaator sisaldab magenetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist.(püsi-või elektromagnetit). Vooltugevus- vahelduvavooluringis sõltub pingekst ja takistusest. Vahelduvavoolu erinevus alasivoolust -on täiendavate takistusliikide olemasolu. Induktiivpool v kondesnsaator avaldavad alasivoolule induktiivset või mahtuvuslikku takistust.. Trafo- on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantselt sagedusel. Trafo koosenb primaar ja sekundaarmähisest, mis paiknevad ühisel kinnisel raudsüdamikul. Elektrienergi ülekandel rakendatakse trafosid. Elektrivoolu töö valem- A= I U t.
õppejõudude õpetamisaspekte ja parandada läbi õppejõudude koolitusprogrammide kavandamise ja arendamise rakenduskõrgkoolide õppekvaliteeti. Uuringu aluseks on kaks küsimust: millist tähendust omistavad praktikud-õppejõud õpetamisele ning millised on praktikute-õppejõudude õpetamisarusaamad? Uurimus põhineb intervjuudel 15 sotsiaal- ja tehnikavaldkonna praktiku- õppejõuga kahest Eesti rakenduskõrgkoolist, mille analüüsimiseks kasutati kvalitatiivset induktiivset sisuanalüüsi. Uurimus näitab erinevaid õpetamisarusaamu: õppijakeskne ja õppejõukeskne. Uurimus toob esile, mis mõjutab õppejõudude õpetamispraktikat ja õpetamisarusaamu. Esile tuleb, et õpetamispraktikate kirjelduses domineerisid õppejõukesksele arusaamale viitavad tegevused. Õppemeetodite valikul üritavad praktikud-õppejõud toetuda oma kogemustele nii õppija kui ka õppejõuna. Selgub, et praktika-õppejõuna asutakse tööle tihti
• Nõudis täielikku uurimist, vältides teooriaid • Ta oli Aristotelese jaoks väga pühendunud kuigi tema eesmärkides oli aristotelese filosoofia viljatu ja vale Filosoofia • Looduse käsutamine on võimalik üksnes tänu põhjuslike seoste tundmisele • Pidas enda aja filosoofiat mõttetuks ning kritiseeris inimeste teadmatust • Ta väitis, et kui tavaliselt kasutatakse filosoofias deduktiivset arutamist siis peaks jätkama hoopis induktiivset arutamist alustades faktist Eesmärgid • Teha inimkonnale head, selgitades välja tõe • Tuua kasu oma kodumaale • Teha midagi oma kiriku heaks • Püüdis teha mugavuse kättesaadavaks suurele osale inimkonnast, tähtsustas tehnika arengut ja teadlaste tööd • Oma eesmärkide täitmiseks vajas ta riiklikku töökohta. Bacon’i mõtted • Ka negatiivsed tulemused on olulised, neid ei tohiks kõrvale jätta • Hoiatas ka ahvatluste eest, mida ise kutsus viirastusteks:
Kvantitatiivne uuring - andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Uuringu tulemused sõltuvad uurija tõlgendustest. Uurimus on subjektiivne, kasutatkse induktiivset lähenemist. Toimub loomulikus keskkonnas. Vähene uuritavate hulk. Sellel on narratiivne iseloom ning on tähtis uurija positsioon. Mikromaailma uurimine. Mida? Kuidas? Mil viisil? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? . Kasutatakse intervjuud vaatlust, videoanalüüsi, tekste ja piltide analüüse. 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid,
