Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "INDIA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gandhi, hindude, mahatma, indiast, tõsised, sammuti, elavnesidSuurbritannia eeskujul kehtestati Indias parlamentaarne kord, kuid mitte monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma kahekojalisele parlamendile ning valijameeste valitus presidendile. Täidesaatvat võimu aga teostas valistsus eesotsas peaministriga. Juhtivaks erakonnaks jäi India Rahvuskongress. Pakistani islamivabariik kuulutati välja 1056. aastal. Nagu India, jäi ka Pakistan Rahvaste Ühenduse liikmeks. Kuid Pakistani edasine areng erines idanaabrist. Pakistan on olnud Indiast tunduvalt vaesem, kuid sellest hoolimata kulutati seal palju raha relvastuse, muu hulgas ka tuumapommi hankimisele. INDIA SISE- JA VÄLISPOLIITILISED PROBLEEMID Raske ülesanne India jaoks oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. Eriti terav oli hindude ja moslemite vastasseis. See kandus üle ka välispoliitikasse ning eriti India-Pakistani suhetesse. Esimene sõda kahe riigi vahel puhkes juba 1947. aastal, mil võideldi Põhja-Indias asuva valdavalt moslemitega
Kodanikuallumatuse kampaania loobuti indialastele kahjulike seaduste täitmisest, tööst riigiasutustes ja alkoholi tarbimisest, ei ostetud Inglise kaupu ega mindud õppima inglaste asutatud õppeasutustesse, korraldati tööseisakuid ja meeleavaldusi. Pärat Teise maailmasõja lõppu 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks : hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. Hindude kõrval elavad Indias moslemid, kristlased, sikhid ning mitme teise udundi pooldajad. Indias valitses 1965. a üldiselt demokraatlik kord, Pakistani juhtisid aga põhiliselt sõjaväelised diktatuurid; Indial olid üsna head sidemed Nõukogude Liiduga, Pakistani juhid otsustasid aga toetust USA-lt. Pakistan on olnud Indiast tunduvalt vaesem, kuigi seal kulutati raha relvastuse ja muuhulgas ka tuumapommi hankimisele. 26 B Ajalugu Aafrika maade iseseisvumise aeg 20. sajand
sellele ei saanud oma majandust arendada; raske majanduslik olukord on toonud endaga kaasa pideva näljahäda, joogivee puuduse, haigused ja epideemiad, AIDS; sisepoliitiline ebastabiilsus demokraatia nõrkus või selle puudumine,rahva madal haridustase, keskajast või isegi kiviajast pärinevad tavad see soodustab võimuvõitlust Kelle kuulus India ala enne iseseisvumist? Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. Kuidas sai Indiast iseseisev riik? India rahva pikaajaline iseseisvusvõitlus hakkas vilja kandma pärast II maailmasõda. 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. Väliselt kulges India lahkulöömine Briti impeeriumist valutult. 1950. aastal kuulutati välja India vabariik. Uus riik jäi Briti impeeriumi asemele loodud Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks
aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru. 1930. Aastail algas Indias nn. kodanikuallumatuse kampaania. Selle käigus loobuti indialastele kahjulike seaduste järgimisest, tööst riigiasutustest ja alkoholis ega ostetud ka inglise kaupu. 1947. aastal, peale 200 aastat kestnud Briti ülemvõimu sai India pärast karmi võitlust lõpuks vabaks ning sõltumatuks riigiks. Kui peaaegu kohe lahutati see hindude ja moslemite vaheliste raevukate konfliktidega kaheks. India jagunemine viis Paksitani tekkeni ( mis on omakorda jagunenud lääneks ja idaks), mis on moslemite kodumaa. Ida- Pakistanist sai lõpuks sõltumatu Bangladeshi riik. Kuid hindude ja moslemite konflikt jätkus ning pinged Indias endas ( kus on siiski veel rohkem moslemeid kui Pakistanis) peegeldasid India ja Pakistani vahelist varjatud vaenu. Sisepoliitika India Vabariik on mitmeparteiline liitriik
riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. · millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA: · kellele kuulus India ala enne iseseisvumist, kuidas sai Indiast iseseisev riik, milline oli Mahatma Gandhi osa selles (lk 70-71) India ala enne iseseisvumist kuulus Britile või siis teisiti öeldes Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. India rahvad tegutsesid iseseisvusvõitluses, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas oli India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharalal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei olnud
riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. · millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA: · kellele kuulus India ala enne iseseisvumist, kuidas sai Indiast iseseisev riik, milline oli Mahatma Gandhi osa selles (lk 70-71) India ala enne iseseisvumist kuulus Britile või siis teisiti öeldes Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. India rahvad tegutsesid iseseisvusvõitluses, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas oli India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharalal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei olnud
N. Dixiti arvates suurushulluse sunnil) selles strateegiliselt ülitähtsas regioonis välja kuulutada omaette monarhiat. See oli utoopiline plaan. Tema kõhklustele tegi sunnitud lõpu Pakistani hõimude sissetung oktoobris 1947, mis viis ta otsusele ühineda Indiaga, kuigi valdav osa Kashmiri elanikest olid muslimid. Oma pika ajaloo jooksul on Kashmir, mille nimi arvatakse tulenevat müütilise mõttetarga Kashyapa nimest, olnud seotud hindude, budistide, sikhide ja muslimite ning samuti inglaste tegevusega. Muslimite tulek algas 8. sajandil. Maa islamiseerimisega olid tegevad nii kohalikud sultanid kui ka neile järgnenud mogulid ja afgaanid. Aastal 1819 hõivasid Kashmiri sikhid, kelle valitseja andis talle osutatud abi eest Gulab Singhile, ühele dogra radzpuudile Jammu radza tiitli. Läinud üle inglaste poolele, sai ta Inglise-Sikhi sõdade
● Perekonnanimede panek ● Ilmalik koolisüsteem ● Ladina tähestiku kasutuselevõtt ● Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleum Ankarsas. 2. Palestiina ● Kuulus pärast 1 MS Suurbritannia hoolduse alla. ● Algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel 3. India ● Palju erinevaid rahvusi India rahvuskongress Eesmärk- iseseisva riigi väljakuulutamine. Iseseivusliikumise juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi. Jawahalal Nehru ahatma Gandhi (1869-1948) M ● Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusekampaania, loobumise briti kaupadest, korraldas Soolaretke. 4.Hiina 1912 sai Hiinast vabariik. Pärast vabariigi väljakuulutamist sattus riik sisetülidesse. Riiki proovis ühendada Guomindag (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen. (ees pk.n) Võitlus Guomindagi ja kommunistide vahel.
2. Palestiina Kuulus pärast I maailmasõda Suurbritannia hoolduse alla Peamine probleem tekkis juutide kasvava sisserände pärast (1922- 83 000 juuti, 1945 aastaks 550 000 juuti) algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel 3. India Palju erinevaid rahvusi ja erinevaid uske. Kuulus Suurbritannia koosseisu India rahvuskongress Eesmärk- iseseisva riigi väljakuulutamine Iseseisvusliikumise juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi Mahatma Gandhi (1869-1948) Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusekampaania, loobumise briti kaupadest, korraldas Soolaretke. 4. Hiina 1912 sai Hiinast vabariik Pärast vabariigi väljakuulutamist sattus riik sisetülidesse Riiki proovis ühendada Guomindang (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen Võitlus Guomindangi ja kommunistide vahel 1925 suri Sun Yatsen, tema järglasteks sai Chiang Kaishek Kommuniste juhtis Mao Zedong
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendava
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvast
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad j
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nend
justiits- ja siseküsimuste alal. o Liikmesriikides pidi olema demokraatia ja turumajandus, et suuta vastu panna liitumisega kaasnevatele pingetele o 2004 sai Eesti liikmeks 13. India ja Jaapan Esimese suure maana vabanes koloniaalsõltuvusest India (15. august 1947), samal päeval tekkis ka Pakistan Moslemid liikusid Indiast Pakistani, hindud Pakistanist Indiasse, kuid põgenikele polnud abi organiseeritud: kannatasid puutust, paljud surid Ümberasujate karavanide vahel puhkes vägivald, ligi 200 000 inimest tapeti -> Mahatma Gandhi alustas näljastreiki, rahustas mõnevõrra rahvast, kuid 1948 teda tulistati India etteotsa tõusis Jawaharlal Nehru, kelle ajal muutus riik ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks. Temast
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. 2/4 absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia. Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet. Järgmisel päeval ostsutas legistlatiiv, et on vaja koostada uus konstitutsioon. 21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimustel, kokkulepitud ajaks kasutada oma m
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ
a, ja Mandinkade (Dyula) impeerium, mis alistati 1898. Mõlemas riigis elasid islamiusulised rahvad ja Mandinkade impeeriumi valitseja Samori Touré (1830-1900) oli riigi pikajaline valitseja. Riigiga tekkis Prantsusmaal suuri probleeme, sest neil olid ka oma relvatehased ja salaluure, milles mõlemas olid küll mõneti osalised ka euroopalsed. Prantsusmaa puhul oli reegliks, et kõiki lepingud, mille nad aafriklastega sõlmisid, nad peagi ka rikkusid. 1890. aastatel toimusid tõsised sõjad Dahomees ja Elevandiluurannikul, mil olid majanduse poolest kõige tulusamad alad, aga ka Madagaskaril, mil läksid kõik sel ajal prantslaste kontrolli alla. Dahomee valitseja sai sealjuures relvi peamiselt Saksamaalt. Suubritannia Ühendkuningriigi poliitika oli Aafrikas samuti üsnagi verine. Lääne-Aafrikas olid kõige olulisemad piirkonnad Kullarannik (Ghana) ja Nigeeria. Esimeses pidasid britid Ashanti Konföderatsioonide seitse sõda, mis 19. saj lõpuks võideti
305 tõrjus Tshandragupta Loode-Indiast välja viimased kreeklased. Tema pojapoeg Ashoka allutas III esimesel poolel endale kogu India (va lõunatipp). Kuulutas budism riigiusuks. India loodepiiril tekkis Kreeka-Baktria riik. Pärast Ashoka surma Maurjate suuriik lagunes. Hiina Paikneb suhteliselt eraldi ülejäänud kultuurikeskustest (sh India ja Lähis-Ida kultuurid, ehkki Indiaga on olnud läbi aegade vastastikust mõju – budism levis Indiast Hiinasse) ning on üsna omanäoline. III aaastatuhandel eKr kujunesid Huanghe (Kollane jõgi) orus välja Yangshao ja Longshani kultuurid – irrigatsioonisüsteemidel põhinev riisikasvatus. Riigi rajas väidetavasti pool-müütiline Xia dünastia, kuningate Fo-xi ja Huang-di juhtimisel. II aastatuhande keskel eKr tekkis Shang-Yini riik eesotsas wangiga (kuningas). XI sajandil purustas Shang-Yini riigi Zhou hõim ja Hiinas tekkis Zhou dünastia riik,
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina
Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Kesk ja uusaja piir nõukogu
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi j
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline j
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik eestlasi piirdus sajan
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
valgetes vastuhaku Lõunas, näiteks saatis valitsus Arkansase osariigi pealinna Little Rocki 900 sõdurit, et tagada mustanahaliste pääs valgete kooli.) Tõelise võrdõiguslikkuse saavutati pärast aastakümneid, näiteks on seadusega keelatud mustanahalise solvamine ükskõik millisel moel. Sellisele võrdsuse saavutamisele on aidanud kaasa saavutused spordis ja kultuuris. d) miks oli võitlus peaasjalikult vägivallatu? Juht Martin Luther King oli võtnud õppust India juhilt Mahatma Gandhilt ning uskus, et vägivallatu võitlus on parim viis. Ta jagas seda uskumust ka kõikidele teistele liikumises osalevatele mustadele. Oli ka vägivalda pooldavaid ning radikaalseid äärmusorganisatsioone nagu Black Power , Black Muslims (juhiks Malcom X (1925-1965)) mustade poolt ning valgetel kurikuulus Ku- Klux-Klan. 8. Berliini müür kui külma sõja sümbol. a) Berliini müüri eellugu. Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSV Liidu juht Nikita Hrustsov
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumer
teha seda looduslikust kautsukist). Euroopa põllumajanduse aeglasema arengu põhjused võrreldes tööstusega Põllumajanduse areng oli aeglasem, kuid siingi toimusid muudatused. 19. sajandi lõpul haaras Euroopa maid agraarkriis. Vilja hakati sisse vedama ookeani tagant. Usa-s, Kanadas, Argentiinas, Austraalias oli põllumajandusliku tootmise kasv kiire, suurenes teravilja ja loomakasvatusesaaduste tootmine ekspordiks. Teravilja sai Euroopa ka Venemaalt ja Indiast. Euroopa tootjad ei suutnud konkureerida ookeanitaguste odavate põllumajandussaadustega ja laostumise vältimiseks mindi kaubatoodangus üle tehniliste kultuuride ja aedaviljade kasvatamisele. Paljudes Euroopa riikides hakka suurenema loomakasvatuse tähtsus. Prantsusmaa tööstuse arengu aeglustumise põhjused 19. sajandi 70. aastatel 2 Prantsusmaa majandusarengut mõjutas Prantsuse-Preisi sõda, mis lõppes Prantsusmaale
See on tuntud õlipuude poolest. Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid:
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
elulaad tõrjuma kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas Idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujuneski omapärane kultuuride segu – hellenistlik kultuur. Homerose eeposed-Trooja sõjast jutustavad muistsed lood „Iilias“ ja „Odüsseia“, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Hominiidid – vt. mõistet „inimlased” Indoeurooplased - indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased ja leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased arvavad tänapäeval, et indoeurooplaste algkodu (nii nimetatakse tavaliselt kohta, kust võis teatud keelte levik ja
annaabi.ee 
