See baseerus nägemisel, nii võis saada ühest objektist erinevaid pilte.(3) Valgusele ja õhule pöörati nii palju tähelepanu kuna kõike kujutati nende kaudu, valgus muutis ise pildi süzeeks.(4) Värve kanti lõuendile väikeste ja visandlike, eredavärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid maalisid ka varjud värviliselt, mitte ei rõhutanud kontraste, nagu realistid. Seega vähenes piltide ruumilisus. (5) Hüljati traditsiooniline kompositsioon ning impressionistidele sai eeskujuks fotograafia. Tõetruuduse nimel ei lisatud midagi, pilt pidi olema ühe eluhetke täpne ja aus kujutis. (6) Impressionistide lemmikuks zanriks oli maastik. Selle kujutamisel jälgiti enamasti plen air'i ehk vabaõhumaali põhimõtet. (7) Claude Monet maalis seeriaid ühest ja samast objektist, kus pilt sõltus ilmast ja kellaajast ning see näitas ilmekalt ära valguse tähtsuse maalikunstis. (8) Tähtsamad prantsuse impressionistid: Claude Monet - lemmikteemaks oli looduse
o ,,Suur lõvijaht" · Tõi sisse idamaade teema o ,,Araabia naised" Vabadusvõitlus · ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" allegooriline Vabaduse figuur Inglismaa William Turner (1775-1851) · marinist meremaalija · suur rõhk värvidel o ,,,,Temeraire`i" viimane sõit" · pintsli kõrval kasutas ka värvilabidat o ,,Hannibal Alpe ületamas" · kaotas kontuurid - eeskujuks impressionistidele · suurepärane atmosfäärinähtuste kujutaja o ,,Lumetorm" Saksamaa Caspar David Friedrich (1774-1840) · Maastikumaalija (kloostrivaremed, metsatihnikud, kõrgmäestikud, merejää kuhjumine) o ,,Rügeni kriidikaljud" · Enamasti maalil kuni 3 maastikuimetlejat o ,,Rändur udumere kohal" · Tundeküllased o ,,Eluastmed" Hispaania Francisco Jose de Goya (1746-1828)
Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunstis sai reaalseks Delacroix' mõte, et looduses pole kontuure. Impr. kunstnikud ei jäljenda loodust, vaid jagavad oma muljet sellest (erinevus realistidega). Impr. kunstnikke köitis ka fotokunst, samuti Kaug-Ida kultuurid (Jaapan, Hiina). Claude Monet (1840-1926) 1874. aastal korraldati fotograaf Nadari korteris näitus, millest võtsid osa Salongist väljajäänud kunstnikud. Monet esines maaliga Impressioon. Tõusev päike
Edaspidi huvitub igapäevaelu stseenidest.Ta kujutab korduvalt hobuste võiduajamisi. Prantsuse-Preisi sõja ajal, mil Degas tahtis jalaväkke astuda, selgus, et ta üks silm näeb halvasti. Kogu elu ähvardas Degasi oht pimedaks jääda. Pärast sõda sõidab kunstnik koos vennaga USA-sse sugulaste juurde, kus valmivad mõned maalid. Pariisis tutvub Edouard Manetiga ja teiste impressionistidega ning ühineb nendega. Siiski peetakse Degasi kunsti isesseisvaks kunstiks, sest ta kasutas küll impressionistidele iseloomulikku värvigammat, kuid ei omandanud nende pintslitehnikat. Degasi lemmiktehnika oli pastell. Degas esines impressionistidega koos ühistel näitustel. Degas loomingu keskpunktis oli kaasaegne linnaelu, mitte loodus nagu impressionistidel. Tema kujutab maalidel kabareede ja teatri elu, eelkõige baletti. Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia.