täna õhtuks on ta jõudnud püsivale Päikese-kesksele orbiidile; ta jääb Päikese ja Maa vahele, nii et Maa jääb püsivalt varju. Muuhulgas põhjendite headusega ehk ratsionaalsusega tegeleb filosoofia haru epistemoloogia (teadmisteooria). Induktiivse loogika (ja võib-olla ka deduktiivse loogika) võiks ehk paigutada epistemoloogiasse. (Näiteks Willard Van Orman Quine samastas induktiivset loogikat epistemoloogiaga.) Loogika valdkonda kuuluvad probleemid huvitavad epistemoloogiat siiski üksnes niivõrd, kui nad aitavad lahendada teadmise olemuse, võimalikkuse ja päritolu probleemi. Karl Popper väitis, et ainsad head arutlused on kehtivad arutlused. Kehtetud arutlused (sealhulgas kõik kehtetud induktiivsed arutlused) on kõik ühtviisi halvad. Arutluse induktiivne tugevus ei tee arutluse eeldusi tema järelduse heaks põhjendiks
edasiandmiseks ja muutujate seoste kogumi loomiseks 7) Formuleeritakse teooria ning jätkatakse andmete kogumist 5) Kontrollitakse prognoose, hüpoteese ja väiteid, võrreldes neid tegeliku majanduseluga 22 9. Täitke lüngad, valides õige variandi 1) Kui majandusanalüüsil liigutakse üksikult faktidelt üldisele ehk üksikosalt tervikule, kasutatakse ............ (deduktiivset/induktiivset) 2) Teaduslikku, kuid tõestamata oletust mingi nähtuse, seaduspärasuse või muutujate seoste kohta nimetatakse ......... 3) Majandusteooria on väidete kogum ..........................seoste kohta majanduses 4) Teooria üldistusaste on .....................kui mudelil 5) Mudeli kontrollimisel peetakse esitatud seoste kehtivuse piisavaks tõestuseks ka asjaolu, et neid ei ole võimalik konkreetse situatsiooni korral ümber lükata ehk ...............
korrelatsioone ja faktoranalüüsi. Kvalitatiivse uurimuse tüüpilisi jooni: · Uurimus on loomult tervikut haarav teadmiste hankimine ja andmed kogutakse loomulikus, tegelikus keskkonnas. 3 · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest. Uurija usaldab rohkem oma vaatlusel ja vestlusel uuritavatega kui mõõtmisvahenditega saadavat teadmist. · Kasutatakse induktiivset analüüsi. Uurija taotluseks on esile tuua ootamatuid asjaolusid. Seepärast on ka lähtekohaks ainestiku mitmekülgne ja üksikasjalik läbivaatamine. · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid. · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimi menetlust kasutades. · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus. Uurimus viiakse läbi paindlikult ja kava muudetakse, arvesse võttes muutunud olusid.
induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse. Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Deduktsiooniks nimetatakse ka deduktiivse arutluse esitamist või arutlemist, mida vaadeldakse deduktiivset arutlust järgivana. 3. Milles seisneb induktsiooniprobleem? Näited. Induktsiooniprobleem seisneb küsimuses, mis ikkagi õigustab induktsiooni kasutamist. Probleemi lahendamiseks on püütud rajada induktiivset loogikat. Karl Popper püüdis induktsiooniprobleemist mööda minna, väites, et induktsiooni otseselt õigustada ei saa, küll aga võib induktsiooni teel saadud järelduse tõesuse kasuks rääkida asjaolu, et seda ei ole õnnestunud falsifitseerida, mis seda järeldust korroboreerib. NT: See luik on valge. (Too luik on valge. Too kolmas luik on valge. Jne.) Järelikult kõik luiged on valged. 4. Kooskõlalisus. Too näiteid.
Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem-madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige induktiivset meetodit, otsitakse seaduspärasusi, üldistused pole väga ranged. Põhieesmärgiks on tekitada teadvuses loodusnähtuste olemust peegeldavaid kujutluspilte. Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiprobleemiks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailmapilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum
Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis – liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem-madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige induktiivset meetodit, otsitakse seaduspärasusi, üldistused pole väga ranged. Põhieesmärgiks on tekitada teadvuses loodusnähtuste olemust peegeldavaid kujutluspilte. Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiprobleemiks on tunnetada oma suhet maailmaga – omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailmapilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum
teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kvantitatiivne, kombineeritud uurimus, nende tunnusjooned ja iseärasused. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid)
omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese ontogeneesiga. Vana-Kreekas tekkis teadus mütoloogilise maailmapildi kriitikana. Vastsündinul on kaasasündinud ootused (teooriate analoog). 6 Teiseks esitas Popper vastuväite induktsiooniprintsiibile, mis mõningate induktsionistide arvates õigustab induktiivset järeldamist. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib vigane ring, sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsiooniprintsiibile. Kui aga tuua sisse kõrgemat järku induktsiooniprintsiip, siis oleks selle õigustamiseks tarvis veel kõrgemat järku induktsiooniprintsiipi jne, nii et tekib lõputu regress. Kui aga induktsiooniprintsiibi õigustus ei rajane kogemusele, vaid on aprioorne, siis on
levimine*Arvamuse mõjutamine*Õppimine läbi rollimudelite*Vägivald meedias AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub; 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? 3. Kas heaks esinejaks sünnitakse või saadakse? Miks ja kuidas? 4. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? 5. Kuidas olla veenev? * Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni *Tea, millal kasutada induktiivset (üksik 0 üldistus) ja millal deduktiivset (üldistus 0 üksik) lähenemist *Tee vahet omaduste ja kasu vahel * Paku selget alternatiivi *Ähvarda kolmandat osapoolt 6. Mis mõjutab kõneleja usutavust? *Iseloom *Pädevus *Enesevalitsemine *Meeldivus *Ekstravertsus 7. Millest alustada kõneks valmistumisel? *Kõne ülesehitamine *Materjal : kõne põhiosa koosatmine *Sissejuhatus: kuidas alustada õige jalaga? *Lõppsõnad ja üleminekud 8. Kuidas analüüsida publikut
107. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile(informatsiooni levimine, arvamuse mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite, vägivalt meedias .../... !!! kiirus, maht, visuaalsus!!!)? 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? Informeerimine Meelelahutamine Veenmine 5. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu 6
Aristoteles ja tema järelkäijad uskusid, et inimlikul uudishimul pole piire ning et iga asi väärib süstemaatilist uurimist. Aristoteles ise pani kirja traktaadid, mis käistlesid botaanika, eetika, ajaloo, kirjandusloome, loogika, metafüüsika, meteroloogia, retoorika, füüsika, poliitika, religiooni ja zooloogia valdkondi. Erinevalt varasematest kreeka filosoofidest, kaasa arvatud Platon, usaldas ta rohkem uurimistööd ja induktiivset loogikat, kui disskussiooni ja intellektuaalse inspiratsiooni valgustavaid hetkesähvatusi. Iga uurimus algas olemasolevat materjali, nii ainelist kui ka kirjapandut, ammendava kompilatsiooniga. Siis korrastas ta selle 4 materjali loogika põhimõtetel vastavaks ning alles seejärel esitas oma teooriad ja järeldused. Üht ja sedasama meetodit rakendas Aristoteles igasuguse uurimisainese puhul, olgu need siis
107. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile(informatsiooni levimine, arvamuse mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite, vägivalt meedias .../... !!! kiirus, maht, visuaalsus!!!)? 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? Informeerimine Meelelahutamine Veenmine 5. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu 6. Mis mõjutab kõneleja usutavust
Meedia, Auditoorium, Kommunikatsiooni allikas, Tagasiside 71. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, Maht, Visuaalsus AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? Veenmise eesmärgiks on panna kuulajaid tegema seda, mida sina tahad, et nad teeksid. 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? 3. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust
Seega tuleb elektrisüsteemi parema tööreziimi saavutamiseks vähendada lõiku; kindluse mõttes sularite nimivoolud peavad erinema kahe astme võrra. voolu ja pinge vahelist faasinihet s.t. parandada võimsustegurit. b) kõrgemas astmes kasutatakse kaitselülitit, madalamas sulavkaitsmeid; probleeme Optimaalse võimsusteguri saamiseks kompenseeritakse induktiivset reaktiivõimsust kas elektriseadmete selektiivsuse tingimuse täitmisega ei tekki. ratsionaalse kasutamisega või siis spetsiaalsete kompenseerimiseadmete kasutamisega. c) kõrgemas astmes kasutatakse sulavkaitsmeid, madalamas kaitselülitit; kaitseaparaatide rakendustunnusjoonte lõikumine on tõenäoline; selektiivsuse
Avalik esinemine 1. Mis on veenimine? - Loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub. 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? Sest kõne pidamine on faktide esitamine läbi kõnepidaja silmade ja me veename kuulajaid ka seda uskuma ja arvama. 3. Kuidas olla veenev? - Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu. 4
V kujulised kõverad ·Ergutusmähisega sünkroonmootorit iseloomustavad V(U) kõverad ehk staatorivoolu sõltuvus ergutusvoolust ·Kõverate miinimumpunktis, kus staatorivool sama võimsuse juures on kõige väiksem, tarbib 19 mootor aktiivvõimsust ·Ergutusvoolu Ie vähendamisel ehk alaergutusel tarbib sünkroonmootor võrgust pingest mahajäävat ehk induktiivset voolu ·Üleergutusel tarbib sünkroonmootor aga pingest etteruttavat ehk mahtuvuslikku voolu ·Ie reguleerimisega saab muuta võrgust tarbitavat reaktiivenergiat sünkroonkompensaatorid Püsimagnetitega sünkroonmootorid · Ergutusmähis puudub, ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega · Kuna püsimagnetitega sünkroonmasina rootori ehitus on lihtne, siis on niisugune mootor töökindel muutuva kiirusega ajamites
Kiirus, maht, visuaalsus. AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine?loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete?Sest kõne pidamine on faktide esitamine läbi kõnepidaja silmade ja me veename kuulajaid ka seda uskuma ja arvama. 3. Kuidas olla veenev?*Tea, millal kasutada ühepoolset, millal kahepoolset versiooni*Tea, millal kasutada induktiivset, millal deduktiivset lähenemist*Tee vahet omaduste ja kasu vahel*Paku selget alternatiivi*Ähvarda kolmandat osapoolt*Tekita omaduste konflikt*Esita uut infot*neile, mida sa taha*Enneta vastuargumente*Alusta kokkupuutepunktidest*Kasuta erinevaid võtteid 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust?*Iseloom*Pädevus*Enesevalitsemine*Meeldivus *Ekstravertsus 5. Kuidas võita publiku sümpaatiat?*Teadvusta, mida publik tunneb*Leevenda nende hirme*Avalda midagi, mis aitab
