10. Põhjenda miks ja kirjelda kuidas toimub X kromosoomi inaktivatsioon imetajatel? Kahekordne X-kromosoomide geenide produktid oleksid rakkudele letaalsed. Igas imetaja rakus inaktiveeritakse üks X-kromosoomidest. Barri kehake replitseerub hilises S-faasis ja valdavat osa DNA- st ei transkribeerita. See, kas arengu käigus inaktiveeritakse isalt või emalt saadud X-kromosoom, on juhus. Inaktiveeritud X-kromosoom inaktiveeritakse ka tütarrakkudes inaktivatsiooni pöördumatus . CpG-saared inaktiivses X-kromosoomis on suuremas osas metüleeritud. Metüleerimine on mehhanism transkriptsiooni peatamiseks. XIC X-kromosoomi inaktivatsiooni tsenter. Selle ala peal on geen XIST. See geen on aktiivne vaid inaktiivsel X-kromosoomil. XIST geen ei kodeeri ühtki valku. XIST RNA !!! seondub rakutuumas inaktiivse X-kromosoomiga (Barri kehaga). Inimese aktiivses X-kromosoomis on H4 histoon atsetüleeritud, inaktiivses X-is aga mitte (s.t
Teine võimlus on siis, kui rakk on juba veidi jagunenud. Moorulas on igas rakus üks rakutuum DNA sisestatakse vaid ühte rakku. Moorula arenedes ei ole tegu 100% transgeense organismiga, vaid vaid osa on muudetud tegu on mosaiikse organismiga. Seda võib teha ka blastotsüüdi staadiumis. GMO-d on vaja: geenekspressiooni ja selle regulatsiooni uuringutel ehk millised geenid avalduvad ja ei avaldu. Geenide funktsiooni uurimisel geenide suunatud inaktivatsiooni abil. Geenidoosi efektide uurimine ehk kui mitu geeni hakkab rakus tööle. Inimese haigusmudelite loomine. GMO puhul, et geenid rändama ei läheks siis tihti need ei paljune, nt taimed ei lähe enam kasvama. Nokaut-geen ehk välja lülitatud geen. Kimäär id on organismid, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. Sinna alla käivad ka inimesed, kellele on organeid siirdatud.
kromosoomi ja muudavad nende vahele jääva DNA lõigu mobiilseks. kodeerivad lisaks transpositsiooniks vajalike ensüümide ka ensüüme, mis seotud antibiootikumi või raskemetalli resistentsusega. Tn elemendid jaotatakse: IS otsad võivad olla samasuunalised (Tn9) või erineva suunaga (Tn5). transpositsiooni kohtades esinevad elemendi otstes DirectRepeats järjestused. Tn transposooni sisselülitumine põhjustab kromosoomis geenide inaktivatsiooni (mutatsioonid IR järjestuses aktiveerivad geeni). Tn3 tüüpi transposoonid ehk replikatiivsed transposoonid erinevad Tn transposoonidest, sest ei sisalda otstes IS elemente, sisaldavad otstes ~40 np pöördkordusjärjestusi. replikatiivsed transposoonid esinevad ainult prokarüootidel! on suuremad kui IS - elemendid . sisaldavad geene, mis pole otseselt vajalikud transpositsiooniks kodeerivad peale transposaasi (katalüüsib algse, transposooni sisaldava DNA
6. Kuidas toimub ja milleks kasutatakse DNA metüleerimist imetaja genoomis? Loetle nähtusi, mis on seotud DNA metüleerimisega? Dna metüleerimine - tsütosiini viiendasse positsiooni lisatakse metüülrühm 5 metüültsütosiin. Protsessi viib läbi dna-polümeraas. Eelistatult metüleeritakse guaniini ees asuv tsütosiin cg. Dna metüleerimine pärsib geeni ekspressiooni. Metüleerimine on seotud geeni regulatsiooni, kromatiini struktuuri, X-inaktivatsiooni, epigeneetilise protsesside ja genoomse imprintingu nähtustega, imetaja genoomis ~3% tsütosiiinidest (-c-) metüleeritud 7. Mis on genoomne imprinting? Kus ja millal toimub imprintimine ja millega see nähtus on seotud loomulikult ning patoloogia korral? Nähtus, kus sama geen ekpresseerub erinevalt sõltuvalt sellest, kas geenikoopia on saadud emalt või isalt. Õistaimedel ja imetajatel. Nähtust seletatakse