Prantsusmaa Theodore Gericault Prantsuse romantismi rajaja, ,,Meduse'i parv" Kreeka/Rooma aegne riietus Eugene Delacraix ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", värvilised tööd, võttis eeskuju Rubensilt, humaalsus ja vabaduse tahe Hispaania Francisco Goya kuningas Karl IV õukonnakunstnik, ,,Alba hertsoginna", ,,Alasti Maja"(mahha), ,,Riietatud Maja" Inglismaa - William Turner põriliselt meremaalija e marinist, ,,Tulekahju merel", ,,Temeraire'i viimane sõit", eeskuju impressionistidele, ,,Hannibali minek üle Alpide" REALISM 1850/60 realismi kui kunstivoolu kõrgaeg, 1870 kõrgaeg Venemaal. Tekib Prantsusmaal, looduslähedus, tähtsamad on maalikunst ja graafika, kujutatakse argielu, ei liialdata, pole huvitatud kirjanduslikest süzeedest, 90% realistidest on kaasaegse teemaga, esineb ka kriitilist realismi(eriti Venemaal), tagasihoidlikud värvid
mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise-pildi loomisel. Ta pidas süseelist lähenemist ebaoluliseks. Pilt oli visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse aluseks maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad- maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 13. Esialgu oli Paul Gaougin'i looming oli esialgu väga impressionismilähedane. Kolides Bretangei poolsaare rannaküladesse hakkas ta erinevalt van Gogh'st end teadlikult impressionistidele vastandama ning neid looduse passiivses jäljendamise süüdistama. Pärast 1891a. Okeaaniasse kolimist julgustas lõunamaine loodus teda asuma uuele loomingulisele teele. Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat ja püsivat igavesi vaimseid väärtusi. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu ümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. 14
Jesuiitide kirik roomas. Purskkaevud muutuvad oluliseks. Peetruse kirik, peetruse väljak linna muutumise katse. Silmapaistvaim kunstnik oli Velazques. VELAZQUES 1599 1660. Barokiajastu kuulsaim Hispaania kunstnik. Oli hispaania õukonna kunstnik. Tema stiili iseärasus oli otsekohane siirus ja naturalism. Algselt maalis pruunides toonides, hiljem hakkas kasutama heledamaid toone. Maalis alasti veenust, mis oli ennekuulmatu."Veenus Peegli ees" . Ta oli eeskujuks impressionistidele. Tema loomingu kaudu võib mõista, et looduslähedus saavutatakse eelkõige püüdega kujutada kõike liikuvana ja muutuvana. POUSSIN 1594 1665. Sündis Normandias. Akadeemilise kunsti ja neoklassitsismi aluse panija. Hea haridusega. Maalidel kujutab antiikajast ja vanemast ajaloost pärilt sündmusi. Kujutab ka piibli stseene. Ta arvas et asju mis on vähem kui 400 aastat vanem, pole mõtet maalida. Pöörab palju tähelepanu taustale. Kasutab detaile antiikarhidektuurist
otse looduses. Seega lähtuti natuurist. Nähtavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste segamata toonides pintslitõmmetega (silmale mõjuvad need kui väiksed värvilised punktikesed). Teatud kauguses sulavad erinevad värvused optiliselt üheks tooniks. Näiteks, kui kõrvuti asuvad punane ja kollane värvitäpike, seguneb see inimese silmas oranz`iks. Milliseid uuendusi tõid nad maalikompositsiooni? Tähtis oli traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Siin oli impressionistidele eeskujuks tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks midagi ise juurde mõelda või komponeerida. Pilt - see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõudsiki impressionistid realismist oluliselt erineva kunstini, kus kunstiteose juures polnud oluline süzee, vaid selle kujutamise viis. NIMI LEMMIKTEEMAD KOLM OLULISEMAT TÖÖD
tema pintslitõmped ökonoomsemaks. Tema parimad tööd olid grupi portreed the Regents ja the Regentesses of the Old Men's Alms House (1664a). the Regents the Regentesses of the Old Men's Alms House (1664a). Tal oli ka kaks venda ja viis poega kes tegelesid ka maalimisega,kuid kõige kuulsamaks nende seast sai tema vend Dirk (1591-1656).Enne 1850a ei olnud ta nii väga hinnatud kunstnik.Alles 19saj teises pooles hakati teda pidama geeniuseks. Tema tööd olid uue põlvkonna impressionistidele eeskujuks Lord Hertford ostis 1865a ühe tema kuulsaima töö The Laughing Cavalier (1624a) selle aja kohta ülisuure summa eest mis oli 51,000 franki. Väiksema perega kunstnikud, näiteks Rembrandt, kolisid sageli sõltuvalt sellest, kus rohkem kliente oli, kuid Hals keeldus Haarlemist lahkumast ja jäi sinna surmani. Nii näiteks keeldus ta maalimast Amsterdami maakaitseüksust, nõudes, et ohvitserid tuleksid Haarlemi ja poseeriksid talle.Haarlemis on ka Frans Halsi muuseum.