vanusest jpm), (2) kultuurilised tegurid (nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed, teised aga mitmehäälsed) ning (3) inimese individuaalsed eelistused (mistõttu nt võivad laialdase tunnustuse saavutanud muusikud vahel pälvida mõnelt asjatundjalt oma tegevusele ka teravalt eitavaid hinnanguid) Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi induktiivset ja deduktiivset. Induktiivne tunnetusviis osutab sellele, et teadvuse kategooriad võivad kujuneda kild killu haaval hangitava teabe põhjal, et tunnetus töötab nii-öelda altpoolt ülespoole ning et inimese terviklik maailmapilt sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest (bottom-up processes). Deduk- tiivne tunnetusviis seevastu osutab, et inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused (mallid) sellest, kuidas teda ümbritsev maailm on
20.saj.alguses uus suund saksa psüholoogias- gestaltpsüholoogia. Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi:1)induktiivne-alt üles, inimese terviklik maailmapilt sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest;2)deduktiivne-ülalt alla, inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused. 20.saj. elguse gestaltpsüholoogia tähtsus on selles, et ta reaktsioonina 19.saj.lõpu induktiivset laadi atomistlikule psüholoogiale hakakb rõhutama deduktiivsete mehhanismide olulisust inimese psüühilistes protsessides. Seda iseloomustab katse, mille saksa psüholoog M.Wertheimer sooritas pimeda toa seinale kinnitatud kahe lambikesega. Sellest ka järeldus, et inimese taju ei tasu liigitada füüsikaliste seaduspärasuste alla. Saksa muusikateadlane E. Kurth "Muusikapsüholoogia" (1931). Talle pole tähtis muusika seos
ülesannetekogu. 1957. a loodi Haridusministeeriumi juurde matemaatika aine- komisjon, keda asus juhtima Elmar Etverk. See komisjon asus ette valmistama oma ettepanekuid matemaatika õpetamise kohta. Need ettepanekud olid järgmised: 1. Süstemaatiline deduktsioonil põhinev geomeetriakursus ei tohiks alata mitte VI, vaid VIII klassis, sest õpilased ei ole oma arengus valmis deduktiivseteks aruteludeks. Enne seda tuleks õpetada geomeetria eelkursust, kasutades enam induktiivset meetodit. Teised õppeained eeldavad mitmete geomeetriliste kehade (ruumigeomeetria) tundmist, aga deduktiivse kursuse raames jõutakse nendeni alles lõpuklassides (varem õpetati eesti koolis kehi 7. klassis). 2. Matemaatikat tuleb õpetada ühtse õppeainena (nn fusionismi printsiip). 3. Iga klassi jaoks tuleb koostada üks terviklik matemaatikaõpik. 1957. a koostati matemaatika programmi projekt, see kooskõlastati NSVL
3.3.2 Elektriväljad ja vooluringid Plasma kvaasineutraalsus nõuab, et elektrilistes vooluringides plasmavoolud sulgeksid end. Sellised vooluringid järgivad Kirchhoffi seadusi ja omavad takistust ning induktiivsust. Neid vooluringe peab üldiselt käsitlema kui tugevalt ühendatud süsteemi, kus iga plasmaregiooni käitumine sõltub kogu vooluringist. Taoline tugev ühendatus ja mittelineaarsus võivadki tekitada plasma kompleksset käitumist. Vooluringid plasmas hoiavad endas induktiivset (magnetilist) energiat ning vooluringi segamise korral, näiteks plasma ebastabiilsuse tõttu, vabaneb see energia soojuse ja kiirendusena. See ongi levinud põhjenduseks päikesekoroonades (ingl. solar corona) toimuvale soojenemisele. Elektrivoolude olemasolu on täheldatud ka virmalistes ning plasmafilamentides. 4. Isolaatorid ehk dielektrikud Dielektrik ehk mittejuht ehk isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete
Nt kloroos tekib, kui on vähe Fe, Mn, S, K jm. 6. Energia migratsioon. Fotokeemiliselt aktiivsed pigmendid: A-klorofüll ning fotokeemiliselt inaktiivsed pigmendid: B-klorofüll, karotinoidid, fükobliinid, enamik a-klorofülli molekule. Ainult aktiivsed pigmendid võivad muundada elektromagnetilist energiat keemiliseks. Kõige tõenäoliseim energia ülekande mehhanismiks pigmendilt pigmendile peetakse induktiivset resonantsi 7. I ja II fotosüsteem. FS tsükliline ja atsükliline protsess. I fotosüsteemi moodustab reaktsioonitsenter koos fotokeemiliselt inaktiivsete pigmentitega ja elektrontranspordiahela komponentidega, mis tagavad NADP redutseerimise ja tsüklilise fotolüüsimise. Käivitub pikalainelise valgusega II fotosüsteem ergastub lühilainelise valgusega. Selle funktsiooni eesmärgiks on vee fotooksüdatsiooniks vajaliku tugeva oküdeerija genereerimine.