Signaaliülekanne I 1. Kirjelda signaaliülekande etappe! 1. Signaali vastuvõtmine raku pinnal spetsiifiliste retseptorite poolt. 2. Signaali edasikandumine tsütoplasmas, signaali amplifikatsioon (madalmolekulaarsed sekundaarsed infokandjate). 3. Vastus: a) Lühiajaline vastus – tsütoplasmas, nt valkude aktiivsuse muutused b) Pikaajaline vastus – tuumasisene etapp – geeniekspressiooni muutmine transkriptsioonifaktorite aktivatsiooni või inaktivatsiooni kaudu. 2. Mida tähendab ligandi-retseptori seondumise afiinsus ja spetsiifilisus? Retseptori seondumise spetsiifilisus viitab sarnaste ligandide seondumisele või mitteseondumisele. Ligandi seondumisel retseptorile toimub retseptoris konformatsiooniline muutus, millele järgneb rida reaktsioone põhjustades rakulise vastuse. Sama ligand võib erinevates rakkudes kutsuda esile erineva vastuse – efektori spetsiifilisus. 3. Nimeta levinumaid sekundaarseid infokandjaid rakus
kromosoomid peale ühe diploidse genoomi kohta inaktiveeruvad ühtlustub X-i geenide doos emas- ja isasisendite somaatilistes rakkudes Lyoni hüpotees - "ühe aktiivse X-i hüpotees", 1961 Lyoni hüpotees 1. üks imetajate emasisendite X-kromosoomist inaktiveeritakse varases embrüonaalse arengu staadiumis 2. inaktiveeritakse juhuslikult emalt või isalt saadud X- kromosoom 3. kõik antud raku järglased säilitavad inaktivatsiooni mustri, st. sama X on inaktiivne 4. kui rakus on enam kui kaks X-kromosoomi, on kõik peale ühe inaktiivsed X- kromosoomi inaktivatsioon inimesel sõltub kromosoomipiirkonnast, mida nimetatakse X-i inaktivatsiooni keskuseks (X inactivation center, Xic) Xic-i puudumisel ei moodusta X-kromosoom Barri kehakest ja mõlemad jäävad aktiivseks X-inaktivatsioon leiab aset varases embrüonaalses arengus blastotsüstis (1000-2000 raku staadiumis)
Lambiharikromosoomides toimub RNA süntees väga suurelt alalt, polüeteenkromosoomil on üksikud sellised alad.Lambiharikromosoomid meioosi esimeses profaasis, polüeteenrkomosoomid interfaasi nähtus. 4. Inimese kromosoomide klassifikatsioon Suured metatsentrilised, suured submetatsentrilised, keskmised submetatsentrilised, keskmised akrotsentrilised, väike metatsentriline, väikesed submetatsentrilised, väikesed akrotsentrilised, sugukromosoomid. 5. X-kromsoomi inaktivatsiooni protsess imetajal Kromosoomi valik juhuslik. Ühes rakus võib inaktiveeruda üks, teises teine. Pakitakse väga tihedalt kokku. Barri keha (miks ja milleks?) Inaktiveerunud ja tugevalt kokku pakitud X kromosoom emastes organismides. Kuna kui on kaks X kromosoomi, siis oleks nende geenide produkti isastest poole rohkem ja asjad ei toimiks. 4 nädal. 1. Olulised töövõtted rakukultuuridega töötamisel. Kuidas tagatakse steriilsus rakkudega töötamisel
- Moorula demetülatsioon, mõlemad X-kromosoomid aktiivsed - Varane blastotsüst isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon trofektodermis - Blastostsüsti staadiumis hüpoblasti, primitiivse endodermi ja trofektodermi rakkudes isapoolse X-kromosoomi metülatsioon (inaktivatsioon) - Hiline blastotsüst püsib isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon embrüovälistes kudedes, kuid epiblasti (embrüo) rakkudes juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Somaatilistes rakkudes püsib inaktivatsiooni muster kogu elu jooksul - Ürgsugurakkudes toimub oogoonides juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Meioosi käigus toimub X-kromosoomi XIST-geeni demetülatsioon (aktivatsioon) Meioosi I jagunemise I profaasis MITOOS: Interfaas jaguneb G1, S ja G2. S faasis toimub DNA replikatsioon, histoonide süntees. G1 ja G2 annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks. Profaas kromatiin kondenseerub kromosoomideks. Lagunevad tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ja hakkab
, 2015). Kõige enam üritatakse geneetiliste modifikatsioonide abil suurendada faagide peremeesringi (Nobrega et al., 2015). Näiteks on T7 faagi genoomi disainitud nii, et ta hakkaks tootma endosialidaase. Endosialidaasid on ensüümid, mis on võimelised K1 kapsleid lagundama ning seeläbi on faagid võimelised efektiivsemalt sisenema bakterirakku. K1 kapsel on mõningatel E.coli tüvedel esinev polüsahhariidne kapsel, mis tõstab bakterite vastupanuvõimet fagotsütoosi ja inaktivatsiooni suhtes. Kui enne oli K1 kapsel barjääriks T7 faagile, siis nüüd on modifitseeritud faag võimeline sellistesse rakkudesse sisse tungima (Scholl et al., 2005). Bakterite massilisel hävitamisel in vivo on oht, et bakteris olevad toksiinid pääsevad rakust välja, hakkavad kuhjuma organismi ning põhjustavad seal põletikke. Selle vältimiseks on üritatud geneetiliselt muuta faage nii, et nad ei hakkaks kiirelt replitseeruma infektsioonisaiti jõudes ning ei lüüsiks liiga kiirelt rakke