Neid, kes segasid soovitu teostamisel, hävitati ilma vähimagi kõhkluse ja kahetsuseta. Tapmine oli tol ajastul raha-ja võimutülides kaalukas argument. Manerism-nii nimetatakse renessansi allakäiku 16. sajandil. Manerismis pole harmooniat, pole ihumöllu, proportsioonid on käes ära, figuurid ebaplastilised ja ärevad. Maneristid kuulutasid esimestena, et nemad näevad asju nii ning loobusid looduse pimedast kopeerimisest, mille poolest nad olid lähedased impressionistidele. Kunstnikud Kõik suured ja mõjuvõimsad inimesed-kardinalid, hertsogid, kuningad ja Rooma paavst-ihkavad end kunstiteostes igavesti jäädvustada ja hindavad kõrgelt loomeinimesi. Seetõttu ajavad viimased oma hinda teades nina püsti. Skulptor, arhitekt ja kunstnik Michelangelo näiteks vihastas Sixtuse kabeli ehitamisega pikalt venitanud paavst Julius II peale. Ta sõitis Firenzesse ja teatas ülbelt, et et kui paavstil teda tarvis läheb, siis tulgu Roomast jala järele
Tahiti saarel töötades ja sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Gauguinile ja van Goghile ei piisanud kõige nähtu täpsest jäljendamisest, vaid nad tahtsid luua ise midagi uut, midagi niisugust, mida looduses sellisel kujul polnud olemaski; nad tahtsid leida uusi vahendeid oma isiklike tunnete ja mõtete väljendamiseks. Oma püüdlustelt olid nad seega vastandlikud impressionistidele. Kui impressionistid olid väljastpoolt saadud muljete maalijad, siis postimpressionistid seevastu, tegelesid eneseväljendusega. Nad astusid teadlikult impressionismi vastu välja ja näitasid edaspidisele kunstile teed täiesti uues suunas. Tema loomingust on mõjustatud puhta värvi vallandumine 20. saj. alguse kunstis. Gauguin arendas välja oma isikupärase laadi. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega,
heodore Gericault "Medusa parv" Theodore Gericault "Võikad pead”, IMPRESSIONISM • Gustave Caillebotte kuulus impressionistide hulka ning eksponeeris oma töid mitmetel impressionistide näitustel Pariisis ajavahemikus 1874-1886. • Prantsusmaa pealinna vaadete kõrval maalis ta ka arvukaid vaikelusid. Sellel pildil on ta värvika puu- ja köögivilja väljapaneku kujutamisel kasutanud impressionistidele omast eredat paletti. Claude Monet’ VINCENT VAN GOGH. POSTIMPRESSIONISM • Hollandi maalija van Gogh püüab selle tooli abil anda vaatajale pildi iseenesest. Vähenõudlikus ümbruses seisev rohmakas tool jätab mulje sirgjoonelisest ning maalähedasest karakterist. Tubakakott ja piip annavad mõista, et ka kunstnik ise on kusagil lähedal. Vincent van Gogh “Päevalilled” 1
oli omas ajas uuendaja-avangardist, võeti hästi vastu tolle aja kõige uuemeelsemas seltskonnas. Ta oli hinnatud ka laiema publiku poolt, aga seda peamiselt tänu oma valssidele ja nokturnidele. omas ajas ääretult uudse harmoonia ja tämbri kasutusega: erakordselt oluline on värv!, palju alteratsioone, võõrhelisid akordides, armastab 7- ja 9-akordide järgnevusi (eriti omased hiljem impressionistidele. Chopin ennetabki impressioniste, Debussy pidas end Chopini vaimseks õpilaseks). loomingus on olustiku- ja poola rahvamuusika mõjud (masurkad, poloneesid, tantsurütmid, laadid nt früügia, lüüdia) Chopini meloodikat on mõjutanud itaalia ooperimuusika: väga laulev, bel canto mõju rohkelt kergeid kaunistusi, virtuoossus. Eriti armastas Bellini muusikat