2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? Sest kõik meie väljaöeldud mõtted esindavad teatud seisukohti, mis ongi veenmine. 3. Kuidas olla veenev? 4. Ütle neile, mida sa tahad 5. Enneta vastuargumente 6. Jäta teisele alati võimalus väärikalt 7. taganeda 8. Alusta kokkupuutepunktidest 9. Tea, millal kasutada ühepoolset, millal kahepoolset versiooni 10. Tea, millal kasutada induktiivset, millal deduktiivset lähenemist 11. Tee vahet omaduste ja kasu vahel 12. Paku selget alternatiivi 13. Ähvarda kolmandat osapoolt 14. Tekita omaduste konflikt 15. Esita uut infot 16. Ütle neile, mida sa tahad 17. Enneta vastuargumente 18. Alusta kokkupuutepunktidest 19. Kasuta erinevaid võtteid 20. Tekita omaduste konflikt 21. Esita uut informatsiooni 22. Ütle neile, mida sa taad 23. Enneta vastuargumente 24. Alusta kokkupuutepunktidest 25
6. Energia migratsioon. Energia migratsioon on tingitud fotosünteesi omapärast. FS osalevad pigmendid jagunevad kahte rühma: fotosünteetiliselt aktiivsed ja inaktiivsed. Ainult aktiivsed võivad muundada elektromagnetilist energiat keemiliseks energiaks. Molekulid on paigutunud reaktsiooni tsentrisse ja struktuurselt seotud elektronitranspordiahelaga. Kõige tõenöolisemaks energia ülekande mehhanismiks on pidendilt pigmendile peetakse induktiivset resonantsi. Ergastunud klorofülli molekuli ümbritseb teatud sagedusega elektriväli. Kui ergastunud molekuli läheduses on pigmendimolekul, millel on samasugused võnkesagedusega elektriväli, moodustub süsteem, milles ergastunud energia võib kanduda ühelt molekulilt teisele. Selline ülekanne on võimalik juhul kui molekulide vahekaugus on suhteliselt väike ja doonormolekuli fluorestsentsispekter kattub vähemalt osaliselt aktseptormolekuli neeldumisspektriga.
Hüpoteese saab esitada, kas suunda osutavatena või statistilistena. Kvantitatiivse uurimuse teostamisel tehakse valim, mida uurida ja selle põhjal tehakse üldistused. Andmete kogumisel peab olema andmete maht selline, et kogumine ei oleks liiga aeganõudev. Kvalitatiivse uurimuse tüüpilisi jooni: · Uurimus on loomult tervikut haarav teadmise hankimine ja andmed kogutakse loomulikus, tegelikus olukorras. · Teadmise kogumise instrumendina eelistatakse inimest. · Kasutatakse induktiivset analüüsi. · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (n intervjuu). · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimi menetlust kasutades. · Uurimuse kava kujuneb uurimuse käigus. · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid ja vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid. (2004: 155) Kvalitatiivse uurimuse eesmärk ei ole tõestada vaid uuritavat nähtust mõista, mille tõttu valimi suurust ei saa konkreetselt määrata
- Esindavus – kalduvus ignoreerida matemaatilisi baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada kogemusliku reegli alusel JÄRELDAMINE Mõttetegevus mis seisneb etteantud info (eelduste) muutmises selleks, et jõuda tulemuseni (järeldustele). See tegevus peab olema suunatud vähemalt ühele eesmärgile. Tegevus ei tohiks minna vastuollu loogika reeglitega - Eristatakse deduktiivset ja induktiivset järeldamist - Deduktsioon on loogiline operatsioon milles suundutakse üldiselt konkreetsele - Deduktiivsel järeldamisel määratakse kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. Deduktiivse järeldamise urimisel toetutakse loogikale, eelkõige propositsioonilisele. - Deduktiivse järeldamise kolm tüüpi: tingimuslik järeldamine, järeldamine valikuprobleemis, süllogismide lahendamine