kuumutamisel, külmutatud toodete sulatamisel jne. 6) Ultraheli: Ultraheliks nim. mehhaanilisi võnkeid sagedusega üle 20000 võnke sekundis (20 kHz). Sellise sagedusega heli asub väljaspool inimese kuuldavuspiirkonda. Ultraheli võib levida tahketes, vedelates ja gaasilistes keskkondades. Tal on suur mehhaaniline energia ja ta võib kutsuda esile kõrgmolekulaarsete ühendite lagunemist, vedelike koagulatsiooni, ensüümide ja toksiinide inaktivatsiooni, purustada täielikult või osaliselt paljurakulisi organisme, kaasaarvatud mikroorganisme. Ultraheli toime efektiivsus sõltub organismist, energia intensiivsusest ja võnkesagedusest. Mikroobidele mõjub hävitavalt ainult teatud võimsusega ultraheli, kusjuures väiksema võimsuse ja pideva toime juures efekt puudub. Bakteritsiidne toime hakkab ilmnema intensiivsusel 0,51,0 W/cm² ja võnkesagedusel kümnetes kiloherzides. Keemilised
mosaiigid. Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas)
mosaiigid. Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas)
koorumiseni 5 päeva.Temperatuur võib olla stiimul. Nt üks taimestik vajab külma perioodi, enne ta ei hakka paljunema. Ka valgus on nt stiimul. Sookasel ei hakka seemned enne arenema, kui on olnud piisavalt pikk fotoperioism piisavalt pikk valgusperiood. Aklimatiseerumine külmaga kohanemine. (=looduses, laboris on aklimeerumine)Kõrged temperatuurid on paljudele organismidele ohtlikumad, kuna võivad põhjustada ensüümide inaktivatsiooni või denaturatsiooni. Valk kaotab struktuuri ja sadeneb välja. Võib viia organismi tadakaalust välja. Madalate temperatuuride puhul ektodermid on laia tempskaalaga. Külmumise-jahenemise-tahkumise perioodid ei ole mõnele organismile üldse probleemiks. Nt üks konn, kes võib täielikult läbi külmuda, kuid sulab päikese käes osa-kaupa üles. Jäigastumine noored taimed on kevadel painduvad, kuid sügiseks nad puituvad, jäigastuvad. Ektodermide kohta
raku arengus asümmeetria teke. Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist. Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestiku. 10. Geenidoos. Geeni (alleeli) efektiivsete koopiate arv indiviidi genotüübis. 11. Soo määramise protsess. X:A-suhte tuvastamine. Numeraatorvalkude puudumine põhjustab Sxl-geeni inaktivatsiooni ja arengu XY-embrüo suunas. Numeraatorvalkude ülejääk aga Sxl-geeni aktivatsiooni ja arengu XX-embrüo suunas. 12. Biseksuaalsusgeenid. Nt äädikakärbse geen dsx, mille transkripti alternatiivse splaissinguga TRA-valgu kaasabil määratakse organismi sugu, nii emas- kui ka isassugu. 13. Homoseksuaalsusgeenid. Mutatsioonid viljatusgeenis fru põhjustavad mõningaid muutusi kärbse kesknärvisüsteemi neuronite
heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Inaktiveerunud X-kromosoomi nimetatakse fakultatiivseks heterokromatiiniks(Barri kehake) see-pärast, et tema geenid on vaigistatud, kromosoom on kondenseerunud ja asub nagu heterokromatiinile kohane tuumas perifeersel, membraanilähedases kohas. Siiski 10% geenidest ekspresseeruvad siiski. Tunnused avalduvad, ent mitte täielikult. 51. Mis vahendab ühe X-kromosoomi inaktivatsiooni? Millisel hetkel inaktivatsioon toimub ja kui kaua kestab? Inaktivatsiooni indutseerib RNA. X kromosoom transkribeerib RNA, mis jääb tuuma ja seondub inaktiveeritava X kromosoomi DNAga, indutseerib heterokromatiseerumise. Inaktivatsioon algab varases loote arengus suvalisel ajal ning kestab elu lõpuni. 52. Milles seisneb alternatiivne splaissing ja kuidas võiks see kaasa aidata organismide paremale kohastumusele keskkonnamõjude suhtes?