temal rohekm väljendamise kui jäljendamise vahendiks. Siiski ei ole Gauguini teoste väljenduslik sisu nii isiklik kui van Goghil või Munchil ega tema eneseväljendus nii spontaalne kui nendel. Ehkki Gauguini nimetas end uhkelt barbariks, on tema loomingus rohkem klassikalise harmoonia ja kaine kaalutluse mõju. PAUL CEZANNE (18391906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutaud vägivaldseid sündmusi. 1870.aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874.a., kuid sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonstuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestunult tõmbus Cezanne nüüd tagasi LõunaPrantsusmaale oma sünnilinna Aixi ja jäi sinna töötama paljudeks aastateks. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida.
traditsioonidest" ooperiteatris.Tema loomingu tippteoseks on 8.sümfoonia, mida nimetatakse ka tuhandete sümfooniaks.Gustav Mahler nimetas end ka suveheliloojaks. Tema loomingu põhiosa moodustavadki sümfooniad ja laulutsüklid.Ta on olnud eeskujuks A. Schönbergile, A. Schnittkele ja D. Sostakovitsile. Impressionism.Sõna "impressioon" tähendab muljet.Stiilinimetus tuli Monet maalist "Impressioon. Tõusev päike".Impressionistidele oli omane, kirgliku ja äärmusliku eneseväljenduse ja värvide asemel, eelistada peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu.Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina Baudelaire'i, Verlaine'i ja Mallarme loomingus. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele.Kindlate piirjoontega muusikaline teema võis asenduda vaid kooskõladega ning selgepiiriline
· Kuigi ükski visanditest ei leinud maalil kasutamist, suhestus kunstnik neid maalides surma ja kannibalismiga. GUSTAVE CAILEBOTTE. IMPRESSIONISM · Gustave Caillebotte kuulus impressionistide hulka ning eksponeeris oma töid mitmetel impressionistide näitustel Pariisis ajavahemikus 1874-1886. · Prantsusmaa pealinna vaadete kõrval maalis ta ka arvukaid vaikelusid. · Sellel pildil on ta värvika puu- ja köögivilja väljapaneku kujutamisel kasutanud impressionistidele omast eredat paletti. · Värvid hakkavad siin elama omaette elu ja moodustavad lõuendile erksa mustri. · Värvikooslustel on sellel maalil enam öelda kui üksikutel kujutatud objektitel. VINCENT VAN GOGH. POSTIMPRESSIONISM · Hollandi maalija van Gogh püüab selle tooli abil anda vaatajale pildi iseenesest. · Vähenõudlikus ümbruses seisev rohmakas tool jätab mulje sirgjoonelisest ning maalähedasest karakterist.
Sellegipoolest korraldas Manet ka isikunäitusi, kuid seda siis kui teda ametlikele ülevaatenäitustele ei lubatud.Ta ise ei pidanud end impressionistiks, kuigi tänapäeval loetakse teda tavaliselt impressionistide hulka. Impressionistid mõjutasid omakorda Manet'd. Elu lõpupoole hakkas ta kasutama heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldiselt ei teinud. Teine impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine. Ka Manet maalis küllaltki palju vabas õhus, kuid ei loobunud kunagi lõplikult stuudiomaalist. 6 Tuntumad teosed ,,Kontsert Tuileries aias" 1862 valmis tal maal "Kontsert Tuileries' aias" Manet kujutas sellel oma sõpru, kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, ning lisas sinna ka autoportree. Maali õhustik kajastab seda, millisena Tuileries' aed välja nägi.