Näiteks gaaside seadused: pV = const. , p / T = const. ja V / T = const. avastati katseliselt ja neid ühendades jõuti gaasi oleku võrrandini pV = / m RT. Kuid lähtudes ideaalse gaasi kineetilisest teooriast on võimalik tuletada gaasi oleku võrrand ilma mingite eksperimentideta. Kui võtta selles mõni muutuja konstantseks, saame isoprotsesse kirjeldavad võrrandid, mille õigsust on juba kontrollitud ( võib muidugi veel kontrollida). Füüsika õpetamisel põhikoolis kasutatakse induktiivset lähenemist, sest lastel puudub vajalik teadmiste pagas, et midagi teooriast tuletama hakata. Kõik tuleb nö. puust ette teha ja jõuda siis mingite üldistusteni. Deduktiivset lähenemist võib tasapisi hakata kasutama alles keskkoolis, aga sealgi mitte eriti tihti. Üldist teaduse meetodit kirjeldab piltlikult skeem. 18 2.2. Seletamine Mis on seletamine
peaksid kinnitama uksteist. Uurimismaterjalist võib järeldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral ka kasutada, nt protsente. Tüüpilised jooned: Uurimus on loomult tervikut haarav teadmise hankimine ja andmed kogutakse loomulikus, tegelikus olukorras Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest. Kasutatakse induktiivset analüüsi Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid KVANTITATIIVSED Eesmärk on saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta. Kvantitatiivses uuringus kasutatakse andmekogumiseks struktureeritud kusimustikku
või võrrandina esitatav üldistus (vrd.: keha kiirendus on pöördvõrdeline keha massiga, a = F/m). Füüsikaseaduse formuleerimisel kasutatakse kindlasti füüsikalisi suurusi. Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem- madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige induktiivset meetodit, otsitakse seaduspärasusi, üldistused pole väga ranged. Põhieesmärgiks on tekitada teadvuses loodusnähtuste olemust peegeldavaid kujutluspilte. Täppisteaduslik käsitlus (ka: täppisteaduslik mõtlemisviis, TTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esita- tavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige deduktiivset meetodit, tuletatakse
või võrrandina esitatav üldistus (vrd.: keha kiirendus on pöördvõrdeline keha massiga, a = F/m). Füüsikaseaduse formuleerimisel kasutatakse kindlasti füüsikalisi suurusi. Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem- madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige induktiivset meetodit, otsitakse seaduspärasusi, üldistused pole väga ranged. Põhieesmärgiks on tekitada teadvuses loodusnähtuste olemust peegeldavaid kujutluspilte. Täppisteaduslik käsitlus (ka: täppisteaduslik mõtlemisviis, TTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esita- tavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige deduktiivset meetodit, tuletatakse
Erilist tähelepanu pöörati ergonoomilistele lahendustele, mis võimaldasid vähendada põetajate ja haigete vaimset pinget. Juhul, kui vaatamata suurtele pingutustele ei õnnestu probleemi lahendada, tuleks süstemaatiliselt välja töötada probleemi lahendamise strateegia. Probleemi lahendamise strateegia all on teaduslikus kirjanduses enamasti käsitletud mitmesuguseid lahendamise aspekte ja meetodeid, näiteks deduktiivset või induktiivset mõtlemist, proovide ja vigade meetodit, hüpoteeside katsetamist jne. Võib lugeda massilisest strateegiate genereerimisest, mis on aga peaaegu praktilise tähtsuseta. Käesoleval juhul käsitletakse eelkõige sellise strateegia väljatöötamist, mis on igakülgselt läbi töötatud põhjalik instruktsioon, ratsionaalne sihile viiv tegutsemise skeem. Probleemi lahendamise strateegia koosneb kolmest järgust: teadmistevajaku otsingust, strateegia