initsiatsioonikompleksi komponendid. RNAP III poolt transkribeeritud lncRNAd 2. Posttranskriptsiooniline regulatsioon – Splaissimine – translatsioon ja – siRNA juhitud geeniregulatsioon – substraadiks endogeensetele siRNAde tekkele 3. Epigeneetiline regulatsioon – Imprinting Xist ja X-kromosoomi inaktivatsioon – X inaktivatsiooni viib läbi Xist lncRNA Telomeersed mittekodeerivad RNAd – lncRNA, mis moodustab telomeerse heterokromatiinse osa koos telomeersete valkudega. • LncRNAde biogenees – transkriptsioon ja protsessimine on väga sarnane mRNAle. Enamus lncRNAsid transkribeeritakse RNA polümeraas II vahendusel, kuid osa lncRNAsid transkribeeritakse RNAP III vahendusel. Suur osa lncRNAdest
Kuna ühe X kromosoomi vaigistamine toimub embrüo varajasel arenguetapil, siis organismis leidub rakke, millel on isasorganismilt pärit X kromosoom vaigistatud ja ka neid, millel on emasorganismilt pärit X kromosoom vaigistatud. Ekspressioon toimub vaid ühelt, seega võivad eirnevates rakkudes olla ekspresseeritud X kromosoomi geeni eirnevad alleelid. X-i inaktivatsioon pole siiski 100%-line, umbes 10% geenidest ekpresseeruvad ka kondenseerunud kromosoomis. Mis vahendab ühe X-kromosoomi inaktivatsiooni? Millisel hetkel inaktivatsioon toimub ja kui kaua kestab? X inaktivatsioon algatatakse teatud geeni (Xist) transkribeerimisel RNA-ks selles kromosoomis. Vastavat RNAd hakkab ekspresseerima ainult inaktiveeritav X kromosoom ja piirkonda, kus RNA geen asub, nimetatakse X-i inaktivatsiooni keskuseks (X-inactivation center). Transkribeeritud RNA molekul jääb tuuma, seostub X-kromosoomi DNA-ga ja indutseerib selle heterokromatiniseerumise. X
intensiivsus või normaalsus 251. Soo määramise protsess: X:A-suhte tuvastamine Drosophila numeraator- ja denominaatorelementide poolt, vastavate geeniproduktide suhe sõltub X-kromosoomide arvust autosoomides, vaba numeraatorvalgu olemasolul aktiveeritakse koos emaorganismist, munarakku sünteesitud valkudega ka Sxl- geeni transkriptsioon, numeraatorvalkude puudumine põhjustab Sxl- geeni inaktivatsiooni ja arengu XY-embrüo suunas. 252. Biseksuaalsusgeenid: nt äädikakärbse geen dsx, mille transkripti alternatiivse splaissingga TRA-valgu kaasabil määratakse organismi sugu, nii emas- kui isassugu 253. Homoseksuaalsusgeenid: homoseksuaalsus on geneetiliselt määratud, homoseksuaalsuse geenid lokaliseeruvad ilmselt inimese X-kromosoomi pikema õla osas, isaste homoseksuaalsust määrava FRU-geeni isastele iseloomilik splaissingvariant muudab ka emased homoseksuaalseteks 254
metüülumine). Arvatakse, et heterkromatiin võib olla kaitseks mobiilsete DNA elementide vastu. Heterokromatiinis sageli esinevad korduvad DNA järjestused (telomeeris, tsentromeeris). Üksteise järel esinevad mobiilsed DNA järjestused võivad tekitada heterokromatiini struktuuri ja selles piirkonnas olevad geenid on vaigistatud, ei ekspresseeru. DNA kokkupakkimise tähtsust geenide ekspressiooni regulatsioonis ja fenotüübi kujunemises illustreerib nn X inaktivatsiooni näide. Emaste imetajate kahest x kromosoomist üks kondenseerub (heterokromatiini struktuur) ja tema DNA ei ole transkribeeritav. (Sellega tagatakse geenide doosi võrdsus indiviidide vahel x kromosoom sisaldab rohkem kui 1000 geeni, y kromosoom vähem kui 100 geeni imetajatel). Kondenseerunud X kromosoom on nähtav tuuma membraani lähedal kompaktse struktuurina mida nim Barr'i kehakeseks. Esineb kõikides somaatilistes rakkudes. X
kõigepealt Na+ suhtes, siis K+ suhtes. Na+ sissevool depolariseerib rakku, sellele järgneb K+ väljavool mis muudab raku potentsiaali tagasi puhkepotentsiaalile. Kestab 1-2 ms, võib toimuda sadu kordi sekundis. Aktsioonipotentsiaal on positiivse tagasiside mehhanism ,kus avanevad Na+ kanalid põhjustavad järgmiste avanemise. „Surnud ringi“ katkestab väline faktor, milleks on Na+ kanali inaktivatsiooni värat. Kõik väratid reageerivad depolarisatsiooniga, aga inaktivatsiooni oma 0,5 ms hilinemisega. Kõik või mitte midagi seadus – iga signaal, mis on üle lävi (teatud potentsiaal, mille juures depolariseerumine vallandab aktsioonipotentsiaali), põhjustab sama kuju ja suurusega aktsioonipotentsiaali, iga signaal ,mis on alla lävi, ei põhjusta üldse aktsioonipotentsiaali. AP levimisel tema amplituud(u 100 mV) ei muutu.