Tahiti saarel töötades ja sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Gauguinile ja van Goghile ei piisanud kõige nähtu täpsest jäljendamisest, vaid nad tahtsid luua ise midagi uut, midagi niisugust, mida looduses sellisel kujul polnud olemaski; nad tahtsid leida uusi vahendeid oma isiklike tunnete ja mõtete väljendamiseks. Oma püüdlustelt olid nad seega vastandlikud impressionistidele. Kui impressionistid olid väljastpoolt saadud muljete maalijad, siis postimpressionistid seevastu, tegelesid eneseväljendusega. Nad astusid teadlikult impressionismi vastu välja ja näitasid edaspidisele kunstile teed täiesti uues suunas. Kõige rohkem on hilisemale ajale mõju avaldanud Paul Cezanne (1839-1906). Üksiku ja tundmatuna töötas ta Lõuna-Prantsusmaal oma sünnilinnas Aixis. Ta lõi maastikke, natüürmorte, portreesid. Seejuures tahtis ta luua "õigemat" kunsti
ülekandmise kiviraidurite hooleks. Oma olemuselt tugevat vastupanu avaldav marmor mõjub Rodini töödes järeleandlikumana, justkui vaha, sageli otsekui vatt. Ei saa väita, et tal alati oleks õnnestunud luua muljet, et keha kasvab välja kivist. Kasutades valge marmori puhtust, kujundas Rodin figuurile ümber midagi helendava pilve taolist, mingi kiirguse. Oma pürgimuses figuuri õhu ja valguse keskkonda hajutada või vähemalt nendega siduda läheneb Rodin impressionistidele ja erineb antiikplastika meistritest, kelle jaoks on keha alati kesksel kohal. Rodinil ei õnnestunud plastikat arhidektuuriga ühendada; see määras nurjumisele ka tema monumentaalse ,,Põrguvärava", milele lõi ta mitmeid suurepäraseid figuure. Sageli pehmetest vormidest hoolimata pääseb vormikäsitlus Rodini skulptuurides nagu antiikteosteski maksvusele kogu oma jõus; paisutatud musklid, figuuride kontuurid. Rodin ehitas oma kujud üles nii, et
ka temal rohekm väljendamise kui jäljendamise vahendiks. Siiski ei ole Gauguini teoste väljenduslik sisu nii isiklik kui van Goghil või Munchil ega tema eneseväljendus nii spontaalne kui nendel. Ehkki Gauguini nimetas end uhkelt barbariks, on tema loomingus rohkem klassikalise harmoonia ja kaine kaalutluse mõju. PAUL CEZANNE (1839-1906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutaud vägivaldseid sündmusi. 1870.aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874.a., kuid sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonstuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestunult tõmbus Cezanne nüüd tagasi Lõuna-Prantsusmaale oma sünnilinna Aixi ja jäi sinna töötama paljudeks aastateks. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida.