või võrrandina esitatav üldistus (vrd.: keha kiirendus on pöördvõrdeline keha massiga, a = F/m). Füüsikaseaduse formuleerimisel kasutatakse kindlasti füüsikalisi suurusi. Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem- madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige induktiivset meetodit, otsitakse seaduspärasusi, üldistused pole väga ranged. Põhieesmärgiks on tekitada teadvuses loodusnähtuste olemust peegeldavaid kujutluspilte. Täppisteaduslik käsitlus (ka: täppisteaduslik mõtlemisviis, TTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esita- tavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige deduktiivset meetodit, tuletatakse
soolestikus. Fenool on ka lähteühendiks paljude ravimite sünteesil. +M .. fenool O H -I > -I +M OH OH Hüdroksüülrühm (fenoolis) omab nii induktiivset kui ka mesomeerset efekti, kuna O-aatom omab suuremat elektronegatiivsust kui sp2-hübridiseerunud C-aatom (vt. Paulingi skaala). Selliselt, hüdroksüülrühma -I-efekti tõttu, peaks elektronitihedus nihkuma -OH suunas. Vastupidiselt, mesomeerses vastastikuses toimes, annab O-aatom oma vaba elektronpaari benseenituuma ühtsesse konjugeerunud π-elektronpilve (p,π-konjugatsioon) ja elektroniti- hedus peaks nihkuma benseenituuma suunas (+M-efekt, vt. tabel). Siiski on teada, et OH-
seisukohast ja milles taotletakse deduktiivset kehtivust. Ent on ka teisi arutlemise tüüpe. Nt võib arutleda üksikult üldisele: Pontul on saba, Muril on saba, jne …, järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba. Sellist tüüpi arutlus ei 6 Nt P. Lorents (2000) kasutab teistsugust terminoloogiat. 4 taga tõese järelduse saamist isegi mitte siis, kui kõik eeldused on tõesed ja arutluses ei tehta vigu. Tegemist on induktiivset kehtivust taotleva arutlusega, mida käsitletakse pikemalt 15. peatükis „Induktiivne arutlus“.7 Induktiivset kehtivust taotleva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada induktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse induktiivset kehtivust taotleva arutluse asemel induktiivsest arutlustest või induktsioonist ning seegi on eksitav: me ei saa defineerida deduktiivseid arutlusi vastandina induktiivsetele ja analoogilistele, vaid ainult
Nt võib arutleda üksikult üldisele: Pontul on saba, Muril on saba, jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba. Sellist tüüpi arutlus ei 6 Nt P. Lorents (2000) kasutab teistsugust terminoloogiat. 4 taga tõese järelduse saamist isegi mitte siis, kui kõik eeldused on tõesed ja arutluses ei tehta vigu. Tegemist on induktiivset kehtivust taotleva arutlusega, mida käsitletakse pikemalt 15. peatükis ,,Induktiivne arutlus".7 Induktiivset kehtivust taotleva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada induktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse induktiivset kehtivust taotleva arutluse asemel induktiivsest arutlustest või induktsioonist ning seegi on eksitav: me ei saa defineerida deduktiivseid arutlusi vastandina induktiivsetele ja analoogilistele, vaid ainult
kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi. Selline teemaasetus ei ole võõras ka teistele rahvastele – oma ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi vaimustusest kuni täieliku eitamise ja ärakeelamiseni. Mis toimus meil? Suhteliselt napi trükis ilmunud materjali, kodu- ja välismaistest arhiividest ja erakogudest leitud materjalide töötlemisel on kasutatud valdavalt induktiivset analüüsi – saadud ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku läbitöötamist. Eelmainitud kirjalike allikate kõrval on ühe olulisema andmekogumismeetodina kasutatud inter- vjuud (N=47) ja küsitlust (N=58). Tänu käesoleva töö autori aastakümnete pikkusele kogemusele džässmuusi- kuna on mitmete järeldusteni jõutud puht kaemuslikult. Materjali järjestamisel ja struktureerimisel jälgitakse
annaabi.ee 