arenguetapil, siis organismis leidub rakke, millel on isasorganismilt pärit X kromosoom vaigistatud ja ka neid, millel on emasorganismilt pärit X kromosoom vaigistatud. Ekspressioon toimub vaid ühelt, seega võivad eirnevates rakkudes olla ekspresseeritud X kromosoomi geeni eirnevad alleelid. X-i inaktivatsioon pole siiski 100%-line, umbes 10% geenidest ekpresseeruvad ka kondenseerunud kromosoomis. 51. Mis vahendab ühe X-kromosoomi inaktivatsiooni? Millisel hetkel inaktivatsioon toimub ja kui kaua kestab? X inaktivatsioon algatatakse teatud geeni (Xist) transkribeerimisel RNA-ks selles kromosoomis. Vastavat RNAd hakkab ekspresseerima ainult inaktiveeritav X kromosoom ja piirkonda, kus RNA geen asub, nimetatakse X-i inaktivatsiooni keskuseks (X-inactivation center). Transkribeeritud RNA molekul jääb tuuma, seostub X-kromosoomi DNA-ga ja indutseerib selle heterokromatiniseerumise
denaturatsioon). 7. Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur ja taas ilmneb valgu bioloogiline aktiivsus. Renaturatsiooni bioloogiline tähtsus: Väga lihtsate mõjutuste korral (nt pH muutused) ei toimu valkude pöördumatut inaktivatsiooni. Hüdrolüüs peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). Valkude ehitusprinsiibid: Orgaanilised ühendid 1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on
Lindudel, liblikatel ja mõnedel roomajatel olukord vastupidine isased homo (ZZ) ja emased hetero (ZW) 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel? Imetajatel XX korral üks X kromosoomidest on kondenseerunud Barri kehakeseks, see toimub juba embrüo tasandil, aktiveerub uuesti sugurakkude moodustumisel. X kromosoomil on inaktivatsioonikeskus, kui sinna ei kinnitu inaktivatsiooni repressorit, siis ta inaktiveerub. Lisaks mõjutab ka XIST RNA, mis on vajalik inaktivatsiooniks. Kuid ikkagi avaldub inaktiveeritud X kromosoomis 15% geenidest. Geneetiline mosaiik heterosügootidel. Äädikakärbsel toimub isastel X liiteliste geenide hüperaktivatsioon. Juhul kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X kromosoomil ja võimendab X liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda. Kui
denaturatsioon). 7. Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur ja taas ilmneb valgu bioloogiline aktiivsus. Renaturatsiooni bioloogiline tähtsus: · Väga lihtsate mõjutuste korral (nt pH muutused) ei toimu valkude pöördumatut inaktivatsiooni. · Hüdrolüüs peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). 8. Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult), kuna kolloidolekut stabiliseerivad valguosakese laengud ja hüdraatkiht. 9. Optiline aktiivsus ja adsorptsioonivõime valkude lahuste optiline aktiivsus tuleneb neis
Ntks sookase seemned vajavad idanema hakkamiseks stimuleerivat fotoperioodi. Kui isend asetada lühikemaks ajaks suhteliselt kõrgesse tempi, siis võib tema reageering temparatuurile nihkuda kõrgemate tempide poole. Reeglina see nii ei toimi. Muutumised, mida saame aklimatiseerumise tagajärjel esile kutsuda on minimaalsed, kuid neid on kasutatud (põllukultuuride juures, et muuta nad külmakindlamaks). Kõrged tempid on väga ohtlikud, kuna kõrge temp põhjustab ensüümide inaktivatsiooni või isegi valkude degradatsiooni. Kõrgematel tempidel ületab taimedel hingamine fotosünteesi ja nad jäävad nälga. Kõrged tempid põhjustavad ka dehüdratsiooni. Suur veekadu võib lõpeda letaalsega. Kõrbe katkused võivad tõsta oma kuumataluvust Lehekülg 13 kuni 20 kraadi. Madalad tempid. Kui temp langeb nulli, siis rakkudesse tekivad jääkristallid ja rakud
denaturatsioon). 7. Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur ja taas ilmneb valgu bioloogiline aktiivsus. Renaturatsiooni bioloogiline tähtsus: Väga lihtsate mõjutuste korral (nt pH muutused) ei toimu valkude pöördumatut inaktivatsiooni. Hüdrolüüs – peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). Valkude ehitusprinsiibid: Orgaanilised ühendid 1) Primaar- e esmane struktuur – AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud
denaturatsioon). 7. Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur ja taas ilmneb valgu bioloogiline aktiivsus. Renaturatsiooni bioloogiline tähtsus: Väga lihtsate mõjutuste korral (nt pH muutused) ei toimu valkude pöördumatut inaktivatsiooni. Hüdrolüüs peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). Valkude ehitusprinsiibid: Orgaanilised ühendid 1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on
heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Inaktiveerunud X-kromosoomi nimetatakse fakultatiivseks heterokromatiiniks(Barri kehake) see-pärast, et tema geenid on vaigistatud, kromosoom on kondenseerunud ja asub nagu heterokromatiinile kohane tuumas perifeersel, membraanilähedases kohas. Siiski 10% geenidest ekspresseeruvad siiski. 51. Mis vahendab ühe X-kromosoomi inaktivatsiooni? Millisel hetkel inaktivatsioon toimub ja kui kaua kestab? Inaktivatsiooni indutseerib RNA. X kromosoom transkribeerib RNA, mis jääb tuuma ja seondub inaktiveeritava X kromosoomi DNAga, indutseerib heterokromatiseerumise. Inaktivatsioon kestab elu lõpuni. 52. Milles seisneb alternatiivne splaissing ja kuidas võiks see kaasa aidata organismide paremale kohastumusele keskkonnamõjude suhtes? Alternatiivne splaissing tähendab geeni võimet eksonitest erinevate mRNAde kokkupanekut.
Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X- inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas)
Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas)
praktiliselt üldse ei transkribeerita. Aktiivne kromatiin erineb ülejäänust selle poolest, et ta pole nii tugevasti kokku pakitud ning seetõttu on ta kergemini kättesaadav nukleaasidele (DNase I). Ta erineb ka biokeemiliselt muust kromatiinist. Barr'i kehake. X-kromosoomi inaktivatsioon. Kõikide emaste imetajate teine X-kromosoom kondenseerub ning seal olevad geenid inaktiveeruvad. X-kromosoomi inaktiveerumine algab kromosoomi kindlast piirkonnast, inaktivatsiooni tsentrist, ja see levib lineaarselt üle kogu kromosoomi. X-kromosoomi kondenseerumine toimub praktiliselt kõikides emaslooma somaatilistes rakkudes ning see on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina, mida nim. Barr'i kehakeseks. X-inaktivatsioon toimub varajases embrüonaaleas. Kumb X-kromosoom inaktiveerub, kas isalt (Xp) või emalt (Xm) pärinev, see toimub juhuslikult. X-inaktivatsioon pole siiski täiesti pöördumatu
Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon). 7. Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur ja taas ilmneb valgu bioloogiline aktiivsus. Renaturatsiooni bioloogiline tähtsus: Väga lihtsate mõjutuste korral (nt pH muutused) ei toimu valkude pöördumatut inaktivatsiooni. Hüdrolüüs peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). Valkude ehitusprinsiibid: 1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt.
Aktiivne kromatiin erineb ülejäänust selle poolest, et ta pole nii tugevasti kokku pakitud ning seetõttu on ta kergemini kättesaadav nukleaasidele (DNase I). Ta erineb ka biokeemiliselt muust kromatiinist. Barr'i kehake. X-kromosoomi inaktivatsioon. Kõikide emaste imetajate teine X-kromosoom kondenseerub ning seal olevad geenid inaktiveeruvad. X-kromosoomi inaktiveerumine algab kromosoomi kindlast piirkonnast, inaktivatsiooni tsentrist, ja see levib lineaarselt üle kogu kromosoomi. X- kromosoomi kondenseerumine toimub praktiliselt kõikides emaslooma somaatilistes rakkudes ning see on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina, mida nim. Barr'i kehakeseks. X-inaktivatsioon toimub varajases embrüonaaleas. Kumb X-kromosoom inaktiveerub, kas isalt (Xp) või emalt (Xm) pärinev, see toimub juhuslikult. X-inaktivatsioon pole siiski täiesti pöördumatu.
viib aluspaaride valele paardumisele. Reparatsioonimehhanismid ei saa kõrvaldada nt. tümiini dimeere Vt. veel 143. 142. Transposoon-indutseeritud mutatsioonid. Transposoonid - "hüppavad" geenid, lähevad genoomi ühest kohast teise. Transposoon (mobiilne DNA element), mis kannab mingit geneetilist markerit, näiteks resistentsust antibiootikumile, inserteerub kromosoomi erinevatesse kohtadesse ning põhjustab insertsioonikohas asuvate geenide inaktivatsiooni. Selle tulemusena ilmnevad muutused bakteri fenotüübis. Inaktiveeritud geen(id) isoleeritakse transposoonis sisalduva geneetilise markeri avaldumise alusel. Lihtsad tandeemsed kordused, 1-6 nukleotiidi pikad üle kogu genoomi / trinukleotiidsed kordused / rea inimese pärilike haiguste ettearvamisvõimalus. 143. Fotoreaktivatsioon ja SOS vastus. Fotoreaktivatsioon - valgusest sõltuv reparatsioon (maksimaalne toime valguse sinisel osal).
Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur ja taas ilmneb valgu bioloogiline aktiivsus. Renaturatsiooni bioloogiline tähtsus: · Väga lihtsate mõjutuste korral (nt pH muutused) ei toimu valkude pöördumatut inaktivatsiooni. · Hüdrolüüs peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult), kuna kolloidolekut stabiliseerivad valguosakese laengud ja hüdraatkiht. Optiline aktiivsus ja adsorptsioonivõime valkude lahuste optiline aktiivsus tuleneb neis olevate AH-jääkide
imetajatel ja äädikakärbsel? X-liiteliste geenide doosikompensatsioon: 1) Äädikakärbsel toimub isastel X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon 2) X-liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel Genotüübi XX korral on üks X kromosoomidest kondesneerunud ja nähtav Barri kehakesena. Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale. Naise sugurakkude moodustumisel aktiveeritakse mõlemad X kromosoomid X kromosoomi inaktivatsioon algab X-inaktivatsiooni keskusest XIC. Lisaks XIST RNA-le, mis on vajalik inaktivatsiooniks, avaldub inaktiveeritud X kromosoomis >15% geenidest. Lisaks avaldub selles kromosoomis veel 10% X-liitelisi geene ja seda erinevatel naistel erineval määral – suurendab fenotüübilist varieeruvust Regulatoorsete RNA-de roll X kromosoomi inaktivatsioonil Xist RNA inaktiveerib X kromosoomi Tsix, mis on komplementaarne Xist RNA-ga, paardub sellega ja surub maha Xist RNA ekspressiooni 21
Osa inaktiivsest kromatiinist on rakutuumas tugevasti kokku pakitud ja moodustab nn. heterokromatiini. Heterokromatiinis on kromatiin pakitud kõrgema järgu struktuuridesse, lokaliseerub tuuma ümbrise läheduses. Heterokromatiin on üks osa inaktiivsest kromatiinist. X-kromosoomi heterokromatiniseerumine e. X-inaktivatsioon. Kõikide emaste imetajate teine X-kromosoom kondenseerub ning seal olevad geenid inaktiveeruvad. X-kromosoomi inaktiveerumine algab kromosoomi kindlast piirkonnast, inaktivatsiooni tsentrist ja see levib lineaarselt üle kogu kromosoomi. X-kromosoomi kondenseerumine toimub praktiliselt kõikides emaslooma somaatilistes rakkudes ning see on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina, mida nim. Barr'i kehakeseks. X-inaktivatsioon toimub varajases embrüonaaleas, see toimub juhuslikult. Aktiivne kromatiin erineb ülejäänust selle poolest, et ta pole nii tugevasti kokku pakitud ning seetõttu on ta kergemini kättesaadav nukleaasidele
ühend on keemiliselt nii reaktiivne, et teoreetiliselt reageeriks ta alati enne aktiivtsentrisse jõudmist muude potentsiaalsete märklaudadega. Hüdroksüülradikaalid moodustuvad siis, kui vesinikperoksiid reageerib Fe2+-ga. H2O2 + Fe2+ ·OH + Fe3+ Fe2+ on enamasti seotud valkudega, asudes nende aktiivtsentris. Seega on ·OH märklauaks sageli ensüümi aktiivtsentris asuvad aminohapped ja lõpptulemuseks on ensüümi inaktiveerimine. Teatud juhtudel võib selline ensüümi inaktivatsiooni mehhanism olla regulatoorse tähtsusega. Näiteks oksüdoreduktaasid (redutseerivad fermenteerimisel NADH manulusel karbonüülrühma alkoholirühmaks) sisaldavad aktiivtsentris Fe2+. Kui rakus toimub ümberlülitus aeroobsele metabolismile, on kasulik näiteks etanooli oksüdoreduktaasi töö pärssida, et mitte raisata metaboliite rakust väljaviidava etanooli tootmiseks. Ensüümi inaktivatsiooni põhjustab vesinikperoksiidi reageerimine Fe 2+-ga ja sellele järgnev hüdroksüülradikaali
Transposoonid § Transposoonid on DNA segmendid, mis on võimelised liikuma ühest kohast teise sama või erineva DNA molekuli piires - transpositsioon. § Transpositsioon on sõltumatu rekombinatsioonist. § Transposoonid põhjustavad mutatsioone, põhjustavad geneetilisi ümberkorraldusi, uute geenide viimist genoomi, tagavad geenide disseminatsiooni bakterite populatsioonis. § Transposoonide insertsioon (sisse viimine) põhjustab geeni lineaarse organisatsiooni muutuse läbi geeni inaktivatsiooni. § Trasposoonid on üheks olulisemaks ravimiresistentsuse levikufaktoriteks. Mikroorganismide muutlikus § Modifikatsiooniline muutlikus ainult fenotüübis, olemasoleva reaktsiooninormi piirides. § Mutatsiooniline muutlikus seotud DNA primaarstruktuuri muutustega, rakku ei tuua infot väljastpoolt. Enamus mutatsioone on kahjulikud, mõningad on neutraalsed ja väga väike osa on kasulikud! § Kombinatiivne muutlikus muutused DNA primaarstruktuuris,
XXY "Klinefelter Syndrome" : Isased; 1/1000; Üle keskmise pikad, ala-arenenud testised, umbes pooltel kasvavad teatud määral rinnad. XYY-Isased, STERIILSED, KÕHNAD, PIKKA KASVU. XXX-Emased, normaalsed, vahel probleeme viljakusega Kui meil on kaks ühesugust kromosoomi (XX), siis üks neist on inaktiivne. See võetakse maha ainult gameetide küpsemisel. Barri kehake välistab geeni üleekspressiooni. Barri kehakese moodustamine reguleeritakse spetsiaalse lookuse poolt nn. X kromosoomi inaktivatsiooni tsenter (Xic). Teine geen, Xist, toodab RNA, mis katab X kromosoomi ja sellega takistab tema ekspressiooni (ingl.k silencing). Barri kehake on inaktiveeritud x-kromosoom. Selliste fenotüüpide määramine ei ole lihtne. Paljudel juhtudel määratakse see geeni ekspressioonis tekkinud valgu ja ... toimel. Meessugu määrav geen on Y kromosoomis: Geen (SRY)toodab testist-määravat faktorit (testis-determining factor) See määrab gonaadi arengu.