kujundites. Kasutati ühevärvilisi tussi ja võimalikult lihtsaid motiive: terve puu asemel kujutati näiteks ainult oksa kogu objekti asemel üht võimalikult iseloomulikku ja olulist detaili, millest piisab vaataja mõttele kindla suuna andmiseks. Kujutis ise tehti ainult ühte nurka, kuna ülejäänud pildipind jäeti tühjaks, nagu vaataja ettekujutusele vaba ruumi andmiseks. See kompositsioonivõte avaldas eriti tugevat mõju jaapani kunsti arengule ja sealtkaudu ka Euroopa kunstile (impressionistidele, kes tegutsesid 19. Sajandi II poolel). Hiinas tekkis ka graafika varem kui Euroopas, sest eeldused olid paberi ja trükikunsti näol olemas. Tarbekunst. Väga kõrgetasemeline on hiina tarbekunst. Peamised alad on metallehitistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. Hiinast toodud portselanesemed said tõukeks portselani leiutamisele ka Euroopas. Spetsiifiliselt hiinapärane
Poeetilise (rütmilise) proosa tsükkel ,,ILLUMINATSIOONID" (1886) muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis oma filosoofias näib osutavat vabaduse ja elutäiuse ideaalidele. Parnaslaste kiretus teda ei köitnud, oli religiooni silmakirjalikkuse ja ametnike juhmi agaruse vastu. Samas laadis veel teinegi teos luule- ja proosakogu ,,HOOAEG PÕRGUS" (1873) Mallarme Pariisi-kodust kujunes kohtumispaik sümbolistidele-impressionistidele; tema vaimne mõju luuletajate ja kunstnike nooremale põlvkonnale oli suur. Tema suhteliselt väikesemahuline luulelooming jäi sümbolismis erandlikuks. Ta püsis kõige lähemal parnassi põhimõtetele, ta pööras erilist tähelepanu keele viimistletusele. Aleksandriinides luuletus ,,FAUNI PÄRASTLÕUNA" paistab silma sõnauuenduslikkusega ja kujunditihedusega. Eesmärgiks on ootamatute keeleseoste abil edasi anda elu maagiat ja süvaimpulsse, kaasa arvatud seksuaalteadvus
Esinadajad: Georges SEURAT (1859 1891) 27 Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel 1884-86 Paul SIGNAC (1863 1935) 28 Avignoni loss ......................liiga mõistuslik, optika seadusi arvestav. Ratsionalistliku lähenemislaadiga, ei leidnud laialdast poolehoidu. 29Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? Loetakse postimpr. hulka, loomingus juba juugendlik joon (väljavenitatud figuur). Aine poolest lähedane impressionistidele (teater, kohvikud) Tema jaoks on oluline eelkõige terviklik dekoratiivne kompositsioon. Ei sea esiplaanile sisu. Säilinud: ~ 1000 maali üle 5000 joonistuse rohkem kui 350 gravüüri ja plakatit Surres oli ta ainult 36 aastane. Elulugu, looming Vürsti poeg, aadlitiitel, kõrge seisus, head majanduslikud tingimused. Esimene poeg perekonnas. Sündis Albi`s (L-Pr.) Alustas kõige kõrgemate hulgas ja lõpetas kõige madalamate hulgas.
maalikunstis kompositsiooni tähtsus. Nad kasutasid vikerkaare-värve korrapäraste väikeste pintslitõmmetega. Punktide paigutamisel püüti arvestada rangeid reegleid . Neoimpressionistide maalid olid valgusküllasemad kui impressionistidel. Korrapärased värvilaigud muutsid maali mosaiigitaoliseks ja neis valitses kummaline tardumus. Paul Cezanne kujutas oma maalidel tihti vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta rohkem impressionistidele, kuid 1874. aastal nende esimesel näitusel sai ta kriitikutelt rohkem mõnitada kui teised. Tema piltidel näis olevat kohmakas ruumikujutis, millel esines palju moonutusi. Mõne aja pärast eemaldus Cezanne impressionismist, ta püüdis ühendada impressionistlikud värvid klassikalise vormikindlusega. Eelistas tumedate varjude asemel siiski selgete vormide loomist. Lähendas looduses leiduvaid vorme mõnele stereomeetrilisele põhivormile- koonusele, kuubile jne
kontuurid. Tahiti saarel töötades ning sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Gauguinile ja van Goghile ei piisanud kõige nähtu täpsest jäljendamisest, vaid nad tahtsid luua ise midagi uut, midagi niisugust, mida looduses sellisel kujul polnud olemaski; nad tahtsid leida uusi vahendeid oma isiklike tunnete ja mõtete väljendamiseks. Oma püüdlustelt olid nad seega vastandlikud impressionistidele. Kui impressionistid olid väljastpoolt saadud muljete maalijad, siis postimpressionistid seevastu, tegelesid eneseväljendusega. Nad astusid teadlikult impressionismi vastu välja ja näitasid edaspidisele kunstile teed täiesti uues suunas. 4) Paul Cézanne elu ja looming (§ 4) Kõige rohkem on hilisemale ajale mõju avaldanud Paul Cezanne (1839-1906). Üksiku ja tundmatuna töötas ta Lõuna-Prantsusmaal oma sünnilinnas Aixis. Ta lõi maastikke, natüürmorte, portreesid
Neil polnud millegi eest süüa osta, nad elatusid üksikutest lõunalekutsetest, Auguste ei käinud isegi oma harjumuspärases piimasaalis. · Piimasaal kujutas endast väikest piimapoekest, mida tavaliselt pidasid naised ja kus ei piirdutud üksnes koore, või, piima ja munade müügiga. Kõrvalruumis oli tavaliselt kolm-neli lauda, kus kliendid võisid tellida endale ,,päevamenüü". · Monet julgustuas oma kaaslasi mitte alla andma. · Impressionistidele oli väga oluline fotograafia areng sellel ajastul. · Marey fotopüss. · Etienne Jules Marey prantsuse arst ja füsioloog, leiutas kronofotograafia, millest arenes välja kinematograafia. · ,,Jalahoobid tagumikku ei tee kunagi halba." · Agence Havas 1825. aastal asutatud rahvusvaheline telegraafiagentuur Pariisis. · Renoir ,,Valküüri" kohta: ,,Pole mingit õigust inimesi kolmeks tunniks pimedasse valgustamata saali sulgeda
Edaspidi huvitub igapäevaelu stseenidest. Ta kujutab korduvalt hobuste võiduajamisi. Prantsuse-Preisi sõja ajal, mil Degas tahtis jalaväkke astuda, selgus, et ta üks silm näeb halvasti. Kogu elu ähvardas Degasi oht pimedaks jääda. Pärast sõda sõidab kunstnik koos vennaga USA-sse sugulaste juurde, kus valmivad mõned maalid. Pariisis tutvub Edouard Manetiga ja teiste impressionistidega ning ühineb nendega. Siiski peetakse Degasi kunsti isesseisvaks kunstiks, sest ta kasutas küll impressionistidele iseloomulikku värvigammat, kuid ei omandanud nende pintslitehnikat. Degasi lemmiktehnika oli pastell. Degas esines impressionistidega koos ühistel näitustel. Degas loomingu keskpunktis oli kaasaegne linnaelu, mitte loodus nagu impressionistidel. Tema kujutab maalidel kabareede ja teatri elu, eelkõige balletti. Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia.
Siiani kasutati varjudes ainult üht värvitooni, nii anti edasi kõige paremini ruumi muljet. Impressionistid maalisid ka varjud värvilisteks, nõnda aga vähenes ruumilisus. Valguse mõjul kadusid tumedad varjutoonid, mistõttu maal on hele ja valgusküllane. Et pintslitõmme on kiire ja näiliselt visandlik, kadus ka põhimõtteline erinevus impressionistide valmismaali ja skitside vahel. Tähtis oli ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Siin oli impressionistidele eeskujuks tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks midagi ise juurde mõelda või komponeerida. Pilt - see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõudsiki impressionistid realismist oluliselt erineva kunstini, kus kunstiteose juures polnud oluline süee, vaid selle kujutamise viis. Impressionistid korraldasid 1874-1886 kokku kaheksa rühmanäitust. Peale Claude Monet [klood monee] (1840-1926) olid tähtsamad impressionistid
omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega". Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei osalenud impressionistide näitusel. Impressionistid mõjutasid omakorda Manet d. Elu lõpupoole hakkas ta heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldse ei teinud. Teine impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine. Ka Manet maalis küllaltki palju vabas õhus, kuid ei loobunud kunagi lõplikult stuudiomaalist. Tema kuulsamaid maale on "Eine Murul" (1863) ja "Olympia" (1863). "Olympia" tekitas publikus suurt pahameelt, kuna mitu detaili viitas sellele, et kujutatud on kõrgema klassi prostituuti. Prostituutide kujutamist, vähemalt mitte sellises poosis, ei peetud tol ajal sündsaks. Teos "Eine murul" on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega.
vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874. Sellega seoses sai Cézanne kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi oma sünnilinna Aixi, kuhu jäi oma elu lõpuni, külastades ainult harva Pariisi. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida
tõusev päike". Kriitika, pilked, publiku nördimus esialgu, kriitikud nimetaisd impressionistide teosed etüüdideks ehk lõpetamata töödeks. Kerkis esile uus oluline teema: suurlinn. Pariisi, Londoni, Berliini tänavavaated. Monet huvitus raudteesildadest ning jaamadest ,,Euroopa sild". Pissarro spetsialiseerus ainult Pariisi vaadetele nt ,,Itaallaste bulvar". Manet ühines impressionistidega oma elu lõpul ning see oli impressionistidele suureks toetuseks. Claude Monet maalimas. Auguste Renoir oli esialgu Monet'le konkurent. Olustikumaal impressionistlikus tehnikas. Hilisloomingus pöördus realistliku ja romantilisema impressionistliku kujutamise poole. ,,Tants Moulin de la Galette'is", seal võib näha kunstnikku ennast ka seal tantsimas. Kasutas lopsakaid naisakte ning modelle. ,,Gabrielle roosiga", üks tema lemmikmodelle. Tema pojast sai edukas rezissöör. E. Degas
karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga". Paul Gauguini kunstnikuks saamine polnud tavaline. 1870-ndail töötas ta tegelikult pangaametnikuna ning tema kunstihuvi väljendus kunstikogumises. Selle harrastuse kaudu saigi ta impressionistidega tuttavaks. Alles kümme aastat hiljem otsustas ta iseõppijana sõltumatuks kunstnikuks hakata. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole tutvus ta sümbolistlike kirjanikega ning hakkas seejärel end teadlikult impressionistidele vastandama. Gauguin põlgas kaasaja romantikat ja otsis oma loomingule lähtekohta eksootilisest elukeskkonnast. 1891. aastal kolis ta Okeaaniasse Tahiti saarele. Gauguin`i maalid mõjuvad pinnalistena ja kujutavad peamiselt pärismaalastest naisi rikkaliku looduse taustal ("Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme? "). Tema maalidel, kus figuurid on enamasti paigutatud ilma sügavuse ja õhuta ümbrusse, nagu vaibale, näib aeg olevat seiskunud. Kujundite rütm on rahulik ja
Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874. Sellega seoses sai Cézanne kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi oma sünnilinna Aixi, kuhu jäi oma elu lõpuni, külastades ainult harva Pariisi. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida
pole süzee, vaid selle kujutamise viis. Impressionismi teiseks tagajärjeks oli isikliku, subjektiivse alge tugevnemine kunstis, sest taju on subjektiivsem kui sõnaline mõtlemine. Impressionistide peamiseks motiiviks oli maastik. Selle kujutamisel jälgiti enamasti vabaõhumaali põhimõtet, s.o. pilt maaliti valmis motiivi silmist laskmata ja suhteliselt kiiresti, et valguse muutused ei jõuaks oluliselt värve muuta. Valguse ja õhu kujutamisele keskendunud impressionistidele oli motiivi valik teisejärguline küsimus, sest valgus ja õhk ümbritsesid ju kõike. Nii võidis heinasaad või paar juhuslikku puud olla lähtekohaks värvi- ja valgusküllasele maalilisele lahendusele. Monet rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist. Kuulus on nt sari Ruoeni katedraalist. Monet on seda hilisgootika ehitusmälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kelleajast
vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874. Sellega seoses sai Cézanne kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi oma sünnilinna Aixi, kuhu jäi oma elu lõpuni, külastades ainult harva Pariisi. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida
ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874. Sellega seoses sai Cézanne kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi oma sünnilinna Aixi, kuhu jäi oma elu lõpuni, külastades ainult harva Pariisi. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Siin
annaabi.ee 