Asub Y- kromosoomi lühikeses õlas. Määrab suure osa testosterooni tootmise nii lootes kui ka hilisemas elus. 70. X - kromosoomi inaktivatsioon X kromosoomi inaktivatsioon on protsess, mille käigus inaktiveeritakse emastel imetajatel üks X kromosoom, võimaldades X-liiteliste geenide doosikompensatsiooni sugude vahel. Selle tulemusena avalduvad X-liitelised geenid võrdses koguses nii emastel kui isastel. Inaktivatsiooni protsess on suhteliselt universaalne kõigis imetajates, ent teatavad erinevused liigiti eksisteerivad.Barri kehake ehk sugukromatiin on tume keha inimese rakus, mis moodustub ühest kahest X-kromosoomist, mis inaktiveeritakse imetajatel embrüonaalse arengu väga varajases etapis. Barri kehakest saab tuvastada interfaasi ajal naisterahval, kui tugevalt värvuvat ala tuuma perifeerias. Varem kasutati Barri kehakest kromosomaalse soo määramiseks
2. Signaali edasikandumine tsütoplasmas, mille käigustoimuvad rea valkude aktiivsuse muutused ja/või madalamolekulaarsete sekundaarsete vahendusmolekulide (second messengers) kontsentratsiooni muutused; muutus raku metabolismis, funktsioonis või arengus, mille on esile kutsunud signaalmolekuli ja retseptori komplekseerumine; 3. tuumasisene etapp, mis sisuliselt seisneb geeniekspresioonimuutmises transkriptsiooni faktorite aktivatsiooni või inaktivatsiooni kaudu Signaali eemaldamine ja rakulise vastuse kadumine Kõik kirjeldatud etapid pole alati vajalikud! 2. Signaalmolekulide klassifikatsioon vastavalt toime ulatusele, endokriinsed, parakriinsed ja autokriinnsed signaalmolekulid Oma olemuselt võib signaalikandjaid jagada kolme rühma: Füüsikalised signaali kandjad. 9 Valguskiirgus 9 Elektriline pinge ja membraanipotsentsiaal ja selle muutus ioonide kontsentratsiooni muutuste kaudu
Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas)
Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas)
Statsionaarset faasi pole, näeme ainult kui kiiresti kõik ensüüm ära inaktiveeritakse. Ei saa tekkida sellist olukorda, et on ensüüm-inaktivaatori kompleksi statsionaarses faasis. Saab jälgida vaba ensüümi konts muutust ajas, on hüperboolne sõltuvus inhibiitori kontsentratsioonist, sarnane MM võrrandile. Inhibitsiooni algkiirust jälgides saaks panna E0. Saab määrata ainult inaktivatsiooni kineetikat. Kõigepealt toimub seostumine ja siis alles keemiline reaktsioon. Afiinsusmärgistele on iseloomulik ensüümi kaitsmine substraadi poolt. Kuna substraat seostub samasse kohta, siis substraadi juuresolekul on inhibitsioon aeglasem (analoog konkurentsele inhibitsioonile). Afiinsusmärgised on keemiliselt reaktiivsed, reageerivad ka millegi muuga. Afiinsusmärgised on ebastabiilsed vee keskkonnas ja see piirab nende rakendust. Ebastabiilsus ja kõrvalreaktsioonid.
Limaskestade kaitse ja bakterite lüüs. IgE – kaitseb keha välispindu, eelkõige mukoosaga kaetud pindasid antimikroobsete rakkude `värbamise` teel. Kutsub esile akuutse põletikulise vastuse. IgE tase tõuseb ussidega seotud infektsioonide ajal, kaitsedes selliste sissetungijate eest. Nuumrakkude (basofiilide) aktivatsioon. IgD – funktsioon ebaselge, arvatavasti toimib kui antigeeni retseptor, et kontrollida lümfotsüütide aktivatsiooni ja inaktivatsiooni. Arvatakse, et IgD puudub mälurakkudes. Esmane immuunvastus: Ag esitlevad mitmesugused APC-d (antigeeni esitlev rakk). Ag kontsentratsioon suhteliselt kõrge. Latentne faas 5-10 päeva. Ak isotüüp – IgM. Ak afiinsus ja spetsiifilisus madalad. Teisene immuunvastus: Ag esitlevad peamiselt B-rakud. Ag kontsentratsioon madal. Latentne faas 2-5 päeva. Ak isotüübid – IgG, IgA koeiseärasused. Ak afiinsus ja spetsiifilisus kõrged. Ak kontsentratsioon kõrgem
annaabi.ee 
